Edmodo veebikonverents

7. augustil toimus Edmodo veebikonverents, kus osales peaaegu 27 000 huvilist 170 erinevast riigist. Kuna eelmisel õppeaastal kasutasin ka mina õpikeskkonnana Edmodot, siis osalesin konverentsil. Päris 11 tundi ei õnnestunud mul ettekandeid jälgida, sest konverents toimus USAs ja Eestis oli siis juba öö, kui viimaseid ettekandeid peeti. Septembris saab Edmodo juba 5-aastaseks ning konverentsil tutvustati Edmodo iPADi appi ning erinevaid keskkonna kasutamise võimalusi. Esinejad olid enamasti õpetajad või koolitajad ning väga huvitav oli kuulata, kuidas USAs Edmodot kasutatakse. Järgnevalt mõned mõtted ettekannetest.

Stibaly Johnson kirjeldas, kuidas ta on Edmodot kasutanud kui lugemispäevikut. Raamatute järgi moodustatakse grupid ning lugemise ajal postitavad õpilased Edmodosse oma mõtteid. Teised loevad neid ning kommenteerivad. Samuti ergutab õpetaja oma küsimustega õpilasi arutlema. Hea on see, et sõna saavad ka need, kes tunnis on tagasihoidlikud ning on aega mõelda. Õpilastele meeldis, et Edmodosse saab ligi igast seadmest ning igal pool. Samuti on oluline grupi toetus.

Edmodo võimaldab luua ka teste, kus õpilased saavad kohe tagasisidet ning vanemad saavad tulemused oma postkasti. Õpetaja saab analüüsida, kes vasta ja kuidas ja millele. 

Huvitavaks võimaluseks on Edmodo store, mis võimaldab siduda Edmodot erinevate keskkondadega. Näiteks rääkis Stibaly sellest, kuidas ta kasutab GoAnimate'i koomiksite tegemise keskkonda õigekirja harjutamiseks. Kuna keskkond loeb õpilaste sisestatud teksti ette, siis kuulevad õpilased oma vigu ja saavad neid kohe parandada. Eesti keeles seda paraku kasutada ei saa.

Kim McMonagle rääkis sellest, kuidas ta kasutab Edmodot kõgis tundides. Üheks teemaks oli uue lahenduse pakkumine elektrienergia tootmiseks kodukohas. Igaüks sai endale rolli olla kas linnapea, koduperenaine jne. Artiklid postitati Edmodosse ning õpilased vaidlesid lähtuvalt oma rollidest sellel teemal. Huvitav oli see, et kui õpetaja soovis tegevust lõpetada, siis õpilased tahtsid pärisellu edasi minna, et tõesti midagi ära teha. Kohtuti poliitikute ja energiatootjatega.

Üks grupp kasutas Edmodot robootikas. Kodus programmeeriti ning arutleti. Klassi tulles ainult katsetati robotitega, kas programmid ka päriselt töötavad.

Väga põnev lugu oli ka see, kui õpilased lõid ise matemaatika videotunde, kus nad selgitasid erinevaid teemasid. Eeskujuks oli praegu USAs väga populaarne õpetaja Dan Meyer http://vimeo.com/ddmeyer, kes jagab oma materjale üle maailma. Ka Edmodosse on tekkinud erinevate ainete õpetajate grupid, kus jagatakse linke ning kogemusi.

Patrick Fogarty ettekanne keskendus Apple'ile, sest tegemist oli Apple koolitaja. Patricku seisukoht oli, et kui õpilastele ei meeldi trükitud raamatuid lugeda, siis tuleb lasta neil ekraanilt lugeda ning suhelda nendega läbi nende keskkondade. Edmodo oli tema jaoks asjade koondamise koht. Lisaks sellele mainis ta koostööd kogu maailmaga. Meediatundides panevad õpilased on videote lingid Edmodosse ning saavad tagasisidet üle maailma. Ta soovitas teha filme ükskõik millest, kasutades ükskõik mis seadmeid. Ainsaks tingimuseks on see, et video ei tohi olla pikem kui 30 sekundit.

Kate Baker ja Liz Calderwood kirjeldasid, kuidas nad tehnoloogiat oma tundides kasutavad. Olulised märksõnad olid rühmatöö ja õpetaja rolli muutus. Klassi peab nii ümber seadma, et rühmatöö oleks võimalik ning õpetaja roll on olla julgustaja ning suunaja. Ka teste tehakse grupis arutledes, kuigi tulemused sisestab igaüks individuaalselt. Need õpetajad ütlesid, et nemad ei taha enam paberil töid. Soovitati teha oma tööst pilt ning jagada seda õpetajaga. Üks tore näide oli sellest, kuidas lapsed tahtsid olla rohkem kursis teadusmaailmaga. Loodi grupp, kuhu laeti teadusuudiseid ning anti nendega seotud ülesandeid. Õpilastele meeldis see väga, palju loeti ja kommenteeriti. Üheks võimaluseks hindeid panna ongi see, kui aktiivselt on õpilane postitanud ja kommenteerinud. 

Väga põnevat projekti tutvustas Pernille Ripp. Tegemist on ülemaailmse raamatute ettelugemise projektiga http://www.globalreadaloud.com/. Alguse sai see lihtsast soovist lugeda koos õpilastega raamatuid ning arutleda nende üle. Nüüd liitub projektiga iga päev keegi ning osalejaid on üle maailma. Pernille otsis kaua sobivat keskkonda projekti jaoks ja lõpuks jõudis Edmodo juurde.

Põnevaid ettekandeid oli rohkemgi ja neid on võimalik uuesti üle vaadata https://blog.edmodo.com/2013/08/15/best-of-edmodocon-2013/

Apple projekt ESSA Akadeemias

1. mail külastasid Gustav Adolfi Gümnaasiumit kolm õpetajat Inglismaalt ESSA Akadeemiast http://www.essaacademy.org/. ESSA Akadeemia on selle poolest eriline kool, et nad kasutavad ainult Apple tooteid. Õpetajad tutvustasid oma kooli ja rääkisid sellest, kuidas nad Apple tooteid kasutavad. Kuna teema võib huvitada ka teisi koole, siis kirjutasin kokkuvõtte ka oma ajaveebi.

Kooli ja kogu projekti üldiselt tutvustas Abdulaziz Chohan, kes on keemiaõpetaja ja toetab õpetajaid tehnoloogia kasutamisel. 2009. aastal sai koolist akadeemia. Enne seda oli tegemist tavalise kooliga, mille tase ei olnud just kõige parem. Projekti toetas valitsus ja ehitati uus hoone, kuhu oktoobris koliti. Uues koolimajas oli kõik teisiti. Ei olnud eraldi ruume õpilastele ja õpetajatele. Igaüks võis igale poole minna. Eesmärk oli olla õpikeskkond nii õpilastele kui ka õpetajatele. 

Tehnoloogilise poole pealt võeti kasutusele ainult Apple tooted, et ei oleks ühildumise probleeme. Kõigile õpilastele andis kool 2009. aasta detsembris iPod touchi, mida nad võisid ka koju võtta. Ainus kulutus oli see, et vanemad pidid maksma kindlustust juhuks kui seadmega midagi juhtub. Õpetajad said iPadi ja MacBooki. Koolimajas ei ole ühtegi interaktiivset tahvlit. Selle asemel on seintel LCD ekraanid, kuhu spetsiaalse seadme Apple TV abil saavad õpetajad saata oma iPadi pildi. Juhtmeid koolis pole, sest igal pool on wifi. Oluline on see, et tehnoloogia oleks lihtsalt kasutatav, siis õpetajad on nõus ka seda tegema. Printimine on peaaegu lõppenud ning majas on alles ainult üks printer. 

Kui õpilased said iPod touci, kardeti, et see vidin viib õpilased õppimisest eemale. Tegelikkus oli aga teine.  Paljud õpilased, kes varem olid vaiksed, hakkasid esitama küsimusi. Väga oluline oli, et küsimus saaks kiirelt vastuse igas kohas. Arvutisse peab sisse logima ja see võtab aega. Õpilased said juurdepääsu internetti. Kõike sai kontrollida. Näiteks oli koolis üks õpilane Poolast, kes ei osanud inglise keelt. Tavapäraselt oleks ta viidud keemia tunnist inglise keele täiendõppe tundi. Tänu iPod touchile sai õpilane olla tunnis ja kogu aeg vaadata sõnu, mida ta ei teadnud. Läptopi kasutamine oleks olnud liiga aeganõudev. iPod oli parem, kiirem ja segas kaasõpilasi vähem. Õppeedukus paranes pidevalt: 2007 37%, 2008 58%, 2009 67%. Visiooniks sai kõik õnnestub (all will succeed)

Alguses oli muidugi küsimuseks ka e-õppematerjalid, mida kasutada. Hakati kasutama palju vabasid keskkondi ja vaba tarkvara. Näiteks: eMoodle, DropBox, iTunesU. Õpetajad otsisid tasuta appe ja soovitasid siis neid õpilastele. Kooli kodulehelt võib vaadata, mida nad leidnud on http://www.essaacademy.org/apps-we-use.html. Samuti hakkasid õpetajad ise looma õpikuid iBook Authori abil. See programm on väga lihtne ning võimaldab ära kasutada ka kõik seni loodud dokumendid. 

. 

Kooli tutvustusele järgnesid töötoad, kus Abdulaziz Chohan tutvustas iBook Authorit, Jenny Muter haridusteemalisi appe ja Nicholas Shaw iPadis raamatu loomist.

Tulevikuklassiruum Brüsselis

European Schoolnet on oma Brüsseli peakontorisse loonud erinevate firmade abil tuleviku klassiruumi (Future Classroom Lab). Klassiruumi mõte on näidata erinevaid tehnoloogiaid ja nende kasutamise viise. Õpetajatele viiakse klassis läbi koolitusi ning nad saavad kohe kohapeal katsetada erinevad vahendeid.

Klass loomisel on arvestatud 6 põhimõtet, mille järgi on klass jagatud osadeks. Igas osas saab tegeleda erinevate tegevustega.

Suhtle (interact)

Suhtlemisega oli arvestatud klassi igas piirkonnas, sest see on üks tulevikuklassiruumi alus. Ikka olid lauad grupikaupa pandud või nii, et see võimaldaks omavahel asju arutada.

Esitle (present)

Muruvaibaga kaetud antiikteatri mõjutustega koht, kus on hea teha esitlusi ja plenaarsessioone. Istmete all oli hulgaliselt ruumi erinevate vahendite jaoks. Tänu lukule on seal mugav hoida näiteks sülearvuteid.

Uuri (investigate)

Kergesti muudetav piirkond, kus eriti toredad olid lauad, mida sai kerge vaevaga teise kohta panna või hoopis seina äärde kokku lükata. Laudade peal oli tohutul hulgal erinevaid seadmeid: sensorid, tahvelarvutid, robotid jne.

Loo (create)

See on multimeedia nurk, kuhu on valmis pandud kaamera, ekraan, prožektorid ja arvutid. Õpilased saavad arendada oma multimeediaoskuseid ja olla loovad. Võimalus on kasutada ka green screeni.

Vaheta ideid (exchange)

Hea koht koostöö tegemiseks, kus õpilased võivad ise tegutseda arendades grupi- ja projektitöö oskuseid. Põnevad olid koostöölauad, mida sai panna nii horisontaal- kui ka vertikaalasendisse ning millele oli suunatud projektor. Elektroonilise pliiatisiga oli väga mugav navigeerida.

Arenda (develop)

Vaikne koht, kuhu saab eralduda individuaalseks või paaristööks. Arvuti, mis asub laual, saab ka lükata laua sisse, luues tavapärase kirjutuslaua.

Aitäh Martin Sillaotsale, kes lubas kasutada oma pilte.

Bloom'i digitaalne taksonoomia

Õpetajaks õppides või õpetajana töötades oleme kuulnud Bloom'i taksonoomiast ehk kognitiivsest taksonoomiast. Bloom järgis mõtlemisprotsessi ja oma taksonoomias järjestas kategooriad madalama taseme mõtlemisoskustest kõrgema taseme mõtlemisoskusteni. 2001. aastal avaldasid Lorin Anderson ja David Krathwohl parandatud taksonoomia. Nimisõnade asemel kasutati tegusõnu ning kaks viimast kategooriat vahetasid kohad. Taksonoomia kirjeldab seda, kuidas me õpime. Kõik algab meelde jätmisega. Siis on alles võimalik mõista, rakendada, analüüsida, hinnata tegevust ja lõpptulemusena luua. Selge on see, et iga tegevuse ja ülesande juures ei jõua kõiki tasemeid läbida, kuid oma tööd planeerides peaksid õpetajad siiski mõtlema, kas nad jõuavad õpilastega ka kõige kõrgemate mõtlemise tasemeteni.

Kuidas aga Bloomi taksonoomiat rakendada e-õppes ehk mis on Bloomi digitaalne taksonoomia. Selge on see, et erinevate programme ja veebilehti ei saa kategoriseerida lähtuvalt taksonoomiast. Küsimus on ikkagi meetodites. Näiteks mõnda mõistekaarditarkvara võib kasutada nii meeldejätmisel, mõistmisel, rakendamisel jne.

Jätame meelde (otsime, teeme loetelusid, tunneme ära, kirjeldame, kasutame järjehoidjad, tõstame teksti esile/marker, googeldame)

• Konspekti kirjutamine arvutisse.
• Enesekontrollitestide täitmine.
• Lihtsad ideekaardid.
• Linkide lisamine sotsiaalsesse järjehoidjasse.
• Google otsingu kasutamine.
  

Mõistame (interpreteerime, teeme kokkuvõtteid, klassifitseerime, täiendatud otsing, blogime, kasutame twitterit, kategoriseerime, märksõnastame, kommenteerime)

• Kokkuvõtete kirjutamine arvutis.
• Materjalide kogumine ajaveebi või lihtsale kodulehele.
• Mõttekaartide kasutamine.
• Täiendatud Google otsing.
• Päeviku pidamine.
• Sotsiaalses järjehoidjas märksõnade lisamine.
• RSS agregaatorite kasutamine.
  

Rakendame (kasutame, viime täide, laeme üles, jagame, toimetame, mängime)

• Koomiksite loomine.
• Simulatsioonide loomine.
• Audio- ja videokonverentsid.
• Esitluste loomine.
• Intervjuude salvestamine.
• Wikide kasutamine.
• Dokumentide jagamine.
• Mängimine.
  

Analüüsime (võrdleme, organiseerime, integreerime, leiame, struktureerime)

• Küsitluste ja pollide loomine.
• Andmebaaside kasutamine.
• Mõttekaartide kasutamine.
• Aruannete loomine.
• Diagrammide, graafikute ja tabelite loomine.
  

Hindame (kritiseerime, eksperimenteerime, testime, jälgime, kommenteerime ajaveebe, modereerime, püstitame hüpoteese, uurime)

• Debatid ja arutelud.
• Audio- ja videokonverentsid.
• Aruanded.
• Vestlusringid.
• Järelduste tegemine.
  

Loome (disainime, planeerime, programmeerime, filmime, animeerime, blogime, miksime, avaldame)

• Filmi tegemine.
• Esitluse loomine.
• Jutu loomine.
• Programmeerimine.
• Projektid.
• Laulude loomine.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas järjehoidjate ja ajaveebide kasutamist vaadelda Bloom'i digitaalsest taksonoomiast lähtuvalt.

	Järjehoidjad	Ajaveebid
loome		Isiklik ajaveeb
hindame		Modereerimine, kommenteerimine
analüüsime
rakendame
mõistame	Struktureeritud brauseri järjehoidja, Detailne sotsiaalne järjehoidja	Postituste kirjutamine
jätame meelde	Brauseri järjehoidja, sotsiaalne järjehoidja

Lisalugemist:
http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=74&name=andrus_rinde.pdf
http://edorigami.wikispaces.com/file/view/bloom%27s+Digital+taxonomy+v3.01.pdf

Uus e-kursus Koolielu portaalis

Kevad pole muidugi enam kõige õigem aeg õppimiseks, aga võibolla sobib just järgnev e-kursus "MP3 koolielus" http://koolielu.ee/pg/groups/114677/ekursus-mp3-koolielus/, et endal ja õpilastel elu huvitavaks teha. Tegemist on pilootkursusega ja seega võib kursuse käigus veel palju muutuda.

Helifaile ei kasutata õppetöös just päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini helifaile oma töösse integreerida. Kursusele registreerumine kuni 15. aprillini. Registreerumiseks logige Koolielu portaali sisse, otsige kogukondade alt üles "MP3 koolielus" ja klõpsake Saada liitumistaotlus.

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole helifailidega väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada, internetiühendusega arvutit, kõrvaklappe ja mikrofoni.

Kursuse maht: 24 tundi (6 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Eesmärgid:

• Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega helitöötluses.
• Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkondi helifailide avaldamiseks (Podomatic) ja loomiseks (Aviary).
• Õppida kasutama programmi Audacity.
  
• Tutvuda erinevate podcastide klientidega (Juice).
  
• Tutvuda autoriõigustega.

Kursuse aeg ja sisu:
1. nädal (11.-17.04.2011): tutvumine riistvaraga, erinevad helifailide keskkonnad Eestis
2. nädal (18.-24.04.2011): helifailide põhitõed, Audacity
3. nädal (25.04-1.05.2011): autoriõigused, vabad helifailid, Aviary
4. nädal (2.-8.05.2011): Audacity, töö planeerimine õpilastega
5. nädal (9.-15.05.2011): podcastid, Podomatic
6. vahenädal (16.-22.05.2011)
7. nädal (23.-29.05.2011): kokkuvõtete tegemine

Kursuse loojad: Ingrid Maadvere ingrid@tiigrihype.ee, Siret Lahemaa siretlahemaa@gmail.com, Kristi Rahn kristi.rahn@gag.ee
Koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa, Kristi Rahn

Õpetajana Second Life'is (SL)

Second Life http://secondlife.com/?v=1.1 on virtuaalne maailm, kus inimesed saavad elada nn teist elu. Kunagi aastaid tagasi registreerusin sellesse keskkonda ja laadisin arvutisse vastava programmi, sest kuulsin, kuidas suured firmad on kolinud oma koolitused Second Life'i. Esimesed katsetused virtuaalses maailmas eriti julgustavad ei olnud. Vaevu õppisin käima, lendama, suhtlema ning enamasti olin seal üksi. Selle aasta alguses tutvustas Meeri Sild mulle võimalust osaleda EVO http://evosessions.pbworks.com/ koolitustel. Silma jäi koolitus "Teaching Languages in a Virtual World" (Keelte õpetamine virtuaalmaailmas). Registreerusin ja ees ootas mind 6 põnevat nädalat Second Life'is. Registreerunud oli 415 huvilist üle kogu maailma.

1. nädal

Esimene nädal kulus sisseelamisele. Kuna konto ja avatar oli mul loodud, siis keskendusin heli seadistamisele ja osalejatega tutvumisele. Tegemist oli õpetajatega üle kogu maailma ning põnev oli arutleda SL võimaluste üle keeleõppes. Osalesin ka ühel ühisel peol, mille korraldas Osnacantab Nesterov oma SL kodus. SL on osadele inimestele tõesti teine kodu, aga kuidagi harjumatu oli virtuaalselt kohvi juua või tantsida.

2. nädal

Teisel nädalal hakkasime juba SL ringi liikuma ning erinevaid kohti külastama. Paraku on väga raske leida sobivaid aegu, et koos midagi teha. Paljud põnevad asjad jäid mul tegemata, sest aeg ei sobinud. Kahjuks jäi nägemata virtuaalne Macbeth http://slurl.com/secondlife/Macbeth/48/52/55. Kuid päris reaalseid elamusi sai Holocausti muuseumist http://slurl.com/secondlife/US%20Holocaust%20Museum1/28/39/26, kus ma jalutasin ringi üksi. Tänavad olid tühjad ja kõledad, kõik oli mahajäetud.

Veel karmim kogemus olid virtuaalsed hallutsinatsioonid http://slurl.com/secondlife/Sedig/26/45/22, mis võimaldasid kogeda seda, kuidas tunnevad end skisofreenikud. Kogu aeg sositas keegi kõrva: "Sa oled kaotaja. Võta püstol. Lase ta maha."

Reaalselt saab SLis läbi mängida ka tulekahju köögis, kus tuleb vastu võtta õigeid otsuseid, et kustutada tuli http://slurl.com/secondlife/Swiss%20Projects/98/177/27. Väga huvitav kogemus. Alguses põles mul köök mitu korda maha, aga lõpuks sain aru, kuidas see kustutamine peaks käima. Enne kööki minemist istusime veel grupiga koos ja arutasime, millised kogemused kellelgi tulega on olnud.

SL on kolinud ka paljud muuseumid ning kuigi reaalne elamus muuseumis on kindlasti kõige parem, andis ka virtuaalne muuseumi külastamine väikese elamuse. Harjumatu oli muidugi see üksiolek muuseumis.

Sixtuse kabel http://slurl.com/secondlife/Vassar/223/91/39

Dresdeni galerii http://slurl.com/secondlife/Dresden%20Gallery/120/128/26
3. nädal

Kolmas nädal kulus tõelise maailma uurimisel SLis http://www.nbhorizons.com/world.htm. Käisin koos rühmaga Veneetsias ja Cypris külas http://slurl.com/secondlife/Cypris%20Village/128/128/2. Veneetsiat nägin vilksamisi, aeg ei sobinud. Rühmakaaslased asusid seal rühmatööd tegema ja gondliga ringi sõitma. Cypris küla koondab inimesi, kes soovivad õppida inglise keelt. Neil on kokku lepitud ajad, millal kohtuda ja arutleda näiteks loetud raamatute üle. Tegemist oli päris elus keskkonnaga, kus võis kohata ka koolitusgrupiväliseid inimesi. Isegi kui praegu sinna läksin, leidsin mõnusa seltskonna lõkke ääres lobisemas. See koht tundus kõige kodusemana SLis.

4. nädal

Huvitav tundus Virtlantis http://slurl.com/secondlife/VIRTLANTIS/219/71/21, keskkond keeleõpetajatele. Mänguline oli British Council saar, kus sai sõita näiteks Loch Nessi koletisega http://slurl.com/secondlife/British%20Council%20Isle/230/127/39/.

Lisaks sellele oli põnev kogemus katsetada ka erinevaid tööriistu, millega luua näiteks kaste, kuhu panna ülesandeid jne. Lõpuks jäin kõige sellega päris hätta, lammas ma kastist kätte ei saanudki. Mis on aga SL puhul tore, kui ei meeldi ja eduelamust ei saa, logi välja. Koolitajate auks peab küll ütlema, et nad olid väga kannatlikud ja abivalmis. Ainult ühel korral jäeti mind maha, kui teised läksid paint-balli mängima. Kuidagi ei jõudnud slurl minuni.

5. nädal

Viiendal nädala arutleti juba selle üle, kuidas siis SLis päriselt õpetada. Kuna ajad ei sobinud, siis ei saanud ma kahjuks osaleda.

6. nädal

Lõpupidu oli kaua suur saladus. Oli välja kuulutatud kostüümivõistlus ja kaasa võis võtta igasuguseid asju. Lubati tantsu ja tralli. Käisin korra piilumas. Tore oli, aga kahjuks ei ole ma jõudnud oma riietust piisavalt tuunida.

Kokkuvõtteks võin öelda, et koolitus ületas minu ootusi ja ma sain sealt väga palju. Esimene ettekujutus, kuidas SL õppetööd läbi viia, on olemas ja nüüd on ainus võimalus asja edasi uurida.

Õppevideod:

Sisselogimine http://www.youtube.com/watch?v=ZBWeRkuyUGE

Välimuse muutmine http://www.youtube.com/watch?v=Z4v6kK0ZKwE

Profiili muutmine http://www.youtube.com/watch?v=rLLeAirhwG8

Slurl (link Second Life'i) kasutamine http://www.youtube.com/watch?v=ceIzvl0TYVc

Kõndimine ja lendamine http://www.youtube.com/watch?v=EK2bczvyHoM

Kaamera kasutamine: http://www.youtube.com/watch?v=1gDD13njjCE

Sektormenüü kasutamine http://www.youtube.com/watch?v=TuA41VKqzZg

Teleporteerumine ja maamärkide loomine http://www.youtube.com/watch?v=HL5aqEERlrI

Privaatne vestlus http://www.youtube.com/watch?v=tSpNYwcvwD4

Maakaardi kasutamine http://www.youtube.com/watch?v=gpOYwHT7Xag

Otsing http://www.youtube.com/watch?v=zAkho5z8TSw

Inventory (asjade loend) http://www.youtube.com/watch?v=zAkho5z8TSw

Fotografeerimine http://www.youtube.com/watch?v=prno9o9n2ic

Hõljuvad nõuanded http://www.youtube.com/watch?v=cd-LMggqNHk

Väikestes ruumides navigeerumine http://www.youtube.com/watch?v=63bxfweC5iE&NR=1

Minikaart http://www.youtube.com/watch?v=zmEeVrX-qMs

Märkmed http://www.youtube.com/watch?v=PwSIYGhZbT4

Vestluse salvestamine http://www.youtube.com/watch?v=O42SKhXesQo

Inventory http://www.youtube.com/watch?v=AULw9Oa_1Bw

Kõne salvestamine http://www.youtube.com/watch?v=LylShCJklJI

Grupi IM (instant message - hetkeline sõnum) http://www.youtube.com/watch?v=c_JHUvUKd4M

Aja muutmine http://www.youtube.com/watch?v=vbKvUlYgf1s

Edasijõudnute menüü http://www.youtube.com/watch?v=IrndvDk-pzY

Kuidas valida objekte http://www.youtube.com/watch?v=_5WxxdxSxp8

Asjade loomine (rez) http://www.youtube.com/watch?v=nhwmhaZgd80

Slaidide loomine ja ettevalmistus http://www.youtube.com/watch?v=kZvRk1Fi0Lk

Slaidide esitlemine http://vimeo.com/7523171

Lühikäsud http://www.kippiefriedkin.com/resources/secondlife-viewer-cheatsheet.pdf

Grupi loomine ja grupiga liitumine http://www.youtube.com/watch?v=1E0Y2xLd3gk

Sülearvutid õpilastele - kellele ja milleks?

Eelmisel nädalal avaldati projekti "Sülearvutid õpilastele" uuringutulemused http://panther.tiigrihype.ee/sylearvuti/sylearvutiuuring.pdf. Kuna üheks osalenud kooliks oli ka Gustav Adolfi Gümnaasium, siis sain projekti natuke lähemalt jälgida. Kuigi mul ei ole usku sellesse, et mingi vahendi andmisega inimestele, hakkavad kohe toimuma muudatused, oli ometi tore, et Eestis selline projekt läbi viidi. Arvuti on ju õpilaste elus juba ammu väga olulisel kohal ja kooliga kipub ta seotud olema ainult niipalju, kui käiakse e-koolis hindeid vaatamas. Nüüd oli võimalik näha, kuidas käituvad õpilased ja õpetajad, kui nende kätte antakse sülearvutid, kas me oleme selleks hüppeks valmis. Stardiplatvorm oli kõigil erinev, sest sihipärast arvutiõpetust ei ole saanud ei õpetajad ega ka õpilased. Me küll arvame, et õpilased oskavad arvutiga teha kõike, kuid tegelikult piirdub see kõik siiski sellega, mis õpilast huvitab. Õpetajad on pidanud arvuti sundarengu korras ise ära õppima ja muidugi on neid, kes loodavad, et küllap see arvutiasi läheb ka mööda ja on seetõttu oma arvutialase arengu unarusse jätnud. Uuringu tulemusel selgus, et:

• arvutite kasutamise innukus vähene projekti käigus,
• arvutit hakati kasutama ka suhtlemisvahendina kooliga,
• õpilased muutusid enesekindlamaks, sest nende kätte oli usaldatud selline väärtuslik ese,
• õppeprotess oluliselt ei muutunud,
• muutus mõnevõrra õpetamis- ja õppimisstiil,
• õpitulemused oluliselt ei muutunud,
• sülearvuti tõi lisatööd õpilastele ja õpetajatele,
• õpilased kasutasid arvutit põhiliselt mängimiseks, suhtlemiseks ja videote vaatamiseks.

Seega võib öelda, et imet ei sündinud. Mina näen siin kolme põhjust:

1. ÕPILASED. Õpilaste jaoks on arvuti olnud siiani siiski rohkem mänguasi ja päris raske on seda arvamust muuta. Kui arvuti oleks antud 1. klassi õpilastele, oleks olukord vast olnud teine. Teiseks ei ole õpilased harjunud ise vastutama õppeprotsessi eest. Ikka otsustab õpetaja, mida me teeme ja kuidas me õpime. Sülearvuti taga oleks pidanud olema ennastjuhtiv õppija. Neid on aga meil väga vähe.

2. ÕPETAJAD. Öeldakse, et me õpetame nii nagu meid on õpetatud või nagu meile meeldib õppida. Õpetajad on reeglina oma õppimised sooritanud enne arvutiajastu algust ja seega on neil väga raske aru saada, kuidas tänapäeva õpilased tahaksid või võiksid õppida. Samuti ei ole arvuti kõigil õpetajatel käpas. Palju on seda, mis on arusaamatu ja võõras. Õpik ning töövihik on palju lähemal.

3. ÕPPESISU. Paljuski tingib see, mida me õpetame ka selle, kuidas me seda õpetame. Õppekava ja eksamid hingavad kogu aeg kuklasse ja ei luba õpetajal eksperimenteerida, sest võitjateks või kaotajateks võivad olla lapsed. Samuti ei kata digitaalsed õppematerjalid täielikult õppekava. Õpikud seda aga teevad. Õppematerjalide loomine on ajamahukas töö ja eeldada, et õpetajad seda oma töö kõrvalt teha suudavad on utoopia.

Ometi jäin ma tegelikult selle projektiga rahule, sest ta näitas kätte teeotsa, kust edasi minna. Suur tänu kõigile, kes sellesse projekti panustasid.

Blogger, infovoog ja märksõna

Täna sain kirja ühelt õpetajalt, kes on hakanud õpilastega kasutama ajaveebe ja sooviks nüüd ühele lehele kokku tõmmata infovood õpilaste blogidest. Eriliseks teeb asja see, et ajaveebist on vaja kätte saada ainult teatud postitused. Lihtsalt ajaveebi tõmbamine RSS abil mõnda agregaatorisse nagu Netvibes või Pageflakes ei ole keeruline. Kuidas aga näidata seda, et vajalikud on ainult teatud postitused. Blogger lubab postitustele lisada märksõnu. Sellest tulebki alustada, et postitustele on vaja lisada märksõnad. Paraku ei ole aga blogger meie jaoks lihtsaks teinud seda, kuidas neid märksõnadega varustatud postitusi kätte saada. Ometi ei ole olemas ületamatud takistusi ja siingi on asi tegelikult võimalik. Selleks tuleb kasutada järgnevat aadressi: http://www2.blogger.com/feeds/blogiID/posts/default/-/märksõna, kus peate asendama blogiID ja märksõna. Oma blogi ID saate kätte siis, kui avate ajaveebi toimetamise vaates. Siis on näha üleval aadressireal blogID=..... Kopeerige järgnev numbrite rida aadressi sisse. Lõppu kirjutage märksõna. Kui märksõna koosneb rohkem kui ühest sõnast peate asendama tühiku sümbolitega %20. Näide: programmi%20kirjeldus. Samuti tekib probleeme, kui märksõnad sisaldavad õ, ä, ö või ü tähte. Sellisel juhul oleks targem kopeerida märksõna aadressirealt. Seda saate teha siis, kui avate postitused, mis on märgistatud selle märksõnaga. Kui vajalikud asendused on tehtud, saategi aadressi, mille abil on võimalik agregaatorisse tõmmata ainult teatud märksõnaga varustatud postitusi.

Mini e-kursused

7. oktoobril toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames e-Õppe Päev. Tegemist on juba traditsiooniks saanud üritusega, mille käigus on võimalik läbi teha ka mitmeid mini-ekursuseid. Päris tore on kiiresti mõnest toredast asjast aimu saada.

• Kursused 2007 http://www.e-uni.ee/e-oppija/2007/minikursus.htm
• Kursused 2008 http://www.e-uni.ee/e-oppija/minikursus.html
• Kursused 2009 http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppija/minikursus

Haridustehnoloogia käsiraamat

Tiigrihüppe Sihtasutus on huvilistele jaganud Kai Pata ja Mart Laanpere poolt koostatud "Haridustehnoloogia käsiraamatut". Raamatut on muidugi mugavam lugeda paberkandjal, aga kui see teos pole teie raamaturiiulile jõudnud, siis saab ka veebist enda jaoks huvitavat lugeda ja uurida. Enne õppeaasta algust saab siit kindlasti palju häid mõtteid.

Tiigriraamat

Wikiülikool - kellele ja milleks?

Wikipedia on juba küllalt levinud ja tuntud keskkond, mida kasutatakse päris aktiivselt. Ka wikid on teada kui mõnusad ühiskirjutusvahendid. Mis on aga wikiülikool (wikiversity)? Wikiülikooli puhul on tegemist vaba ja avatud õpikeskkonnaga, kus igaüks saab luua oma kursuse või osaleda kellegi teise poolt loodud kursusel. Seega on võimalik olla soovi korral nii õppejõud kui ka üliõpilane. Ikka vastavalt sellele, kuidas sisetunne lubab.

Näiteks 2. märtsil on võimalik alustada õppimist Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse välja töötatud kursusel "Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine". Kursus kestab 8 nädalat (kokku umbes 40 tundi tööd) ja on mõeldud eelkõige õpetajatele, õppejõududele, haridustehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on teemast huvitatud. Osaleda võib nii tasuta (ei saa tunnistust) kui ka raha eest (saab tunnistuse). Kursust hakkab läbi viima Hans Põldoja, keda võib pidada üheks parimaks asjatundjaks avatud õppematerjalide alal Eestis.

7 suurepärast asja, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad

Eelmisel nädalal tõlkisin oma ajaveebis Doug Johnsoni artikli "7 rumalust, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad" ja süda jäi natuke valutama. Nii lihtne on ju viriseda ja kritiseerida, aga sellest pole mingit abi. Abi on toetusest, mõistmisest ja kiitusest. Õnneks avastasin, et süda oli vist valutama jäänud ka Dougil ja ta oli kirjutanud artikli "7 suurepärast asja, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad" (Seven brilliant things teachers do with technology) http://doug-johnson.squarespace.com/blue-skunk-blog/2008/12/12/seven-brilliant-things-teachers-do-with-technology.html. Järgnevalt kokkuvõte nendest positiivsetest mõtetest.

1. Toeta õpilaste tehnoloogiakasutust. Tehnoloogia võimendab seda, milles õpilased on andekad. Suurepärased õpetajad teavad, et head kirjutajad muutuvad paremateks kirjutajateks, head prantsuse keele rääkijad muutuvad paremateks rääkijateks, head matemaatika ülesannete lahendajad muutuvad paremateks ülesannete lahendajateks jne rakendades tehnoloogiat. Õpilaste jaoks ei ole tehnoloogia takistus vaid edasiviiv jõud. Suurepärased õpetajad on ka ise kogenud seda jõudu.

2. Kasuta ja leia loovalt vahendeid. On lausa uskumatu, kuidas osa õpetajaid on varustanud oma klassiruumi tehnoloogiaga. Tavaliselt ei ole seda tehtud kooli abil vaid õpetaja enda, fondide, vanemate, stipendiumite jne kaudu. Suurepäraste õpetajate klassiruumis on digifotokaid, dokumendikaameraid, arvuteid jne.

3. Kohtu vanematega pidevalt. Suurepärased õpetajad ei kohtu vanematega ainult lastevanemate koosolekul. Kasutades e-maili, kodulehekülgi, e-kooli, ajaveebe, wikisid ja telefonikõnesid saab õpetaja teha vanematest partnerid, kes on pidevalt kursis koolis toimuvaga. Nad vastavad vanemate e-mailidele. Vanemad tahavad olla kursis koolis toimuvaga, aga neil on vaja teada kuidas.

4. Luba õpilastel olla ühenduses maailmaga. Suurepärase õpetaja klassiruumil pole "seinu". Õpetaja saab aru, et homsetel kodanikel ja töötajatel on eelised, kui nad oskavad edukalt töötada koos teiste kultuuridega.

5. Võta vastu kaasõpilase roll. Üks intelligentse inimese tunnus on see, et ta tunnistab, kui ta midagi ei tea. Suurepärased õpetajad mitte ainult ei tunnista seda, et nad ei tunnegi täielikult tehnoloogiat vaid annavad oma suurepärastele õpilastele võimaluse õpetada neile midagi.

6. Kasuta õpilaste endi vahendeid. Suurepärased õpetajad teavad araabia vanasõna "Kaamelit on lihtsam juhtida sinna poole, kuhu ta läheb." Õpilased toovad aina rohkem kooli erinevaid tehnilisi vahendeid - mobiiltelefone, fotoaparaate, mänge, iPode, mp3 mängijaid, sülearvuteid jne. Suurepärane õpetaja teab, kuidas kasutada mobiiltelefone, et viia läbi küsitlusi, teha podcaste jne.

7. Rõõm avastamisest, uudsus, tehnoloogia haarab. See ei ole seotud tehnoloogiaga. See tähendab, et on tore teha lahedaid asju. Me tunneme endas last. Suurepärased õpetajad ei ole kunagi unustanud elamust, mida annab millegi laheda tegemine. Suurepärased õpetajad kasutavad tehnoloogia kaasahaaravat jõudu. Tehnoloogia ei ole lihtsalt üks lisavidin vaid midagi, mis toob avastamise, elevuse ja rõõmu klassiruumi.

7 rumalust, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad

Veebiavarustes ringi vaadates jäi mulle silma Doug Johnsoni artikkel "Seven stupid mistakes teachers make with technology" (Seitse rumalat viga, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad) Doug Johnson on Mankato Public School'i (USA, MN) meedia ja tehnoloogia direktor ning avaldanud hulga kirjutisi ja pidanud loenguid IT ja hariduse vallas. Oma mõtteid avaldab ta Sinise Skungi Blogis (Blue Skunk Blog) http://doug-johnson.squarespace.com/. Millised on aga siis Doug'i meelest need 7 rumalust? Järgnevalt kokkuvõte artiklist http://doug-johnson.squarespace.com/blue-skunk-blog/2008/12/5/seven-stupid-mistakes-teachers-make-with-technology.html.

1. Varukoopiate mitte tegemine. "Kas tõesti kaks koopiat minu failidest arvuti kõvakettal ei tähendagi varukoopiaid?" Kui õpetaja esimest korda kaotab oma hinnalised failid, murdub mu süda. Teisel korral, hästi, rumalus peakski põhjustama kannatusi.

2. Kooliarvuti kasutamine koduarvutina. Õpetajad, kes kasutavad kooli arvutit, et teha äri, töödelda oma laste pulmavideosid või saata maitsetuid nalju on rumalad. Õpetajad, kes võtavad arvuti koju ja lasevad oma lastel seal häkkida, on rumalad. Õpetajad, kes ei kasuta isiklikku arvutit isiklikeks asjadeks on ära teeninud häda ja viletsuse.

3. Õpilaste arvutikasutamist ei ole vaja jälgida. Interneti filtrid ei hoia lapsi eemal veebihädadest. 10% pornolehekülgedest on kättesaamatud igasugustele filtritele. Lisaks võivad õpilased saata solvavaid e-maile kasutades õpetaja aadressi või raisata lihtsalt aega.

4. Suhtlemine veebis on privaatne. Ikka juhtub, et saadetakse piinlikkust tekitavaid kirju ja sõnumeid. Aga kas sa tead, et on olemas direktoreid, kes lõbustavad end alluvate kirjade lugemisega. Kooli e-mailide avaldamist võivad vajadusel nõuda õiguskaitseorganid. Ka kustutatud e-mailid on kusagil alles. Kas brause ajaloo kustutamisest piisab? Tegelikult jääb järgi hulk teisi jälgi sellest, milliseid lehekülgi sa külastad. Sinu Facebook'i lehekülge vaatab kooli hoolekogu, direktor jne ja isegi kui autor on anonüümne, siis nad teavad, et see oled sina. Arvamus, et keegi ei näe, mida sa veebis teed, on rumalus.

5. Uusi tehnoloogiaid kasutades ei pea muutma õpetamisstiili. Lihtsalt piltide ja helide lisamine loengutele on rumalus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt muudab õpetaja ja õpilase rolle. Arvutit kasutav õpilane on nüüd sisu ekspert. Õpetaja rolliks on olla protsessi ekspert, kes küsib küsimusi: kust sa said infot; kuidas sa tead, et see on õige; miks on see oluline; kuidas sa saad oma teadmisi teistega jagada ja kuidas sa oma tehtud tööd hindad. Maailm on muutunud ja on suur rumalus seda mitte märgata.

6. Õpilaste arvutihuvi ignoreerimine. Lastele meeldib tehnoloogia. Rumalus on seda mitte ära kasutada.

7. Tehnoloogia läheb koolist ära. Lootus, et kõik läheb mööda, ei tööta enam, kuigi see on töötanud päris paljude pedagoogliste teooriate ja praktikate puhul. Tehnoloogia ei kao kuhugi. See ei ole ära kadunud pangandusest, meditsiinist, ärist, teadusest, põllumajandusest - mitte kusagilt ühiskonnas ja rumal on arvata vastupidist.

Sellised olid siis Doug Johnsoni mõtted. Ma pean ütlema, et tegelikult tunnen ma ennast puudutatuna, sest neid rumalusi olen ma ka ise teinud ja kahjuks vist ka jätkan nendega. Kohe tuleb meelde juhtum, kuidas kõik mu kallid failid olid salvestatud ainult mälupulgale ja ühel päeval oli see kõik kadunud. Päris palju aega ja vaeva kulus taastamisele jne jne. Nii et mina jätan kivi viskamata ja olen lihtsalt vaiksel moel Dougiga nõus.

E-õppe keskkonnad

E-õppekeskkonda võib pidada virtuaalseks klassiruumiks, kus peaks saama teha kõike seda, mida ühes tavalises klassiski. Seal peaks olema tahvel, kuhu kirjutada, õpikud, mille järgi õppida ja muidugi õpilased koos õpetajaga. E-õppekeskkondi võib jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Piltilikult öeldes tähendab see seda, et avatud tunnist võivad osa võtta kõik soovijad aktiivselt või passiivselt ja suletud keskkonna puhul on klassiruumi uksed kinni ning tihti lausa lukus. E-õppekeskkonnaks pidada päris paljusid veebikeskkondi. Teatud tingimused peavad olema muidugi täidetud:

• autentimine
• info lisamine
• failide üleslaadimine
• suhtlemine, tagasiside

Järgnevalt mõned näited erinevatest e-õppe keskkondadest, mida õpetajad saavad tasuta kasutada.

VIKO http://viko.edu.ee/ on välja töötatud TLÜ Haridustehnoloogia keskuses. Esimene versioon toodi välja 2003. aastal. Tegemist on just üldhariduskoolile väga sobiva keskkonnaga, mis on lihtne ja meenutab veidi e-kooli. Õpetajad registreerib administraator. Õpilased registreeruvad ise ning õpetaja lisab õpilased kursusesele. Sisestada saab infot kursuse ja tundide kohta. Faile saavad üles laadida nii õpilased kui ka õpetajad. Suhtlemine käib enamasti foorumi kaudu. Tihti kasutavadki õpetajad VIKOt just faililaona, mis võimaldab õpilastele kiiresti materjale jagada.

IVA http://www.htk.tlu.ee/iva on samuti Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös valminud e-õppe keskkond, mida esitleti avalikkusele 2003. aastal. Arendajad peavad IVA tugevaks küljeks pedagoogilist kontseptsiooni, mis põhineb sotsiaalkonstruktivistlikul õppimiskäsitusel. Võibolla just seetõttu on IVA esmapilgul veidi arusaamatu ja ebaloogiline. Sellised mõisted nagu "raamaturiiul" või "teadmuspaja" on alguses võõrastavad. Kasutajad lisab kursusele administraator ning õigus sisu lisada on kõigil. Suhtlemine käib enamasti e-mailide kaudu.

Moodle http://portaal.e-uni.ee/moodle on üks enim kasutatavaid e-õppe keskkondi maailmas ja sai alguse 1999. aasta. Ka Eestis on koole, kus kasutatkse just Moodle'i keskkonda. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tegemist on vabavaralise õpikeskkonnaga, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Samuti pakub Moodle väga palju erinevaid võimalusi ning on lihtne ja kompaktne.

WebCT http://portaal.e-uni.ee/webct6 on maailmas vast kõige tuntum e-õppe keskkond, mida esimest korda esitleti avalikkusele 1996. aastal. Kuna tegemist on tasulise keskkonnaga, siis üldhariduskoolides seda ei kasutatud. Kuid 2008. aastal osteti Eestis litsents 5 aastaks üld-, kutse- ja kõrgharidust andvatele koolidele. Seega on ka üldhariduskoolidel nüüd võimalik WebCT-d oma töösse rakendada.

Ning http://www.ning.com/ on veebiteenus, mis võimaldab luua sotsiaalset võrgustikku. Tegemist ei ole klassikalises mõttes e-õppe keskkonnaga. Keskkonna saab ise üles ehitada valides vajalikud vahendid (ajaveeb, foorum, fotod, kalender, jututuba jne).

Wikidest http://www.wikispaces.com/, http://pbwiki.com/, http://www.wetpaint.com/ ei räägita samuti kui e-õppe keskkondadest, kuid ometi saab neid edukalt selles funktsioonis kasutada. Olemas on autentimine, sisu ja failide lisamine ning täiesti võimalik on arendada diskussiooni. Tore on see, et näha on ka tegevuste ajalugu ning iga õppija panus. Wikide suur pluss on lihtsus ja sõltumatus.

Ajaveebe http://www.blogger.com, http://wordpress.com/ kasutatkse koolis päris palju. Tegemist on lihtsa võimalusega, kus õpilased saavad oma loodut avaldada ja õpetajad ülesandeid anda. Miinuseks on see, et ei saa üles laadida faile (välja arvatud pildid ja videod), kuid selle probleemi on nutikamad ära lahendanud sellega, et failid laetakse kuhugi veebi ja siis viidatakse neile.

Tegelikult võiks seda nimekirja lõputult jätkata. Ja tore ongi, et iga õpetaja võib valida just sellise e-õppe keskkonna, mis tema vajadusi kõige paremini täidab. Piiriks saab olla ainult meie kujutlusvõime piiratus.

Tund klassis või tund arvutiklassis

Kas on mingit vahet sellel, kus õpetaja viib õpilastega läbi tunni? Kas on vahet arvutiklassil ja tavalisel klassil? Paljude õpetajate jaoks on. Esiteks on arvutiklassis arvutid, mida on kindlasti vaja maksimaalselt kasutada ja teiseks on arvutites nii palju ahvatlusi, et tunnist ei tule midagi välja. Lisaks sellele hirmutavad õpetajat veel kõik võimalikud ja võimatud riistvaralised ning tarkvaralised probleemid. Ja nii juhtubki, et õpetaja jätab arvutiklassi tulemata, sest tal on tunne, et seal toimub midagi hoopis teistmoodi.

1. Ainetund arvutiklassis = ainetund tavaklassis

Tegelikult peaks arvutiklassi võtma sama loomulikult kui tavalist klassiruumi. Lihtsalt õpikutele ja vihikutele on lisandunud arvuti. Tundi võib läbi viia täiesti harjumuspäraselt ja 45 minutit ei pea kuluma sugugi arvuti taga tegutsedes. Nii nagu üks tund ei möödu ainult ühe õpiku taga ei pea ka arvutit terve tunni kasutama. Igal vahendil oma aeg ja koht.

2. Reeglid paika

Võrreldes õpiku ja vihikuga on arvutil küll üks imepärane omadus. Nimelt suudab ta õpilase nii jäägitult endasse imeda, et õpetaja soovitused ja õpetused kipuvad tähelepanuta jääma. Siin aitab hästi reegel "Hiir käest ära!" Kui õpetaja või mõni õpilane selgitab midagi olulist, peaksid kaasõpilased hiire käest laskma ja silmad ekraanilt lahti rebima. Teinekord kulub selleks võibolla mõni sekund rohkem ootamist, aga siis võib kindel olla, et oluline info jõudis kohale.

3. Hoolikas planeerimine ja valmisolek ootamatusteks

Nii nagu iga tundi tuleb ka tundi arvutiklassis hoolikalt planeerida ja kõik programmid ning keskkonnad läbi katsetada. Isegi kui kõik on läbi mõeldud võib ikkagi midagi juhtuda. Kas on keskkond muutunud või ei ole Internetti. See on paratamatu, aga õnneks ei tule seda väga tihti ette. Mida rohkem kogemusi, seda vähem igasugused ootamatused häirivad.

4. Õpilastest õpetajad

Arvutiklass on selline tore koht, kus mõnikord teab mõni õpilane rohkem kui õpetaja. Seda tasub alati ära kasutada ning õpilased ei pane sugugi pahaks, kui õpetaja mõnda asja ei oska. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei jõua keegi kõigega kursis olla ning on igati tore, kui õpilasest saab õpetaja.