Haridustehnoloogiline nõustamine

Haridustehnoloog puutub oma töös kokku väga palju nõustamisega. Nõustamine võib olla aga väga erinev. Järgnevalt 8 erinevat nõustamise viisi:

1.Grupikoolitus arvutiklassis
Grupikoolitused ongi kõige tavapärasem viis õpetajaid suurel hulgal nõustada. Selleks peab alustuseks leidma teema, mis huvitab paljusid õpetajaid ning siis ühise aja koolituseks. Grupikoolituse puhul on hea ette valmistada ka materjalid, mida õpetajad koolituse käigus või hiljem kasutada saaksid. Siis on suurem tõenäosus, et nad õpitut kasutama hakkavad ning üritavad hiljem iseseisvalt hakkama saada. Grupikoolituse plussiks on see, et korraga saab koolitada ära palju õpetajaid ning õpetajad toetavad üksteist koolitusel. Miinuseks on see, et tase on enamasti erinev ja seega peab arvestama, et on lisamaterjale edasijõudnutele ja aega nõrgemaid järgi aidata. Viimasel ajal olengi ma valmistanud spetsiaalselt midagi ette edasijõudnud õpetajatele. Näiteks võib neid suunata Koolielu töövahendite http://koolielu.ee/pg/tools/index juurde mõnda koolitusega seotud vahendit uurima.

2. Ekspertide kaasamine
Kui väga üks haridustehnoloog ka ei üritaks, ei ole võimalik ise kõike osata. Ikka tuleb ette, et on teemasid, mida õpetajatele õpetada ei suudeta. Hea näide on näiteks matemaatika, mis on tuttav vast ainult selle ainega kursis olevatele õpetajatele. Sellises olukorras on hea leida spetsialist, kes tuleb õpetajaid koolitama. Hea on see, kui haridustehnoloog siis ka ise koolitusel osaleb aidatest õpetajaid IKT vallas ning innustades koolitajat.

3. Individuaalkonsultatsioon
Individuaalkonsultatsioon meeldib õpetajatele tavaliselt kõige rohkem, sest siis tegeleb haridustehnoloog ainult temaga ja lähtub tema tempost ja võimetest. Samas on see üks aeganõudvamaid asju ja võib juhtuda, et üks tööpäev koosnebki ainult individuaalkonsultatsioonidest. Et asi üle pea ei kasvaks, tasub kindlasti leppida õpetajatega kokku konsultatsiooniaeg. Kui õpetaja tuleb nõu küsima kiirel hetkel, või ausalt öelda, et praegu ma aidata ei saa, aga ma olen valmis leppima kokku konsultatsiooniks sobivat aja. Individuaalkonsultatsioonil on ka suured plussid. Nimelt tuleb õpetaja ise kohale ja tahab asju selgeks saada.

4. E-maili teel nõustamine
Tegemist on lihtsa võttega, mis võimaldab kiirelt õpetajaid asjaga kursis hoida. Kui haridustehnoloog leiab mõne lingi, mis võiks huvitada mõnda aineõpetajat, tasukse see talle kindlasti saata väikese kommentaariga, mida sellega teha saab. Minu jaoks on sellise nõustamise puhul natuke küsitav, et kas õpetajad kiirel ajal suudavad enda jaoks sealt midagi avastada. Samas on olnud alati paar õpetajat, kes sellisel viisil abi saavad ja pärast tänavad. E-maili teel nõustamise alla saab lugeda ka igasugused õpetajate IKTalased küsimused, millele haridustehnoloog vastab.

5. Näidistunnid/materjalid
Nõustada võib ka andes näidistunde või valmistades ette materjale. Enamasti on haridustehnoloog ka mõne aine õpetaja ning miks mitte teha õpetajatele ettepanek viia läbi nende eest tund arvutiklassis. See annab õpetajale julgust hiljem ise arvutiklassi proovima tulla. Võib ka õpetajaga kokku leppida, et IKTga seotud asjadest räägib haridustehnoloog ja ainega seotud asjadest aineõpetaja.

6. Õpilaste nõustamine
Tegelikult toimub koolis ju kõik õpilaste pärast ning haridustehnoloogki peaks nende jaoks kättesaadav olema. Õpetajad võiksid teada, et vajadusel saavad nad õpilase saata nõu küsima ning vabal ajal arvutiklassis võib haridustehnoloog ju ise mõne õpilase juurde astuda, et soovitusi anda.

7. Järjepidev nõustamine
Tegemist ei ole küll päriselt ühe nõustamise liigiga, kuid kuna tegemist on väga olulise punktiga, siis panin selle ka kirja. Mõni tegemine tahab vaikselt tagant torkimist ja pidevat meelde tuletamist. Ainult järjepideva nõustamisega on võimalik suuri asju ära teha.

8. Organisatsiooniväline nõustamine
On selline ütlemine "Seisus kohustab". Kui midagi hästi ja südamega teha, siis ühel hetkel tahavad päris paljud kuulda, mida koolis tehakse. Oma kogemuse jagamine välja on ka tegelikult nõustamine, kuigi see ei puuduta oma kooli õpetajaid. Seega peab haridustehnoloog olema valmis oma kooli esindama ja oma tegemistest rääkima.

Ettekanne Harjumaa koolijuhtidele

Üldhariduskoolide haridustehnoloogide veebilehed

Üldhariduskoolidesse on haridustehnolooge aine juurde tulemas ja päris paljud peavad neist ka ajaveebi, wikit või kodulehekülge, kus oma ideid ja mõtteid teistega jagada.

Daniel Labo on noor Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, kes õpib veel magistrantuuris. Ajaveeb on suunatud eelkõige oma kooli õpetajatele, aga ma usun, et ka kõik teised leiavad sealt huvitavat lugemist.

http://www.daniel.ee/ht/

Laine Aluoja on matemaatikaõpetajate hulgas kindlasti tuntud, aga lisaks sellele on ta ka Türi Gümnaasiumi haridustehnoloog. Kodulehele on koondatud erinevad lingid, mis aitavad õpetajal rakendada IKTd õppeprotsessi. http://www.hot.ee/aluojalaine/

Margit Lindau on sellest aastast Kärla Põhikooli haridustehnoloog. Teinud on ta aga juba varem väga palju. Eriti tänuväärsed on tema materjalid klassiõpetajatele.

http://kodulehtml.webnode.com/

Tiia Niggulis on Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog ning on oma wikisse kokku koondanud päris palju erinevaid linke ainete kaupa.

http://huvitav.wikispaces.com/Esileht

Tuuli Koitjärv teeb oma haridustehnoloogi tööd Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis. Kodulehte on ta aga täiendanud juba aastaid. Eelkõige saavad sealt ideid klassiõpetajad.
http://koolielu.edu.ee/tuulikodukas/

Vilve Roosioks Viimsi Keskkoolist alles alustas oma ajaveebi pidamist, aga juba võib sealt leida juhendeid erinevate keskkondade kasutamiseks.
http://viimsiharidustehnoloog.blogspot.com/

Haridustehnoloogid üldhariduskoolis 2008. aasta novembris

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

Haridustehnoloogid kõrgkoolides, kutseõppeasutustes ja üldhariduskoolides

2.-4. aprillini toimus IT Kolledžis e-Ülikooli konverents "E-õpe on siin: kus oled sina?", kus ühes paralleelsessioonis oli juttu sellest, kes on haridustehnoloog. Alljärgnevalt väike kokkuvõte sellest.

Haridustehnoloog on päris uus amet Eesti haridusmaastikul. Alles 2003. aastal alustasid tööd kaks esimest haridustehnoloogi - üks Tartu Ülikoolis ja teine Tallinna Ülikoolis. Tänaseks on ülikoolides tööl 18 haridustehnoloogi. Põhiliseks tegevuseks ülikoolis on haridustehnoloogil kohtumised õppejõududega, materjalide koostamine, konsultatasioonid ja koolitused.

2005. aastal tõi e-VÕTI projekt kutsekoolidesse haridustehnoloogid. 2006/2007 õppeaastal oli haridustehnolooge kutseõppeasutustes juba 48. Haridustehnoloogi ülesanneteks on teavitus, koolitus, sisutootmine, koostöö arendamine ja projektijuhtimine. Tänaseks on palju tööd ära tehtud, aga paraku lõppeb e-VÕTI projekt 30. juunil 2008. aastal ja siis otsustab iga kutseõppeasutus juba ise, kas ta vajab haridustehnoloogi ja kas selleks on ka piisavalt ressursse.

Nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide haridustehnoloogid on teinud omavahel aktiivset koostööd, mille tulemusena on valiminud hulk vajalikke e-materjale:

- haridustehnoloogia sõnastik http://wiki.e-uni.ee/htsonastik/

- haridustehnoloogia käsiraamat http://wiki.e-uni.ee/htkasiraamat/

Üldhariduskoolides on haridustehnoloogid veel harv nähtus. See ei tähenda, et sellelaadset tööd ei tehtaks. Tehakse ikka, aga see on siiani infojuhi, tugiisiku või arvutioskajate õpetajate õlgadel. Arvestades aina aktiivsemat IKT kasutamist koolis on tekkinud vajadus haridustehnoloogide järele. Lisaks infojuhile, kes tunneb hästi riistvara ja erinevaid süsteeme, peab haridustehnoloog olema eelkõige õpetaja, kes teab, mis klassiruumis toimub ning kuidas erinevaid keskkondi ja programme õppetöös kasutada.

Haridustehnoloogi töö üldhariduskoolis

Kutsekoolide ja ülikoolide juures on haridustehnoloogid leidnud juba oma koha ja päris palju tööd on ära tehtud. E-kursused on muutunud tavaliseks ja väga hästi töötab ka haridustehnoloogide võrgustik. Üldhariduskoolid alles tunnetavad vajadust sellise isiku järele ja siiani on selle töö ära teinud infojuhid ja aktiivsemad õpetajad. Arvestades maailmas toimuvaid arenguid ja õpetajate vajadust, on aeg tuua haridustehnoloogid ka üldhariduskooli. Millised võiksid olla siis ühe haridustehnoloogi ülesanded koolis? Tegemist on inimesega, kes on ühelt poolt pedagoog ja teiselt poolt sinasõber arvutimaailmaga. Üheks peamiseks ülesandeks on kindlasti IKT-alase info kogumine ja vahendamine õpetajatele ning õpilastele. Infot koguda saab mitmel moel: veebiavarustes surfates või kolleegidega kohtudes. Haridustehnoloog peaks sellest infotulva virr-varrist suutma välja selekteerida just selle, mida tema koolis vajatakse. Lisaks uutele vahenditele on vaja teada ka päris palju õpetamise metoodikast ja sellest, kuidas ühte ainetundi arvutiklassis läbi viia. Päris hea on aeg-ajalt korraldada lahtiseid tunde, kus kolleegid saavad aimu sellest, kuidas arvutiga õppetööd põnevamaks teha. Selge on see, et puhtakujulise e-kursusega ei tee põhikoolis midagi ära. Selleks on õpilased liiga noored ja õpetajad ei ole selleks valmis. Õpetajate arvutioskuste tase on väga erinev ja ka sellest sõltuvalt ka vajadused. On õpetajaid, kes vajavad koolitusi ja on neid, kes vajavad lihtsalt inimest, kellelt mõnikord nõu küsida. On õpetajaid, kes tahava kasutada valmismaterjale ja on neid, kes on valmis ise õpiobjekte looma. Haridustehnoloog peaks pakkuma tuge kõigile. Et töö hästi sujuks, oleks hea õppeaasta alguses panna kirja konkreetsed eesmärgid, mida kevadeks on vaja ära teha. Siis võib olla kindel, et lisaks igapäevastele pisitegevustele saab ära tehtud ka midagi suuremat.