Kuvatud on postitused sildiga riistvara. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga riistvara. Kuva kõik postitused

teisipäev, 5. veebruar 2013

Minu esimene BYOD tund

Maailm liigub sinnapoole, et tulevikus tuleb iga õpilane oma seadmega tundi ja hakkab selles toimetama. Seda nimetatakse inglise keeles "bring your own device" ehk BYOD. Mul on juba pikemat aega olnud tunne, et tegelikult annaks selliseid tunde juba praegu teha. Õpilastel ju seadmeid näib olevat. Annan inglise keelt 5. klassis ja ikka on õpilased tundides sõnu nutitelefonist vaadanud ning oma valmisolekut rohkemaks kasutamiseks näidanud. Selle nädala alguses tegin õpilastele ettepaneku teha BYOD tund. Küsisin, kui paljud saaksid oma seadme kaasa võtta. Ainult üks tüdruk ütles, et ei saa. Tal on seade olemas, aga seda nähtavasti ei lubata kooli tuua. Teistel oli kõigil olemas nutitelefon või tahvelarvuti. Igaks juhuks võtsin tundi kaasa ka kaks kooli iPADi.

Tundi ette valmistades pidin mõtlema sellele, et kõigil on erinev seade. Olin õpilaste käes näinud nii Apple tooteid kui ka erinevaid androide. Valisin välja midagi, millel on mõlema süsteemi jaoks app olemas ja mis töötab ka brauseris.Põhitööriistaks sai Socrative Student http://koolielu.ee/tools/read/201579 ja palusin õpilastel leida ka mõni QR koodi lugeja. Appide installeerimine pidi toimuma kodus, kuid paraku kõik õpilased ei olnud seda teinud. Õnneks töötab Socrative ka brauserist.

Tund algas ebareeglipäraste sõnade testiga, mille olin eelnevalt Socrative'is koostanud (SOC-800196). Õpilased pidid lisama tegusõna III vormi. Siin tekkis meil probleeme wifiga. Wifi-seadmele pidid restardi tegema ja siis hakkas asi tööle. Paraku sai ühel õpilasel telefoni aku tühjaks (andsin oma telefoni) ja mõne vanema nutitelefoniga oli wifi probleeme. Seetõttu said õpilased testi valmis erineval ajal. Ma oleksin pidanud kohe mõtlema juurde mingi lisaülesande neile, kes varem valmis said. Üksteiselt maha kirjutamise probleeme silma ei hakanud.Samas ei tea ma seda, kas nad ei kasutanud näiteks seadmetes olevaid spikreid.

Tunni põhiteemaks oli uus aeg Present Perfect. Rääkisime sellest, kuidas seda kasutada ning kirjutasime tabeli vihikusse. Oli õpilasi, kes tahtsid tabeli kirjutada tahvelarvutisse või telefoni. Lubasin. Kõige esimesena jõudis valmis tüdruk, kes kirjutas vihikusse ja teisena tüdruk, kes kirjutas lisaklaviatuuriga tahvelarvutisse. Võiks ju küsida, kas sellisel ümberkirjutamisel on enam mõtet, kui info kõik igal pool olemas, aga minu kogemus ütleb, et siis jääb tabel paremini pähe, kui olen läbi kirjutanud. Võibolla ma varsti muudan oma arvamust:)
Järgnevalt vaatasime ühte koomiksit http://www.stgeorges.co.uk/blog/present-perfect-examples-explained/, mis näitab Present Perfecti kastutamist. Et põnevust lisada, jagasin koomiksit QR koodiga. Siis sai igaüks oma seadmest seda vaadata. Näitasin koodi läbi projektori ekraanile. Ühel tüdrukul skännimine ei õnnestunud, sest tal oli kaamera ainult tahvli ees. Teised said pildid lahti. Klassis tekkis loomulikult ka natuke liikumist, et koodi skännida. Minu jaoks see probleem ei olnud. Kui ma oleksin tahtnud seda vältida, oleksin võinud ma koodid välja printida.
Tund lõppes väikse ankeediga, et näha, kas õpilased olid Present Perfect aja selgeks saanud. Testi tegin jällegi Socrative'iga (SOC-800269) ja nüüd juba asi töötas valutumalt. Hinnet nad selle eest ei saanud, aga 3 õpilast said testi eest maksimumpunktid.Õpetajana on väga mugav pärast tulemusi vaadata. Kõik on Exceli tabelis tulpadega näha.
Mida öelda lõpetuseks. Ma tundsin ennast õpetajana üsna abitult. Tajusin seda, et väga palju on selles maailmas veel õppida ja uurida. Õpilastele tund meeldis ja nad ütlesid, et vähemalt korra nädalas võiks veel teha. Need poisid, kelle telefonid päris hästi välja ei vedanud, väga rõõmsad ei olnud. Järelikult pean ma järgmine kord rohkem kooli seadmeid kaasa võtma, et probleemid tehnikaga ei segaks õppimist. Kindlasti plaanin ma BYOD tundidega jätkata.

kolmapäev, 18. aprill 2012

Lugerist ja e-raamatutest

Lugerid on juba ammu poodidesse jõudnud, aga siiani olin ikkagi eelistanud paberkandjal raamatuid. Tänu Siret Lahemaale, kes soovitas endale luger soetada, ostsin endale ka selle seadme. Nüüd olen juba kuu lugeri kasutaja olnud ning ei kahetse. Et mitte reklaami teha, siis jätan nimetamata, millise lugeri ostsin. Seda peab igaüks ise otsustama. Abiks on veebis hulk artikleid ja videoid:
Kui aga luger soetatud, siis on järgmiseks mureks, kust saada lugemiseks raamatuid. Otsustasin alustada tasuta raamatutega. Neid on paraku eesti keeles vähe, kuid kes inglise keelt loeb, leiab lugemist palju. Üheks toredaks võõrkeelseks keskkonnaks on http://www.gutenberg.org/, kust saab raamatuid erinevas formaadis alla laadida. Lugerisõbrad soovitavad ka http://www.scribd.com/ keskkonda pilk peale visata. Millist raamatupoodi aga Eestis valida? Tegin ühe võrdluse, et välja selgitada, kus on kõige rohkem raamatud, kus on kõige soodsamad ja kust on kõige mugavam otsida. Kriteerimiteks on:
  1. Kui palju on eestikeelseid raamatuid?
  2. Kui palju maksab A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I". Tammsaare teosed tulid just vabasse kasutusse, sest autori surmast möödus rohkem kui 70 aastat.
  3. Kui palju maksab Andrus Kivirähu "Rehepapi" paberkandjal ja e-raamat.
  4. Milline raamatu on kõige kallim?
  5. Mille järgi on võimalik sorteerida raamatuid?
E-raamatute poed:
Pood Kui palju? Tõde ja õigus I Rehepapp Kõige kallim Sorteerimine
Apollo 791 9.92 12,22 paber
8.24 e-raamat
A. Kitzberg "Libahunt"
29
positsioon,
nimetus,
hind,
lisamise aeg
Rahva Raamat 806

8.43 9.67 paber
6.80 e-raamat
Karistusseadustik: kommenteeritud
väljaanne
70.57
uuemad enne,
tähestikuline,
tarneaeg,
odavamast alates, kallimast alates
Raamatumaailm 729 0 7.83 Johannes Aaviku ideede päevik
28.5
müügi TOP,
odavamad eespool,
kallimad eespool, keskmine hinne,
uuemad eespool
Krisostomus

813

9.42 - ? -
Delfi Digiraamat 569 9.92 8.24 ? -
E-books 511 - - Lühike maailma ajalugu 15.08 hinnang,
hind,
ilmumisaeg,
autor







reede, 30. märts 2012

Tulevikuklassiruum Brüsselis

European Schoolnet on oma Brüsseli peakontorisse loonud erinevate firmade abil tuleviku klassiruumi (Future Classroom Lab). Klassiruumi mõte on näidata erinevaid tehnoloogiaid ja nende kasutamise viise. Õpetajatele viiakse klassis läbi koolitusi ning nad saavad kohe kohapeal katsetada erinevad vahendeid.
Klass loomisel on arvestatud 6 põhimõtet, mille järgi on klass jagatud osadeks. Igas osas saab tegeleda erinevate tegevustega.

Suhtle (interact)
Suhtlemisega oli arvestatud klassi igas piirkonnas, sest see on üks tulevikuklassiruumi alus. Ikka olid lauad grupikaupa pandud või nii, et see võimaldaks omavahel asju arutada.

Esitle (present)
Muruvaibaga kaetud antiikteatri mõjutustega koht, kus on hea teha esitlusi ja plenaarsessioone. Istmete all oli hulgaliselt ruumi erinevate vahendite jaoks. Tänu lukule on seal mugav hoida näiteks sülearvuteid.
Uuri (investigate)
Kergesti muudetav piirkond, kus eriti toredad olid lauad, mida sai kerge vaevaga teise kohta panna või hoopis seina äärde kokku lükata. Laudade peal oli tohutul hulgal erinevaid seadmeid: sensorid, tahvelarvutid, robotid jne.

Loo (create)
See on multimeedia nurk, kuhu on valmis pandud kaamera, ekraan, prožektorid ja arvutid. Õpilased saavad arendada oma multimeediaoskuseid ja olla loovad. Võimalus on kasutada ka green screeni.
Vaheta ideid (exchange)
Hea koht koostöö tegemiseks, kus õpilased võivad ise tegutseda arendades grupi- ja projektitöö oskuseid. Põnevad olid koostöölauad, mida sai panna nii horisontaal- kui ka vertikaalasendisse ning millele oli suunatud projektor. Elektroonilise pliiatisiga oli väga mugav navigeerida.
Arenda (develop)
Vaikne koht, kuhu saab eralduda individuaalseks või paaristööks. Arvuti, mis asub laual, saab ka lükata laua sisse, luues tavapärase kirjutuslaua.
Aitäh Martin Sillaotsale, kes lubas kasutada oma pilte.



reede, 9. märts 2012

Tulevikuklassiruum

Ikka süüdistatakse kooli, et meie klassiruumid näevad välja nii nagu 100 aastat tagasi. Youtubest leidsin videod, kus on ideed sellest, milline võiks klassiruum välja näha tulevikus. Minu lemmik on viimane video.




kolmapäev, 29. aprill 2009

Projektorite kasutamisest

Haridustehnoloogid väga palju riistvaraga tegelema ei pea, aga aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus on vaja näidata ka oma oskuseid selles vallas. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võõrkeeleõpetajad palusid mult väikest koolitust ja kuna esitlus võib huvi pakkuda ka laiemale ringile, siis panen selle siia ajaveebi üles. Mingiks spetsialistiks ma ennast projektorite alal pidada ei saa. Just täna hommikul õnnestus mul ühte sülearvutit projektoriga pool tundi ühendada. Seega ei maksa esitlust väga tõsiselt võtta;)

reede, 9. jaanuar 2009

Projekt "Sülearvuti õpetajale"

Sellel sügisel said umbes 4000 õpetajat oma käsutusse HP sülearvuti. Gustav Adolfi Gümnaasiumis viidi õpetajale läbi koolitus, kus tutvustati uut sülearvutit seest ja väljast. Suur tänu Urmo Laaneotsale, kes võttis enda peale sellel koolitusel tehnilised üksikasjad. Järgnevalt kokkuvõte koolitusest: