Uuel aastal uut moodi otsima?

Uuel aastal peaks ikka midagi uut moodi tegema. Veebimaailma on tekkinud päris palju visuaalseid otsingumootoreid, mis peaksid otsimise hoopis atraktiivsemaks ja põnevamaks tegema. Võtsin katsetamiseks ette 9 erinevat visuaalset otsingumootorit ja et asi ausam oleks panin punkte ka. Otsisin 3 erineva asja. Kuna varsti on saabumas tiigriaasta, siis alustasin magava tiigri (sleeping tiger) pildi otsimisega. Sellega said kõik otsingumootorid hakkama. Järgnevalt soovisin leida Tiigrihüppe koolitusi ja see osutus päris mitme otsingumootori jaoks täiesti ületamatuks ülesandeks. Mõni ei tunnistanud täpitähti ja millegipärast oli Tiigrihüppe SA kodukat väga raske leida. Viimasena soovisin leida videot lumesajust arvestades praeguseid lumerekordeid Tallinnas. See oli jälle suhteliselt kerge ülesanne. Lisaks sellele hindasin veel kujundust arvestades oma maitset, kategooriate olemasolu ja seda, kui palju aega kulus otsingumootorist arusaamisele. Punkte jagasin järgnevalt:

• otsing - 30 sek 2 punkti
• otsing - 60 sek 1 punkt
• otsing üle minuti 0 punkti
• kui üldse ei leidnud võtsin punkti maha
• kujundus 0-2 punkti
• kategooriad 0-2 punkti
• raskusaste 0-2 punkti

Ujiko (0+0+1+1+1+1=4 punkti)
http://www.ujiko.com/v2a/flash.php?langue=en
Kõige vähem punkte saanud keskkond. Kogu aeg oli tunne nagu piiluks läbi lukuaugu, pilt oli väike. Tiigrihüppe koduka leidsin alles siis, kui sisetasin tiigrihype.ee.

Searchcube (1-1+2+2+0+1=5 punkti)

http://www.search-cube.com/
Tegelikult mulle meeldis selle keskkonna kujundus, kuid paraku oli see väga aeglane ja kohati ei töötanud Internet Exploreriga. Samuti ei ole võimalik kategooriate järgi otsida. Tiigrihüppe kodukas jäigi mul leidmata.

RedZ (1-1+2+2+0+1=5 punkti)

http://redze.com/
Seda lõbusat punasetriibulist sebrat olen ma ka kunagi varem näinud. Kujundus mulle meeldis, aga paraku ei ole kategooriaid ja Tiigrihüppesse ma jälle ei jõudnud.

Kartoo (1+2+1+1+1+0=6 punkti)

http://www.kartoo.com/
Alguses kuvati ainult 3 tulemust korraga, mis oli selgelt liiga vähe. Lõpuks leidsin teised võimalused ka. Optionitest ei saanudki ma lõpuni aru.

Quintura (1-1+2+1+1+2=6 punkti)
http://www.quintura.com/
Arusaadav keskkond, aga Tiigrihüppe kodukat ei leidnud.

Middlespot (2+0+1+1+1+2=7 punkti)
http://middlespot.com/
Erilist muljet ei jäänud. Kategooriatest puudus video.

Viewzi (0+0+1+2+2+2=7 punkti)
http://www.viewzi.com/
Otsimine võttis küll aega ja täpitähti ei tunnistatud, kuid kujundus oli ilus ja kategooriad olid väga head.

Spezify (1+0+2+2+2+1=8 punkti)
http://spezify.com/
Sellel keskkonnal on iseloomu ja haaret. Leitu kuvatakse suurele seinale, mis kogu aeg laieneb. Kategooriaid saab välja lülitada. Kohati jääb aga selline tunne nagu viibiks õpilaste kunstitööde näitusel, kus seinad on maast laeni täis pilte ja kuidagi ei oska kusagilt alustada või kusagil lõpetada.

Nexplore (1+0+1+2+2+2=8 punkti)
http://www.nexplore.com/
Lihtne ja loogiline, palju kategooriaid. Tore oli ka see, et videod eelvaates mängisid.

Kokkuvõttes võib öelda, et sel aastal ma vast otsingumootorit vahetama ei hakka. Midagi ei ole teha google on teistest palju ees, aga silmad tuleb lahti hoida - järelkasv on võimas.

Twurdy - nutikas otsingumootor

Loomulikult on kõige parem otsingumootor Google, aga mõnikord on vahelduseks tore vaadata ka mõnda teist vahendit. Üheks päris kasulikuks otsingumootoriks õpetaja jaoks on Twurdy http://www.twurdy.com/, mis võimaldab otsida tekste selle järgi, kui lihtsalt on need loetavad. Twurdy baseerub Google'i otsingumootoril, kuid erinevus on selles, et Twurdy analüüsib tekste (sõnade arv leheküljel, lausete pikkus, silpide arv sõnas jne). Analüüsi tulemusel on tumedama värvusega märgitud leheküljed raskemini loetavad ja heleda värvusega märgitud kergemini loetavad. Õpetaja saab kohe valida oma õpilaste jaoks sobiva teksti. Twurdy tüüpe (Twurdy Type) on kolm. Kõige põhjalikuma ja aeganõudvama otsingu saate teha, kui valite Twurdy with Pop. Oli ka üks asi, mis mulle ei meeldinud. Kui klõpsate mõnel aadressil, et seda lehekülge lähemalt uurida ja soovite siis pärast Back nupuga Twurdy lehele tagasi tulla, siis peate otsingut alustama uuesti, sest kõik varem otsitu on kadunud.

Kuidas leida nõela heinakuhjast?

Mõnikord ajab kohe vihale, kui palju aega võib kuluda mõne vähem või rohkem olulise infoühiku leidmiseks veebist. Internetiavarus on suur ja lai ning kõiges selles orienteeruda ei ole sugugi lihtne. Kuidas aga ikkagi leida nõela heinakuhjast?

Kõige vanemaks viisiks leida endale vajalik on otsingumootorite kasutamine. Otsingumootor on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Otsingumootor võib olla ühe veebilehekülje põhine või selline, mis otsib infot kogu veebist. Otsingumootor indekseerib pidevalt Internetis leiduvaid veebilehti ja koostab neist andmebaasi, millest saab teha otsinguid. Kasutades otsingumootoreid ei otsi me läbi kogu veebi vaid ainult neid lehekülgi, mis on andmebaasis. Iga otsingumootor otsib veidi erinevalt. Kuidas aga otsingumootorid hindavad lehekülgi? Esimesena kuvatakse lehed, kus on rohkem otsitud märksõnu või märksõnad on pealkirjades või on sellele leheküljele rohkem viidatud. Kõige enam tarvitatud otsingumootoriteks Eestis on http://www.google.ee/ ja http://www.neti.ee/. Otsingumootori kasutamise plussiks on see, et leitakse suhteliselt palju lehekülgi. Samas on nende hulgas palju selliseid, millega pole otsijal midagi peale hakata. Et otsimist veidi täpsustada, võib kasutada näiteks otsitava fraasi kirjutamist jutumärkidesse (otsib kindlat fraasi), + märki (otsib kindlasti) või - märki (jätab välja).

Päris populaarne on ka erinevate teemakataloogide ja portaalide kasutamine. Erinevalt otsingumootoritest, kus tegutsevad masinad, koostavad teemakatalooge inimesed. Nemad valivad, millised leheküljed, millise kategooria alla lähevad. Seetõttu on ka andmebaas väiksem. Mõnikord sisaldavad teemakataloogid ka otsingumootorit. Mõnikord pakuvad teemakataloogid ka lisateenustena postkasti, uudiseid jne. Tänapäeval hakkab ähmastuma piir otsingumootori ja teemakataloogi vahel, sest paljud teemakataloogid sisaldavad ka otsingumootorit. Teemakataloogide näiteks võib tuua http://www.yahoo.com/ ja http://www.neti.ee/. Portaalid ehk võrguväravad on loodud peamiselt suuremate teenusepakkujate poolt. Ühele leheküljele on koondatud uudised, artiklid, meelelahutus ja mitmesugused teenused. Näiteks http://www.eesti.ee/, http://www.delfi.ee/ jne. Teemakataloogide ja portaalide plussiks on see, et teemad on esitatud kategooriates ja kõik vajalik on ühes kohas. Samas ei ole kõik vajalik või vajalik ei ole ühes kohas.

Tänapäeval on tekkinud juurde tag-otsing. Aina rohkem on olemas erinevaid keskkondi, kus kasutajad saavad lisada linkidele, artiklitele, piltidele jne juurde tag’e e märksõnu. Väga populaarseks on muutunud sotsiaalsed järjehoidjad, mis võimaldavad inimestel luua järjehoidjaid otse veebi. Lisaks linkide salvestamisele on võimalik lisada ka tag’e ning nende tag'ide kaudu on võimalik otsida. Otsing annab kvaliteetseid materjale ja näitab, kui palju inimesi neid linke salvestamisväärseks on pidanud. Näited: http://delicious.com/, http://www.keotag.com/.

Lõpetuseks mainiks veel mashup'e, mida üks inglise keele õpetaja tõlkis "soust". Tegemist ongi paraja "soustiga", kus kokku on liidetud erinevad otsingumootorid ja märksõna otsingud. Üheks selliseks keskkonnaks on http://www.fuzzfind.com/search.html.

Lisalugemist

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2253/new_eri_artiklid_225321
http://www.sc.edu/beaufort/library/pages/bones/bones.shtml
http://www.searchenginehistory.com/#search-work

Märksõnade ja folksonoomia ajastu

Erinevaid veebilehekülgi tekib päevast päeva juurde ja aina raskem on sellisest hulgast endale vajalik üles leida. Erinevaid otsingumootoreid kasutades võib küll üht-teist leida, aga tänane trend on liikumas teises suunas. Me oleme jõudnud tagide ja folksonoomia ajastusse. Tag ehk märksõna lubab igal kasutajal ise veebilehtedele lisada märksõnu ja kui paljud inimesed (folks) lisavad märksõnu (taksonoomia, tags), siis me jõuamegi folksonoomia juurde.

Kolm kõige populaarsemat keskkonda, mis kasutavad tagismist ja folksonoomiat on del.icio.us, digg.com ja technorati.

Del.icio.us http://del.icio.us/, aina populaarsemaks muutuv keskkond, võimaldab luua sotsiaalseid järjehoidjaid. Peale tasuta kasutajakonto loomist on kasutajal võimalik oma veebilemmikutele igast internetiühendusega arvutist ligi pääseda. Lisades erinevaid veebilehekülgi loetellu ning märgistades neid märksõnadega on need leitavad ka teistele kasutajatele. Märksõnaotsing del.icio.us’i keskkonnas on tulemuslik ja päris paljud eelistavad seda googldamisele. Võimalik on vaadata ka teiste kasutajate sotsiaalseid järjehoidjaid ja kui inimestel on sarnased huvid, siis on tõenäoline, et nad saavad teineteise järjehoidjatest kasu.

Digg.com http://digg.com/ on koht, kus inimesed avastavad ("kaevavad") ja jagavad erinevaid veebis leiduvaid materjale (artiklid, pildid, videod, podcastid jne). Kogu sisu on kasutajate poolt sisestatud ja hinnatud. Kasutajad määravad hääletades ära materjalide väärtuse. Kõige enam hinnatud materjale näidatakse esilehel. Põhimõte on selles, et suur mass inimesi oskab leida ja hinnata väärtuslikku ehk see, mis huvitab enamust, huvitab kõiki. Tegemist on omalaadse filtriga, mis aitab infomürast endale vajalikku leida.

Technorati.com http://technorati.com/ on suur tegija tagide maailmas. Tegemist on otsingumootoriga, mis otsib blogisid. Technorati otsib märksõnu, mida autorid on lisanud oma postitustele. Technorati populaarsus põhineb ajaveebide populaarsusel. Tundub, et ajaveebid on seljatamas professionaalset ajakirjandust, sest inimestele meeldib kuulda uudiseid algallika käest ja kui kusagil toimub näiteks maavärin, on palju huvitavam lugeda mõne inimese blogi, kes seal kohapeal oli, kui järgmisel päeval ajaleheartiklit.

Kasutatud materjal:
http://www.selfseo.com/story-7718.php