iTEC 1. tsükli kokkuvõte

Häid pühi!

Otsides Youtube'ist midagi põnevat jõulunädalaks, avastasin väga toredad videod. Kokku on pandud Charles Dickensi "Christmas Carol" 10 filmist tervik, mis vastab täpselt raamatule. Väga nauditav vaatamine.

Esitlus Laagri Koolis

Autoriõigused ja Creative Commons

Olen oma ajaveebis palju rääkinud autoriõigustest. Õpetajad on palunud, et ma lisaks videoloengutele kirjutaksin ka autoriõigustest artikli. Siis oleks kergem leida vajalikku.

Järgnevalt tuleb juttu autoriõigustest ja Creative Commons litsentsidest. Põhitähelepanu on pööratud sellele, mida peaks teadma õpetajale ja koolis töötades.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- või teadusteost. Kaitse alla lähevad nii valmis- kui ka poolikud teosed. Teos peab olema väljendatud objektiivses vormis. See tähendab, et kui ma oma peas mõtlen välja luuletuse, siis seda autoriõigused ei saa kuidagi kaitsta. Kui ma aga oma luuletuse paberi peale kirjutan, siis tekivad autoriõigused automaatselt ja autoril ei ole vaja kuhugi pöörduda või oma tööle mingeid märke lisada. Autoriõigus on territoriaalne. Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662, mis tähendab, et riigid, kes sinna kuuluvad moodustavad liidu autorite õiguste kaitseks.

On kaks eraldi mõistet autorsus ja autoriõigused. Autorsus kehtib läbi aja. See tähendab, et kui Oskar Luts kirjutas raamatu „Kevade“, siis jääb ta alatiseks selle autoriks. Autoriõigused kehtivad aga autori eluea pluss 70 aastat. Oskar Luts suri 1953.aastal. Seega on tema surmast praegu möödunud vähem kui 70 aastat ning kui me tahaksime oma uues õpikus lõike „Kevadest“ kasutada, siis peaksime me pöörduma Oskar Lutsu pärijate poole. Eduard Bornhöhe „Tasujat“ võiks aga vabalt kasutada, sest tema suri 1923.aastal. Seetõttu ongi veebist võimalik leida palju juba ammu surnud autorite teoseid ja vähe praegu elavate või vähem kui 70 aastat tagasi surnud autorite teoseid.

On asju, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigus ei kaitse ideid, mõisteid, avastusi, rahvaloominguteoseid, õigusakte, kohtulahendeid, riigi ja organisatsioonide sümboolikat, päevauudiseid, fakte, andmeid ja kui varalised õigused on lõppenud (autori elu+70 aastat).

Autoriõigus võib kuuluda ühele autorile või kui autoreid on mitu, siis ka mitmele autorile. Kui teos on loodud tööülesannete täitmise käigus, siis kuulub autoriõigus tööandjale. Tihti küsivad õpetajad, et kellele kuulub autoriõigus, kui nemad loovad õppematerjale. Kui õpetaja töölepingus pole kirjas, et tema ülesandeks on luua õppematerjale, siis kuulub autoriõigus õpetajale mitte koolile. Kui autor on surnud, kuuluvad autoriõigused tema pärijatele. Autor võib ka loobuda oma autoriõigustest. Sellisel juhul kuuluvad autoriõigused isikule, kellele need on loovutatud. Kui autor tegi oma teose avalikus teenistuses töötades, kuuluvad autoriõigused riigile.

Autoriõigused võib jagada kaheks: isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused toovad autorile au ja kuulsust ning varalised õigused toovad leiva lauale. Isiklikud õigused on:

n Õigus autorsusele

n Õigus autorinimele

n Õigus teose puutumatusele

n Õigus teose lisadele

n Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

n Õigus teose avalikustamisele

n Õigus teose täiendamisele

n Õigus teos tagasi võtta

Varalised õigused on:

n Õigus teose reprodutseerimisele

n Õigus teose levitamisele

n Õigus teose tõlkimisele

n Õigus teose töötlemisele

n Õigus teose kogumikele

Kuidas on seotud kool ja autoriõigused? Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). See tähendab, et õpetaja tohib oma isiklikuks tarbeks teha koopiat mõnest artiklist või tõlkida ära mõnda laulu. Seda tohivad teha kõik tingimusel, et nad seda müüma ei hakka. Koolis aga ei saa öelda, et õpetaja kasutab materjale isiklikuks tarbeks. Siin tuleb õpetajale appi autoriõiguse seadus (§ 19 p 2), mis räägib, kuidas teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Sellel seadusel on ka omad tingimused. Esiteks peab teos olema õiguspäraselt avaldatud. See tähendab, et autor on oma teose avalikustanud. Näiteks andnud välja raamatu või avaldanud Internetis. Kui keegi on kirjutanud luuletusi sahtlisse, siis need ei ole õiguspäraselt avaldatud. Teiseks tuleb teost kasutada vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Kolmandaks võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus. Eestis ei ole motiveeritud maht määratud. On riike, kus täpselt öeldud, mida tähendab motiveeritud maht. Näiteks mitu protsenti helilõigust või tekstist võib tunnis kasutada. Siiski on Eesti Ajalehtede Liit kehtestanud artiklite refereerimise hea tava, mis tähendab, et artikli alguses tuleb ära märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud ning motiveeritud mahuks on nad kehtestanud kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Neljandaks ei tohi teose selline kasutamine taotleda ärilisi eesmärke ning kindlasti tuleb ära märkida autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose pealkiri (nimetus) ja teose avaldamise allikas. See tähendab, et kui õpetaja paljundab õpilastele mõnest õpikust harjutuse, siis peab ta alati lisama ka autori, õpiku pealkirja ja avaldamise allika.

Kui mingit teost koolis kasutama hakata, tuleks läbi mõelda kolmeastmeline test. Esiteks, kas ma kasutan seda teost ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Teiseks ega see kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kolmandaks ega see ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Koolis tuleb tihti ette paljundamist. Ka selle kohta on oma reprograafilise reprodutseerimise reeglid (AÕS 19 p 3). Võib paljundada artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud mõnes perioodilises väljaandes. Samuti võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (õpik, romaan). Nooti ilma autori eelneva nõusolekuta sellisel viisil kopeerida ei tohi. Tasuta on lubatud kasutada paljundatud artiklit või teost ainult haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Erakoolid seda teha ei tohi. Kindlasti tuleb ära märkida rekvisiidid (autori nimi, teose pealkiri, teose avaldamise allikas).

Tuleb ette olukordi, kui teost on vaja avalikult esitada. Näiteks kontsert või etendus lapsevanematele. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine teatud tingimustel (AÕ 22). Üheks tingimuseks on see, et see esitamine toimub õppeasutuses selle vahetus õppeprotsessis (tund, õppetööväline tegevus). Teost esitavad õpetav personal või õpilased. Kui on kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse (lapsevanemad, eestkostjad). Tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi, kui see on teosel näidatud. Muul viisil tähendab siin, et näiteks on tehtud plakat või kava.

Õpetaja võib oma töös kokku puutuda autoriõigustega kolmel erineval viisil. Mida siis aga silmas pidada. Kordame veel üle.

1. Õpetaja kasutab teiste loodud õppematerjale. Ta tohib neid kasutada vaid illustreeriva materjalina õppetöö eesmärgil, motiveeritud mahus. Lisama peab autori nime, teose pealkirja ja avaldamise allika. See tegevus ei tohi olla vastuolus tavapärase kasutamisega, samuti ei tohi kahjustada autori seaduslikke huvisid.

2. Õpetaja loob originaalseid õppematerjale. Sellisel juhul tekivad autoriõigused automaatselt. Isiklikke õigusi (au ja kuulsus) ei saa sundkorras ära võtta ega müüa. Kui teos on loodud tööülesannete täitmisel, siis lähevad varalised õigused automaatselt tööandjale. Õpetajatel enamasti lepingus sellist punkti ei ole, et peaks looma õppematerjale. Kui õpetaja kasutab enda pildistatud fotosid, tuleks inimestelt küsida nõusolekut.

3. Õpetaja loob õppematerjale kasutades teiste loodud teoseid ning avaldab materjalid hiljem veebis. Sellises olukorras võib igasuguseid probleeme ette tulla. Kui õpetaja kasutab materjale tunnis või kinnises veebikeskkonnas, motiveeritud mahus ja viitab korrektselt, on kõik korras. Tänapäeval tahavad õpetajad aga oma teosed veebi üles panna. Sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik teiste materjalide kasutamisega, sest ilma autorilt luba küsimata seda teha ei tohi. Tohib lisada linke. Õnneks on aga lahendused avatud sisulitsentside näol olemas.

Avatud sisulitsentsid

Autoriõigused on karmid ning piiravad meid päris palju. Siiski on leitud sellises olukorras väljapääs avatud sisulitsentside näol. Avatud sisulitsentsid tähendavad seda, et autor võib ise otsustada, mida tema teosega teha võib. See tähendab, kuidas seda võib levitada, kopeerida või avalikult esitleda jne. Neid süsteeme on päris mitmeid. Eestis on kõige levinum ja tänaseks ka Eesti seadusega kooskõlla viidud Creative Commons http://www.creativecommons.ee/. Creative Commons on süsteem, mis on ehitatud olemasoleva autoriõiguse peale ning lubab jagada oma loomingut teistega. Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate "(C) all right reserved" ja Public Domain (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel. Enamasti kasutatakse cc litsentse nii heli, filmi, pildi, tekstide kui ka õppematerjalide puhul. Välja on töötatud 6 litsentsitüüpi. Iga tüübi puhul tuleb kindlasti autorile viidata.

1. Attribution (by) Teose autorile on vaja viidata autori poolt määratud viisil. Internetis tuleb ette, et autor ei kasuta oma pärisnime vaid tal on varjunimi. Sellisel juhul tuleb teosele lisadagi see varjunimi. Viitamisel on vaja lisada autori nimi, teose nimi ja link, kust teos pärineb.

2. Attribution Share Alike (by-sa) Viita autorile. Jaga samadel tingimustel tähendab, et kui ma muudan teost või kasutan seda oma teose loomiseks, siis peab ka saadud teost jagama samadel tingimustel nagu oli originaaltöö. Näiteks kasutan ma sellise litsentsiga helifaili oma video jaoks. Siis pean ma ka oma videot samadel tingimustel jagama. Seda litsentsi kasutatakse enamasti avatud lähtekoodiga tarkvara puhul.

3. Attribution Non Derivatives (by-nd) Viita autorile. Teost ei tohi muuta. Näiteks ei tohi ma sellise litsentsiga fotot muuta mõnes fototöötlusprogrammis.

4. Attribution Non-commercial (by-nc) Viita autorile. Non-commercial tähendab, et teost ei tohi kasutada kommertsrakendustest. Näiteks ei tohi ma selle litsentsiga avaldatud pilti kasutada raamatus, mida ma hiljem müün.

5. Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustes, jaga samadel tingimustel.

6. Attribution Non-commercial No Derivatives (by-nc-nd) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustest, teost ei tohi muuta. Kutsutakse vaba reklaami litsentsiks.

Lisalugemist:

n http://www.autor.ee/est

n https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124

n http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf

n Berni konventsioon https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662

n H. Pisuke “Autoriõiguse alused”

n Creative Commons http://www.creativecommons.ee/

Innovaatilisi stsenaariumeid katsetamas

Olen seotud sellise europrojektiga nagu iTEC. Selle projekti raames palutakse õpetajatel katsetada innovaatilis stsenaariumeid ning vastata seejärel küsimustele, et kuidas läks. Otsustasin ise ka praktikas selle katsetamise läbi viia, sest õpetan 5. ja 6. klassis inglise keelt. Pean kohe alustuseks ütlema, et selle projekti käigus sain teada, kui palju on mul vaja veel õpetajana areneda. Õpilaste arvamus projektitööst oli nii ja naa. Üks poiss ütles, et ärme enam tee ja teine tüdruk, et nii tore oli mitte tunni moodi õppida. Nüüd aga natuke lähemalt, kuidas meil siis läks.

Katsetasime õuesõppe projekti. See on stsenaarium, mida õpetajad Eestis sellel poolaastal katsetavad. See tähendab, et klass tuli jagada rühmadesse ja saata nad väljaspool klassiruumi midagi tegema. Tulemustest peab lõpuks valmima multimeediaesitlus (vältides PowerPointi).

Alguses valisin välja teemad. 5. klassi teema oli "Trip to Tallinn" ja 6. klassi teema "English in Tallinn". 5. klassil oli ka tegelikult õpikus teema "Trip to Estonia". Seega oli projekt õppetööga tihedalt seotud.

Seejärel sisestasin kõik õpilased TeamUp keskkonda http://teamup.aalto.fi/, mis on spetsiaalselt loodud selle projekti tarvis. Olen seda keskkonda ka tavatundides kasutanud, et jagada õpilasi rühmadesse. Teema avamiseks mul materjali ei olnud, sest ma ei tahtnud õpilasi kuidagi suunata. Tegime mõlemas klassis ajurünnaku ning õpilased pakkusi välja kohti, mida nad tahaksid oma välismaa sõpradele näidata (Trip to Tallinn) või siis kohti, kust on võimalik leida Tallinnast inglise keelt (English in Tallinn). Seejärel ütles iga õpilane mulle 3 tema jaoks kõige huvitavamat teemat ja mina lohistasin iga teema järele õpilased. Kõik see toimus tavaklassis, kus minu kasutada oli arvuti ja projektor. Siis lõime TeamUp keskkonnas rühmad. Ei saa öelda, et kõik õpilased kohe väga rõõmsad olid, sest ikka on ju klassides nii, et kõik ei taha kõigiga koos olla. Kuna aga loojaks oli arvuti, siis mulle proteste ei esitatud. Järgnevalt pidi iga rühm arutama ja kirja panema, kui palju fotokaid või pildistavaid mobiile neil on, kes läheb pildistama, kuhu ja millal.

Tunni lõpus tuli igast rühmast üks õpilane ja salvestas lühikese kokkuvõtte inglise keeles oma plaanidest. TeamUp keskkond võimaldab salvestada kuni minutilisi audiosõnumeid, mille alguses on võimalik teha veebikaameraga pilt. Õpilased ise pildile jääda ei tahtnud, mis näitab, et tegemist on juba teadlike arvutikasutajatega, kes saavad aru, et iga asi jätab jälje. Seetõttu olid nad päris leidlikud ning piltidena näidati küll pastakaid, käsi, telefone jne. Probleeme oli tehnikaga. Ei õnnestunud mul kohe mikrofoni tööle saada.

Õpilastel oli nüüd nädal aega, et teha pilte. Vahepeal uurisin ma neilt, et kuidas läheb ja kuigi salvestatud sõnumitest probleeme välja ei tulnud, siis vesteldes selgus, et neid siiski oli. Ühte gruppi olid sattunud tüdrukud, kes omavahel läbi ei saa ja läks suureks vaidluseks, et kes ja millal ja kellega. Lõpuks said pildid tehtud. Teises rühmas ei leitud jälle ühist aega ja puudus ka kaamera või telefon. Laenasin neile kooli kaamera. Oleksin võinud paluda ka õpilastele iseseisvalt kasutada TeamUp keskkonda, et oma arengutest aru anda, aga kuna keskkond vajab mikrofoni, siis võib see tehniliselt keeruliseks osutuda.

Järgnevalt oli mul planeeritud 2 tundi arvutiklassis. Esimene tund multimeedia esitluse loomiseks ja teine kommenteerimiseks ning tagasisideks. Juhtus aga nii, et mõlemad tunnid kulusid loomise peale, sest ette tuli igasuguseid probleeme. Näiteks oli see õpilane haige, kes pildistas või ei osatud pilte mobiilist arvutisse laadida. Samuti arvame me, et tänapäeva õpilased saavad hakkama igasuguste keskkondadega, kuid nii see pole. 5. klass pidi valmistama loo Mapskip keskkonnas ning 6. klass MovieMakeri programmiga filmi tegema. Tehnilist nõustamist ja juhendamist oli palju. Samuti ei osanud grupid oma tööd jagada. Ikka kippus nii olema, et mõni leidis aega Facebook'is või Youtube's lõõgastumiseks. Siiski said üht-teist valmis, kuid analüüs lükkus järgmisse veerandisse. TeamUp'is jõudsime õnneks iga tunni lõpus ühe väikese salestuse ka tee. Igal tunnil luges erinev õpilane neid sisse.

Näide õpilaste tööst:
5. klass http://www.mapskip.com/stories.php?story=3136

6. klass



Projekti käigus pidin katsetama 5 erinevat õpitegevust.

1. Andmete kogumine väljastpoolt kooli. See tegevus kulges hästi ning õpilased said hakkama, kuna tegemist oli üsna lihtsa ülesandega: pildistamine.
   
2. Rühmatöö. TeamUp võimaldas luua rühmad. Rühmad olid väga erinevad ja said erinevalt hakkama. Minu jaoks on ikka veel küsimus, et kuidas teha nii, et kõik rühmas panustaksid. Kui teha individuaalset tööd pingutavad kõik, rühmas aga asuvad päris paljud kohe mugavlema lootes, et teised hakkavad tööle.
3. Rühma sõnumid. TeamUp keskkond on igati tore ja vajalik. Paraku tekitas audiosõnumite salvestamine tehnilisi probleeme päris palju. Kord ei tahtnud mikrofon töötada ja kord olid anomaaliad keskkonnas.
4. Kaaslaste tagasiside. Selle jaoks ei jäänud sel veerandil aega. Tuleb järgmise veerandi alguses teha õpilastega analüüs ja anda neile võimalus anda üksteisele tagasisidet.
5. Märkmed õpilaste kohta. Mul oli täiesti leht valmis, kuhu teha individuaalseid märkmeid. Paraku kulus aga kogu minu aeg gruppide abistamisele ning tehnilistele probleemidele ja märkmed jäid seega tegemata.
   

Mida ma õpetajana õppisin?

• Grupitööd tuleb koolis harjutada veel ja veel.
• Õpetajana peaksin uurima seda, kuidas grupp käitub ja kuidas gruppe juhendada.
  
• Tehnikat peab alati üle kontrollima.
• Ülesandeid peaks jagama veel väiksemateks osadeks. Ühel tunnil pildid arvutisse ja töötlemine, teisel info otsimine, kolmandal...
• Õpilased ei ole sugugi tehniliselt nii andekad kui me kipume arvama.
  

TeamUp tööriist

iTEC projekti raames on valminud uus vajalik tööriist õpetajatele. Tegemist on TeamUp'iga http://teamup.aalto.fi/, mis võimaldab luua õpilaste rühmasid ning salvestada helisõnumeid.
Martin Sillaotsa ülevaade:

iTec teamUp

View more presentations from Martin Sillaots

Juhendid:

iTEC projekti 1. tsükli koolitused on algamas

iTEC projektist olen oma ajaveebis ennegi rääkinud http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/iTEC. Tegemist on laiahaardelise europrojektiga, mille põhieesmärk on arendada erinevaid stsenaariume tuleviku klassiruumi jaoks ning neid siis väga suures ulatuses (üle 1000 klassiruumi Euroopas) katsetada. Eesti valis katsetamiseks välja Õuesõppe projekti 1 (Õpilased moodustavad väikesed grupid. Igal grupil on õppekavast lähtudes oma teema. Nad võivad minna koolist välja teemat uurima ja meediat koguma. Samuti võib kaasta eksperte väljaspoolt. Hiljem analüüsitakse andmeid ning tehakse esitlus kasutades erinevat meediat.). Et projekt edukalt käivituks, viiakse läbi koolitusi õpetajatele. Koolitused on tasuta, eesti keeles ja koolitustsükli (detsember) lõpus saab tunnistuse.

Selle poolaasta töö õpetajatega näeb välja selline:
1. Ettevalmistus Õuesõppe projekti rakendamiseks (4 tundi, oktoober)
2. Stsenaariumi katsetamine (oktoober-detsember)
3. Kokkuvõte (2 tundi, detsember)

Pakume välja järgnevad koolitused:
1. Tallinnas, 10.10 kell 15.00-19.00 (Le Chateau restoranis, Lai 19; jätkub Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Suur-Kloostri 16) arvuteid pole vaja kaasa võtta
2. Tartus, 25.10 kell 10.00-14.00 (hotelli Tartu konverentsikeskuses, Soola3) võtke kaasa sülearvutid

Registreerumine https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dFA1QmVLWjA3R1NlUVZ4cW1SS0ZuUGc6MQ
Registreerumine lõppeb 7.10

E-õpe Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Haridustehnoloog koolis

Ajatelgede võrdlus

Ajatelgede kasutamine on päris levinud võte nii mitmeski aines. Lisaks tavapärasele ajaloosündmustele või elulugudele võib ajatelgi kasutada ka hoopis teisel otstarbel. Miks mitte pidada ajatelje abil klassi või kooli kroonikat, jälgida ja analüüsida oma arengut jne. Ajatelgede tegemise teevad lihtsaks erinevad veebipõhised programmid. Millist aga valida. Siret Lahemaa abiga on valminud järgnev võrdlus.

Vaatluse alla tulid järgnevad punktid:

1. Registreerumise lihtsus. See tähendab, milliseid andmeid registreerudes küsitakse. 2 punkti saab keskkond, kus küsitakse ainult kasutajanime, parooli ja e-maili.
2. Kas keskkond on äkki seotud mõne muu keskkonnaga (Facebook, Google jne), mis teeb registreerumise veel lihtsamaks. Iga keskkond annab ühe punkti.
3. Mitu tasuta tasuta ajatelge saab luua?
4. Kas on võimalik muuta kujundust?
5. Kas on võimalik lisada sündmuseid enne Kristust?
6. Kas saab lisada sündmust ainult aastaarvuga?
7. Kas saab lisada vahemikku?
8. Kas ja kuidas saab lisada pilte? Kas veebist või arvutist?
9. Kuidas toimub videote lisamine?
10. Kas on võimalik ajatelge vaadelda erinevates vaadetes?
11. Kas on võimalik jagada ja teha koostööd?
12. Kas ajatelge saab vistutada?

	Dipity 18 p	Timetoast 11 p	Timerime 14 p	Timeglider 9 p	xTimeline 15 p
1. Registreerumine	1	2	2	1	2
2. Konto ühendamine	1	1	0	0	0
3. Tasuta (arv)	1(3)	2(?)	2(lõputu)	1(5)	2(?)
4. Kujundus	4	1	1	0	1
5. Enne Kristust	1	0	1	1	1
5. Ainult aastaarv	1	0	1	1	1
6. Vahemik	1	1	1	1	1
7. Pildid	2	1	2	2	2
8. Videod	1	0	1	0	1
9. Vaated	3	2	1	1	2
9. Koostöö, jagamine	1	0	1	0	1
10. Vistutamine	1	1	1	1	1

Timeglider (9 punkti) https://timeglider.com/
Kõige vähem punkte sai Timeglideri keskkond. Minu jaoks oli tegemist suhteliselt harjumatu ülesehituse ja kujundusega keskkonnaga. Registreerumisankeet on pikk. Lubab luua 5 tasuta ajatelge. Pilte saab lisada veebist ja arvutist üles laadida. Koostööd kahjuks teha ei saa.

Timetoast (11 punkti) http://www.timetoast.com
Minu üllatuseks sai Timetoast nii vähe punkte. Tegemist on keskkonnaga, mis on mulle alati meeldinud. Timetoasti keskkonda saab siduda Facebookiga. Ajatelgede arvule piiranguid ma ei leidnud. Kujundust eriti paraku muuta ei saa. Saab muuta taustavärvi ja logo. Enne Kristust sündmuseid ja ainult aastaarvu lisada ei saa. Pilte saab lisada arvutist ja videoid lisada ei saa. Koostöö ei ole paraku võimalik.

Timerime (14 punti) http://www.timerime.com/
Meeldivadi üllatusi pakkuv keskkond. Piiramatult saab luua ajatelgesid, kuid ühele saab lisada maksimaalselt 100 sündmust. Kujundust küll muuta ei saa, kuid saab jällegi muuta logot. Väga tore on see, et saab lisada helifaile, määrata sündmuste olulisust (suurm-väiksem), luua perioode ja teha koostööd.

Xtimeline (15 punkti) http://www.xtimeline.com/
Täiesti üllatuslikult tuli see keskkond teiseks. Väga kasutajasõbralik ja mugav see ei olnud, kuid kõik vajalik sai tehtud. Seetõttu tulid ka nii head punktid. Tasub edasi uurimist.

Dipity (18 punkti) http://www.dipity.com
Selle keskkonnaga ma kunagi alustasin ja ei ole üllatav, et Dipity võitis. Registreerumiseks on vaja lisada ka oma ees- ja perekonnanimi. Suureks plussiks on võimalus siduda kontot Facebookiga. Kahjuks saab tasuta luua 3 ajatelge 150 sündmusega. Kujundusi väga palju pole, ainult neli. See-eest saab aga lisada väga erineval kujul sündmuseid, pilte ja videoid. Dipity hiilgab üldse oma tohutute võimalustega. Näiteks võite te tõmmata ajateljele oma blogipostitused.

Dokumentaalfilmid

Videod on need, mille abil tänapäeva lapsed üles kasvavad. Tundube, et youtube'ist otsimine on juba populaarsem kui googledamine. Leidisin ühe põneva keskkonna Dodumentary Heaven http://documentaryheaven.com/, kus on videod jagatud üle 40sse kategooriasse. Tegemist on dokumentaalfilmidega ja ma usun, et iga aine õpetaja leiab midagi põnevat. Videot vaatama hakates võib ära kustutada ka tule - siis läheb ülejäänud ekraan tumedaks.

gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur

Seekord tahaks teid hoopis ärgitada näitusele minema. Nimelt on KUMUs kuni 25. septembrini üleval näitus "gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur" http://www.ekm.ee/kumu.php?r_id=958&id=864&p_id=40, kus on esindatud 27 Euroopa kunstnikku. Iga IKT huviline leiab näituselt nii mõndagi põnevat ning päris palju saab ka oma kätega läbi katsuda.

Näitus algab Julius Poppi “bit.falliga”, kus lae alt langevad tilkadena sõnad, mis on pärit uudisteportaalidest. Sõnad on nähtavad ainult hetke ning päris tore on istuda ja neid sõnu lugeda. Vesi oma rahustava mõjuga annab asjadele uue tähenduse.
Või siis näiteks boredomresearchi taies „Tõeline tigupost”, kus teokarpidele on kleebitud külge kiibid, mille abil kirju saatjalt vastuvõtjale viiakse.

Üks huvitav projekt oli veel Timo Tootsi "Memopol II". Näitusekülastaja sai sisestada oma ID-kaardi ning seejärel hakati tema kohta infot kuvama, mis internetis saadaval on. Näidati tema tähtkuju, sissetulekut, mis sõidukeid ta juhib, kas ta on karistatud, tervislikku seisundit jne.Põnevat oli näitusel veelgi, aga oma silm on kuningas. Minge ja nautige!

(aitäh Siret Lahemaale piltide eest)

Kaasaegsest õppijast ja õpetajast

Bloom'i digitaalne taksonoomia

Õpetajaks õppides või õpetajana töötades oleme kuulnud Bloom'i taksonoomiast ehk kognitiivsest taksonoomiast. Bloom järgis mõtlemisprotsessi ja oma taksonoomias järjestas kategooriad madalama taseme mõtlemisoskustest kõrgema taseme mõtlemisoskusteni. 2001. aastal avaldasid Lorin Anderson ja David Krathwohl parandatud taksonoomia. Nimisõnade asemel kasutati tegusõnu ning kaks viimast kategooriat vahetasid kohad. Taksonoomia kirjeldab seda, kuidas me õpime. Kõik algab meelde jätmisega. Siis on alles võimalik mõista, rakendada, analüüsida, hinnata tegevust ja lõpptulemusena luua. Selge on see, et iga tegevuse ja ülesande juures ei jõua kõiki tasemeid läbida, kuid oma tööd planeerides peaksid õpetajad siiski mõtlema, kas nad jõuavad õpilastega ka kõige kõrgemate mõtlemise tasemeteni.

Kuidas aga Bloomi taksonoomiat rakendada e-õppes ehk mis on Bloomi digitaalne taksonoomia. Selge on see, et erinevate programme ja veebilehti ei saa kategoriseerida lähtuvalt taksonoomiast. Küsimus on ikkagi meetodites. Näiteks mõnda mõistekaarditarkvara võib kasutada nii meeldejätmisel, mõistmisel, rakendamisel jne.

Jätame meelde (otsime, teeme loetelusid, tunneme ära, kirjeldame, kasutame järjehoidjad, tõstame teksti esile/marker, googeldame)

• Konspekti kirjutamine arvutisse.
• Enesekontrollitestide täitmine.
• Lihtsad ideekaardid.
• Linkide lisamine sotsiaalsesse järjehoidjasse.
• Google otsingu kasutamine.
  

Mõistame (interpreteerime, teeme kokkuvõtteid, klassifitseerime, täiendatud otsing, blogime, kasutame twitterit, kategoriseerime, märksõnastame, kommenteerime)

• Kokkuvõtete kirjutamine arvutis.
• Materjalide kogumine ajaveebi või lihtsale kodulehele.
• Mõttekaartide kasutamine.
• Täiendatud Google otsing.
• Päeviku pidamine.
• Sotsiaalses järjehoidjas märksõnade lisamine.
• RSS agregaatorite kasutamine.
  

Rakendame (kasutame, viime täide, laeme üles, jagame, toimetame, mängime)

• Koomiksite loomine.
• Simulatsioonide loomine.
• Audio- ja videokonverentsid.
• Esitluste loomine.
• Intervjuude salvestamine.
• Wikide kasutamine.
• Dokumentide jagamine.
• Mängimine.
  

Analüüsime (võrdleme, organiseerime, integreerime, leiame, struktureerime)

• Küsitluste ja pollide loomine.
• Andmebaaside kasutamine.
• Mõttekaartide kasutamine.
• Aruannete loomine.
• Diagrammide, graafikute ja tabelite loomine.
  

Hindame (kritiseerime, eksperimenteerime, testime, jälgime, kommenteerime ajaveebe, modereerime, püstitame hüpoteese, uurime)

• Debatid ja arutelud.
• Audio- ja videokonverentsid.
• Aruanded.
• Vestlusringid.
• Järelduste tegemine.
  

Loome (disainime, planeerime, programmeerime, filmime, animeerime, blogime, miksime, avaldame)

• Filmi tegemine.
• Esitluse loomine.
• Jutu loomine.
• Programmeerimine.
• Projektid.
• Laulude loomine.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas järjehoidjate ja ajaveebide kasutamist vaadelda Bloom'i digitaalsest taksonoomiast lähtuvalt.

	Järjehoidjad	Ajaveebid
loome		Isiklik ajaveeb
hindame		Modereerimine, kommenteerimine
analüüsime
rakendame
mõistame	Struktureeritud brauseri järjehoidja, Detailne sotsiaalne järjehoidja	Postituste kirjutamine
jätame meelde	Brauseri järjehoidja, sotsiaalne järjehoidja

Lisalugemist:
http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=74&name=andrus_rinde.pdf
http://edorigami.wikispaces.com/file/view/bloom%27s+Digital+taxonomy+v3.01.pdf