Keskkonnad refleksiooniks

Eelmised kaks postitust rääkisid refleksioonist ja nüüd on aeg valida välja ka mõni keskkond, mis sobiks refleksiooniks. Refleksiooni enamasti eraldiseisvana ei eksisteeri. Ikka on vaja ju midagi, mida reflekteerida. Kindlasti on refleksioon üks osa arengumapist või e-portfooliost. Mida arvestada keskkonna valimisel?

• KEERUKUS. See oleneb kasutajast, tema kogemusest erinevate keskkondade kasutamisel. 
• ÜLESEHITUS. Millisel kujul võiks olla refleksioon? Kas tegemist on ajaveebilaadsete postitustega või on ülesehitus vabam.
• AVATUS. Mõnikord ei olegi hea, et refleksioon avalik on. Keskkond võib olla suletud või mõni osa sellest võib olla suletud.
• KOMMENTEERIMISE VÕIMALUS. Hea oleks, kui refleksioonile saaks lisada ka kommentaare. Siis saab kaasata erinevaid inimesi.
• JAGAMINE. Kui tegemist on rühmatööga, siis oleks hea, kui keskkond võimaldaks jagamist ja iga rühma liige saaks omalt poolt midagi lisada.

1. Ajaveebikeskkonnad sobivad reflekteerimiseks väga hästi. Sisu lisatakse enamasti postitustena ajalises järjekorras.

• Blogger http://blogger.com on vast kõige populaarsem ajaveebikeskkond. Keskkond on loogiline ning võimalusi on palju. Saab lisada ka lehti ning muuta kujundust. Märksõnade abil on võimalik postitusi organiseerida. Võimalik on luua kinnist ajaveebi ja lisada kommentaare. Ühel ajaveebil võib olla mitu autorit. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/1701 Näited:
• Klassi ajaveeb http://e-portfoolio.blogspot.com/
• Kursusel osaleja ajaveeb http://triinuportfoolio.blogspot.com/
• Wordpress http://wordpress.com/ on samuti populaarne ajaveebikeskkond, mida on võimalik panna ka oma serverisse. Keskkond on veidi keerulisem kui Bloggeri oma. Erinevus Bloggerist on see, et ka üksikuid postitusi saab salasõnaga kaitsta. Seega saab kasutaja otsustada, mis on avalik ja mis suletud. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/162659 Näited:
• Magistrandi e-portfoolio http://taimidreier.wordpress.com/
• Kunstniku e-portfoolio http://gerdaretter.wordpress.com/
• Kidblog http://kidblog.org/home/  on spetsiaalselt koolidele loodud ajaveebikeskkond, mis on Wordpressi põhjal, kuid lihtsam. Õpetaja saab luua õpilastele ajaveebid ning kontrollida sisu. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/179776

2. Wikid on ühiskirjutusvahendid, kuid neid kasutatakse ka tihti arengumappidena ning projektides. Võimalik on jälgida ajalugu ning kommenteerida. Samuti saab wikisid jagada. Wikide välimus ei ole alati kõige atraktiivsem.

• PBworks http://pbworks.com/ on kõige populaarsem wikikeskkond, mida hariduses kasutatakse. Kohati on ta keeruline ning mõnikord on asju raske üles leida või struktureerida. Näide:
• Projeki arengumapp http://climate-change-project.pbworks.com/w/page/10927306/FrontPage
• Wikispaces http://www.wikispaces.com/ oli kunagi üks minu lemmikutest. Paraku peab nüüd natuke maksma, kui tahta, et wiki oleks avalik. Kinniseid wikisid võib luua ka tasuta. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/176013 Näidis:
• Koolitaja e-portfoolio http://electronicportfolios.com/web20portfolios.html

3. Kodulehe keskkondi on palju. On selliseid, kus on valmis malle (Weebly, Google Sites, Pen.io, Onepagefree, Sauropol, Wix jne), mida on kasutajal on mugav kasutada ning on võimalik ka mõnes serveriruumis endale pesa saada, et ise algusest peale oma kodukas teha.

• Weebly http://www.weebly.com/ on valmis mallidega kodulehekeskkond, kuhu on võimalik lisada ka ajaveebilehti, mida saab kommenteerida. Paraku saab ühel lehel olla ainult üks kasutaja. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/8656 Näide:
• Haridustehnoloogi e-portfoolio http://maritonisson.weebly.com/
• Google Sites on seotud Google kontoga ning võimaldab luua kodulehekülge. Kõige lihtsama keskkonnaga tegemist ei ole, kuid lehekülg võib olla avalik, lingiga jagatud või privaatne ning toimetajad saab olla mitu. Lehekülgi saab ka kommenteerida.. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/6721 Näide:
• Haridustehnoloogi e-portfoolio https://sites.google.com/site/mkurvitsportfoolio/
• Erinevatesse serveritesse on võimalik samuti kodulehekülgi üles laadida. Siis peab muidugi natuke rohkem teadma kodulehekülgede loomisest. Näited:
• Haridustehnoloogi e-portfooli http://marismaripu.planet.ee/
• Õpetaja e-portfoolio http://www.tmk.edu.ee/~heikki/portfoolio/index.html

4. Agregaatorid on sellised keskkonnad, mis võimaldavad kasutajal infot erinevatest keskkondadest kokku koondada. Kujuneb välja oma personaalne veebilaud, mis sobib hästi ka refleksiooniks.

• Netvibes http://www.netvibes.com/et-ee on tegelikult mõeldud erineva info koondamiseks. Väga mugav on koguda kokku erinevate lehekülgede RSS-id ning jälgida pidevalt uusi artikleid. Tegelikult sobib keskkond hästi ka e-portfoolioks, peab ainult natuke loov olema ning enamus asju teistesse keskkondades üles panema ning siis lingiga Netvibesi lisama. Näide:
• Koolitaja e-portfoolio http://www.netvibes.com/veikohani#Esileht
• Symbaloo http://www.symbaloo.com/# on keskkond, mille abil saab koondada erinevaid linke. Moodustub väikestest ruudukestest leht, mis on visuaalselt ilus. Näide:
• Koolitaja e-portfoolio http://www.symbaloo.com/mix/e-portfoolio

4. Ideekaartide loomise keskkonnad ei ole kõige klassikalisemad e-portfoolio keskkonnad, kuid samas võimaldavad väga hästi strkutureerida sisu. Enamus sisust peab muidugi jällegi asuma väljaspool ideekaardi keskkonda. Samas on refleksiooni väga mugav erinevatesse kohtadesse lisada. Kommenteerimisvõimalust siin paraku ei ole. Olenevalt keskkondadest on võimalik teha ka ühistööd. Erinevad vahendid: http://koolielu.ee/tools/?tag=m%C3%B5ttekaart Näited:

• Näidisstruktuur http://www.mindomo.com/mindmap/e-portfoolio-8613c4cfed7a4aaf907186f0fb9df410
• Koolitaja e-portfoolio http://www.mindmeister.com/20121919/minu-portfoolio

Tegelikult on muidugi keskkondi palju rohkem, mida saab refleksiooniks kasutada. Peab olema ise leidlik ja mõtlema, mida vaja on.

Lisalugemist:

• http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond

Ray Tolley mõtteid refleksioonist

Sattusin juhuslikult lugema Ray Tolley ajaveebi, kus oli nii mõnigi huvitav refleksioonist rääkiv artikkel. Tegemist on UK õpetajaga, kes on tehnoloogiaga sina peal olnud juba 1980ndatest aastatest alates. Ta on tegelenud aktiivselt ka eFolio nimelise keskkonnaga, mis on üks e-portfooli lahendus, paraku küll tasuline. Refereerin lühidalt tema ühte artiklit: http://efoliointheuk.blogspot.com/2009/07/what-is-reflection.html

Ray tunneb muret, et tihti kipuvad e-portfooliod sisaldama pigem refleksioonina enesevaatlust. Enesevaatlus on küll väga hea asi, aga refleksioon peaks sisaldama midagi enamat. Millelegi hinnangu andmiseks peaks lähtuma mitmest erinevast aspektist:

• Toode. Toode võib olla nii reaalne asi kui ka näiteks muusikapala või essee. Kõiki neid saab reflekteerida. Näiteks, kas toode täidab talle antud ülesannet.
• Protsess. Kirjeldada ja reflekteerida saab kasutatud meetodeid, kas omandati uusi oskuseid ja milliseid teadmisi ning oskuseid oleks veel vaja.
• Isik. Mis kasu on tegemistest isikule, kuidas on isik arenenud, mida ta tunneb, kuidas tahab edasi areneda?
• Probleemid. Millised olid probleemid ning kuidas need ületati ja milliseid probleeme võib veel ette näha?
• Võimalused. Mis saab edasi? Kuidas turundada või edasi arendada?

 Mida võiks e-portfooli veel sisaldada:

• Visuaalseid tõendeid, artefakte. Siia kalla käivad näiteks fotod või videod. Tihti ütleb üks pilt tuhat sõna ning mingit toodet luues on hea pärast võrrelda erinevaid etappe.
• Ajaloolist aspekti. Arengust saab aru siis, kui võrrelda aastatetaguseid tegemisi praegusega. E-portfoolio peakski olema eluaegne.
• Teiste arvamust. Kindlasti peab e-portfoolio sisaldama ka koostööd. Ühistest aruteludest võib lisada portfooliosse memod, teiste soovitused ja kriitika. Igale e-portfoolio osale peaks saama anda tagasisidet näiteks kommentaaride näol.

Refleksioonist ehk kuidas läks

Refleksioon on oluline nii õppetöös kui ka igapäevases elus. Refleksiooni mõiste tuleb ladina keelest ja tähendab tagasipöördumist, tagasipeegeldumist. Meie kiires ajas on selleks aega aina vähem ja aina rohkem räägitakse, et sellega peaks pidevalt tegelema. Ometi tunneb vist iga õpetaja, et seda jõuab liiga vähe teha. Tegin 7. klassi Joosepiga ühe suvise katse, kus proovisime läbi erinevaid refleksioonimudeleid ning arutlesime selle üle, kui palju tema oma elus sellega kokku puutub. Juba etteruttavalt võib öelda, et mudelites küsimused korduvad ning kõige sümpaatsem tundus vast Gibbsi oma.

Alustuseks võtsime ühe suvise sündmuse, kus lapsed õppisid tegema erinevaid mahalkokteile.

Ütle kolm sõna http://www1.aucegypt.edu/maan/pdf/Reflection%20Toolkit%201.pdf
See oli kõige lühem mudel, mida me kasutasime. Sellest võib kasu olla siis, kui on vähe aega ning koos on rohkem inimesi ja saab kuulata ka teiste kolme sõna.
Näide:
Ütle kolm sõna, mis sul mahlakokteilide tegemisega seoses meelde tulevad?
Joosep: Pepsi, maakodu, lastelaager

SAKA ring http://storing.weebly.com/1/post/2011/9/eneseanalsi-ring.html
SAKA ringiga on kindlasti kursis õpetajad, kes on näiteks soovinud saada vanemõpetajaks või õpetaja-metoodikuks. Selle ringi järgi soovitatakse analüüsida oma tegevusi.
1. Kirjeldamine (mida tegin?)
2. Hindamine (kuidas läks?)
3. Põhjendamine (miks nii läks?)
4. Tähenduse loomine (mida õppisin?)
5. Kavandamine (mida teen järgnevalt?)
6. Kogemine, uue tegevuse rakendamine (mida uut?)
Näide:
Mida sa tegid?
Joosep: Kokteili. Tegin Pepsist ja siis panin sinna mahla, mingit marjadega vett ja siis laimi, apelsini, sidrunit.
Kuidas läks?
Joosep: Hästi. Kokteilid tulid ülihead.
Miks nii läks?
Joosep: Kuna kõigile meeldisid nende kokteilid ja mulle meeldis neid teha.
Mida sa õppisid sellest?
Joopse: Et kui siirupit panna mingi vee sisse, siis see vajub põhja.
Kui sa peaksid kunagi veel midagi sellist tegema, siis mida sa nüüd teeks teisiti.
Joosep: Prooviks öko värki teha. Ma mõtlen, et ei paneks nii palju keemiat. Seekord tahtsime Karliga teha hästi keemilisi kokteile.

What? So what? Now what? http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/reflektsioon-e-portfoolios/ http://www.nottingham.ac.uk/nmp/sonet/rlos/placs/critical_reflection/models/driscoll.html
See mudel on praegu Eestis populaarne e-õppes ja seostada võib seda Helen Barretti ning John Driscolli nimega. Mudel tundub küll lihtne, aga õpilased vajakasid vist ikkagi konkreetsemaid küsimusi.
1. What? (mis?) Mida ma õppisin? See etapp kirjeldab sündmust.
2. So what? (ja mis siis sellest?) Siin analüüsitakse sündmust.
3. Now what? (mida ma sellega peale hakkan?) Mis saab tulevikus, kuidas see mõjutas mind.
Näide:
Mida sa õppisid?
Joosep: Kokteile tegema.
Mis siis sellest? Miks see oli või ei olnud oluline?
Joosep: Sorry, ma ei saa sellest küsimusest aru.
Mida sa tulevikus teed teisiti?
Joosep: Proovin seda öko värki.

Gibbsi refleksioonimudel http://et.wikipedia.org/wiki/Gibbsi_refleksioonimudel
Gibbs toob sisse ka tunded ja küsimused on õpilastele arusaadavad.
1. Kirjeldus (mis juhtus?)
2. Tunded (mida tundsid?)
3. Hinnang (mis oli head, mis halba?)
4. Analüüs (mida veel oleks teha saanud?)
5. Järeldused (mida oleks saanud teha teisti?)
6. Tegevusplaan (kui sama asi kordub, siis mida teeks teisti?)
Näide:
Mis juhtus?
Joosep: Tegime kokteile.
Mida sa tundsid?
Joosep: Põnevust ja rõõmu.
Mis oli hea ja mis oli halb?
Joosep: Hea oli, et meil tulid head kokteilid. Halb oli minu arvates see, et kõigil olid põhimõtteliselt ühesugused kokteilid, sest kõik panid siirupit, välja arvatud Mark ja mina.
Mida oleks veel saanud teha?
Joosep: Ma ei teagi. Neid marju sinna rohkem toppida.
Mida oleks saanud teisti teha?
Joosep: Mitte panna seda maitsestatud vett nii palju.

Edasi palusin Joosepil vabalt reflekteerida ühte sündmust, kui ta sõpradega ise laule välja mõtles. Mingeid küsimusi ma ette ei andnud, aga lubasin soovi korral kasutada erinevate mudelite omasid.
Joosep: Laulu tegemine oli ülivägev. Mulle meeldis kõige rohkem see viimane laul, kuna see oli kõige naljakam. Läks hästi, seda oli tore teha ja kõigil oli lõbus.
Gibbsi mudeli järgi jõudis Joosep oma kirjeldamistega kolmanda tasemini. Küsisin ka, et kui palju Joosep refleksiooniga oma elus kokku puutub. Koolis pidi mõni õpetaja küsima peale kontrolltööd, et kuidas läks ja kas oli raske. Sõbrad midagi sellist ei küsi ja kodus ema ning vanaema jõuavad oma küsimistega ka umbes Gibbis kolmanda tasemeni.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult ei tohiks seda refleksiooni karta ning kui sõna tundub võõras, siis tegelikult sobib hästi ka küsimus, et kuidas läks. Aitäh, Joosepile.