neljapäev, 11. detsember 2008

7 rumalust, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad

Veebiavarustes ringi vaadates jäi mulle silma Doug Johnsoni artikkel "Seven stupid mistakes teachers make with technology" (Seitse rumalat viga, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad) Doug Johnson on Mankato Public School'i (USA, MN) meedia ja tehnoloogia direktor ning avaldanud hulga kirjutisi ja pidanud loenguid IT ja hariduse vallas. Oma mõtteid avaldab ta Sinise Skungi Blogis (Blue Skunk Blog) http://doug-johnson.squarespace.com/. Millised on aga siis Doug'i meelest need 7 rumalust? Järgnevalt kokkuvõte artiklist http://doug-johnson.squarespace.com/blue-skunk-blog/2008/12/5/seven-stupid-mistakes-teachers-make-with-technology.html.

1. Varukoopiate mitte tegemine. "Kas tõesti kaks koopiat minu failidest arvuti kõvakettal ei tähendagi varukoopiaid?" Kui õpetaja esimest korda kaotab oma hinnalised failid, murdub mu süda. Teisel korral, hästi, rumalus peakski põhjustama kannatusi.

2. Kooliarvuti kasutamine koduarvutina. Õpetajad, kes kasutavad kooli arvutit, et teha äri, töödelda oma laste pulmavideosid või saata maitsetuid nalju on rumalad. Õpetajad, kes võtavad arvuti koju ja lasevad oma lastel seal häkkida, on rumalad. Õpetajad, kes ei kasuta isiklikku arvutit isiklikeks asjadeks on ära teeninud häda ja viletsuse.

3. Õpilaste arvutikasutamist ei ole vaja jälgida. Interneti filtrid ei hoia lapsi eemal veebihädadest. 10% pornolehekülgedest on kättesaamatud igasugustele filtritele. Lisaks võivad õpilased saata solvavaid e-maile kasutades õpetaja aadressi või raisata lihtsalt aega.

4. Suhtlemine veebis on privaatne. Ikka juhtub, et saadetakse piinlikkust tekitavaid kirju ja sõnumeid. Aga kas sa tead, et on olemas direktoreid, kes lõbustavad end alluvate kirjade lugemisega. Kooli e-mailide avaldamist võivad vajadusel nõuda õiguskaitseorganid. Ka kustutatud e-mailid on kusagil alles. Kas brause ajaloo kustutamisest piisab? Tegelikult jääb järgi hulk teisi jälgi sellest, milliseid lehekülgi sa külastad. Sinu Facebook'i lehekülge vaatab kooli hoolekogu, direktor jne ja isegi kui autor on anonüümne, siis nad teavad, et see oled sina. Arvamus, et keegi ei näe, mida sa veebis teed, on rumalus.

5. Uusi tehnoloogiaid kasutades ei pea muutma õpetamisstiili. Lihtsalt piltide ja helide lisamine loengutele on rumalus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt muudab õpetaja ja õpilase rolle. Arvutit kasutav õpilane on nüüd sisu ekspert. Õpetaja rolliks on olla protsessi ekspert, kes küsib küsimusi: kust sa said infot; kuidas sa tead, et see on õige; miks on see oluline; kuidas sa saad oma teadmisi teistega jagada ja kuidas sa oma tehtud tööd hindad. Maailm on muutunud ja on suur rumalus seda mitte märgata.

6. Õpilaste arvutihuvi ignoreerimine. Lastele meeldib tehnoloogia. Rumalus on seda mitte ära kasutada.

7. Tehnoloogia läheb koolist ära. Lootus, et kõik läheb mööda, ei tööta enam, kuigi see on töötanud päris paljude pedagoogliste teooriate ja praktikate puhul. Tehnoloogia ei kao kuhugi. See ei ole ära kadunud pangandusest, meditsiinist, ärist, teadusest, põllumajandusest - mitte kusagilt ühiskonnas ja rumal on arvata vastupidist.


Sellised olid siis Doug Johnsoni mõtted. Ma pean ütlema, et tegelikult tunnen ma ennast puudutatuna, sest neid rumalusi olen ma ka ise teinud ja kahjuks vist ka jätkan nendega. Kohe tuleb meelde juhtum, kuidas kõik mu kallid failid olid salvestatud ainult mälupulgale ja ühel päeval oli see kõik kadunud. Päris palju aega ja vaeva kulus taastamisele jne jne. Nii et mina jätan kivi viskamata ja olen lihtsalt vaiksel moel Dougiga nõus.

Kommentaare ei ole: