E-õppe keskkonnad

E-õppekeskkonda võib pidada virtuaalseks klassiruumiks, kus peaks saama teha kõike seda, mida ühes tavalises klassiski. Seal peaks olema tahvel, kuhu kirjutada, õpikud, mille järgi õppida ja muidugi õpilased koos õpetajaga. E-õppekeskkondi võib jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Piltilikult öeldes tähendab see seda, et avatud tunnist võivad osa võtta kõik soovijad aktiivselt või passiivselt ja suletud keskkonna puhul on klassiruumi uksed kinni ning tihti lausa lukus. E-õppekeskkonnaks pidada päris paljusid veebikeskkondi. Teatud tingimused peavad olema muidugi täidetud:

• autentimine
• info lisamine
• failide üleslaadimine
• suhtlemine, tagasiside

Järgnevalt mõned näited erinevatest e-õppe keskkondadest, mida õpetajad saavad tasuta kasutada.

VIKO http://viko.edu.ee/ on välja töötatud TLÜ Haridustehnoloogia keskuses. Esimene versioon toodi välja 2003. aastal. Tegemist on just üldhariduskoolile väga sobiva keskkonnaga, mis on lihtne ja meenutab veidi e-kooli. Õpetajad registreerib administraator. Õpilased registreeruvad ise ning õpetaja lisab õpilased kursusesele. Sisestada saab infot kursuse ja tundide kohta. Faile saavad üles laadida nii õpilased kui ka õpetajad. Suhtlemine käib enamasti foorumi kaudu. Tihti kasutavadki õpetajad VIKOt just faililaona, mis võimaldab õpilastele kiiresti materjale jagada.

IVA http://www.htk.tlu.ee/iva on samuti Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös valminud e-õppe keskkond, mida esitleti avalikkusele 2003. aastal. Arendajad peavad IVA tugevaks küljeks pedagoogilist kontseptsiooni, mis põhineb sotsiaalkonstruktivistlikul õppimiskäsitusel. Võibolla just seetõttu on IVA esmapilgul veidi arusaamatu ja ebaloogiline. Sellised mõisted nagu "raamaturiiul" või "teadmuspaja" on alguses võõrastavad. Kasutajad lisab kursusele administraator ning õigus sisu lisada on kõigil. Suhtlemine käib enamasti e-mailide kaudu.

Moodle http://portaal.e-uni.ee/moodle on üks enim kasutatavaid e-õppe keskkondi maailmas ja sai alguse 1999. aasta. Ka Eestis on koole, kus kasutatkse just Moodle'i keskkonda. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tegemist on vabavaralise õpikeskkonnaga, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Samuti pakub Moodle väga palju erinevaid võimalusi ning on lihtne ja kompaktne.

WebCT http://portaal.e-uni.ee/webct6 on maailmas vast kõige tuntum e-õppe keskkond, mida esimest korda esitleti avalikkusele 1996. aastal. Kuna tegemist on tasulise keskkonnaga, siis üldhariduskoolides seda ei kasutatud. Kuid 2008. aastal osteti Eestis litsents 5 aastaks üld-, kutse- ja kõrgharidust andvatele koolidele. Seega on ka üldhariduskoolidel nüüd võimalik WebCT-d oma töösse rakendada.

Ning http://www.ning.com/ on veebiteenus, mis võimaldab luua sotsiaalset võrgustikku. Tegemist ei ole klassikalises mõttes e-õppe keskkonnaga. Keskkonna saab ise üles ehitada valides vajalikud vahendid (ajaveeb, foorum, fotod, kalender, jututuba jne).

Wikidest http://www.wikispaces.com/, http://pbwiki.com/, http://www.wetpaint.com/ ei räägita samuti kui e-õppe keskkondadest, kuid ometi saab neid edukalt selles funktsioonis kasutada. Olemas on autentimine, sisu ja failide lisamine ning täiesti võimalik on arendada diskussiooni. Tore on see, et näha on ka tegevuste ajalugu ning iga õppija panus. Wikide suur pluss on lihtsus ja sõltumatus.

Ajaveebe http://www.blogger.com, http://wordpress.com/ kasutatkse koolis päris palju. Tegemist on lihtsa võimalusega, kus õpilased saavad oma loodut avaldada ja õpetajad ülesandeid anda. Miinuseks on see, et ei saa üles laadida faile (välja arvatud pildid ja videod), kuid selle probleemi on nutikamad ära lahendanud sellega, et failid laetakse kuhugi veebi ja siis viidatakse neile.

Tegelikult võiks seda nimekirja lõputult jätkata. Ja tore ongi, et iga õpetaja võib valida just sellise e-õppe keskkonna, mis tema vajadusi kõige paremini täidab. Piiriks saab olla ainult meie kujutlusvõime piiratus.