Ettekanne HITSA konverentsil "Nutt tuleb peale"

Ettekanne Tartu Hiie Koolis

Ettekanne Tapa Vene Gümnaasiumis ja Haljala Gümnaasiumis

"Esimesed sammud m-õppes" (ettekanne Kostivere Koolis)

Pekka Ihanaineni töötuba " "Pedagogy of Simultaneity"

4. detsembril toimus Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Pekka Ihanaineni töötuba "Pedagogy of Simultaneity". Pekka on HAAGA-HELIA koolist ning tema eesmärgiks oli tutvustada mobiilsete seadmete kasutamise võimalust õppetöös.

Esimene tund töötoast kulus teooria tutvustamisele. Kuna me elame praegu kogu aeg muutuvas ajas, muutub õppekava, muutub maailm, muutuvad õpilased jne, siis on mõnikord kõige sellega raske kohaneda. Vasutseks on simultaanpedagoogika (pedagogy of simultaneity) https://sites.google.com/site/pedaofsim/. Simultaanpedagoogikal on kolm põhimõtet:

• usaldus (trust)
• diskussioon (discussion)
• kollaaž (collage)

Usaldus on õppimises väga oluline. Õppimine toimub igal pool ja õpetaja peab usaldama oma õpilasi. Me peame uskuma, et lapsed õpivad olulisi asju. Õpetaja roll on seda märgata ja sellest aru saada. Ei pea loobuma traditsioonilisest õppest, kuid peab aru saama, et on ka teine maailm

Diskussioonioskus on inimsuhtlemise baasoskus. Kui teha õpilaste rühmatööd, siis peab neile alguses andma aega diskussiooniks. Pedagoogikas on väga palju erinevaid õppemeetodeid, mis baseeruvad diskussioonil. Näiteks maailmakohvik.

Õpilased peaksid muutuma oma teadmiste omanikeks. Pidevalt on küsitud, et kas jalgratast on vaja mitu korda leiutada. Tegelikult on vaja küll. Kui õpilased ühendavad teadmised, mis on neile olulised, on tulemuseks kollaaž. Soomes on viimasel ajal arutletud selle üle, et õpilased peaksid oma õppematerjalid ise koostama.

Väga oluline on simultaanpedagoogika just väljaspool klassiruumi. Maailm kutsub meid klassist välja. Töötoas järgneski praktiline ülesanne, kus osalised pidid minema klassiruumist välja ning oma nutiseadmeid kasutades tegema ühe kollaaži.

Näited valmis töödest:

• http://animoto.com/play/kvHCc7WtWxBsH1CI61tSEQ
• http://www.thinglink.com/scene/464742596523065347
• http://www.thinglink.com/scene/464751872977141762
• https://stipple.com/photos/53836995

Ettekanne Tallinna Reaalkoolis sügiskonverentsil "Kooli uus õppetava"

23. oktoobril toimus Tallinna Reaalkoolis traditsiooniline sügiskonverents "Kooli uus õppetava". Tegin seal töötoa koolijuhtidele, mille teemaks oli "Erinevate tehnoloogiatega seotud metoodikate rakendamine koolis". Kuulajatel oli võimalik nutiseadmete abil osaleda aktiivselt arutelus. Paraku kõigil siiski seadmeid ei olnud ning seetõttu ei saa üldistada järgnevat kõigile töötoas osalenutele.
Esimene küsimus puudutas töötoas osalejate rolli. Kõige rohkem osales õpetajaid ja haridustehnolooge. Koolijuhte oli ainult neli.

Küsisin ka, millist tehnoloogiat kasutatakse koolis. Kõige rohkem mainiti arvutiklassi ja projektorite olemasolu. Üks vastaja mainis ka õpilaste oma seadmeid.

Edasi läks jutt õpilaste ja õpetajate nutiseadmete peale (VOSK - võta oma seade kaasa) ning sellele, kuidas neid seadmeid kasutada õppetöös. Küsimus oli selles, kui palju koolid on kursis nutiseadmete omamisega oma koolis. Selgus, et ainult üks vastaja oli täpselt uurinud, kui palju seadmeid õpetajatel ja õpilastel on. Enamus on neid lihtsalt näinud, kuid täpset ülevaadet ei oma. Üks vastaja ei pea ka vajalikuks seda teada.

IKT maailm on pidevalt arenev ning kõigega kursis alati ei jõua olla. Väga olulised on erinevad võimalused, kuidas õpetajad saavad õppida. Küsisin, kuidas õpetajad võiks õppida kasutama IKTd õppetöös. Kõige rohkem mainiti koolitusi, õpetajalt õpetajale kogemuse jagamist ning eeskuju.

Ja lõpuks sai igaüks oma arvamuse töötoast postitada veebitahvlile.

Ettekanne Võnnu Keskkoolis ja Sillaotsa Koolis

Konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum" ("Every Classroom a Future Classroom")

10.-11. oktoobrini toimus Brüsselis iTEC konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum", mille põhieesmärgiks oli arutleda selle üle, kuidas iTEC on kaasa aidanud ja saab kaasa aidata tulevikulassiruumi arenemisele. Konverentsi avatervitused olid Marc Durando'lt (European Schoolnet), Dr Eduardo Marcal Grilo'lt (Portugali haridusminister) ja Patricia Manson'ilt (Euroopa Komisjon). Peamiseks mõtteks oli neil see, et maailm on muutunud, kuid kool ei ole sellele järele jõudnud.

Avaettekande tegi Kristen Weatherby, kes rääkis TALIS'e (Lead for OECD's Teaching and Learning International Survey) uuringust. Probleemiks on see, et meie koolid, klassid ja õpetajad ei tee koostööd. Plaanis on muuta õpetaja rolli, sest tänapäeval ei piisa enam rutiinsete kognitiivsete oskuste õpetamisest, mida on kõige kergem õpetada ja kontrollida. Tänapäeval peab õpetama eluaegseid õppijaid. Selleks tulebki arendada õpetaja kutset: õpetajakoolitusse peab valima parimad kandidaadid, õpetajaid peab toetama ning mõtlema nende karjäärile, õpetaja elukutse peab muutuma ühiskonna silmis tähtsaks. Praegu saab alustav õpetaja USAs 29801 dollarit aastas, Euroopas 15000 kuni 40000 aastas. USAs on algajal õpetajal 22 õpilast, Euroopas 24. 18% tunni ajast kulub alustavatel õpetajatel korrahoidmisele, 25% vajavad väga abi IKT kasutamisel. Tuleb lahendada küsimus, kuidas tunnustada häid õpetajad. TALIS'e uuring uuris ka seda, kuidas õpetajad õpetavad. Näiteks kas juhib protsessi õpetaja või õpilased. Tuleb välja, et enamus õpetajatest õpetab kogu aeg ühtemoodi. Kristen soovitas lugeda uut publikatsiooni "Innovative Learning Environments" http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/innovative-learning-environments_9789264203488-en#page4, mis tuli välja septembris ning kus 40 kooli kirjeldavad oma innovatsiooni. Peaks olema koolide grupid, kes teevad koostööd. Olulised on neli komponenti (pedagogical core): õppijad, sisu (teadmised, oskused, väärtused), õpetajad ja materjalid. Tehnoloogia on nii võimas, et suudab mõjutada neid kõiki.

Järgmise, väga meeleoluka, ettekande tegid ESSA akadeemiast Showkat Badat ja Abdulaziz Chohan. Tegemist on kooliga, kes kasutab õppetöös Apple tehnoloogiat. Nad alustasid oma ettekannet sellest, et nende meelest on "tuleviku klassiruum" vale sõna. Õppimine ei toimu klassiruumis. Nemad õpivad igal pool. ESSA akadeemia oli väga halb kool. Muudeti juhtkonda, õpilased ja õpetajad jäid samaks. Ühe sülearvutiklassi asemel osteti 180 iPodi ning jagati need õpilastele. Nad võisid seadmed ka koju võtta, igal õhtul jalutas kooli infrastruktuur koju ning hommikul tuli tagasi. Ka kõik uuendused ning installeerimised on õpilaste teha. Tulemused paranesid (44% 2008, 100% 2011). Tehnoloogia kasutusele võtmine, õppimise muutmine ja juhtkonna muutus tõid edu. Peab investeerime tehnoloogiasse ja metoodikasse. Tunnikavad laetakse üles iTunesU keskkonda ning kõik näevad neid. Koolis ei ole kontoreid ning kõik on väga läbipaistev. Oluline on inimeste arendamine. Mitte loengud pole olulised vaid ise katsetamine. Igal reedel lähevad õpilased varem koju ja õpetajad kohtuvad söögilaua ääres ja siis toimub areng. Koos arutatakse ja luuakse. Kõik huvilised on oodatud ning tihti ei taha ka õpilased koju minna. Õpetajatele tuleb anda aega mitte raha õppimiseks. Samuti ei vaja nad IKT koordinaatoreid, õpetajad teavad kõige paremini, kuidas õpetada. Asjad peavad lihtsalt töötama. Kooli missioon on see, et kõik õnnestub (All will succeed).  

Järgnevalt keskenduti juba iTEC projektile. Niel McLean  rääkis tulevikuklassiruumi stsenaariumitest ning tutvustas projekti. Stsenaariumi abil saab kujundada tulevikku mitte seda ennustada. Oluline on kaasa haarata kõik osapooled (õppekava loojad, tehnoloogia eksperdid, kogukond, õpetajad, poliitikud jne) ja seda on iTEC projekti käigus tehtud.
Leonardo Tosi rääkis sellest, kuidas iTEC on rakendunud Itaalias. Itaalias on koole, mis on väga hästi varustatud tehnoloogiaga, kuid ikkagi kasutatakse vähe IKTd. Tunde valmistatakse küll arvutis ette, kuid klassi minnes prinditakse kõik välja. iTEC aitas õpetajatele näidata, kuidas tehnoloogiat kasutada. Valiti välja koolide koordinaatorid ning nemad abistasid õpetajaid. Näiteks kasutasid nad Popleti ja Edmodo keskkonda kirjanduse õppimiseks.
Cathy Lewin Manchesteri ülikoolist rääkis iTECi tulemustest. Iga tsükli lõpus täidavad õpetajad küsitluse ning nende andmete põhjal tehakse kokkuvõte. Tänu iTECile saavad õpilased paremini teemast aru, on omandanud 21. sajandi oskused ning on rohkem motiveeritud. Õpetajatele on oluline see, et neil on tehnoloogia, mis toetab pedagoogikat, katsetamise käigus areneb nende digitaalne kompetents ning paraneb motivatsioon.
Oma kogemustest rääkis ka Reinhold Hawle Austriast, Peter Szoke Ungarist ja Michel Perez Prantsusmaalt. Kohvi- ja lõunapauside ajal sai tutvuda erinevate firmade (Smart, Samsung, Acer, Microsoft, ESRI jne) tehnoloogiatega. Päeva lõpetasid töötoad. Mina valisin töötoa, kus räägiti sellest, kuidas Eduvistat http://eduvista.eun.org/ võiks kasutada koolide digitaalse küpsuse hindamiseks. On loodud enesehindamismudel, mis võimaldab koolidel hinnata oma seisundit  ning teha tulevikuplaane.

Teise päeva avas iTECi projektijuht Will Ellis kokkuvõttega eelmisest päevast. Järgnevalt toimus vestlus lord Knight of Weymouth'iga, kes on UKs tegelenud haridusega väga kõrgel tasemel. Lord Knight rääkis sellest, et UKs on suureks probleemiks väga suur vahe rikaste ning vaeste vahel. Tuleb tegeleda sellega, et kõigil oleks võimalus heaks hariduseks. Hea on see, et kui varem oli kohustuslik kooliskäimise iga 16 aastat, siis nüüd on see 17 ja võiks olla 18. Hariduses on raha liiga vähe ning see on suur probleem, sest toimuma peab suur muutus. Praegu on haridussüsteem industriaalajastu oma, kus enamus lõpetajaid läksid tööle vabrikutesse. Tänapäeval peaks keskenduma innovatsioonile ning eemaldama kõik takistused, nagu näiteks eksamid või ranged õppeakavad. Rohkem on vaja rühmatööd ja projektipõhist õpet, tehnoloogiat, et jõuda informatsioonini. Neid otsuseid saab teha aga ainult valitsus ja väga huvitav on see, kui kaugele on ühiskond valmis minema, et keelustada näiteks testid ja hindamine. Väga oluliseks pidas lord õpetajate koolitust, et muudatused aset leiaks.

Ettekande tegi ka Marc Durando, kes rääkis innovatsioonist ja sellest, kuidas viia seda massidesse. Uuringust "IKT hariduses" selgus, et ainult Taanis ja Norras kasutatakse keskmiselt korra nädalas ainetundides IKTd. Teistes riikides oli keskmine korra kuus. Kõige sagedamini kasutatakse PowerPoint esitlusi ja multimeediat. Mänge, simulatsioone, audiot jne ei kasutata peaaegu üldse.Palju on innovaatilisi õpetajaid, kuid me peame liikuma innovaatiliste koolide poole ja sealt edasi innovaatiliste haridussüsteemideni. iTECi visioon on koondata huvigruppe, mõjutada kõiki koole ja saavutada süsteemi muutus. Koolidele pakutakse küpsusmudelit, et aidata kool saaks hinnata oma IKT kasutamist. Ka innovatsiooni puhul kehtib Gaussi kõver. Meie töötame projektis tegelikult "mullis", sest töötame selliste õpetajatega, kes on innovaatilised. Tuleb haarata ka teised. Asi õnnestub, kui on koostöö, juhkonna tugi, edukad piloodid ja uus koolikeskkond. Selleks, et edukalt integreerida tehnoloogiat õppeprotsessi peab see olema haarav õpetajatele ja õpilastele, efektiivne ja lihtsalt kasutatav, kasutatav 24/7 ning seotud reaalelu probleemidega. Edukatest pilootidest peab jõudma koolitusteni.

Vestlusring loodi ka riistvara tootjatega: Hania Baramki (Cisco), Guido Terni (Acer), Peter Claxton (Smart), Kristen Panton (Microsoft). Kõik need firmad on palju panustanud haridusse ning see on koht, kus ei konkureerita vaid tehakse koostööd. Võidavad kõik.

Xavier Prats Monne Euroopa Komisjonist rääkis Erasmus+ programmist, kus on 40% rohkem raha. Igas valdkonnas toimub rahvusvahelistumine ning monopolid kaovad. EU ei saa kõike teha. Riikidele ei saa öelda, kuidas nad peaks käituma. Paraku on praegu olukord selline, et Põhjamaade keskoolilõpetaja teab rohkem kui näiteks Itaalia või Hispaania ülikoolilõpetaja. Muudatuste tegemiseks peab tegema koostööd.

Konverentsi lõpetas Jim Ayre European Schoolnetist. Tema peamine sõnum oli see, et tuleb mõelda kastist väljas. iTEC ongi kastist väljas mõtlemine.

Webinarid ehk veebikonverents (seminar)

Veebikonverents on hea võimalus kodust lahkumata kuulata erinevaid ettekandeid ning võimalusel esitada küsimusi. Kõik toimub veebis ning vaja on ainult internetiühendust ja kõlareid. Päris paljud inglisekeelsed veebikonverentsid on tasuta. Nendel osalemiseks peab ainult teadma, kust neid leida. Enamasti kestavad need tund või kaks ning hiljem on võimalik neid ka üle kuulata. Arvestama peab ajavahega ja Eesti ajavööndiga, mis on +2 GMT.

• edWeb.net http://home.edweb.net/upcoming-webinars/ kogukonnas on peaaegu iga päev mõni põnev ja tasuta veebikonverents. Nad kasutavad Google kalendrit seminaride planeerimiseks.
• eSchool News http://www.eschoolnews.com/events/webinars/ pakub samuti tasuta veebikonverentse, mis on seotud haridustehnoloogiaga.
• edtechteachers http://edtechteacher.org/index.php/teaching-technology/webinars valmistub järgmisel õppeaastal m-õppe teemadel konverentse tegema.
• Kaltura http://corp.kaltura.com/on-demand-webinars sisaldab põhiliselt videotega seotud veebikonverentse ning kuulamiseks peab tegema konto.
• Medeanet http://www.medeanet.eu/webinars on keskendunud meediakirjaoskusele.
• Pechakucha http://www.pechakucha.org/watch on tegelikult lausa eraldi formaat esitlusteks. 20 slaidi ja igale slaidile kulub 20 sekundite. Piisavalt mänguline ja lahe ning teemad on erinevatest valdkondadest.

Aitäh haridustehnoloogide võrgustikule, kes jagasid põnevaid keskkondi.

Edmodo veebikonverents

7. augustil toimus Edmodo veebikonverents, kus osales peaaegu 27 000 huvilist 170 erinevast riigist. Kuna eelmisel õppeaastal kasutasin ka mina õpikeskkonnana Edmodot, siis osalesin konverentsil. Päris 11 tundi ei õnnestunud mul ettekandeid jälgida, sest konverents toimus USAs ja Eestis oli siis juba öö, kui viimaseid ettekandeid peeti. Septembris saab Edmodo juba 5-aastaseks ning konverentsil tutvustati Edmodo iPADi appi ning erinevaid keskkonna kasutamise võimalusi. Esinejad olid enamasti õpetajad või koolitajad ning väga huvitav oli kuulata, kuidas USAs Edmodot kasutatakse. Järgnevalt mõned mõtted ettekannetest.

Stibaly Johnson kirjeldas, kuidas ta on Edmodot kasutanud kui lugemispäevikut. Raamatute järgi moodustatakse grupid ning lugemise ajal postitavad õpilased Edmodosse oma mõtteid. Teised loevad neid ning kommenteerivad. Samuti ergutab õpetaja oma küsimustega õpilasi arutlema. Hea on see, et sõna saavad ka need, kes tunnis on tagasihoidlikud ning on aega mõelda. Õpilastele meeldis, et Edmodosse saab ligi igast seadmest ning igal pool. Samuti on oluline grupi toetus.

Edmodo võimaldab luua ka teste, kus õpilased saavad kohe tagasisidet ning vanemad saavad tulemused oma postkasti. Õpetaja saab analüüsida, kes vasta ja kuidas ja millele. 

Huvitavaks võimaluseks on Edmodo store, mis võimaldab siduda Edmodot erinevate keskkondadega. Näiteks rääkis Stibaly sellest, kuidas ta kasutab GoAnimate'i koomiksite tegemise keskkonda õigekirja harjutamiseks. Kuna keskkond loeb õpilaste sisestatud teksti ette, siis kuulevad õpilased oma vigu ja saavad neid kohe parandada. Eesti keeles seda paraku kasutada ei saa.

Kim McMonagle rääkis sellest, kuidas ta kasutab Edmodot kõgis tundides. Üheks teemaks oli uue lahenduse pakkumine elektrienergia tootmiseks kodukohas. Igaüks sai endale rolli olla kas linnapea, koduperenaine jne. Artiklid postitati Edmodosse ning õpilased vaidlesid lähtuvalt oma rollidest sellel teemal. Huvitav oli see, et kui õpetaja soovis tegevust lõpetada, siis õpilased tahtsid pärisellu edasi minna, et tõesti midagi ära teha. Kohtuti poliitikute ja energiatootjatega.

Üks grupp kasutas Edmodot robootikas. Kodus programmeeriti ning arutleti. Klassi tulles ainult katsetati robotitega, kas programmid ka päriselt töötavad.

Väga põnev lugu oli ka see, kui õpilased lõid ise matemaatika videotunde, kus nad selgitasid erinevaid teemasid. Eeskujuks oli praegu USAs väga populaarne õpetaja Dan Meyer http://vimeo.com/ddmeyer, kes jagab oma materjale üle maailma. Ka Edmodosse on tekkinud erinevate ainete õpetajate grupid, kus jagatakse linke ning kogemusi.

Patrick Fogarty ettekanne keskendus Apple'ile, sest tegemist oli Apple koolitaja. Patricku seisukoht oli, et kui õpilastele ei meeldi trükitud raamatuid lugeda, siis tuleb lasta neil ekraanilt lugeda ning suhelda nendega läbi nende keskkondade. Edmodo oli tema jaoks asjade koondamise koht. Lisaks sellele mainis ta koostööd kogu maailmaga. Meediatundides panevad õpilased on videote lingid Edmodosse ning saavad tagasisidet üle maailma. Ta soovitas teha filme ükskõik millest, kasutades ükskõik mis seadmeid. Ainsaks tingimuseks on see, et video ei tohi olla pikem kui 30 sekundit.

Kate Baker ja Liz Calderwood kirjeldasid, kuidas nad tehnoloogiat oma tundides kasutavad. Olulised märksõnad olid rühmatöö ja õpetaja rolli muutus. Klassi peab nii ümber seadma, et rühmatöö oleks võimalik ning õpetaja roll on olla julgustaja ning suunaja. Ka teste tehakse grupis arutledes, kuigi tulemused sisestab igaüks individuaalselt. Need õpetajad ütlesid, et nemad ei taha enam paberil töid. Soovitati teha oma tööst pilt ning jagada seda õpetajaga. Üks tore näide oli sellest, kuidas lapsed tahtsid olla rohkem kursis teadusmaailmaga. Loodi grupp, kuhu laeti teadusuudiseid ning anti nendega seotud ülesandeid. Õpilastele meeldis see väga, palju loeti ja kommenteeriti. Üheks võimaluseks hindeid panna ongi see, kui aktiivselt on õpilane postitanud ja kommenteerinud. 

Väga põnevat projekti tutvustas Pernille Ripp. Tegemist on ülemaailmse raamatute ettelugemise projektiga http://www.globalreadaloud.com/. Alguse sai see lihtsast soovist lugeda koos õpilastega raamatuid ning arutleda nende üle. Nüüd liitub projektiga iga päev keegi ning osalejaid on üle maailma. Pernille otsis kaua sobivat keskkonda projekti jaoks ja lõpuks jõudis Edmodo juurde.

Põnevaid ettekandeid oli rohkemgi ja neid on võimalik uuesti üle vaadata https://blog.edmodo.com/2013/08/15/best-of-edmodocon-2013/

Vebinar MMO mängudest hariduses

19. augustil korraldas edWeb.net http://home.edweb.net/ huvilistele vebinari "MMO Games as Effective Tools for Education - Why and How". Vebinar on veebipõhine loeng, mida saab jälgida reaalajas oma arvutist ja vajadusel küsimusi esitada. Selle vebinari viisid läbi Jody Clarke-Midura ja Susannah Gordon-Messer MIT'ist.
Juttu tuli MMO haridusliku mängu The Radix Endover loomisest, mis on eelkõige suunatud gümnaasiumi loodusainete (geneetika, evolutsioon, ökoloogia, inimene)  ja matemaatika (algebra, statistika, geomeetria) õppimiseks. MMO (massively multiplayer online) game tähendab veebis toimuvat mitme-mängijaga mängu. Eelkõige on nende loodud mängus oluline koostöö ja uurimuslik õpe. Saab teha eksperimente ja vaadata, mis juhtub. Näiteks on ülesandeks ehitada aed. Tuleb mõõta kui pikka aeda on vaja ja teha joonis. Saab kasutada erinevaid tööriistu ning kohe näha, kas aed on õige suurusega. Kuna mäng on loodud Flashiga, siis ei tööta see tahvelarvutites. Mäng on veel algusjärgus ning 2013. aasta sügisel on oodatud katsetama õpetajad. Talvel saab juba luua klasse ning luua ise õppemänge. Keskkond tasuta.

Mängu kodulehekülg: http://education.mit.edu/projects/radix-endeavor

Tutvustav video:

Ettekanne Pärnu hariduskonverentsil "Koostöine õppimine"

õPetaja motiveerimine infotehnoloogia kasutamiseks õppetöö korraldamisel from Ingrid Maadvere

Koolielu ekspertidele

Koolitus Laulasmaal

iTEC vidinad http://www.tlu.ee/~martins/widgets/
iTEC http://iteceesti.wordpress.com/4-tsukkel/loo-jutustamine/

Võrgustik võrgutab "Rändaja kodu on kõikjal"

Koolijuhtide koolitus

Esinemine seminaril "Võrgustik võrgutab"

Ettekanne Tallinna Ühisgümnaasiumis

IKT koolis

Õppimine ja õpetamine digiajastul