teisipäev, 20. august 2013

Vebinar MMO mängudest hariduses

19. augustil korraldas edWeb.net http://home.edweb.net/ huvilistele vebinari "MMO Games as Effective Tools for Education - Why and How". Vebinar on veebipõhine loeng, mida saab jälgida reaalajas oma arvutist ja vajadusel küsimusi esitada. Selle vebinari viisid läbi Jody Clarke-Midura ja Susannah Gordon-Messer MIT'ist.
Juttu tuli MMO haridusliku mängu The Radix Endover loomisest, mis on eelkõige suunatud gümnaasiumi loodusainete (geneetika, evolutsioon, ökoloogia, inimene)  ja matemaatika (algebra, statistika, geomeetria) õppimiseks. MMO (massively multiplayer online) game tähendab veebis toimuvat mitme-mängijaga mängu. Eelkõige on nende loodud mängus oluline koostöö ja uurimuslik õpe. Saab teha eksperimente ja vaadata, mis juhtub. Näiteks on ülesandeks ehitada aed. Tuleb mõõta kui pikka aeda on vaja ja teha joonis. Saab kasutada erinevaid tööriistu ning kohe näha, kas aed on õige suurusega. Kuna mäng on loodud Flashiga, siis ei tööta see tahvelarvutites. Mäng on veel algusjärgus ning 2013. aasta sügisel on oodatud katsetama õpetajad. Talvel saab juba luua klasse ning luua ise õppemänge. Keskkond tasuta.

Mängu kodulehekülg: http://education.mit.edu/projects/radix-endeavor

Tutvustav video:

Parim sähvik ehk küsimuskaart ehk sõnakaart ehk flashcard

Ma ei teagi kohe, kuidas alustada, sest ma tahan rääkida asjast, millel head ja ühest eestikeelset nime ei ole. Inglise keeles on asja nimi flashcards, aga eesti keeles on võimalusi palju. Õigekeelsusõnaraamat pakub sähvik, netis on leida ka küsimusekaart või sõnakaart. Mulle täitsa meeldis sähvik, seega järgnevalt nimetan flashcard'e sähvikuteks. Sähvikud on õppimise seisukohast väga olulised asjad. Eriti olulised on need võõrkeelte õppimises, kus on vaja hulk sõnu pähe õppida. Samas ei ole mingi probleem kasutada neid ka teistes ainetes mõistete, valemite, aastaarvude jne õppimiseks. Milline võiks olla aga kõige parem keskkond sähvikute tegemiseks? Järgnevalt katsetan erinevaid ning hindand järgmiste kriteeriumite järgi.

1. Saab kasutada ka mobiilses seades, on olemas app (1 punkt)
2. Saab arvutisse alla laadida või välja printida (2 punkti)
3. Saab jagada (1 punkt)
4. Saab luua klasse või gruppe (1 punkt)
5. Saab teha teste (2 punkti)
6. Saab sisestada html teksti (erinevaid keemia ja matemaatika valemeid) (1 punkt)
7. Saab lisada meediat (2 punkti)
8. Lisapunktid (2 punkti)

Fauxflash (0+0+0+0+0+0+2+0=2 punkti)
https://www.fauxflash.com/
Lihtne keskkond, mis sarnaneb väga paberist sähvikutele. On olemas erinevad kategooriad õppeainete kaupa ja kõik loodud kaardid on avalikud. Eelvaates näitab alaindeksit, kuid kaarte avades on näha kood. Pilte lisada saab. Ei saa märkida, mida teadsin ja mida mitte.

Cramberry (1+0+1+0+0+1+0+0=3 punkti)
https://cramberry.net/
Suhteliselt lihtne keskkond, millel on olemas ka Apple app. Paraku saab tasuta õppida 30 sõna päevas ja csv faili tulemustest ei saa. 14 päeva saab katsetada ka tasulist kontot. Kaarte luues saab määrata, kas kõik näevad kaarte ja saavad neid muuta. Kaarte saab ka csv failina importida, eraldades termini ja definitsiooni komaga. Keskkond tunneb HTML koodi ning lubab sisestada pilte. Õige vastus on võimalik sisse trükkida või vaadata, kas oli õige.

Muchobeets (1+0+0+0+0+1+1+0=3 punkti)
http://muchobeets.com/
Olemas app nii Androidile kui ka Applele. Saab luua kolme liiki kaarte: pikem tekst, terminid või pildid. Õppimine on veidi ebamugav, sest ei too ise kaarte ette. Pean valima kaardi, mida õpin.
Kolme liiki: pikem tekst, terminid, pildid. Õppimine veidi ebamugav. Valin ise kaardi, mida õpin. Ei too kaarte ette.

Cram (0+1+0+0+1+0+1+1=4 punkti)
http://www.cram.com/
Keskkond toetab erinevate appide tegemist. Kaartidele saab lisada pilte arvutist või veebist ning neid siis pdf kujul välja printida. Samuti saab jagada e-maili teel. HTML koodi ära ei tundnud. Huvitav on kaardile kolmanda külje lisamise võimalus. Klasse paraku luua ei saa, kuid saab teha teste, kus vastus tuleb kirjutada. Lisapunkt tuli selle eest, et kaarte on võimalik ka kloonida ning keskkond on lihtne ja sõbralik.

Study Stack (0+1+0+0+1+1+0+1=4 punkti)
http://www.studystack.com/
Kaartidel on ilus kujundus ja neid saab välja printida. On võimalik sisestada ka HTML koodi, kuid meediat lisada ei saa. Klasse luua ei saa. Lisapunkt tuli selle eest, on olemas palju mänge, mida õppimiseks kasutada.

Ediscio (0+1+1+0+0+1+2+1=6 punkti)
http://www.ediscio.com/
Tasuta saab luua kuni 5 komplekti kuni 200 kaardiga. Tasulise kontoga on võimalik kasutada ka mobiilset õppimist. Kaartidele saab lisada pilti, MP3 faili, Google Maps kaarti ja Latex abil valemeid. Selle eest tuli ka lisapunkt. On võimalik määrata, kes näeb kaarte ja kes saab toimetada. Kaarte saab välja printida.

Funnelbrain (0+0+1+1+1+1+1+1=6 punkti)
http://www.funnelbrain.com/
Eraldi appi telefonile ei ole. Kaartidele saab ka lisada meediat ning HTML koodi. Võimalik on luua gruppe ja teha test. Testide tegemine ei ole aga seotud loodud kaartidega. Alguses oli veidi keeruline ja kohe ei olnud aru saada, kust alustada. Kaardile saab lisada ka kolmanda külje ning selle eest tuli lisapunkt.

Quizlet 1+1+1+1+2+0+1+1=7 punkti)
http://quizlet.com/
Keskkond, mida ma keeleõppes olen palju kasutanud. On olemas eraldi apid mobiilsetele seadmetele. Paraku ei tundnud keskkond ära HTML koodi ning pilte sai laadida ainult veebist. Klasse luua saab ning lisapunkt tuli selle eest, et on palju erinevaid mänge.

Flashcard Machine (1+2+1+0+1+1+1+2+1=10 punkti) palju võimalusi
http://www.flashcardmachine.com/
Olemas app Androidile, Applele ja Kindlele. Väga palju erinevaid võimalusi kaartide loomiseks ja nende õppimiseks. Arvutisse saab laadida kaarte txt kujul. Kaarte saab teha privaatseks ja jagada lingiga. On võimalik panna kaartidele lipukesi juurde ning siis õppimisel neid näiteks välistada. Test on valikvastustega. Hulk igasuguseid erinevaid seadeid, mis andsid keskkonnale lisapunkti..

StudyBlue (1+1+1+1+2+1+2+2=11 punkti)
http://www.studyblue.com/
StudyBlue keskkonda olen ma kasutanud õpilastega mobiilsetes seadetes, sest on olemas app nii Androidile kui ka Applele. Kaardile saab lisada pilti ja audiot nii arvutist kui ka veebist. Kaarte saab välja printida ning xls failina arvutisse laadida. Lisaks saab teha teste: mitmikvalik, jah/ei, vastuse sisestamine. Õpetaja saab luua klasse ning jälgida õpilaste tulemusi, selle  eest tuli üks lisapunkt. Lisaks kaartidele saab klassi kausta panna ka teisi materjale oma arvutist, selle eest tuli teine lisapunkt.

kolmapäev, 14. august 2013

Keskkonnad refleksiooniks

Eelmised kaks postitust rääkisid refleksioonist ja nüüd on aeg valida välja ka mõni keskkond, mis sobiks refleksiooniks. Refleksiooni enamasti eraldiseisvana ei eksisteeri. Ikka on vaja ju midagi, mida reflekteerida. Kindlasti on refleksioon üks osa arengumapist või e-portfooliost. Mida arvestada keskkonna valimisel?

  • KEERUKUS. See oleneb kasutajast, tema kogemusest erinevate keskkondade kasutamisel. 
  • ÜLESEHITUS. Millisel kujul võiks olla refleksioon? Kas tegemist on ajaveebilaadsete postitustega või on ülesehitus vabam.
  • AVATUS. Mõnikord ei olegi hea, et refleksioon avalik on. Keskkond võib olla suletud või mõni osa sellest võib olla suletud.
  • KOMMENTEERIMISE VÕIMALUS. Hea oleks, kui refleksioonile saaks lisada ka kommentaare. Siis saab kaasata erinevaid inimesi.
  • JAGAMINE. Kui tegemist on rühmatööga, siis oleks hea, kui keskkond võimaldaks jagamist ja iga rühma liige saaks omalt poolt midagi lisada.

1. Ajaveebikeskkonnad sobivad reflekteerimiseks väga hästi. Sisu lisatakse enamasti postitustena ajalises järjekorras.
2. Wikid on ühiskirjutusvahendid, kuid neid kasutatakse ka tihti arengumappidena ning projektides. Võimalik on jälgida ajalugu ning kommenteerida. Samuti saab wikisid jagada. Wikide välimus ei ole alati kõige atraktiivsem.



3. Kodulehe keskkondi on palju. On selliseid, kus on valmis malle (Weebly, Google Sites, Pen.io, Onepagefree, Sauropol, Wix jne), mida on kasutajal on mugav kasutada ning on võimalik ka mõnes serveriruumis endale pesa saada, et ise algusest peale oma kodukas teha.
4. Agregaatorid on sellised keskkonnad, mis võimaldavad kasutajal infot erinevatest keskkondadest kokku koondada. Kujuneb välja oma personaalne veebilaud, mis sobib hästi ka refleksiooniks.

4. Ideekaartide loomise keskkonnad ei ole kõige klassikalisemad e-portfoolio keskkonnad, kuid samas võimaldavad väga hästi strkutureerida sisu. Enamus sisust peab muidugi jällegi asuma väljaspool ideekaardi keskkonda. Samas on refleksiooni väga mugav erinevatesse kohtadesse lisada. Kommenteerimisvõimalust siin paraku ei ole. Olenevalt keskkondadest on võimalik teha ka ühistööd. Erinevad vahendid: http://koolielu.ee/tools/?tag=m%C3%B5ttekaart Näited:

Tegelikult on muidugi keskkondi palju rohkem, mida saab refleksiooniks kasutada. Peab olema ise leidlik ja mõtlema, mida vaja on.

Lisalugemist:



teisipäev, 6. august 2013

Ray Tolley mõtteid refleksioonist

Sattusin juhuslikult lugema Ray Tolley ajaveebi, kus oli nii mõnigi huvitav refleksioonist rääkiv artikkel. Tegemist on UK õpetajaga, kes on tehnoloogiaga sina peal olnud juba 1980ndatest aastatest alates. Ta on tegelenud aktiivselt ka eFolio nimelise keskkonnaga, mis on üks e-portfooli lahendus, paraku küll tasuline. Refereerin lühidalt tema ühte artiklit: http://efoliointheuk.blogspot.com/2009/07/what-is-reflection.html

Ray tunneb muret, et tihti kipuvad e-portfooliod sisaldama pigem refleksioonina enesevaatlust. Enesevaatlus on küll väga hea asi, aga refleksioon peaks sisaldama midagi enamat. Millelegi hinnangu andmiseks peaks lähtuma mitmest erinevast aspektist:

  • Toode. Toode võib olla nii reaalne asi kui ka näiteks muusikapala või essee. Kõiki neid saab reflekteerida. Näiteks, kas toode täidab talle antud ülesannet.
  • Protsess. Kirjeldada ja reflekteerida saab kasutatud meetodeid, kas omandati uusi oskuseid ja milliseid teadmisi ning oskuseid oleks veel vaja.
  • Isik. Mis kasu on tegemistest isikule, kuidas on isik arenenud, mida ta tunneb, kuidas tahab edasi areneda?
  • Probleemid. Millised olid probleemid ning kuidas need ületati ja milliseid probleeme võib veel ette näha?
  • Võimalused. Mis saab edasi? Kuidas turundada või edasi arendada?
 Mida võiks e-portfooli veel sisaldada:

  • Visuaalseid tõendeid, artefakte. Siia kalla käivad näiteks fotod või videod. Tihti ütleb üks pilt tuhat sõna ning mingit toodet luues on hea pärast võrrelda erinevaid etappe.
  • Ajaloolist aspekti. Arengust saab aru siis, kui võrrelda aastatetaguseid tegemisi praegusega. E-portfoolio peakski olema eluaegne.
  • Teiste arvamust. Kindlasti peab e-portfoolio sisaldama ka koostööd. Ühistest aruteludest võib lisada portfooliosse memod, teiste soovitused ja kriitika. Igale e-portfoolio osale peaks saama anda tagasisidet näiteks kommentaaride näol.

Refleksioonist ehk kuidas läks

Refleksioon on oluline nii õppetöös kui ka igapäevases elus. Refleksiooni mõiste tuleb ladina keelest ja tähendab tagasipöördumist, tagasipeegeldumist. Meie kiires ajas on selleks aega aina vähem ja aina rohkem räägitakse, et sellega peaks pidevalt tegelema. Ometi tunneb vist iga õpetaja, et seda jõuab liiga vähe teha. Tegin 7. klassi Joosepiga ühe suvise katse, kus proovisime läbi erinevaid refleksioonimudeleid ning arutlesime selle üle, kui palju tema oma elus sellega kokku puutub. Juba etteruttavalt võib öelda, et mudelites küsimused korduvad ning kõige sümpaatsem tundus vast Gibbsi oma.

Alustuseks võtsime ühe suvise sündmuse, kus lapsed õppisid tegema erinevaid mahalkokteile.

Ütle kolm sõna http://www1.aucegypt.edu/maan/pdf/Reflection%20Toolkit%201.pdf
See oli kõige lühem mudel, mida me kasutasime. Sellest võib kasu olla siis, kui on vähe aega ning koos on rohkem inimesi ja saab kuulata ka teiste kolme sõna.
Näide:
Ütle kolm sõna, mis sul mahlakokteilide tegemisega seoses meelde tulevad?
Joosep: Pepsi, maakodu, lastelaager

SAKA ring http://storing.weebly.com/1/post/2011/9/eneseanalsi-ring.html
SAKA ringiga on kindlasti kursis õpetajad, kes on näiteks soovinud saada vanemõpetajaks või õpetaja-metoodikuks. Selle ringi järgi soovitatakse analüüsida oma tegevusi.
1. Kirjeldamine (mida tegin?)
2. Hindamine (kuidas läks?)
3. Põhjendamine (miks nii läks?)
4. Tähenduse loomine (mida õppisin?)
5. Kavandamine (mida teen järgnevalt?)
6. Kogemine, uue tegevuse rakendamine (mida uut?)
Näide:
Mida sa tegid?
Joosep: Kokteili. Tegin Pepsist ja siis panin sinna mahla, mingit marjadega vett ja siis laimi, apelsini, sidrunit.
Kuidas läks?
Joosep: Hästi. Kokteilid tulid ülihead.
Miks nii läks?
Joosep: Kuna kõigile meeldisid nende kokteilid ja mulle meeldis neid teha.
Mida sa õppisid sellest?
Joopse: Et kui siirupit panna mingi vee sisse, siis see vajub põhja.
Kui sa peaksid kunagi veel midagi sellist tegema, siis mida sa nüüd teeks teisiti.
Joosep: Prooviks öko värki teha. Ma mõtlen, et ei paneks nii palju keemiat. Seekord tahtsime Karliga teha hästi keemilisi kokteile.

What? So what? Now what? http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/reflektsioon-e-portfoolios/ http://www.nottingham.ac.uk/nmp/sonet/rlos/placs/critical_reflection/models/driscoll.html
See mudel on praegu Eestis populaarne e-õppes ja seostada võib seda Helen Barretti ning John Driscolli nimega. Mudel tundub küll lihtne, aga õpilased vajakasid vist ikkagi konkreetsemaid küsimusi.
1. What? (mis?) Mida ma õppisin? See etapp kirjeldab sündmust.
2. So what? (ja mis siis sellest?) Siin analüüsitakse sündmust.
3. Now what? (mida ma sellega peale hakkan?) Mis saab tulevikus, kuidas see mõjutas mind.
Näide:
Mida sa õppisid?
Joosep: Kokteile tegema.
Mis siis sellest? Miks see oli või ei olnud oluline?
Joosep: Sorry, ma ei saa sellest küsimusest aru.
Mida sa tulevikus teed teisiti?
Joosep: Proovin seda öko värki.

Gibbsi refleksioonimudel http://et.wikipedia.org/wiki/Gibbsi_refleksioonimudel
Gibbs toob sisse ka tunded ja küsimused on õpilastele arusaadavad.
1. Kirjeldus (mis juhtus?)
2. Tunded (mida tundsid?)
3. Hinnang (mis oli head, mis halba?)
4. Analüüs (mida veel oleks teha saanud?)
5. Järeldused (mida oleks saanud teha teisti?)
6. Tegevusplaan (kui sama asi kordub, siis mida teeks teisti?)
Näide:
Mis juhtus?
Joosep: Tegime kokteile.
Mida sa tundsid?
Joosep: Põnevust ja rõõmu.
Mis oli hea ja mis oli halb?
Joosep: Hea oli, et meil tulid head kokteilid. Halb oli minu arvates see, et kõigil olid põhimõtteliselt ühesugused kokteilid, sest kõik panid siirupit, välja arvatud Mark ja mina.
Mida oleks veel saanud teha?
Joosep: Ma ei teagi. Neid marju sinna rohkem toppida.
Mida oleks saanud teisti teha?
Joosep: Mitte panna seda maitsestatud vett nii palju.

Edasi palusin Joosepil vabalt reflekteerida ühte sündmust, kui ta sõpradega ise laule välja mõtles. Mingeid küsimusi ma ette ei andnud, aga lubasin soovi korral kasutada erinevate mudelite omasid.
Joosep: Laulu tegemine oli ülivägev. Mulle meeldis kõige rohkem see viimane laul, kuna see oli kõige naljakam. Läks hästi, seda oli tore teha ja kõigil oli lõbus.
Gibbsi mudeli järgi jõudis Joosep oma kirjeldamistega kolmanda tasemini. Küsisin ka, et kui palju Joosep refleksiooniga oma elus kokku puutub. Koolis pidi mõni õpetaja küsima peale kontrolltööd, et kuidas läks ja kas oli raske. Sõbrad midagi sellist ei küsi ja kodus ema ning vanaema jõuavad oma küsimistega ka umbes Gibbis kolmanda tasemeni.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult ei tohiks seda refleksiooni karta ning kui sõna tundub võõras, siis tegelikult sobib hästi ka küsimus, et kuidas läks. Aitäh, Joosepile.