Milline on kõige parem QR-koodi generaator?

QR(quick response - kiire vastus)-koodid on levinud igal pool. Tegemist on kahedimensioonilise vöötkoodiga, mis sisaldab endas infot. Info võib olla nii tekst kui link mõnele veebilehele. Nende lugemiseks on vaja mõnda kaameraga mobiilset seadet (iPAD, nutitelefon jne). Koolis saab QR-koode samuti kasutada väga erineval viisil. Kas teha mänge või jagad infot õpilastele. QR-koode võivad luua kõik huvilised ja nende loomiseks on olemas hulk veebipõhiseid keskkondi. Millist aga valida? Katsetasin üheksat erinevat keskkonda ja allpool on tulemused.

Hindamiskriteeriumid:

1. Lihtsus (2 punkti)
2. QR-koodi välimus (värvid, taustapildid) (1 punkt)
3. Võimalus luua erineva suurusega QR-koode (1 punkt)
4. Rohkem kui kolm erinevat failitüüpi allalaadimiseks (1 punkt)
5. Lingist koodi tegemise võimalus ( 1 punkt)
6. Tekstist koodi tegemise võimalus (1 punkt)
7. Võimalus jälgida külastatavust ( 1 punkt)
8. Venekeelse teksti kasutamise võimalus (1 punkt)
9. Koodi saab lugeda internetiühenduseta (1 punkt)

Google http://goo.gl/ (1+0+0+0+1+0+1+0+0=3 punkti)

Tegelikult on tegemist aadressi lühendajaga, aga kui aadress on lühendatud, siis on võimalik kätte saada ka QR-kood. QR-kood on üsna pisike ja tavaline. Hea on see, et konto on seotud Google kontoga ja võimalik on hiljem jälgida, kui palju QR-koodi on kasutatud. Paraku ei saa sisestada teksti.

Kaywa http://qrcode.kaywa.com/ (1+0+0+0+1+1+0+1+1=5 punkti)

Selles keskkonnas saab sisse logimata teha ainult lingist koodi. Samas sisse logides on võimalik koodi teha ka tekstist ja telefoninumbrist. Konto on võimalik siduda Google, Facebooki ja Twitteri kontoga. Paraku on sisse logides enamus asju tasulised. QR-koode saab luua, kuid neid ei saa muuta ja kasutamist ei saa jälgida. Koodile antakse ka link, millega saab jagada koodi oma blogis näiteks. Koodi saab lugeda ka internetiühenduseta.

Invx http://invx.com/ (1+1+1+0+1+1+0+0+1=6 punkti)

Halva kujundusega lihtne keskkond, mis võimaldab teha sisse logimata QR ja Data Matrix koode. Teksti muutes on kohe näha, kuidas muutub ka kood. Saab valida ka värvi ja suurust. Koode salvestada ei saa. Koodi saab lugeda ka internetiühenduseta.

Qurify http://www.qurify.com/en/ (2+0+1+0+0+1+0+1+1=6 punkti)

Lihtne keskkond, mis võimaldab sisestada teksti (202 sümbolit), ka venekeelset. Alguses segab veidi suurelt paremal pool olev reklaam, mis viib teise QR-koodi loomise keskkonda. Valmis tehakse väike pilt, mida saab sõbrale saata, printida või alla laadida png või jpg formaaids. Advanced režiimis saab muuta ka koodi suurust. Koodi on võimalik lugeda ka internetiühenduseta.

Esponce https://www.esponce.com/ (1+0+1+1+1+1+1+1+0=7 punkti)

Keskkond, mis lisaks koodide tegemisele lühendab ka pikki aadresse. Tasuta konto lubab teha lõputult koode, aga tasuta saab jälgida ainult kolme. Koode saab teha erinevatest allikatest, kuid värvi muuta ei saa.

Snap.vu http://snap.vu/ (2+0+0+1+1+1+1+1+0=7 punkti)

Keskkond, mis võimaldab koode luua ja neid siis ka jälgida. Andmeid saab kustutada ja alustada taasarvestamist. On võimalik ka tellida endale e-mailile teada, kui keegi külastas linki. Katsetasin seda, kuid kirja postkasti ei tulnud. Samas on keskkonnast näha, mis seade, mis kell külastas linki. Hea on ära seadistada ka oma ajavöönd. Siis on kellaaeg õige. Alla saab laadida jpg, png, eps ja pdf formaadis. Kokkuvõttes tundub see keskkond üsna lihtne ja sümpaatne, mida tahaks kasutada.

Visualead http://www.visualead.com/ (1+1+1+1+1+1+0+1+0=7 punkti)

QR-kood ei pruugigi olla igav ja must-valge. Võimalik on luua ka visuaalselt ilusaid koode. Visualead'i keskkonda peab tegema konto. Konto võib ühendada Facebook'i või Google kontoga. Olemas on ka hulk tasulisi võimalusi, mille hulka kuulub statistika jälgimine ja see, kas näidatakse lehe laadimisel reklaami või mitte. Õnneks lubab ka tasuta versioon teha lõpmatul arvul QR-koode ja neid ka pärast kätte saada. QR-koodi alla saab laadida erinevaid pilte, koodi saab luua veebilehtedest (eraldi on välja toodud veel mitmed keskkonnad) ja ka ise teksti sisestades. Teksti saab toimetada ja tekstile saab juurde lisada pilte. Alla laadides on võimalik RGB asemel valida ka CMYK, mis sobib trükkimiseks. 

QR code generator http://keremerkan.net/qr-code-and-2d-code-generator/ (1+1+1+1+1+1+0+1+1=8 punkti)

Spetsialistid peavad kõige paremaks just seda keskkonda. Sisselogimist pole, aga koode saab teha väga erinevaid ning erinevatest allikatest. On hulk seadeid, mille tähendusse ma ei süvenenud, kuid mis annavad kindlasti lisavõimalusi. Koodi saab kätte png, pdf, tiff, svg või eps formaadis. Eriti hea on see, et teksti sisetamisel koodiks, ei pea olema seade Internetis selle lugemiseks.

BeQRious http://app.beqrious.com/ (2+1+1+1+1+1+0+1+1=9 punkti)

Sümpaatne keskkond, kus koode saab teha kontot luues. Konto loomine on kerge, aga erinevate keskkondadega kontot siduda ei saa. Tore on see, et on võimalik luua erinevaid kaustu, kuhu koodid paigutada. Koode saab luua linkidest, tekstist, telefoninumbrist ja isegi pildist. Koodi luues saab valida, mis värvi on kood ja mis kujuga muster. Ka allalaadimisel on failitüüpide arv rikkalik (gif, jpg, png, pdf, svg, ps) ning saab eraldi valida faili suurust. Paraku ei võimalda tasuta konto jälgida, kes ja kui palju on koode vaadanud. Tegemist on aga siiski selle võistluse võitjaga.

Uurimistöödega seotud probleemid

Uus õppekava tõi endaga kaasa kohustuse teha gümnaasiumis uurimistöid. See tähendab, et see, mis varem oli ülikoolide ja gümnaasiumis üksikute huviliste ülesanne, sai kohustuslikuks kõigile. Töötades Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridustehnoloogina nägin väga lähedalt seda, mida selline uuendus endaga kaasa toob. Probleeme ja pisaraid oli palju rohkem kui kordaminekuid ja rõõmu. Esimene ring õpilastega on GAGis tehtud ja pärast seda tegin ka ühe väikse küsitluse nii õpilastele kui ka õpetajatele. Palusin kirjeldada oma rõõme ja muresid seoses uurimistöödega. Muresid olid palju rohkem. Miks siis oli nii palju muresid?

Kes õpetab õpetajaid?
Õpetajatel pole ettevalmistust, et viia õpilastega läbi uurimistöid ja ma mõtlen siin kooli kõiki õpetajaid. Muidugi on igas koolis olemas neid, kes töötavad ka ülikoolis või on uurimistöid läbi viinud. Enamuse jaoks on see aga täiesti uus maailm. Väide, et õpetajad ju kunagi ülikoolis tegid seda, ei ole argument. Õpin ise praegu ülikoolis ja see abi, mis ma saan oma juhendajalt on väga suur. Ei oskaks mina ise püstitada uurimisküsimusi või valida meetodeid. Samuti vajan abi kirjanduse leidmisel. Koolid ostavad oma raha eest sisse koolitusi ülikoolidest, et õpetajaid veidigi aidata, aga tase on ikkagi väga ebaühtlane ja kannatajateks õpilased. Õpilased tõid välja selle, et õpetajad ei oska juhendada ja erinevad õpetajad annavad täiesti erinevat nõu. Õpetajatel on jälle tunne, et nad veavad oma õpilasi alt.

Kust tulevad õppematerjalid?
See oli uue õppekava rakendudes üsna tavaline, et õppematerjale luua ei jõutud. Siiani ootavad õpetajad teatud ainetes õpikuid ja vihikuid. Uurimistööde puhul otsustati, et iga kool loob oma materjalid ja juhendid ise. Tallinna Ülikoolist tuli küll õpik "Arvuti kasutamine uurimistöös", aga väga palju pidi ise ära tegema. Mina puutusin kokku erinevate juhendite loomisega http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/10/uurimistoo-gumnaasiumis.html ja see kõik võttis meeletult aega. Lisaks koolitasin õpetajaid ja õpilasi Exceliga andmeid töötlema. Üldhariduskoolis tuleb kõik väga täpselt lahti kirjutada ja oli olukordi, kus ma ei leidnud Eestist kedagi, kes oleks osanud minu küsimustele vastata. Näiteks otsustasime kasutada APA viitamissüsteemi, aga selle kohta Eestis veel põhjalikku ja head õppematerjali ei ole.

Kuidas korraldada uurimistöid?
Läbi tuleb mõelda ka korralduslikud küsimused. Kus on juhendid, kuidas valitakse teemad, kuidas leitakse juhendajad, kuidas tehakse ja esitletakse töid. Mis ajast seda kõike üldse tehakse? Nii õpilastel kui ka õpetajatel tuleb uurimistöödega väga palju tööd juurde. Õpilased kurtsid, et nad ei leia aega uurimistööde tegemiseks, sest õppetöö gümnaasiumis on isegi pingeline. Juhtus ka nii, et enne tööde esitamist ei käinud õpilased tundides vaid tegid kodus uurimistöid. GAG tasustab õpetajatele uurimistööde juhendamise, kuid see summa on tegelikult väga väike ega kata kõike seda aega, mis kulub uurimistööde juhendamise, retsenseerimise, kollokviumite ja kaitsmise peale.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõte on ju hea ja uurimistööde tegemine kindlasti õpilaste jaoks arendav, siis tegelikkuses on asjad läbi mõtlemata. Õpetajad tahavad oma tööd teha hästi ja südamega, aga üle oma varju ei hüppa. Üldhariduskool ei ole oma loomult teadusasutus ja ma kardan, et probleeme seoses uurimistöödega tuleb veel ja veel.

iTEC 4. tsükkel "Loo jutustamine"

4. tsükli üheks õpistsenaariumiks on "Loo jutustamine". Lugude rääkimine on olnud ajast-aega üheks põnevaks tegevuseks. Tehnoloogia võimaldab seda tegevust täiendada, tehes näiteks video. Videote tegemine on õpilaste jaoks väga põnev ja motiveeriv.  Otsustasin seda katsetada 5. klassi inglise keele tunnis. Õpilugu koosneb järgnevatest osadest:

Unista (dream)
Selles osas selgitasin õpilastele, et me hakkame tegema videolugu inglise keele grammatikast. Video on midagi, mille abil on väga tore õppida. Õpilastele see idee väga meeldis ja hakkasime kohe tööle. TeamUpi abil jagasin õpilased kolme rühma ja iga rühm sai  oma teema: kestev olevik, lihtolevik ja lihtminevik. Ütlesin ka, et tahan videoid näidata pralleelklassile, et nemad hindaks. Tunni lõpus panid kirja oma ootused eesolevale tegevusele. Enamus tahtsid kohe tegutsema hakata. Hirmutas ainult natuke paralleelklassi hindamine.

Uuri (explore)
Järgmisena lõime GoogleDocs'i dokumendid, et koos tööle hakata. Iga rühm lõi ühe dokumendi ja korjas sinna Youtubest oma teemaga seoses olevaid videoid, et saada inspiratsiooni. Kuna see klass on vähe käinud arvutiklassis, siis vajasid nad tehnilist abi: kuidas tegutseda Google Docsis ja kuidas lisada linke.

Kaardista (map)
Edasi peaks looma ideekaardid. Meie jätsime selle etapi vahele ja hakkasime kohe stsenaariumit kirjutama. Võimalus oleks olnud teha ka story-boardi, aga see võtaks rohkem aega. Stsenaariumi kirjutamine jäi kodutööks ja iga rühm sai sellega hästi hakkama. Mina jälgisin protsessi läbi GoogleDocsi. Järgmises tunnis tutvustasid õpilased oma stsenaariumit kaasõpilastele ning said neil tagasisidet, mida teha paremini. Tagasiside põhjal täiendati natuke stsenaariumeid, aga mitte palju.

Tee (make)
Selles etapis peab tegema filmi. Selleks tutvustasin õpilastele alustuseks oma ühte artiklit: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/05/kuidas-teha-filmi.html. Sealt said nad aimu, millist riistvara on vaja ja kuidas toimub filmimine. Samuti seda, kust saada helifaile. Alles nüüd jagasime ka ära rollid rühmades: režissöör, operaator, näitlejad, helitehnik, monteerija, kunstnik. Õpilased olid väga elevil ja leppisid kokku filmimise aegu. Filmimiseks jäi neil üks nädal. Lubasin neil kasutada ükskõik missuguseid tehnilisi vahendeid. Koolist laenati ainult ühte iPADi. Filmimisele kutsuti ka teisest grupist õpilasi. Nädala keskel uurisin ka rühmadelt kuidas neil läheb. Nad andsid tagasisidet ja rääkisid, mida nad teinud on. Probleeme neil polnud. Üks rühm filmis koolis ja teised väljaspool kooli. Väikeseks probleemiks oli see, et vara läks pimedaks ja siis oli raske filmida. Kõik grupid jõudsid filmimisega õigel ajal valmis, aga probleeme oli selles tunnis, kus hakkasime monteerima. Ühes rühmas oli üks õpilane juba filmi valmis teinud, sest see tundus talle nii põnev. Üks rühm võttis kaasa kaamera sees filmi ja selle arvutisse saamine võttis aega. Kolmas rühm oli võtnud mälupulgal kaasa Movie Maker'i faili, kus puudusid filmilõigud. Sarnaste probleemidega olen ka varem kokku puutunud ja selleks et seda ei juhtuks, peaks juba enne monteerimistundi filmid arvutisse saama ja mõtlema välja ka lisaülesanded neile, kes mingil põhjusel filmiga tegeleda ei saa. Tunnis film valmis ei saanud ja iga rühm pidi leidma aja, millal nad oma filmi valmis teevad. Ühe rühma kaks liiget käisid peale tunde filmi tegemas, teised tegid kodus. Õpilased jälgisid päris täpselt oma rolle rühmas ja esimest korda iTEC projektis jäin ma rühmaliikmete tööjaotuse ja tööga rahule.

Küsi ja tee koostööd (ask and collaborate)
Näidisloos näitab üks õpilane filmitud klippe oma emale, kes töötab televisioonis ning see ema kutsub lapsed televisiooni külla. Üheks võimaluseks kasutada ka iTEC spetsialistide võrgustikku, et saada tagasisidet. Minul jäi spetsialist kohale kutsumata, sest veerandi lõpp oli käes ja kõigil kiire.

Näita (show)
Kui film valmis, siis peaks seda ka kellelegi näitama. Näidisloos lisatakse video iTEC Facebook'i gruppi. Kuna tegemist oli eelpiloodiga ja õpilased ei tahtnud videoid avalikult esitada, siis jäid videod Facebookis avaldamata. Rühmad tõid videod mulle mälupulgal ja kõigepealt näitasid neid oma klassile. Järgmises tunnis näitasin videoid paralleelklassile ja nad andsid tagasisidet: midagi positiivset ja parandusettepanekuid. Videote vaatamine meeldis õpilastele väga ja ettepanekud olid konstruktiivsed. Kõik kommentaarid kirjutasin üles ja edastasin autoritele. Kõige lõpus küsisin õpilaste arvamust kogu õpiloole. Nende arvamus oli selline: võttis aega, raske, tore, keeruline, lõbus, jube lahe, võiks veel teha, lihtne.

Õpetajana pean tõdema, et iga korraga läheb iTEC õpilugude rakendamine aina lihtsamaks. On asju, mis läbi tsüklite korduvad ja seega oskused kinnistuvad. Panin tähele, et oli automaatselt sisse toonud 3. tsükli disainisessiooni stsenaariumite loomise ajal. Suureks küsimuseks ja murekohaks on minu jaoks ikka veel õpilaste tagasiside. Selge on see, TeamUp selleks ei sobi. Helifaili loomine on olnud seal liiga keeruline. Rühmatöö korraldamine on iga korraga läinud sujuvamalt ja üheks märksõnaks on kindlasti rollide jaotus. Kokkuvõttes võib öelda, et 4. tsükli õpilugu meeldis nii õpilastele kui ka õpetajale.