Keskkonnad refleksiooniks

Eelmised kaks postitust rääkisid refleksioonist ja nüüd on aeg valida välja ka mõni keskkond, mis sobiks refleksiooniks. Refleksiooni enamasti eraldiseisvana ei eksisteeri. Ikka on vaja ju midagi, mida reflekteerida. Kindlasti on refleksioon üks osa arengumapist või e-portfooliost. Mida arvestada keskkonna valimisel?

• KEERUKUS. See oleneb kasutajast, tema kogemusest erinevate keskkondade kasutamisel. 
• ÜLESEHITUS. Millisel kujul võiks olla refleksioon? Kas tegemist on ajaveebilaadsete postitustega või on ülesehitus vabam.
• AVATUS. Mõnikord ei olegi hea, et refleksioon avalik on. Keskkond võib olla suletud või mõni osa sellest võib olla suletud.
• KOMMENTEERIMISE VÕIMALUS. Hea oleks, kui refleksioonile saaks lisada ka kommentaare. Siis saab kaasata erinevaid inimesi.
• JAGAMINE. Kui tegemist on rühmatööga, siis oleks hea, kui keskkond võimaldaks jagamist ja iga rühma liige saaks omalt poolt midagi lisada.

1. Ajaveebikeskkonnad sobivad reflekteerimiseks väga hästi. Sisu lisatakse enamasti postitustena ajalises järjekorras.

• Blogger http://blogger.com on vast kõige populaarsem ajaveebikeskkond. Keskkond on loogiline ning võimalusi on palju. Saab lisada ka lehti ning muuta kujundust. Märksõnade abil on võimalik postitusi organiseerida. Võimalik on luua kinnist ajaveebi ja lisada kommentaare. Ühel ajaveebil võib olla mitu autorit. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/1701 Näited:
• Klassi ajaveeb http://e-portfoolio.blogspot.com/
• Kursusel osaleja ajaveeb http://triinuportfoolio.blogspot.com/
• Wordpress http://wordpress.com/ on samuti populaarne ajaveebikeskkond, mida on võimalik panna ka oma serverisse. Keskkond on veidi keerulisem kui Bloggeri oma. Erinevus Bloggerist on see, et ka üksikuid postitusi saab salasõnaga kaitsta. Seega saab kasutaja otsustada, mis on avalik ja mis suletud. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/162659 Näited:
• Magistrandi e-portfoolio http://taimidreier.wordpress.com/
• Kunstniku e-portfoolio http://gerdaretter.wordpress.com/
• Kidblog http://kidblog.org/home/  on spetsiaalselt koolidele loodud ajaveebikeskkond, mis on Wordpressi põhjal, kuid lihtsam. Õpetaja saab luua õpilastele ajaveebid ning kontrollida sisu. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/179776

2. Wikid on ühiskirjutusvahendid, kuid neid kasutatakse ka tihti arengumappidena ning projektides. Võimalik on jälgida ajalugu ning kommenteerida. Samuti saab wikisid jagada. Wikide välimus ei ole alati kõige atraktiivsem.

• PBworks http://pbworks.com/ on kõige populaarsem wikikeskkond, mida hariduses kasutatakse. Kohati on ta keeruline ning mõnikord on asju raske üles leida või struktureerida. Näide:
• Projeki arengumapp http://climate-change-project.pbworks.com/w/page/10927306/FrontPage
• Wikispaces http://www.wikispaces.com/ oli kunagi üks minu lemmikutest. Paraku peab nüüd natuke maksma, kui tahta, et wiki oleks avalik. Kinniseid wikisid võib luua ka tasuta. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/176013 Näidis:
• Koolitaja e-portfoolio http://electronicportfolios.com/web20portfolios.html

3. Kodulehe keskkondi on palju. On selliseid, kus on valmis malle (Weebly, Google Sites, Pen.io, Onepagefree, Sauropol, Wix jne), mida on kasutajal on mugav kasutada ning on võimalik ka mõnes serveriruumis endale pesa saada, et ise algusest peale oma kodukas teha.

• Weebly http://www.weebly.com/ on valmis mallidega kodulehekeskkond, kuhu on võimalik lisada ka ajaveebilehti, mida saab kommenteerida. Paraku saab ühel lehel olla ainult üks kasutaja. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/8656 Näide:
• Haridustehnoloogi e-portfoolio http://maritonisson.weebly.com/
• Google Sites on seotud Google kontoga ning võimaldab luua kodulehekülge. Kõige lihtsama keskkonnaga tegemist ei ole, kuid lehekülg võib olla avalik, lingiga jagatud või privaatne ning toimetajad saab olla mitu. Lehekülgi saab ka kommenteerida.. Juhend: http://koolielu.ee/tools/read/6721 Näide:
• Haridustehnoloogi e-portfoolio https://sites.google.com/site/mkurvitsportfoolio/
• Erinevatesse serveritesse on võimalik samuti kodulehekülgi üles laadida. Siis peab muidugi natuke rohkem teadma kodulehekülgede loomisest. Näited:
• Haridustehnoloogi e-portfooli http://marismaripu.planet.ee/
• Õpetaja e-portfoolio http://www.tmk.edu.ee/~heikki/portfoolio/index.html

4. Agregaatorid on sellised keskkonnad, mis võimaldavad kasutajal infot erinevatest keskkondadest kokku koondada. Kujuneb välja oma personaalne veebilaud, mis sobib hästi ka refleksiooniks.

• Netvibes http://www.netvibes.com/et-ee on tegelikult mõeldud erineva info koondamiseks. Väga mugav on koguda kokku erinevate lehekülgede RSS-id ning jälgida pidevalt uusi artikleid. Tegelikult sobib keskkond hästi ka e-portfoolioks, peab ainult natuke loov olema ning enamus asju teistesse keskkondades üles panema ning siis lingiga Netvibesi lisama. Näide:
• Koolitaja e-portfoolio http://www.netvibes.com/veikohani#Esileht
• Symbaloo http://www.symbaloo.com/# on keskkond, mille abil saab koondada erinevaid linke. Moodustub väikestest ruudukestest leht, mis on visuaalselt ilus. Näide:
• Koolitaja e-portfoolio http://www.symbaloo.com/mix/e-portfoolio

4. Ideekaartide loomise keskkonnad ei ole kõige klassikalisemad e-portfoolio keskkonnad, kuid samas võimaldavad väga hästi strkutureerida sisu. Enamus sisust peab muidugi jällegi asuma väljaspool ideekaardi keskkonda. Samas on refleksiooni väga mugav erinevatesse kohtadesse lisada. Kommenteerimisvõimalust siin paraku ei ole. Olenevalt keskkondadest on võimalik teha ka ühistööd. Erinevad vahendid: http://koolielu.ee/tools/?tag=m%C3%B5ttekaart Näited:

• Näidisstruktuur http://www.mindomo.com/mindmap/e-portfoolio-8613c4cfed7a4aaf907186f0fb9df410
• Koolitaja e-portfoolio http://www.mindmeister.com/20121919/minu-portfoolio

Tegelikult on muidugi keskkondi palju rohkem, mida saab refleksiooniks kasutada. Peab olema ise leidlik ja mõtlema, mida vaja on.

Lisalugemist:

• http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond