Uut moodi õppima (1. nädal)

Juba pikemat aega olen ma mõelnud selle üle, kuidas ma õpetan ja tundnud seda, et päris õige see ei ole. Me ootame tulevikus oma õpilastelt, et nad oleksid ettevõtlikud, loovad, oskaksid ise õppida ja oma aega planeerida ning tuleksid hästi toime rühmatöös. Koolis me seda aga eriti ei õpeta. Kui tund algab, siis on õpetaja see, kes ütleb, mida tehakse, millal tehakse ja kuidas tehakse. Õpilane ei saa ise midagi otsustada.

Annan sel õppeaastal 6. klassis inglise keelt ning leppisin õpilastega eelmise veerandi lõpus kokku, et uuest veerandist alustame uutmoodi ja nemad saavad otsustada, millal ja mida nad teevad. Otsustasin alguses lihtsuse mõttes päris palju ette kirjutada, mida teha, kuid jätta vabaks see, milla teha. Panin GoogleDocsi kirja nädala ülesanded ja jagasin õpilastega. Lõin ka tabeli, kus oli kohe näha, kui mõni ülesanne on tehtud.

Esimeses tunnis valisin juhuslikult liidrid, kes moodustasid endale kolmesed rühmad. Iga rühm sai ülesanded kätte ning pidi kõigepealt mõtlema, millal ja mida teha. Üheks nädala tunniks olin broneerinud ka arvutiklassi, mida õpilased võisid kasutada. Samuti olid lubatud nende oma seadmed. Natuke oli segadust ning kahjuks hakkas enamus rühmadest lahendama ülesandeid nimekirja algusest. Mina vajadusel konsulteerisin ja selgitasin. Peale esimest tundi leidsid kaks poissi, et neile tegelikult ei meeldi seda teha, et nad tahaks, et mina ütleks, mida ja millal. Teised olid uuendustega rahul.

Järgmises tunnis said juba kõik paremini aru, mida teha ja töö sujus. Olin teinud ka Doodle'isse broneerimiskalendri, kus rühmad said endale aja valida, millal teha näiteks testi või vastata mulle jutustamist. Ülejäänud aja kontrollisin postitusi Edmodos, nõustasin või siis parandasin töövihikuharjutusi koos rühma liidriga.

Viimases nädala tunnis kulus enamus aega broneeringutega tegelemiseks, käidi tegemas testi ning jutustamas. Üks rühm sai kõik tegevused valmis juba 20 minutit peale tunni algust. Nendel lubasin tegeleda siis oma asjadega. Teistel rühmadel võttis asi rohkem aega. Ühel rühmal oli liider haigeks jäänud ja neil oli natuke probleeme, teises rühmas loobus liider oma positsioonist. Kaks rühma ei saanud kõigi asjadega valmis ning lubasid lõpetada oma tegemised uuel nädalal.

Küsisin ka kõikidelt rühmadelt tagasisidet ning see oli väga positiivne. Mõned mõtted õpilastelt:

• Meil läks hästi. Koostöö sujus. Tegime ühel päeval nii palju kui võimalik. Probleeme polnud, ainult positiivne. Kui algusest tundus see mõte teha seda nädala asja igav ja jama, siis lõpuks läks täitsa hooks. Sai targemaks ka. Parim tiim sel nädalal! (Nii kirjutasid need, kes jõudsid kõige kiiremini valmis)
• Mulle meeldis see, see oli päris põnev. Võiks olla rohkem arvutis. Järgmine kord võiks tulla ka.
• See oli väga lahe kogemus. Meile väga meeldis. Võiks teha jälle. Meil läks väga hästi, meil oli väga hea koostöö. Kõik sai kiiresti valmis.
• Kas võiks veel teha? Jaaaaa. Vähem võiks olla arvutit, rohkem lugemist. Teeme ideekaarte, mida me kunagi ammu tegime.

Minu jaoks läks esimene nädal üle ootuste hästi. Vaatasin, et olin õpilastele tööd andnud samas mahus nagu varemgi. Väga oluline oli rühmatöö. Kui rühmas kõik sujus, siis nauditi koostööd ja jõuti asjadega valmis. Muutus ka õpetaja ja õpilase roll. Minust oli saanud pigem nõustaja, kellega õpilased heal meelel juttu tahtsid ajada. Tunnikella ei pandud eriti tähele. Mina pidin meelde tuletama, et teine õpetaja juba ootab kusagil. Negatiivsena võib välja tuua seda, et eelkõige panustati ülesannete kiirele tegemisele ning kvaliteediga väga rahule ei saanud jääda. Samuti oli minu jaoks huvitav see, et kui tegin õpilastele selgitava videoloengu ühe ajavormi kohta, siis seda nad ei vaadanud. Nad tahtsid asjadest aru saada minuga vesteldes.

Sellele loole tuleb kindlasti jätk:)