Olen seotud sellise europrojektiga nagu iTEC. Selle projekti raames palutakse õpetajatel katsetada innovaatilis stsenaariumeid ning vastata seejärel küsimustele, et kuidas läks. Otsustasin ise ka praktikas selle katsetamise läbi viia, sest õpetan 5. ja 6. klassis inglise keelt. Pean kohe alustuseks ütlema, et selle projekti käigus sain teada, kui palju on mul vaja veel õpetajana areneda. Õpilaste arvamus projektitööst oli nii ja naa. Üks poiss ütles, et ärme enam tee ja teine tüdruk, et nii tore oli mitte tunni moodi õppida. Nüüd aga natuke lähemalt, kuidas meil siis läks.
Katsetasime õuesõppe projekti. See on stsenaarium, mida õpetajad Eestis sellel poolaastal katsetavad. See tähendab, et klass tuli jagada rühmadesse ja saata nad väljaspool klassiruumi midagi tegema. Tulemustest peab lõpuks valmima multimeediaesitlus (vältides PowerPointi).
Alguses valisin välja teemad. 5. klassi teema oli "Trip to Tallinn" ja 6. klassi teema "English in Tallinn". 5. klassil oli ka tegelikult õpikus teema "Trip to Estonia". Seega oli projekt õppetööga tihedalt seotud.
Seejärel sisestasin kõik õpilased TeamUp keskkonda http://teamup.aalto.fi/, mis on spetsiaalselt loodud selle projekti tarvis. Olen seda keskkonda ka tavatundides kasutanud, et jagada õpilasi rühmadesse. Teema avamiseks mul materjali ei olnud, sest ma ei tahtnud õpilasi kuidagi suunata. Tegime mõlemas klassis ajurünnaku ning õpilased pakkusi välja kohti, mida nad tahaksid oma välismaa sõpradele näidata (Trip to Tallinn) või siis kohti, kust on võimalik leida Tallinnast inglise keelt (English in Tallinn). Seejärel ütles iga õpilane mulle 3 tema jaoks kõige huvitavamat teemat ja mina lohistasin iga teema järele õpilased. Kõik see toimus tavaklassis, kus minu kasutada oli arvuti ja projektor. 
Siis lõime TeamUp keskkonnas rühmad. Ei saa öelda, et kõik õpilased kohe väga rõõmsad olid, sest ikka on ju klassides nii, et kõik ei taha kõigiga koos olla. Kuna aga loojaks oli arvuti, siis mulle proteste ei esitatud. Järgnevalt pidi iga rühm arutama ja kirja panema, kui palju fotokaid või pildistavaid mobiile neil on, kes läheb pildistama, kuhu ja millal.
Siis lõime TeamUp keskkonnas rühmad. Ei saa öelda, et kõik õpilased kohe väga rõõmsad olid, sest ikka on ju klassides nii, et kõik ei taha kõigiga koos olla. Kuna aga loojaks oli arvuti, siis mulle proteste ei esitatud. Järgnevalt pidi iga rühm arutama ja kirja panema, kui palju fotokaid või pildistavaid mobiile neil on, kes läheb pildistama, kuhu ja millal.
Tunni lõpus tuli igast rühmast üks õpilane ja salvestas lühikese kokkuvõtte inglise keeles oma plaanidest. TeamUp keskkond võimaldab salvestada kuni minutilisi audiosõnumeid, mille alguses on võimalik teha veebikaameraga pilt. Õpilased ise pildile jääda ei tahtnud, mis näitab, et tegemist on juba teadlike arvutikasutajatega, kes saavad aru, et iga asi jätab jälje. Seetõttu olid nad päris leidlikud ning piltidena näidati küll pastakaid, käsi, telefone jne. Probleeme oli tehnikaga. Ei õnnestunud mul kohe mikrofoni tööle saada.
Õpilastel oli nüüd nädal aega, et teha pilte. Vahepeal uurisin ma neilt, et kuidas läheb ja kuigi salvestatud sõnumitest probleeme välja ei tulnud, siis vesteldes selgus, et neid siiski oli. Ühte gruppi olid sattunud tüdrukud, kes omavahel läbi ei saa ja läks suureks vaidluseks, et kes ja millal ja kellega. Lõpuks said pildid tehtud. Teises rühmas ei leitud jälle ühist aega ja puudus ka kaamera või telefon. Laenasin neile kooli kaamera. Oleksin võinud paluda ka õpilastele iseseisvalt kasutada TeamUp keskkonda, et oma arengutest aru anda, aga kuna keskkond vajab mikrofoni, siis võib see tehniliselt keeruliseks osutuda.
Järgnevalt oli mul planeeritud 2 tundi arvutiklassis. Esimene tund multimeedia esitluse loomiseks ja teine kommenteerimiseks ning tagasisideks. Juhtus aga nii, et mõlemad tunnid kulusid loomise peale, sest ette tuli igasuguseid probleeme. Näiteks oli see õpilane haige, kes pildistas või ei osatud pilte mobiilist arvutisse laadida. Samuti arvame me, et tänapäeva õpilased saavad hakkama igasuguste keskkondadega, kuid nii see pole. 5. klass pidi valmistama loo Mapskip keskkonnas ning 6. klass MovieMakeri programmiga filmi tegema. Tehnilist nõustamist ja juhendamist oli palju. Samuti ei osanud grupid oma tööd jagada. Ikka kippus nii olema, et mõni leidis aega Facebook'is või Youtube's lõõgastumiseks. Siiski said üht-teist valmis, kuid analüüs lükkus järgmisse veerandisse. TeamUp'is jõudsime õnneks iga tunni lõpus ühe väikese salestuse ka tee. Igal tunnil luges erinev õpilane neid sisse.
Järgnevalt oli mul planeeritud 2 tundi arvutiklassis. Esimene tund multimeedia esitluse loomiseks ja teine kommenteerimiseks ning tagasisideks. Juhtus aga nii, et mõlemad tunnid kulusid loomise peale, sest ette tuli igasuguseid probleeme. Näiteks oli see õpilane haige, kes pildistas või ei osatud pilte mobiilist arvutisse laadida. Samuti arvame me, et tänapäeva õpilased saavad hakkama igasuguste keskkondadega, kuid nii see pole. 5. klass pidi valmistama loo Mapskip keskkonnas ning 6. klass MovieMakeri programmiga filmi tegema. Tehnilist nõustamist ja juhendamist oli palju. Samuti ei osanud grupid oma tööd jagada. Ikka kippus nii olema, et mõni leidis aega Facebook'is või Youtube's lõõgastumiseks. Siiski said üht-teist valmis, kuid analüüs lükkus järgmisse veerandisse. TeamUp'is jõudsime õnneks iga tunni lõpus ühe väikese salestuse ka tee. Igal tunnil luges erinev õpilane neid sisse.
Näide õpilaste tööst:
5. klass http://www.mapskip.com/stories.php?story=3136
6. klass
Projekti käigus pidin katsetama 5 erinevat õpitegevust.
- Andmete kogumine väljastpoolt kooli. See tegevus kulges hästi ning õpilased said hakkama, kuna tegemist oli üsna lihtsa ülesandega: pildistamine.
- Rühmatöö. TeamUp võimaldas luua rühmad. Rühmad olid väga erinevad ja said erinevalt hakkama. Minu jaoks on ikka veel küsimus, et kuidas teha nii, et kõik rühmas panustaksid. Kui teha individuaalset tööd pingutavad kõik, rühmas aga asuvad päris paljud kohe mugavlema lootes, et teised hakkavad tööle.
- Rühma sõnumid. TeamUp keskkond on igati tore ja vajalik. Paraku tekitas audiosõnumite salvestamine tehnilisi probleeme päris palju. Kord ei tahtnud mikrofon töötada ja kord olid anomaaliad keskkonnas.
- Kaaslaste tagasiside. Selle jaoks ei jäänud sel veerandil aega. Tuleb järgmise veerandi alguses teha õpilastega analüüs ja anda neile võimalus anda üksteisele tagasisidet.
- Märkmed õpilaste kohta. Mul oli täiesti leht valmis, kuhu teha individuaalseid märkmeid. Paraku kulus aga kogu minu aeg gruppide abistamisele ning tehnilistele probleemidele ja märkmed jäid seega tegemata.
- Grupitööd tuleb koolis harjutada veel ja veel.
- Õpetajana peaksin uurima seda, kuidas grupp käitub ja kuidas gruppe juhendada.
- Tehnikat peab alati üle kontrollima.
- Ülesandeid peaks jagama veel väiksemateks osadeks. Ühel tunnil pildid arvutisse ja töötlemine, teisel info otsimine, kolmandal...
- Õpilased ei ole sugugi tehniliselt nii andekad kui me kipume arvama.
2 kommentaari:
Tore on kogemusest lugeda. Mul on sarnased elamused. Ma ei ole saanudki mikrofoni tööle. Meil oli need nädalad IT spets ka ära, seega me leiutasime kohe uue väljundi, et salvestasime minutid teise keskkonda. St veebikaameraga küll. Loodetavasti uue veerandi uus nädal aitab sammukese edasi.Üllatuseks oli, et 7.klassi grupp tegid oma tulemused hoopiski ruttu. Arvestasin ka seda, kui nad posteriks kõik kokku monteerisid.
Taolise õppimiskogemuse edastamine on minu meelest väga oluline. Oli nii äratundmisrõõmu(rühmade moodustamise probleem) kui ka palju uusi teadmisi. Aitäh:) Oleks tore ka tulevikus taolisest õppimiskogemusest osa saada.
Postita kommentaar