Mõtlemine on kõige tähtsam oskus ja seda saab õpetada

13.-15. veebruarini toimus Prahas eTwinningu aastakonverents, kus peaesinejaks oli Edward de Bono, kes on maailmas üks juhtivaid teoreetikuid mõtlemises. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/e_de_bono_lateraalne_mtlemine.html. Edward alustas ettekannet: "Blondiinid, daamid ja härrad...". Ettekandes ei kasutanud Edward tavapärast esitlust vaid illustreeris oma mõtteid paberile vildikatega kritseldusi tehes. Kõik see kuvati dokumendikaameraga ekraanile.

Järgnevalt lühike kokkuvõte kuuldust.

Keegi ei kahtle, et mõtlemist peaks õpetama koolis. Samas ei ole aga mõtlemist eraldi õppeainena enamuses koolides olemas. On riike (Hiina, Venetsueela, USA, Argentiina jne), kus on katsetatud mõtlemise õpetamist eraldi ainena. Huvitaval kombel on selle tõttu paranenud hinded ka teistes ainetes ja vähem esines probleeme käitumisega.

Mõtlema õpetamine sai alguse Vanast-Kreekast (Sokrates, Platon ja Aristoteles), aga pole paraku sellest ajast saadik eriti arenenud. Ikka on veel vaidlustel ja aruteludel tähtis koht. Paraku on vaidlemine aga negatiivne, planeerimata ja oma ego esiletõstev tegevus. Lahenduseks oleks lateraalne mõtlemine, mille meetodiks on 6 mõttemütsi. Selle meetodiga on võimalik leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja seda saab kasutada väga erinevates olukordades. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html. Tähtis on läheneda probleemile loovalt. Loov lähenemine tähendab seda, et pakutakse välja lahendus, mis ei ole lihtsalt omapärane vaid mis lahendab probleemi. Näiteks miks oleks parem, kui üks jalg oleks pikem kui teine. Siis oleks parem rulaga sõita. Inimesed kõnniksid kõnniteel nii, et nad ei põrkaks üksteisega kokku jne. Loovust võib jagada kunstiliseks (maalimine, tants, muusika jne) ja ideeliseks. Ideelist loovust ei saa otseselt õpetada, kuid seda saab kindlasti arendada. Päevast-päeva puutume me kokku erinevate probleemidega ja nende lahendamisel peab arvestama kogu infot, mida me saame. Kui meil oleks 11 erinevat riietuseset, siis mitmel erineval moel saaks neid selga panna. Et kõiki variante proovida, kuluks 76 aastat juhul kui igas minutis toimuks üks vahetus. Ometi ei kulu meil riiete valimisele nii palju aega. Õnneks töötab meie aju teisti. Ajus on mustrid, mille järgi me tegutseme. Need mustrid tekivad aja käigus lähtudes läbielatust. Mustrid on asümmeetrilised. Me enamasti valime kõige tugevama mustri märkamata kõrvalteid. Kui me siiski tahtlikult või tahtmatult valime kõrvaltee, muutub see kohe iseenestmõistetavaks. See ongi loovuse ja huumori alus. Üks näide loovast mõtlemisest. Austraalia ühes linnas oli probleem parkimisega. Autosid olid palju ja kohti parkimiseks vähe. Milline võiks olla lahendus? Kas keelata teatud kohtades parkimine ja hakata parkimise eest raha korjama. Lahenduseks võiks olla see, et parkida võib igal pool ja nii kaua kui soovitakse. Ainsaks tingimuseks on see, et auto tuled peavad parkimisel põlema.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõtlemist saab õpetada ja seda võivad tegelikult teha kõik õpetajad.

Lisalugemist:

http://en.wikipedia.org/wiki/Edward_de_Bono

http://www.edwarddebono.com/Default.php

http://www.ilkeryoldas.com/creative-thethinkingblog.pdf

Fotod: Madli-Maria Naulainen

Peastarvutamine maailma moodi

Peastarvutamine on Eestis tänu pranglimisele päris populaarne, aga põnev oleks ju rinda pista ka maailmaga. Selleks annab võimaluse portaal World Maths Day http://worldmathday.com/ 4. märtsil 2009. aastal on portaalis ülemaailmne matemaatikapäev, aga ka enne seda on võimalik võidu arvutada. Õpetaja registreerib kooli ja õpilased. Õpilastele prinditakse välja kasutajanimi ja parool. Sisse logides võib alustuseks muuta oma avatari ja mängu sisenemiseks peab klõpsama nupule ENTER THE GAME. Automaatselt otsitakse õpilasele üle maailma kolm mängupartnerit, kellel on sarnane tase ja kes on parasjagu sisse loginud. Võistlus kestab 60 sekundit ja 3 eksimuse korral on õpilane mängust väljas.

Mäng on ääretult emotsionaalne ja tekitas tõelist elevust nii 2. kui ka 10. klassi õpilastes.

Jälle uus parool

Praegust aega võib täiesti õigustatult pidada paroolide ajastuks. Igale poole peab sisse logima ja ennast tõestama. Kunagi panin igale poole erinevaid salasõnu ja kirjutasin neid igale poole üles. Muidugi kaasnes sellega ka probleeme ja päris tihti ei õnnestunud mul mitte ühegi valemiga parooli meelde tuletada ja see paber, kus parool kirjas oli, oli lootusetult kadunud. Siis mõtlesingi endale ühe turvalise parooli välja ja hakkasin seda kasutama igal pool. Milline on siis üks korralik parool:

• optimaalne sümbolite arv (8-12)


• vähemalt üks suur täht


• parool ei tohiks midagi tähendada


• võiks sisaldada mõnda numbrit


• parool ei ole kuhugi kirja pandud vaid on pähe õpitud

Avastasin Internetist ühe keskkonna, mis võimaldab luua turvalist parooli http://passwordbird.com/. Ette on antud kolm välja, mis tuleb ära täita (eriline nimi, eriline sõna ja eriline kuupäev) ja seejärel vajutada nupule Create Password.

Ja teile luuaksegi salasõna. Mina sain mar01har. Kui mulle see ei meeldi, siis klõpsan Click here and I will make an new one. Pakutakse välja uus valik harmar14, har01mar, 1914harmar jne. Loodud parool on turvaline ja ainult suur täht on veel puudu täiuslikust paroolist.