esmaspäev, 18. august 2008

Ideekaart või mõistekaart

Ideekaart ja mõistekaart on mõlemad väga olulised selleks, et visualiseerida ja mõista erinevaid teemasid. Paraku kiputakse eesti keeles segi ajama ideekaardi (mind map) ja mõistekaardi (concept map) tähendust. Põhierinevus on selles, et mõistekaart näitab seoseid erinevate ideede/mõistete vahel ja ideekaart esitab sõnu ja ideid vabamal kujul.

Ideekaardi näide: milleks kasutada ideekaarti

Mõistekaardi näide: mis on mõistekaart

Kasutatud materjal:

kolmapäev, 13. august 2008

Mõtlen, aga mõtet ei ole

Mõnikord on kohe nii, et mõelda on vaja, aga mõtet ei ole. Peas valitseb paras segadus ja kinni hakata ei ole kusagilt. Appi tulevad mõttekaardid (graphic organizers), mis võimaldavad luua visuaalse kujutise ideest ning süstematiseerida seda. Mõttekaartide abil saab genereerida uusi ideid, teha märkmeid, võrrelda, planeerida, grupeerida, kirjeldada jne. Koolis kasutatakse mõttekaarte päris palju, sest nende kasutamine aktiviseerib õpilasi ning aitab süvendada arusaamist maailmast. Kõige rohkem kasutatakse kindlasti igasuguseid tabeleid, aga on ka õpetajaid, kes on vaimustunud ideekaartidest (mind map). Erinevaid mõttekaarte on tegelikult palju, kui võtta arvesse ka igasugused modifitseeritud variandid. Järgnevas tabelis on ainult väike valik neist.
Mõttekaartide tegemiseks on olemas hulk veebipõhiseid või allalaetavaid programme, aga teinekord tahaks midagi lihtsalt arvutist välja printida ja õpilastele välja jagada. Veebist leitav on enamasti inglise keeles ja igakord õpetaja neid muuta ei saa. Järgnevalt mõned keskkonnad, kust on võimalik leida mõttekaartide malle. Esimesed kaks võimaldavad ka kaarte muuta.
Mõttekaartide kasutamine annab mõtlemisele mõtte.

kolmapäev, 6. august 2008

Mis on Web 2.0?

Tänapäeval räägitakse väga palju Web 2.0. Mis asi see aga tegelikult on? Kas tegemist on lihtsalt meediamulliga või peitub selle mõiste taga midagi enamat? Wikipedia järgi on Web 2.0 veebi tehnoloogi ja disaini kasutamise trend, mille eesmärgiks on lihtsustada loovuse kasutamist, info jagamist ja koostööd kasutajate vahel. http://en.wikipedia.org/wiki/Web_2.0.


Web 2.0 mõiste pärineb Tim O’Reilly’lt http://oreilly.com/oreilly/tim_bio.html, kes 2004. aastal ühel ajurünnakul selle termini välja käis. Vana veebi hakati kutsuma Web 1.0. Erinevusi Web 1.0 ja Web 2.0 vahel võib leida nii teenustes, tehnoloogilistes lahendustes kui ka sotsiaalses dimensioonis.


Web 2.0 alla võib liigitada hulganisti erinevaid teenuseid:


Web 2.0 puhul tuleb rääkida ka tehnoloogilisest poolest. Kui varem kasutati enamasti arvutisse installeeritavaid programme, siis nüüd on saanud veebist platvorm, kus töötavad erinevad teenused. Sellega seoses tuli lahendada ka hulk tehnoloogilisi probleeme. Võeti kasutusele mõiste RIA (Rich Internet Application – rikkasisuline veebirakendus), mis sarnaneb oma kasutajaliidese, funktsionaalsuse ja võimaluste poolest tavalisele arvutisse installeeritavale programmile. Arvutikasutaja ootab, et veebirakendused oleksid kiired, avaneksid ühe nupuvajutusega ja võimaldaksid interaktsiooni. RIA’de alla kuuluvad Flash, Flex, Ajax, Asynchronous Javascript, XML, CSS (Cascading Style Sheets – astmelised laadilehed), mikroformaadid jne. Tehnilisest poolest saab ülevaate lugedes järgnevaid materjale:


Miks on Web 2.0 nii suur mõju? Tänu aina täienevatele ning vabalt kasutatavatele veebivahenditele on igal inimesel võimalik olla looja pidades ajaveebe, jagades fotosid, osaledes kogukonnas jne. Ei ole enam autoreid ja kasutajaid – kõigil on võrdne õigus osaleda loomisprotsessis. Aina ähmastumas on piirid professionaalide ja amatööride vahel. Igaühest võib saada professionaal ja selle üle otsustavad teised kasutajad. Mida rohkem sinu fotosid vaadatakse või ajaveebe loetakse, seda kõvem tegija sa oled. Võib rääkida kollektiivsest intelligentsusest või rahva tarkusest. Üheks selle väljundiks on folksonoomia teke, kus tavakasutajad lisavad erinevatele objektidele märksõnu, mis lihtsustavad teiste kasutajate jaoks otsingut. Kõik see võimaldab aina suurenevast infohulgast leida endale vajalik. Väga oluliseks muutub ka koostöö ning igasugused võrgustikud ning kogukonnad on muutunud väga populaarseks. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui Web 1.0 ühendas arvuteid, siis Web 2.0 ühendab inimesi.

Artiklid lugemiseks: