Kutsekoolide õpetajate loodud õppematerjalid

Kui mõni aasta tagasi pidid õpetajad enamasti e-õppematerjale ise looma, siis nüüd on ka eesti keeles juba päris palju materjale võimalik Internetist leida. Väga aktiivselt on tegelenud õpiobjektide loomisega kutseõppeasutuste õpetajad. E-VÕTI portaali on neid koondatud päris palju http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/sisutootmine/andmebaas. Õpiobjektid on jagatud 13 kategooriasse:

• keeled
• kunst, muusika
• infotehnoloogia
• füüsika ja matemaatika
• bioloogia ja keskkonnakaitse
• oskusained
• sotsiaalteadused ja psühholoogia
• majandus, raamatupidamine, asjaajamine
• õigusteadus
• politseitöö, päästetöö
• lennundus
• hotellindus, toitlustus, klienditeenindus
• meditisiin

Õpiobjektide loomiseks on kasutatud erinevaid programme ja keskkondi nagu näiteks Adobe Macromedia Authorware, eXe, Audacity, HotPotatoes, CourseLab, MS PowerPoint, Wink, CamStudio, CMSimple, GooglePage, Lectora, Pinnacle Studio jne.

Kuigi tegemist on kutseõppeasutustele suunatud e-õppematerjalidega, leiab ka üldhariduskooli õpetaja nende hulgast kindlasti midagi, mida oma töös kasutada.

Ühtne haridusruum Pärnumaal

19. mail kogunesid Pärnumaa haridustegelased Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, et arutleda ühtse haridusruumi võimaluste üle Pärnumaal. Seminari juhtisid Ragnar Õun (TÜ Pärnu Kolledži haridustehnoloog) ja Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog).

Innovatsioonist õppeprotsessis rääkis Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikooli professor), kelle esinemised on alati väga huvitavad ning mõtlema panevad. Kui palju me arvestame tegelikult õppijatega ja kui absurdne on tänane haridusmaastik - need olid ettekande põhiteemad.

Järgnevalt said sõna haridustehnoloogid. Mina rääkisin haridustehnoloogi tööst üldhariduskoolis ning Varje Tipp haridustehnoloogi tööst kutsekoolis. Päris palju on meie töös sarnaseid elemente, aga samas on ka erinevat. Üldhariduskoolis õpib nii 7 kui ka 17-aastaseid õpilasi ning selge on see, et lähenemine erinevatele vanusegruppidele on veidi erinev. Erinevad ka e-õppe keskkonnad.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad rääkisid sellest, mida nende ülikoolidel on pakkuda Pärnule ja Pärnumaale. Enamasti puudutas see tööd andekate õpilastega ja valmistumist riigieksamiteks. Tehnikaülikooli esindaja Priit Joa rääkis aga videokonverentside võimalusest Eestis.

Peale lõunat tutvustati Pärnu ja Pärnumaa parimaid e-õppe näiteid ning sõna sai Virve Laube Pärnu Linnavalitsusest, et rääkida Pärnu Noorte Teduskoolist.

Seminar lõppes ühise aruteluga, kus räägiti haridustehnoloogi rollist koolis ja probleemidest, mis tekivad õpetajatel IKT-d kasutades.

Virtuaalsed praktikakogukonnad

Õppiva Tiigri arengukavas (2006-2009) http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4148 on ühe eesmärgina välja toodud virtuaalsete praktikakogukondade loomine ja rakendamine. Virtuaalne praktikakogukond (Virtual Community of Practice)tähendab sama eriala/hobi praktiseerivate inimeste sotsiaalset võrgustikku, mis ühendab eksperte ja algajaid ning mille peamine suhtlus- ja koostöökeskkond on Internet (Õppiva Tiigri arengukava). Ühes virtuaalses praktikakogukonnas on sõnaõigus kõigil liikmetel, et oma mõtteid ning ideid jagada. Praktikakogukond on ka hea koht, kus koos asju arutada ja nõu küsida. Praktikakogukonna lehele saavad kõik registreerunud kasutajad üles riputada erinevaid õppematerjale ja linke. Kõik liikmed on tegijad.

Kõige aktiivsemalt tegutseb praegu algklassiõpetajate praktikakogukond. Alguse sai klassiõpetajate praktikakogukond ajaveebist http://klassiopetaja.blogspot.com/. 22. novembrist 2006. aastast on kogukonnal oma lehekülg http://klop.edu.ee/, kus on tänaseks 428 registreerunud kasutajat. Lisatud on palju õppematerjale ja veebilinke. Lisaks virtuaalsetele kohtumistele on organiseeritud ka erinevaid koolitusi ning kokkusaamisi. Klassiõpetajate praktikakogukonna eestvedaja on Varje Tipp.

Lisaks klassiõpetajtele on aktiivsed tegutsejad ka saksa keele õpetajad, kelle virutaalne praktikakogukond kannab Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi nime http://www.edlv.ee/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1.

Laine Aluoja eestvedamisel on sellel aastal loodud matemaatikaõpetajate praktikakogukond http://mott.edu.ee/content/view/12/29/. Juba on registreerunud 219 kasutajat ning lisatud on õppematerjale.

Eelmisel reedel (9.05.08) tutuvustas Juta-Tiia Mägi Tallinna Hariduskolleegiumis rootsi keele õpetajatele rootsi keele praktikakogukonna veebilehte http://www.erkos.ee/. Rootsi keele õpetajate selts on eksisteerinud juba viis aastat ühendades praktikuid ning huvilisi. Selle aja jooksul on kogunenud palju ideid ning materjale, mida teistega jagada. Praktikakogukond annab selleks hea võimaluse.

Valmimisjärgus on kunstiõpetajate praktikakogukonna tööversioonis veeb http://kunstiop.edu.ee/. Praktikakogukonna eestvedaja on Marju Liidja.

Kuigi praktikakogukonnas on olulised kõik liikmed ja oma panus tuleb kõigil anda, on siiski vähemalt alguses oluline, et oleks eestvedaja, kes alustamise oma õlule võtab ja koorma liikuma veab. Jõudu ja kannatlikkust kõigile praktikakogukondade asutajatele!

Ajaveebid eesti keele tunnis

Ajaveebid ehk blogid on Eesti üldhariduskoolis levinud ja päevast päeva tekib juurde aina uusi lahendusi, kuidas neid õppetöösse integreerida. Väga edukalt saab ajaveebe rakendada eesti keele ja kirjanduse tundides. Ajaveeb annab õpilastele võimaluse oma kirjutisi avaldada. Tavaklassis tunde läbi viies kirjutatakse enamasti vihikusse ja ainsaks lugejaks on õpetaja. Kirjutatakse enamasti hinde pärast. Ajaveebi kirjutades on lugejaid juba palju rohkem. See lugejate rohkus on õpilastele alguses üllatav. Oluliseks muutub see, mida teised arvavad. Kirjakeeleoskus paraneb, sest piinlik on ju vigadega kirjutada – kõik loevad. Paranevad ka hinded (eriti poistel) ja kasvab motivatsioon. Muutub ka õpetaja töö – ajaveebe lugedes kaob ära see vihikupaki ja punase pastaka sündroom, mis paneb keskenduma ainult vigadele. Tähtsaks muutuvad hoopis teised asjad - mõtted, ideed, isiksused. Lisaks toob võimalus teiste ajaveebe kommenteerida õpetaja kõrvale veel hulga teisi õpetajaid. Õpilastest saavad õpetajad. Siinjuures on tähtis selgitada, et õpilased jääksid üksteise vastu viisakaks ja ei teeks haiget. Sõnad on teatavasti koletud relvad.

Ajaveeb võib olla kogu klassil ühine, aga mõtekam on lasta igal õpilasel luua endale isiklik ajaveeb ja see linkida siis klassiajaveebiga. Sellisel juhul annab õpetaja ülesandeid klassiajaveebis ja õpilased täidavad neid oma ajaveebis.

Milliseid ülesandeid võiks eesti keeles ja kirjanduses ajaveebis anda?

1. Ülesanded erinevate sõnastikega. Internetis on üleval erinevaid eesti keele sõnastikke http://www.eki.ee/dict/ . Näiteks sünonüümisõnastikku kasutades võivad õpilased sõnavaraliselt mitmekesistada mõnda enda kirjutatud või õpetaja poolt antud teksti.
2. Kirjutada jätkujuttu. Algus on antud. Õpilased peavad lisama paar lauset ja siis valitakse kõige parem jätk välja jne.
3. Luuletustele teise salmi kirjutamine või sõnade vahetamine luuletuses.
4. Video või pildi järgi juttude kirjutamine http://www.tv.ee/, http://youtube.com/.
5. Millegi või kellegi kirjeldamine nii, et teised peavad ära arvama.
6. Teemanädalad. Ühel nädalal peab iga päev kirjutama näiteks 5 lauset oma lemmikutest, teisel nädalal koolist jne.
7. Katkematu kirjutamine. 10 minuti jooksul peavad kõik kirjutama midagi ja kui mõtet ei ole, siis kirjutavadki, et mõtet ei ole.
8. Kirjalik väitlus. Pool klassi on näiteks selle poolt, et koolis peab kandma koolivormi ja pool klassi on selle vastu. Kõik panevad oma mõtted ajaveebi kirja ja siis esitavad vastasvõistkonnale kommentaaride näol vastuväiteid.
9. Internetis on erinevaid võimalusi ristsõnade koostamiseks http://www.armoredpenguin.com/, http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/.
10. Erinevaid grammatikaharjutamise harjutused http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=98
11. Veebis on erinevaid keele ja kirjandusega seotud materjale, mille põhjal saab koostada erinevaid ülesandeid: küsimustele vastamine, arvustuse kirjutamine jne.

• Rahvakalendri andmebaas http://www.folklore.ee/Berta/ ,
• T. Niggulise filmikunsti tutvustav materjal http://www.real.edu.ee/~tiia.niggulis/,
• Agatha Christie http://my.tele2.ee/kaidoko/agatha.htm,
• Eesti luule http://www.adastral.ucl.ac.uk/~helger/luule/arhiiv/index.php,
• Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=tekst_rootsi&lang=1 ,
• Eesti rahvaluule andmebaas http://www.folklore.ee/,
• Antiikkirjandus 10. kl http://www.vkg.werro.ee/aivar/91/index.html,
• Sirp http://www.sirp.ee/,
• Tõlkeluule ajakiri http://www.eki.ee/ninniku/,
• Värske Rõhk http://www.va.ee/
• M. Ehala õpik "Eesti kirjakeel" http://www.cicero.ee/kirjandikursus/raamat.php?raamat=2

Näited eesti keele ja kirjanduse ajaveebidest:

• http://5beestikeel.blogspot.com/
• http://6bkirjandus.blogspot.com/
  

Intervjuu Gustav Adolfi Gümnaasiumi eesti keel õpetaja Inga Laidnaga

powered by ODEO