Autoriõigused ja Creative Commons

Olen oma ajaveebis palju rääkinud autoriõigustest. Õpetajad on palunud, et ma lisaks videoloengutele kirjutaksin ka autoriõigustest artikli. Siis oleks kergem leida vajalikku.

Järgnevalt tuleb juttu autoriõigustest ja Creative Commons litsentsidest. Põhitähelepanu on pööratud sellele, mida peaks teadma õpetajale ja koolis töötades.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- või teadusteost. Kaitse alla lähevad nii valmis- kui ka poolikud teosed. Teos peab olema väljendatud objektiivses vormis. See tähendab, et kui ma oma peas mõtlen välja luuletuse, siis seda autoriõigused ei saa kuidagi kaitsta. Kui ma aga oma luuletuse paberi peale kirjutan, siis tekivad autoriõigused automaatselt ja autoril ei ole vaja kuhugi pöörduda või oma tööle mingeid märke lisada. Autoriõigus on territoriaalne. Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662, mis tähendab, et riigid, kes sinna kuuluvad moodustavad liidu autorite õiguste kaitseks.

On kaks eraldi mõistet autorsus ja autoriõigused. Autorsus kehtib läbi aja. See tähendab, et kui Oskar Luts kirjutas raamatu „Kevade“, siis jääb ta alatiseks selle autoriks. Autoriõigused kehtivad aga autori eluea pluss 70 aastat. Oskar Luts suri 1953.aastal. Seega on tema surmast praegu möödunud vähem kui 70 aastat ning kui me tahaksime oma uues õpikus lõike „Kevadest“ kasutada, siis peaksime me pöörduma Oskar Lutsu pärijate poole. Eduard Bornhöhe „Tasujat“ võiks aga vabalt kasutada, sest tema suri 1923.aastal. Seetõttu ongi veebist võimalik leida palju juba ammu surnud autorite teoseid ja vähe praegu elavate või vähem kui 70 aastat tagasi surnud autorite teoseid.

On asju, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigus ei kaitse ideid, mõisteid, avastusi, rahvaloominguteoseid, õigusakte, kohtulahendeid, riigi ja organisatsioonide sümboolikat, päevauudiseid, fakte, andmeid ja kui varalised õigused on lõppenud (autori elu+70 aastat).

Autoriõigus võib kuuluda ühele autorile või kui autoreid on mitu, siis ka mitmele autorile. Kui teos on loodud tööülesannete täitmise käigus, siis kuulub autoriõigus tööandjale. Tihti küsivad õpetajad, et kellele kuulub autoriõigus, kui nemad loovad õppematerjale. Kui õpetaja töölepingus pole kirjas, et tema ülesandeks on luua õppematerjale, siis kuulub autoriõigus õpetajale mitte koolile. Kui autor on surnud, kuuluvad autoriõigused tema pärijatele. Autor võib ka loobuda oma autoriõigustest. Sellisel juhul kuuluvad autoriõigused isikule, kellele need on loovutatud. Kui autor tegi oma teose avalikus teenistuses töötades, kuuluvad autoriõigused riigile.

Autoriõigused võib jagada kaheks: isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused toovad autorile au ja kuulsust ning varalised õigused toovad leiva lauale. Isiklikud õigused on:

n Õigus autorsusele

n Õigus autorinimele

n Õigus teose puutumatusele

n Õigus teose lisadele

n Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

n Õigus teose avalikustamisele

n Õigus teose täiendamisele

n Õigus teos tagasi võtta

Varalised õigused on:

n Õigus teose reprodutseerimisele

n Õigus teose levitamisele

n Õigus teose tõlkimisele

n Õigus teose töötlemisele

n Õigus teose kogumikele

Kuidas on seotud kool ja autoriõigused? Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). See tähendab, et õpetaja tohib oma isiklikuks tarbeks teha koopiat mõnest artiklist või tõlkida ära mõnda laulu. Seda tohivad teha kõik tingimusel, et nad seda müüma ei hakka. Koolis aga ei saa öelda, et õpetaja kasutab materjale isiklikuks tarbeks. Siin tuleb õpetajale appi autoriõiguse seadus (§ 19 p 2), mis räägib, kuidas teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Sellel seadusel on ka omad tingimused. Esiteks peab teos olema õiguspäraselt avaldatud. See tähendab, et autor on oma teose avalikustanud. Näiteks andnud välja raamatu või avaldanud Internetis. Kui keegi on kirjutanud luuletusi sahtlisse, siis need ei ole õiguspäraselt avaldatud. Teiseks tuleb teost kasutada vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Kolmandaks võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus. Eestis ei ole motiveeritud maht määratud. On riike, kus täpselt öeldud, mida tähendab motiveeritud maht. Näiteks mitu protsenti helilõigust või tekstist võib tunnis kasutada. Siiski on Eesti Ajalehtede Liit kehtestanud artiklite refereerimise hea tava, mis tähendab, et artikli alguses tuleb ära märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud ning motiveeritud mahuks on nad kehtestanud kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Neljandaks ei tohi teose selline kasutamine taotleda ärilisi eesmärke ning kindlasti tuleb ära märkida autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose pealkiri (nimetus) ja teose avaldamise allikas. See tähendab, et kui õpetaja paljundab õpilastele mõnest õpikust harjutuse, siis peab ta alati lisama ka autori, õpiku pealkirja ja avaldamise allika.

Kui mingit teost koolis kasutama hakata, tuleks läbi mõelda kolmeastmeline test. Esiteks, kas ma kasutan seda teost ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Teiseks ega see kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kolmandaks ega see ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Koolis tuleb tihti ette paljundamist. Ka selle kohta on oma reprograafilise reprodutseerimise reeglid (AÕS 19 p 3). Võib paljundada artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud mõnes perioodilises väljaandes. Samuti võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (õpik, romaan). Nooti ilma autori eelneva nõusolekuta sellisel viisil kopeerida ei tohi. Tasuta on lubatud kasutada paljundatud artiklit või teost ainult haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Erakoolid seda teha ei tohi. Kindlasti tuleb ära märkida rekvisiidid (autori nimi, teose pealkiri, teose avaldamise allikas).

Tuleb ette olukordi, kui teost on vaja avalikult esitada. Näiteks kontsert või etendus lapsevanematele. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine teatud tingimustel (AÕ 22). Üheks tingimuseks on see, et see esitamine toimub õppeasutuses selle vahetus õppeprotsessis (tund, õppetööväline tegevus). Teost esitavad õpetav personal või õpilased. Kui on kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse (lapsevanemad, eestkostjad). Tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi, kui see on teosel näidatud. Muul viisil tähendab siin, et näiteks on tehtud plakat või kava.

Õpetaja võib oma töös kokku puutuda autoriõigustega kolmel erineval viisil. Mida siis aga silmas pidada. Kordame veel üle.

1. Õpetaja kasutab teiste loodud õppematerjale. Ta tohib neid kasutada vaid illustreeriva materjalina õppetöö eesmärgil, motiveeritud mahus. Lisama peab autori nime, teose pealkirja ja avaldamise allika. See tegevus ei tohi olla vastuolus tavapärase kasutamisega, samuti ei tohi kahjustada autori seaduslikke huvisid.

2. Õpetaja loob originaalseid õppematerjale. Sellisel juhul tekivad autoriõigused automaatselt. Isiklikke õigusi (au ja kuulsus) ei saa sundkorras ära võtta ega müüa. Kui teos on loodud tööülesannete täitmisel, siis lähevad varalised õigused automaatselt tööandjale. Õpetajatel enamasti lepingus sellist punkti ei ole, et peaks looma õppematerjale. Kui õpetaja kasutab enda pildistatud fotosid, tuleks inimestelt küsida nõusolekut.

3. Õpetaja loob õppematerjale kasutades teiste loodud teoseid ning avaldab materjalid hiljem veebis. Sellises olukorras võib igasuguseid probleeme ette tulla. Kui õpetaja kasutab materjale tunnis või kinnises veebikeskkonnas, motiveeritud mahus ja viitab korrektselt, on kõik korras. Tänapäeval tahavad õpetajad aga oma teosed veebi üles panna. Sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik teiste materjalide kasutamisega, sest ilma autorilt luba küsimata seda teha ei tohi. Tohib lisada linke. Õnneks on aga lahendused avatud sisulitsentside näol olemas.

Avatud sisulitsentsid

Autoriõigused on karmid ning piiravad meid päris palju. Siiski on leitud sellises olukorras väljapääs avatud sisulitsentside näol. Avatud sisulitsentsid tähendavad seda, et autor võib ise otsustada, mida tema teosega teha võib. See tähendab, kuidas seda võib levitada, kopeerida või avalikult esitleda jne. Neid süsteeme on päris mitmeid. Eestis on kõige levinum ja tänaseks ka Eesti seadusega kooskõlla viidud Creative Commons http://www.creativecommons.ee/. Creative Commons on süsteem, mis on ehitatud olemasoleva autoriõiguse peale ning lubab jagada oma loomingut teistega. Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate "(C) all right reserved" ja Public Domain (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel. Enamasti kasutatakse cc litsentse nii heli, filmi, pildi, tekstide kui ka õppematerjalide puhul. Välja on töötatud 6 litsentsitüüpi. Iga tüübi puhul tuleb kindlasti autorile viidata.

1. Attribution (by) Teose autorile on vaja viidata autori poolt määratud viisil. Internetis tuleb ette, et autor ei kasuta oma pärisnime vaid tal on varjunimi. Sellisel juhul tuleb teosele lisadagi see varjunimi. Viitamisel on vaja lisada autori nimi, teose nimi ja link, kust teos pärineb.

2. Attribution Share Alike (by-sa) Viita autorile. Jaga samadel tingimustel tähendab, et kui ma muudan teost või kasutan seda oma teose loomiseks, siis peab ka saadud teost jagama samadel tingimustel nagu oli originaaltöö. Näiteks kasutan ma sellise litsentsiga helifaili oma video jaoks. Siis pean ma ka oma videot samadel tingimustel jagama. Seda litsentsi kasutatakse enamasti avatud lähtekoodiga tarkvara puhul.

3. Attribution Non Derivatives (by-nd) Viita autorile. Teost ei tohi muuta. Näiteks ei tohi ma sellise litsentsiga fotot muuta mõnes fototöötlusprogrammis.

4. Attribution Non-commercial (by-nc) Viita autorile. Non-commercial tähendab, et teost ei tohi kasutada kommertsrakendustest. Näiteks ei tohi ma selle litsentsiga avaldatud pilti kasutada raamatus, mida ma hiljem müün.

5. Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustes, jaga samadel tingimustel.

6. Attribution Non-commercial No Derivatives (by-nc-nd) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustest, teost ei tohi muuta. Kutsutakse vaba reklaami litsentsiks.

Lisalugemist:

n http://www.autor.ee/est

n https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124

n http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf

n Berni konventsioon https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662

n H. Pisuke “Autoriõiguse alused”

n Creative Commons http://www.creativecommons.ee/

Kuidas leida vabasid helifaile ning neid oma arvutisse salvestada

Aina rohkem ja rohkem puutuvad õpetajad ja õpilased kokku erinevate ülesannetega, kus oleks vaja kasutada ka helitaustu. Järgnev ettekanne näitab, kuidas seda legaalselt teha. Olen varem juba tutvustanud keskkondi, kust Creative Commons'i litsentsiga helisid saada, kuid kuidas neis keskkondades ringi liikuda ning helisid arvutisse salvestada, jäi tookord rääkimata. Järgnevast esitlusest on eriti abi õpilastel ja õpetajatel, kes hakkavad õppematerjale looma.

Tutvustatakse järgnevaid keskkondi:

• ccmixter http://ccmixter.org/
• Jamendo http://www.jamendo.com/en/
• FMA http://freemusicarchive.org/
• Opsound http://opsound.org/
• Incompetech http://www.incompetech.com/m/c/royalty-free/
• SoundClick http://www.soundclick.com/
• The Freesound Project http://www.freesound.org/
• SoundBible http://soundbible.com/
• SoundTransit http://www.soundtransit.nl/

Eestindatud Creative Commons'i litsentsid

Creative Commons'i litsentse on Eestis kasutatud juba aastaid, kuid siiani oleme pidanud leppima inglisekeelse versiooniga ja ikka on jäänud hirm, et kas need asjad Eestis ikka kehtivad. Eelmisel aastal jõudis lõpule pikk litsentside eestindamise protsess. Asja vaatasid üle ka juristid ja seega on CC litsentsid ka juriidiliselt eestindatud. Loodud on veebilehekülg, kus saab täpsemalt lugeda litsentside kohta. Uurige ja avastage http://www.creativecommons.ee/

Creative Commons litsentsid

Järgnev ettekanne annab ülevaate, kuidas kasutada erinevaid Creative Commonsi litsentse.

Cc litsentsiga piltide otsimine Wikimedia Commonsist ja Flickrist

Autoriõigustest on ikka aeg-ajalt juttu olnud, aga tundub, et sellel teemal võib alati juurde rääkida. Eelmisel nädalal saatsid kaks tüdrukut mulle projektitööks ühe toreda video, kuidas kaitsta kliimat. Kõik oli ilus ja tore, aga paraku ei saa me seda videot kasutada, sest tüdrukud olid pildid otsinud Google'ist ja viitamata neid oma töös kasutanud. Kui video oleks jäänud ainult klassiruumis näitamiseks, oleks piisanud sellest, kui nad oleksid lisanud juurde viited, kuid nemad olid riputanud video YouTube'i, mis tegelikult tähendab avaldamist. Avaldamine on aga varaline õigus, mida autori nõusolekuta teha ei tohi. Mida siis teha? Tüdrukutel on väga raske minna näljahädalisi või üleujutsi kuhugi maailmaavarustesse filmima või pildi autoritega kirjavahetusse astuda. Õnneks on olemas Creative Commons'i litsentsiga pildid, mis sellisel juhul probleemi lahendavad. Ja nii saigi õpilaste jaoks tehtud kaks vidoevastust selle kohta, kust ja kuidas leida Creative Commons litsetsiga pilte, mida oma töös kasutada.

Kuidas leida tasuta muusikat?

Erinevaid õpiobjekte tehes puutuvad õpetajad tihti kokku sellega, et lisaks pildilisele väljundile oleks hea lisada oma tööle ka mõnda helilõiku. Lihtne on siis, kui oskus muusikat luua olemas ja spetsiaalne aparatuur kodus, aga seda õnne ei ole kõigil. Siis tekibki mõte kasutada kellegi teise loomingut. Autoriõigustest on aina rohkem juttu olnud ja nende vastu ei tohi õpetajad eksida. Võtsin ette ühe rännaku veebimaailmas, et leida kohti, kust on võimalik legaalselt mp3 faile arvutisse laadida, et neid hiljem oma töödesse lisada. Päris palju jäi silma lehkülgi, kus suurelt kirjas, et free music. Kui aga lähemalt litsentsitingimusi uurida, siis selgus, et nii roosiline see asi ei ole. Mõnel lehel ei olnud litsentsist üldse juttu ja mõnel lehel oli väikselt kirjas, et tegelikult ikka enamus asju on keelatud. Isiklikuks tarbeks tohib päris paljut kasutada, aga kui hiljem on soov oma meistritöö veebi riputada, siis seda teha ei tohi, sest seda võib pidada levitamiseks. Lähemalt tasub uurida keskkondi, mis kasutavad näiteks Creative Commons'i litsentsi. Kindlasti tuleb sellistelt lehekülgedelt helisid kasutades aga viidata autorile.

Otsustasin otsida heli projektiks "Kevad tuleb". Tingimused olid järgnevad:

• formaat mp3
• instrumentaalmuusika
• allalaadimise võimalus
• litsents, mis lubab helilõiku muuta ja levitada
• muusika tekitab kevadetunde
  

Free Music Archive http://freemusicarchive.org/
Lehekülge haldab WFMU raadiojaam USA-st, kes on eeskujuks võtnud Creative Commons'i litsentsi. Muusikat on võimalik otsida stiili, märksõna, litsentsi jne järgi.

The Freesound Project http://www.freesound.org/index.php
Üks minu lemmiklehekülgedest, kust saab alla laadida lühikesi heliklippe. Kui on vaja koera haukumist või auto mürinat on see just õige koht. Audioklipid on kasutajate koostöö tulemus ning avaldatud Creative Commons'i litsentsi alusel. Audioklippide allalaadimiseks peab registreeruma.

Royalty-Free Music http://incompetech.com/m/c/royalty-free/
Muusika kasutamisel peab ainult viitama autorile. Otsida saab ka tunde järgi.



Jamendo.com http://www.jamendo.com/en/
Loogiliselt üles ehitatud keskkond muusika jagamiseks. On võimalik otsida Creative Commons'i litsentsi järgi.

Soundclick.com http://www.soundclick.com/default.cfm

Keskkonnast võib leida päris palju erinevat muusikat, kuid enamuse eest peab paraku maksma. Kui aega ja tahtmist on, siis on siiski võimalik üht-teist leida, mida võib vabalt arvutisse laadida. Laule on võimalik otsida Creative Commons'i litsentsi järgi (Music - License Songs and Beats). Full song info kaudu on võimalik näha, kas faili saab alla laadida.

CCMixter.org http://ccmixter.org/
CC näitab ise, et tegemist on leheküljega, kus võib leida Creative Commons'i litsentsiga muusikat. Kasutasin otsinguks Find Music ja siis valisin märksõnapilve (Tag Cloud). Litsents on kohe kõrval näha ja allalaadimiseks tuleb valida Downloads.

Esitlus autoriõigustest

Võilille, Tower Bridge'i ja Arnold Rüütli otsingul

Veebis on päris palju keskkondi, kus on võimalik leida pilte vabaks kasutamiseks. Kas õpetaja leiab aga alati seda, mida vaja? Teeme katse. Kujutame ette, et tuleb koostada esitlus, kus on vaja kasutada võilille, Londonis asuva TowerBridge'i ja Arnold Rüütli pilti. Hiljem võiks selle esitluse avaldada veebis kõigile vaatamiseks. Järelikult on vaja kasutada pilte, mis seda lubavad. Enne otsingut võiks otsingusõnad võimalusel tõlkida inglise keelde, sest see tagab parema tulemuse. Veebis on selleks päris palju sõnaraamatuid (http://dict.ibs.ee/translate.cgi?word=recent&language=English, http://aare.pri.ee/dictionary.html, http://www.dict.ee/, http://enet.animato.ee/).

Kordasin samalaadset otsingut kaks korda (16 päeva jäi vahele), et näha, kas leheküljed arenevad ning lisavad uusi pilte. 16 päeva on vast veidi lühike aeg järelduste tegemiseks, aga üht-teist võib siiski järeldada. Kõige rohkem lisandus pilte 1.Wikimedia ja 2.Flickr'i keskkonda. Mõni pilt oli lisandunud ka 3. Public Domain Pictures ja 4. Free Photo lehekülgedele.

Järgnevas tabelis kajastuvad otsingu tulemused:

veebilehekülg	võilill	Tower Bridge	Arnold Rüütel	märkused
1. Wikimedia commons http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page	118	752	7	Kõige paremad tulemused. Andis ka valesid pilte, aga vähe.
2. Flickr http://www.flickr.com/	8068	13043	1	Kõige rohkem pilte. Palju väga kunstipäraseid fotosid. Arnold Rüütel oli pildil seljaga.
3. Public Domain Pictures http://www.publicdomainpictures.net/	11	17	0	Kahel pildil oli nälkjas võilillelehel. Tower Bridge puhul leidis ainult valesid pilte.
4. Free Photo http://www.freefoto.com/	6	6058	4	Võililled olid kõik ära õitsenud. Tower Bridge'i puhul enamus pilte sobisid. Arnold Rüütlina andis 4 valet pilti.
5. Public Domain Photo http://pdphoto.org/PictureHome.php	4	30	0	Leidis ainult valesid Tower Bridge'e.
6. Pics4learning (pilidid õppimiseks) http://www.pics4learning.com/	4	455	0	Tower Bridge puhul leidis igasuguseid pilte. Ebamugav oli, et iga otsingut tuli alustada uuesti, sest jätab meelde ka varem sisestatud otsingusõnad.
7. Loodusteaduslikud pildid http://www.bioscience.heacademy.ac.uk/imagebank/default.aspx	4	31	0	Tower Bridge'na pakkus loomi ja teisi elusolendeid.
8. Public Domain Photos http://www.public-domain-photos.com/	6	0	0	Lisaks fotodele leidub ka clip-art pilte.
9. Burning Well http://www.burningwell.org/	5	1	0	Fotograafide annetatud pildid.
10. Gimp'i fotoarhiiv http://gimp-savvy.com/PHOTO-ARCHIVE/	3	464	0	Leidis 2 valet võilille pilti ning mitte ühtegi õiget Tower Bridge pilti
11. Free Photo Bank http://www.freephotobank.org/main.php	0	0	0	Kõige viletsam tulemus.

Õppetöös vabalt kasutatavad pildid

Piltide kasutamine õppetöös on väga oluline. Öeldakse, et üks pilt on väärt 1000 sõna. Õpetajana võin ma küll fotoaparaadiga ringi käia ja hea joonistaja olla, aga kõigest vajalikust ei jõua ma kindlasti ise pilte teha. Seega oleks hea, kui ma saaksin kasutada ka teiste tehtud pilte. Lähtudes autoriõigustest tohin ma seda motiveeritud mahus õppeotstarbel teha, aga kui ma tahaksin hiljem näiteks oma esitluse veebis avaldada, siis oleks mul vaja selliseid pilte, mille autorid lubavad seda teha. Üheks võimaluseks on küsida luba autoritelt, aga teine võimalus on kasutades Creative Commonsi litsentsidega või vaba kasutusega (public domain) avaldatud fotosid. Sellistest piltidest on koostatud veebis erinevaid kogusid.

Mõned näited nendest:

1. Wikimedia commons http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page.
2. Free Photo http://www.freefoto.com/index.jsp
3. Free Photo bank http://www.freephotobank.org/main.php.
4. Pics4Learining (pildid õppimiseks) http://www.pics4learning.com/.
5. PD Photo (vabalt kasutatavad fotod) http://pdphoto.org/PictureHome.php.
6. Gimp Savvy http://gimp-savvy.com/PHOTO-ARCHIVE/index.html.
7. Burningwell http://www.burningwell.org/.
8. Public Domain Pictures http://www.publicdomainpictures.net/.
9. Public Domain Photos http://www.public-domain-photos.com/.
10. Image Bank http://www.bioscience.heacademy.ac.uk/imagebank/default.aspx.
11. Flickr http://www.flickr.com/. Sisaldab väga palju erinevaid fotosid, mida kõike ei saa vabalt kasutada, aga on võimalik sooritada otsingut kasutades CC litsentsi.

Õpetaja ja autoriõigused

Koolis tuleb tihti ette, et lisaks õpikumaterjalidele tekib õpetajal vajadus kasutada ka teisi õppematerjale. Kuidas seda teha nii, et mitte minna vastuollu Autoriõiguse seadusega? Autoriõiguse seadus (§ 19 p 2) lubab teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel järgnevatest reegilitest lähtudes:

• Teos peab olema õiguspäraselt avaldatud.
• Teost kasutatakse ainult illustreeriva materjalina.
• Teost kasutatakse motiveeritud mahus. Motiveeritud maht ei ole Eestis määratletud. Tuleb jälgida, et illustreerimine ei muutuks reprodutseerimiseks.
• Kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
• Tuleb ära märkida autori nimi, teose pealkiri ja teose avaldamise allikas. Internetilehekülgede puhul piisab lingist.

Seega võib õpetaja kasutada teiste loodud õppematerjale motiveeritud mahus, kuid töö autorile peab viitama.
Isegi kui kõiki neid punkte silmas pidada, võib autor siiski vaidlustada teose vaba kasutamise väites, et teose kasutamine on vastuolus teose tavapärase kasutamisega või kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huvisid (§ 17).

Lisaks teiste õppematerjalide kasutamisele loovad õpetajad tihti ka ise õppematerjale. Autoriõigused loodud õppematerjalile hakkavad kehtima automaatselt ja on nii isiklikud kui varalised.
Isiklikud õigused:

• Õigus teose autorsusele.
• Õigus autorinimele (kodanikunimi või varjunimi).
• Õigus teose puutumatusele. Autor lubab või keelab muutuste tegemise teoses.
• Õigus teose lisadele. Autor lubab või keelab lisade loomise.
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele.
• Õigus teose avalikustamisele.
• Õigus teose täiendamiseks.
• Õigus teos tagasi võtta.
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist.

Isiklikke õigusi ei saa sundkorras autorilt ära võtta ega müüa.

Varalised õigused:

• Õigus teose reprodutseerimisele.
• Õigus teose levitamisele, avalikule esitamisele, üldsusele näitamisele.
• Õigus teost tõlkida.
• Õigus teha teoses kohandusi.
• Õigus koostada ja välja anda teose kogumikke.

Autori varalisi õigusi saab müüa. Kui aga teos on loodud tööülesannet täitmisel, siis lähevad varalised õigused automaatselt üle tööandjale. Tööandja ja töötaja võivad sõlmida omavahel lepingu, et varalised õigused ei lähe üle tööandjale. Autoriõigused teosele kehtivad inimese eluea pluss 70 aastat.
Tihti kasutavad õpetajad õppematerjalide loomisel enda loodud fotosid. Kui fotodel on äratuntavalt inimesed, siis tuleb neilt küsida nõusolekut pildistamiseks, sest inimestel on põhiseaduslik õigus eraelu puutumatusele, mis laieneb ka inimese kujutis kasutamisele pildis.

Päris keeruline on luua terviklikku õppematerjali täiesti üksi. Sageli kasutavad õpetajad oma õppematerjalide täiendamiseks teiste loodud pilte, helilõike jne. Kõik see on täiesti lubatud, kui järgida ülevalpool toodud reegleid. Mis aga saab siis, kui õpetaja tahab oma materjali veebis avaldada? Kui tegemist on täiesti õpetaja enda originaalloominguga, siis probleeme ei teki. Kõik on korras ka siis, kui materjal on avaldatud mõnes kinnises keskkonnas (IVA, Moodle, VIKO jne), millele saavad ligi ainult õpetaja ja selle klassi õpilased. Aina rohkem kasutatakse tänapäeval avatud keskkondi (kodulehed, ajaveebid, wikid jne). Seda aga võib pidada teose avalikuks esitamiseks. Teose avalikuks esitamiseks loetakse teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte (AutÕS § 10 lg 2 p 1). Tegemist on ühe põhilise autori varalise õigusega. Kuidas õpetaja võiks antud olukorra lahendada:

1. Küsida autorilt luba teose kasutamiseks. Probleemid tekivad siis, kui autor ei ole teada. Sellist teost kutsutakse orbteoseks. Sellisel juhul on kõige parem jätta teos kasutamata.
2. Kasutada linke.
3. Otsida materjale, mille loojad on lubanud neid vabalt kasutada. Näiteks Creative Commonsi litsentsiga fotod.

Kasutatud materjal:

• http://www.autor.ee/est
• A. Kelli loeng "Autoriõiguse olemus, ülesanded ja seosed intellektuaalse omandi süsteemis"
  
  
  

Creative Commons'i litsentsid

Õpetajad kasutavad tundides lisaks õpikutele ja töövihikutele ka palju lisamaterjale. Kõige lihtsam on neid leida Internetist. Eesti Autoriõiguse seadus lubab teoseid refereerida ja tsiteerida motiveeritud mahus teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel, kui autorile on korrektselt viidatud. Tihti tekib õpetajal aga soov teost veidi kohandada ja õpilaste jaoks veebis levitada, kuid selleks oleks vaja küsida autorilt nõusolekut, mis on aeganõudev ning jääb tihti tegemata. Samas ei ole paljudel autoritel midagi selle vastu, et nende teoseid vabalt kasutataks ning levitataks. Selliste probleemide puhul tulevad appi avatus sisulitsentsid, mida on loodud päris palju. Õpetaja jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam on Creative Commons (http://creativecommons.galerii.ee/, http://creativecommons.org/), millele pandi alus 2001. aastal. Creative Commonsi litsentse kasutades saab teose autor ise otsustada, kui palju ta endale õigusi jätab ja kui paljudest loobub.

Creative Commonsi litsentside loomisel kasutatakse järgnevaid märke:

Attribution. Peab ära tooma töö originaalse autori. Teistel on lubatud kopeerida, levitada ja esitada töid autori lubatud viisil.

Noncommercial. Teost ja sellest tuletatud töid tohib kopeerida, levitada ja esitada mitteärilistel eesmärkidel.

No derivative Works. Teost on lubatud kopeerida, levitada ja esitada ainult sõna-sõnalt. Ei ole lubatud muuta.

Share Alike (jaga samadel tingimustel). Kui muudad, modifitseerid või kasutad oma töös, siis pead levitama samadel tingimustel, kui need, millega teos jagati.


Creative Commons'il on 6 litsentsitüüpi:

Attribution Non-commercial No Derivatives (by-nc-nd)
Kõige rangem litsents. Teost võib alla laadida ja jagada, aga autorile tuleb viidata ning teost ei tohi kuidagi muuta.

Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa)
Litsents lubab teost alla laadida, muuta ja kohendada. Autorile tuleb viidata ning modifitseeritud tööd tuleb jagada sama litsentsi alusel. Tiigrihüppe SA konkursitööd on enamasti avaldatud selle litsentsiga.

Attribution Non-commercial (by-nc)
Teost võib muuta ja kasutada oma töös. Muudetud töös peab viitama autorile ning seda ei tohi jagada ärilistel eesmärkidel. Jagama modifitseeritud tööd ei pea samadel tingimustel.

Attribution Non Derivatives (by-nd)
Teost võib jagada ärilistel ning mitteärilistele eesmärkidel, aga teost muuta ei tohi. Autorile tuleb viidata.

Attribution Share Alike (by-sa)
Teost võib alla laadida ning muuta ka kommertseesmärkidel. Autorile tuleb viidata ja modifitseeritud tööd jagada sama litsentsiga. Võrdne avatud lähtekoodiga.

Attribution (by)
Litsents lubab teost muuta ja levitada ka kommertseesmärkidel. Autorile tuleb viidata.

Litsensti loomise juhend: http://www.koolielu.ee/pages.php/03330110?txtid=7751