laupäev, 29. detsember 2012

Uurimistöödega seotud probleemid

Uus õppekava tõi endaga kaasa kohustuse teha gümnaasiumis uurimistöid. See tähendab, et see, mis varem oli ülikoolide ja gümnaasiumis üksikute huviliste ülesanne, sai kohustuslikuks kõigile. Töötades Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridustehnoloogina nägin väga lähedalt seda, mida selline uuendus endaga kaasa toob. Probleeme ja pisaraid oli palju rohkem kui kordaminekuid ja rõõmu. Esimene ring õpilastega on GAGis tehtud ja pärast seda tegin ka ühe väikse küsitluse nii õpilastele kui ka õpetajatele. Palusin kirjeldada oma rõõme ja muresid seoses uurimistöödega. Muresid olid palju rohkem. Miks siis oli nii palju muresid?

Kes õpetab õpetajaid?
Õpetajatel pole ettevalmistust, et viia õpilastega läbi uurimistöid ja ma mõtlen siin kooli kõiki õpetajaid. Muidugi on igas koolis olemas neid, kes töötavad ka ülikoolis või on uurimistöid läbi viinud. Enamuse jaoks on see aga täiesti uus maailm. Väide, et õpetajad ju kunagi ülikoolis tegid seda, ei ole argument. Õpin ise praegu ülikoolis ja see abi, mis ma saan oma juhendajalt on väga suur. Ei oskaks mina ise püstitada uurimisküsimusi või valida meetodeid. Samuti vajan abi kirjanduse leidmisel. Koolid ostavad oma raha eest sisse koolitusi ülikoolidest, et õpetajaid veidigi aidata, aga tase on ikkagi väga ebaühtlane ja kannatajateks õpilased. Õpilased tõid välja selle, et õpetajad ei oska juhendada ja erinevad õpetajad annavad täiesti erinevat nõu. Õpetajatel on jälle tunne, et nad veavad oma õpilasi alt.

Kust tulevad õppematerjalid?
See oli uue õppekava rakendudes üsna tavaline, et õppematerjale luua ei jõutud. Siiani ootavad õpetajad teatud ainetes õpikuid ja vihikuid. Uurimistööde puhul otsustati, et iga kool loob oma materjalid ja juhendid ise. Tallinna Ülikoolist tuli küll õpik "Arvuti kasutamine uurimistöös", aga väga palju pidi ise ära tegema. Mina puutusin kokku erinevate juhendite loomisega http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/10/uurimistoo-gumnaasiumis.html ja see kõik võttis meeletult aega. Lisaks koolitasin õpetajaid ja õpilasi Exceliga andmeid töötlema. Üldhariduskoolis tuleb kõik väga täpselt lahti kirjutada ja oli olukordi, kus ma ei leidnud Eestist kedagi, kes oleks osanud minu küsimustele vastata. Näiteks otsustasime kasutada APA viitamissüsteemi, aga selle kohta Eestis veel põhjalikku ja head õppematerjali ei ole.

Kuidas korraldada uurimistöid?
Läbi tuleb mõelda ka korralduslikud küsimused. Kus on juhendid, kuidas valitakse teemad, kuidas leitakse juhendajad, kuidas tehakse ja esitletakse töid. Mis ajast seda kõike üldse tehakse? Nii õpilastel kui ka õpetajatel tuleb uurimistöödega väga palju tööd juurde. Õpilased kurtsid, et nad ei leia aega uurimistööde tegemiseks, sest õppetöö gümnaasiumis on isegi pingeline. Juhtus ka nii, et enne tööde esitamist ei käinud õpilased tundides vaid tegid kodus uurimistöid. GAG tasustab õpetajatele uurimistööde juhendamise, kuid see summa on tegelikult väga väike ega kata kõike seda aega, mis kulub uurimistööde juhendamise, retsenseerimise, kollokviumite ja kaitsmise peale.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõte on ju hea ja uurimistööde tegemine kindlasti õpilaste jaoks arendav, siis tegelikkuses on asjad läbi mõtlemata. Õpetajad tahavad oma tööd teha hästi ja südamega, aga üle oma varju ei hüppa. Üldhariduskool ei ole oma loomult teadusasutus ja ma kardan, et probleeme seoses uurimistöödega tuleb veel ja veel.


neljapäev, 27. detsember 2012

iTEC 4. tsükkel "Loo jutustamine"

4. tsükli üheks õpistsenaariumiks on "Loo jutustamine". Lugude rääkimine on olnud ajast-aega üheks põnevaks tegevuseks. Tehnoloogia võimaldab seda tegevust täiendada, tehes näiteks video. Videote tegemine on õpilaste jaoks väga põnev ja motiveeriv.  Otsustasin seda katsetada 5. klassi inglise keele tunnis. Õpilugu koosneb järgnevatest osadest:

Unista (dream)
Selles osas selgitasin õpilastele, et me hakkame tegema videolugu inglise keele grammatikast. Video on midagi, mille abil on väga tore õppida. Õpilastele see idee väga meeldis ja hakkasime kohe tööle. TeamUpi abil jagasin õpilased kolme rühma ja iga rühm sai  oma teema: kestev olevik, lihtolevik ja lihtminevik. Ütlesin ka, et tahan videoid näidata pralleelklassile, et nemad hindaks. Tunni lõpus panid kirja oma ootused eesolevale tegevusele. Enamus tahtsid kohe tegutsema hakata. Hirmutas ainult natuke paralleelklassi hindamine.

Uuri (explore)
Järgmisena lõime GoogleDocs'i dokumendid, et koos tööle hakata. Iga rühm lõi ühe dokumendi ja korjas sinna Youtubest oma teemaga seoses olevaid videoid, et saada inspiratsiooni. Kuna see klass on vähe käinud arvutiklassis, siis vajasid nad tehnilist abi: kuidas tegutseda Google Docsis ja kuidas lisada linke.

Kaardista (map)
Edasi peaks looma ideekaardid. Meie jätsime selle etapi vahele ja hakkasime kohe stsenaariumit kirjutama. Võimalus oleks olnud teha ka story-boardi, aga see võtaks rohkem aega. Stsenaariumi kirjutamine jäi kodutööks ja iga rühm sai sellega hästi hakkama. Mina jälgisin protsessi läbi GoogleDocsi. Järgmises tunnis tutvustasid õpilased oma stsenaariumit kaasõpilastele ning said neil tagasisidet, mida teha paremini. Tagasiside põhjal täiendati natuke stsenaariumeid, aga mitte palju.

Tee (make)
Selles etapis peab tegema filmi. Selleks tutvustasin õpilastele alustuseks oma ühte artiklit: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/05/kuidas-teha-filmi.html. Sealt said nad aimu, millist riistvara on vaja ja kuidas toimub filmimine. Samuti seda, kust saada helifaile. Alles nüüd jagasime ka ära rollid rühmades: režissöör, operaator, näitlejad, helitehnik, monteerija, kunstnik. Õpilased olid väga elevil ja leppisid kokku filmimise aegu. Filmimiseks jäi neil üks nädal. Lubasin neil kasutada ükskõik missuguseid tehnilisi vahendeid. Koolist laenati ainult ühte iPADi. Filmimisele kutsuti ka teisest grupist õpilasi. Nädala keskel uurisin ka rühmadelt kuidas neil läheb. Nad andsid tagasisidet ja rääkisid, mida nad teinud on. Probleeme neil polnud. Üks rühm filmis koolis ja teised väljaspool kooli. Väikeseks probleemiks oli see, et vara läks pimedaks ja siis oli raske filmida. Kõik grupid jõudsid filmimisega õigel ajal valmis, aga probleeme oli selles tunnis, kus hakkasime monteerima. Ühes rühmas oli üks õpilane juba filmi valmis teinud, sest see tundus talle nii põnev. Üks rühm võttis kaasa kaamera sees filmi ja selle arvutisse saamine võttis aega. Kolmas rühm oli võtnud mälupulgal kaasa Movie Maker'i faili, kus puudusid filmilõigud. Sarnaste probleemidega olen ka varem kokku puutunud ja selleks et seda ei juhtuks, peaks juba enne monteerimistundi filmid arvutisse saama ja mõtlema välja ka lisaülesanded neile, kes mingil põhjusel filmiga tegeleda ei saa. Tunnis film valmis ei saanud ja iga rühm pidi leidma aja, millal nad oma filmi valmis teevad. Ühe rühma kaks liiget käisid peale tunde filmi tegemas, teised tegid kodus. Õpilased jälgisid päris täpselt oma rolle rühmas ja esimest korda iTEC projektis jäin ma rühmaliikmete tööjaotuse ja tööga rahule.

Küsi ja tee koostööd (ask and collaborate)
Näidisloos näitab üks õpilane filmitud klippe oma emale, kes töötab televisioonis ning see ema kutsub lapsed televisiooni külla. Üheks võimaluseks kasutada ka iTEC spetsialistide võrgustikku, et saada tagasisidet. Minul jäi spetsialist kohale kutsumata, sest veerandi lõpp oli käes ja kõigil kiire.

Näita (show)
Kui film valmis, siis peaks seda ka kellelegi näitama. Näidisloos lisatakse video iTEC Facebook'i gruppi. Kuna tegemist oli eelpiloodiga ja õpilased ei tahtnud videoid avalikult esitada, siis jäid videod Facebookis avaldamata. Rühmad tõid videod mulle mälupulgal ja kõigepealt näitasid neid oma klassile. Järgmises tunnis näitasin videoid paralleelklassile ja nad andsid tagasisidet: midagi positiivset ja parandusettepanekuid. Videote vaatamine meeldis õpilastele väga ja ettepanekud olid konstruktiivsed. Kõik kommentaarid kirjutasin üles ja edastasin autoritele. Kõige lõpus küsisin õpilaste arvamust kogu õpiloole. Nende arvamus oli selline: võttis aega, raske, tore, keeruline, lõbus, jube lahe, võiks veel teha, lihtne.

Õpetajana pean tõdema, et iga korraga läheb iTEC õpilugude rakendamine aina lihtsamaks. On asju, mis läbi tsüklite korduvad ja seega oskused kinnistuvad. Panin tähele, et oli automaatselt sisse toonud 3. tsükli disainisessiooni stsenaariumite loomise ajal. Suureks küsimuseks ja murekohaks on minu jaoks ikka veel õpilaste tagasiside. Selge on see, TeamUp selleks ei sobi. Helifaili loomine on olnud seal liiga keeruline. Rühmatöö korraldamine on iga korraga läinud sujuvamalt ja üheks märksõnaks on kindlasti rollide jaotus. Kokkuvõttes võib öelda, et 4. tsükli õpilugu meeldis nii õpilastele kui ka õpetajale.


pühapäev, 9. detsember 2012

eTwinningu õppimisüritusel iPADi saladusi uurimas

Olen juba ammu tahtnud osaleda mõnel eTwinningu õppimisüritusel, aga alati olen natuke hiljaks jäänud või ei ole teemad sobinud. Sel sügisel hakkas aga silma õppimisüritus, mis räägib sellest, kuidas iPADe projektitöös kasutada. Tundus põnev ja jõudsin õigel ajal registreeruda. Nüüd on kodutööd tehtud ja aeg ka teistega oma muljeid jagada.

Õppimisüritus kestis kaks nädalat ja selle aja jooksul tuli sooritada erinevaid ülesandeid. Igal ülesandel oli oma õpetaja ja minu üllatuseks ei pidanudki midagi õpilastega läbi tegema või kaasõppuritega suhtlema. Loodud oli ka hulk juhendeid, kuidas erinevaid appe kasutada. Otsustasin ikkagi reegleid natuke rikkuda ja oma õpilased mängu tuua. Õpetan sel aastal 5. klassis inglise keelt ja andsin ühes tunnis neile ülesanded lahendada, et näha, kuidas nad hakkama saavad.

1. Instagramm
Instagrammist olen ma kunagi midagi kuulnud, aga päriselt ma ei teadnud, millega on tegu. Tegemist on ühe sotsiaalse keskkonnaga, kus inimesed vahetavad omavahel fotosid, mille tegemisel on kasutatud erinevaid filtreid, mis teevad näiteks foto vanemaks või lisavad raami. Fotosid saab kommenteerida ja like'ida. Minu kodutööks oli teha fotosid vabaaja tegevustest ja mingist asjast, mida Eestis ei ole. Juurde tuli lisada ka hashtag (# pluss märksõna), mis võimaldab kursuslatel üksteise töid näha. Andes õpilastele ülesande, arvasin, et küllap nad hakkavad midagi joonistama või lähevad koolimaja pealt otsima. Nemad aga hakkasid googeldama erinevaid pilte ja tulemuseks olid pildid sportlastest, Tallinna vanalinnast, Eesti lipust ja vapist ja Kaali kraatrist. Õpilased vaatasid mind päris tunnustava pilguga, kui said teada, et mul on Instagrammi konto ja täna avastasin, et üks õpilane juba jälgib minu tegevusi.
Instagrammi kohta võib Youtubest leida palju õpetusi: http://youtu.be/CbbBwfN9m04

2. Animatsioon
Animatsiooni tegemiseks kasutasime iMotion HD appi http://youtu.be/fzFQsJpQD_o. Tasuta võimaluse juures ei saa koheselt animatsiooni Youtube laadida, aga kui video laadida oma videote alla, siis seal on jagamise nupp, mille abil saab video Youtube lisada. Ülesandeks oli tutvustada Eestit. Kuna õpilastel oli aega 45 minutit, siis pidid nad olema loovad. Sama ülesanne oli kahel grupil. Üks grupp otsustas otsida veebist infot ja seda siis näidata. Teine grupp küsis paberit ja kirjutas tähthaaval teksti.
Õpilaste tööd:

3. Video
Video tegemiseks kasutamise Vimeo appi http://youtu.be/zer8pHnM3sY, mis võimaldas videoklippe lõigata ja järjestada. Lisaks sai juurde panna teksti ja taustamuusikat. Ülesandeks oli lavastada üks vanasõna ja õpilased valisid "Harjutamine teeb meistriks". Paraku vedas Vimeo app meid mitu korda alt. Mõned videolõigud kadusid ära ja üleslaadimine ei õnnestunud. Proovisin erinevaid wifi'sid, aga tundub, et sama probleem oli ka teistel kursuslastel ning lõpuks soovitati video üles laadida Youtube. Paraku ei saa üles laadida töödeldud videot, seega on app üsna mõttetu või sobib pigem Vimeo videote vaatamiseks mitte töötlemiseks.

4. Audio
Audiofaili loomiseks kasutasime Hokusai appi http://youtu.be/EeuhOQYGIjw. Kuna tegemist oli audio salvestamisega, siis otsis grupp endale vaikse koha ja luges inglise keeles sisse ühe jutu. Juurde pidi lisama ka muusika ja mingi heliefekti. Nemad valisid kabjaplagina. Audiofaili jagamiseks kasutasime Dropboxi, mida iPADide puhul on väga mugav kasutada erinevate failide jagamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et tund läks hästi ja õpilased said iPADidega väga hästi hakkama. Nad näitasid ka mulle mõnda uut ja kasulikku appi (Splice ja SloPro).



reede, 9. november 2012

pühapäev, 14. oktoober 2012

laupäev, 6. oktoober 2012

Uurimistöö gümnaasiumis

Uue riikliku õppekava järgi peavad õpilased gümnaasiumis tegema uurimistöö. Õpetajate jaoks tähendab see seda, et neis saavad juhendajad. Kerge see ei ole, sest uurimistöödega üldhariduskool igapäevaselt ei tegele ning õpetaja enda kogemus jääb juba aastate taha, siis kui ta ise ülikoolis oma tööd kirjutas. Kuna töötan ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogina, siis olen loonud hulga toetavaid materjale õpilastele ja õpetajatele. Mul oleks hea meel, kui neist oleks kasu ka teistel Eesti koolidel.

Selleks, et uurimistööd alustada, on vaja leida sobiv teema, juhendaja, uurimisküsimused jne. Järgnev dokument on lühikokkuvõte sellest, millele on vaja enne tegutsema hakkamist mõelda.
Uurimistöö alustaminehttp://www.scribd.com/doc/109170580/Uurimistoo-alustamine
K. Uibo "Eesmärk, uurimisküsimus, hüpotees"
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html

Kui plaan on olemas, on vaja uurima hakata. Alguses on hea uurida, mis juba varem tehtud on. Selle tarvis tegin kevadel oma blogisse postituse. Lisan lingi siia ka.
Info otsimine Internetisthttp://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/02/uurimistooks-vajaliku-info-otsimine.html

Teooriale järgneb tavaliselt praktika, mis tähendab seda, et õpilased uurivad ise midagi. Neil tuleb aga otsustada, keda ja kui palju uurida (valim) ja kuidas uurida (andmekogumismeetodid).

Üldkogum ja valimhttp://youtu.be/tPCzkNX9sXw
Andmekogumismeetodite kohta on olemas:


Andmed kogutud, on aeg hakata neid analüüsima. Andmeanalüüs on tavaõpetaja jaoks suhteliselt keeruline ja seetõttu jäädakse ka juhendades hätta. Üritasin selle keerulise teema võimalikult lihtsalt kokku võtta ja tegin juhendid ka MS Excel 2010 kasutamise kohta.


Mis on andmeanalüüshttp://youtu.be/BzKg3RyWfmU
Kuidas korrastada andmetabelit (MS Excel 2010): http://youtu.be/HNEaBBQGCK4
Arvnäitajad (MS Excel 2010): http://youtu.be/99zJCqujBsM
Diagrammid (MS Excel 2010): http://youtu.be/nPy2QJMDIkY
Sagedustabelid (MS Excel 2010): http://youtu.be/aGGk99FuY3o

Järgneb kirjutamine. Töö koosneb tavapäraselt tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, sisust peatükkidena (algab teoreetilise ülevaatega), kokkuvõttest, kasutatud kirjandusest ja lisadest.

Sissejuhatus peab vastama küsimustele:

•          Miks ma selle teema valisin?
•          Mis on töö eesmärk?
•          Milline oli hüpotees?
•          Kuidas on töö üles ehitatud?
•          Mis metoodikat on kasutatud andmete kogumisel?
•          Milliseid allikaid kasutati?

Töö põhiosa liigendatakse peatükkideks ja/või alapeatükkideks.

Kokkuvõttes peab olema:

•          Töö peamised tulemused, järeldused, hinnangud.
•          Võimalus teema  edasiarendamiseks.
•          Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele.
•          Kokkuvõttes ei tooda välja midagi uut ja ei keskenduta detailidele.


Vormistamise juhendisse on lisatud videod, kuidas vormistada MS Word 2010 abil.
Vormistaminehttps://docs.google.com/document/d/1PR4vQmopHSv4mKWMmp6uWJxVlgTfQFYG__gs-oW4VLU/edit

laupäev, 22. september 2012

Piltidega seotud keskkonnad

Piltidega seotud keskkondi on veebis väga palju ja Tallinna Ülikoolis ühe loengu käigus tegime talgukorras väikese analüüsi, mis on ühe või teise juures head ja halba. Jagan nüüd tulemust teiega ka.

Piltide otsimise keskkonnad: Picsearch, Wikimedia Commons
Piltide jagamise keskkonnad: Photobucket, Flickr, Fotki
Pilditöötluse keskkonnad: LunaPic, Photobucket, Image Editor, Cellsea, Pizap, Sumopaint, DrPic, Picture2Life, Snipshot, Pixer.us, BigHugeLabs,
Joonistamise keskkond: Queeky
Animatsioonid, slaidishowd ja kollaažid: LunaPic, Photobucket, Picture2Life

Picsearch http://www.picsearch.com/
Analüüs (Piret Joalaid):

  • Pildiotsimisteenus, mis sisaldab üle 3 000 000 000 pildi.
  • Ei saa otsida litsentsi järgi.
  • Saab otsida värvide järgi: ainult värvilised, must-valged, põhivärvi järgi.
  • Saab otsida "portrait", "landscape" ja "square" valiku järgi.
  • Saab otsida suuruse järgi.
  • Saab otsida ainult nägusid ja animatsioone.
  • Saab otsida eestikeelsete märksõnade järgi.
  • Otsinug tulemused tihti kummalised.
  • Pilte töödelda ei saa.

Wikimedia Commons http://commons.wikimedia.org/
Analüüs (Helle Kiviselg):

  • Piltide otsimise keskkond.
  • Piltide kohta palju informatsiooni.
  • On olemas videod, diagrammid, joonistused, kaardid jne.
  • Võib ka ise pilte lisada.
  • Päris palju läheb aega pildi leidmiseks.
  • Saab otsida litsentsi järgi.

LunaPic http://www.lunapic.com/editor/
Analüüs (Maris Maripu):

  • Pilte saab töödelda sisselogimata.
  • On võimalik sisestada täpitähtedega teksti valides õige kirjastiili.
  • Pilte saab üles laadida teistest keskkondadest (Facebook, Flickr, Picasa).
  • Pilte saab lisada url abil.
  • Piltide kärpimiseks on hulk tööriistu: ristkülik, ovaal, vabakäeline märgistus, "võlukepike".
  • On olemas elementaarsed pilditöötlusvahendid: pliiats, värvimine, kustutuskumm, värvi äratundja, pildi pööramine, zoom jne.
  • Pildi suurust on võimalik muuta, kuid automaatselt ei säili kuvasuhe.
  • Saab taastada algse pildi või võtta teatud arvu töökäske tagasi.
  • Väga palju joonistamise tööriistu (Draw).
  • Suur hulk erinevaid efekte.
  • Piltide animeerimise võimalused. 
  • Valides topeltanimatsiooni, muutub esimeseks valitud animatsioon staatiliseks.
  • Animeeritavale pildile kirjutades kautab pilt liikumise.
  • On olemas viited kasutusjuhenditele.
  • Abi on olemas ka eesti keeles.
  • Maksimaalne pildi suurus on 1016x1542
  • Pildi saab salvestada arvutisse, Lunapic keskkonda, Twitterisse, Facebooki, Picasasse jne.
  • Lihtne ja mänguline keskkond.
Analüüs (Mihhail Gruzdev)
  • Korraga saab üles laadida rohkem kui ühe pildi.
  • Pilte saab lisada otse veebikaamerast.
  • Piltide jagamine on lihtne.
  • Kaks pilditöötlusvõimalust: 1 algkasutajale, 2. edasijõdnud kasutajale.
  • Võimalik pilte lisada välistest kontodest (N: Facebook).
  • Slideshow tegemise võimalused (kuni 100 pilti esitluses).
  • Piiramatu maht piltide salvestamiseks + kuni 10 GB bandwidth.
  • Olemas app nutitelefonile.
  • Kohati raske leida vajalikku funktsiooni.
  • Piltidele ei saa valida litsentsi.
  • Saab üles laadid videoid (ajaline piirang).
Analüüs (Anželina Latõševa, Kaire Kollom):
  • Tasuta.
  • Saab kasutada sisselogimata.
  • Puuduvad eesti ja vene keel.
  • Piltidele saab lisada teksti.
  • Piltide suuruse muutmise funktsioon on lihtne. Saab muuta nii pikselitest kui ka hiirega.
  • Eelvaate võimalus.
  • Raamide kasutamisel võimalik valida raami sisse sobiv koht pildist.
  • Hulk sädelusi ja südameid.
  • Võimalik lisada animeeritud objekte.
  • Paljude funktsioonide puhul on takistuseks pildi suurus - saab vaid töödelda väikeseformaadilisi pilte.
  • Facebooki salvestamise võmalus.
  • PNG, GIF, BMP, JPG formaadid.
  • Litsentsi piltidele ei saa määrata.
Pixer.us http://pixer.us/
Analüüs (Viive Abel)
  • Hea lühike aadress.
  • Ei ole vaja sisse logida.
  • Saab kasutada liugureid.
  • Kujundus on minimalistlik.
  • Pöörata saab ainult 90 kraadi.
  • Pilt kaob ära, kui pikemat aega ei muudeta seda (ca 10 minutit).
  • Efekte suhteliselt vähe (11).
  • Reklaame lehel pole.
Analüüs (Katrin Schultz)
  • Piltide töötlemiseks ei pea sisse logima.
  • Välja pakutud mallid. Mallide hulk täieneb pidevalt.
  • Pilte on võimalik lisada teistest keskkondadest: Flickr, Facebook.
  • Pilte saab jagada teistesse keskkondadesse.
  • Mallid piiratud võimalustega.
  • Osad mallid seotud ainult Flickriga.
  • Töödeldud pilte saab salvestada ainult jpg formaadis.
  • Printimiseks tuleb sisse logida.
Analüüs (Meelis Pernits):
  • Pro versioon on tasuline ja tasuta versioon ei töödelnud ühtegi fotot. Võimalik osaliselt töödlda ainult näidisfotot.
  • Lihtne kasutada.
  • Pöötamine 90 kraadi kaupa.
  • Efekte vähe.
  • Lihtsalt saab muuta foto teravust ja kontrasti.
  • Võimalik töödelda suuri fotosid (kuni 10 MB).
  • Tasuline versioon võimaldab lisaks fotodele ka teisi dokumente ladustada.
  • Lisaliides võimaldab ükskõik mis veebilehtedelt importida pilte ja neid töödelda.
  • Töödeldud fotosid saab otse lisada oma kodulehele.
  • Väga paljud funktsioonid on kasutatavad ainult tasulises versioonis.

Analüüs (Katriin Orason)
  • Töötlemiseks ei pea registreeruma.
  • Tasuta.
  • Menüü ja funktsioonid tekstina inglise keeles.
  • Foto töötlemine on aeglane.
  • Pilti on võimalik keerata ka ühe kraadi kaupa.
  • Pilt jääb liigutamisel hiire külge kinni ja lahti ühendamine on ebamugav.
  • Pilte on võimalik muuta läbipaistvaks.
  • Funktsioonide kasutamisel puudub eelvaade.
  • Arvutisse salvestamisel saab valida 6 erineva failitüübi vahel.
  • Saab saata otse e-mailile.
  • Pilte saab kohe laadida Flickrisse või 23hq.com leheküljele.
Analüüs (Kristi Jaanson)
  • Kasutajad ei pea end registreerima.
  • Fotosid töötlemiseks saab valida oma arvutist, Facebookist, Picasast, MySpacest ja Flickrist.
  • Saab lisada foto veebikaameraga.
  • Url abil fotot lisada ei saa.
  • Fotole listavate kujundite valik on lai.
  • Töödeldud foto saab lisada Facebooki.
  • Võimalik luua kollaaži ning Facebooki konto taustapilti kujundada.
  • Keskkond aktsepteerib erinevaid failiformaate.
  • Fotot töötlemise käigus ei salvestata. Kui brauser kinni jookseb, peab otsast alustama.
Analüüs (Raivo Sirvi, Taimi Dreier, Ott Kadak)
  • Visuaalne sarnasus Photoshopiga.
  • Võimalik töö erinevate kihtidega.
  • Pilte saab lisada arvutist või veebist.
  • Pooliku projekti saab salvestada arvutisse .sumo laiendiga, et hiljem tööd jätakata.
  • Olemas täisekraani võimalus.
  • Keskkonda saab muuta eestikeelseks.
  • Kui korraga töötas 15 joonistajat, siis muutus aeglaseks ja paar õpilast ei saanud oma tööd salvestada.
  • Osad funktsioonid on tasulised.
Analüüs (Dmitri Burlakov)
  • Mugav registreerumine.
  • Palju erinevaid võimalusi fotode töötlemiseks.
  • Nõuab palju arvutimälu.
  • Ei ole fotode otsimise funktsiooni.
  • Tasuta galerii.
  • Kerimine ei ole mugav.
Analüüs (Aivar Ots)
  • Efekte ja tööriistu vähevõitu.
  • Võimaldab töödelda ainult JPEG faile.
  • Registreerudes tuleb kaasa 2GB failide hoidmise ruumi.
  • Ei ole reklaame.
  • Pildile ei saa lisada teksti.
  • Võimalik kasutada nutitelefoniga.
Analüüs (Papitrolla73):
  • Ei ole vaja luua kontot.
  • Valmis töö saab salvestada arvutisse.
  • Saab valida veebis enam levinud formaatide vahel.
  • Pildi kvaliteeti on mugav määrata: näitab võrdluseks nelja erineva kvaliteediga pilti.
  • Kvaliteedi muutmist saab teha 25% kaupa.
  • Ei ole punasilmsuse eemaldamise tööriista.
  • Korraga saab muuta mitme pildi formaati ja suurust ning arvutisse saab alla laadida Zip faili.
  • Põhifunktsiooniks on piltide suuruse muutmine.

Analüüs (Martin Orav)
  • Lihtne kasutada.
  • Selged nupud Undo ja Redo kohta.
  • Efektide puhul näeb eelvaadet.
  • Pildiga tehtud muudatused näha listina.
  • Valmis pilti on lihtne lisada sotsiaalvõrgustikku.
  • Võimalik luua animeeritud gif.
  • Kollaaži tegemise võimalus.
  • Online kasutajatugi.
  • Ei saa märkida litsentsi.
Analüüs (Taimi Dreier)
  • Saab joonistada sisselogimata.
  • Keskkonda pildi salvestamiseks peab olema konto.
  • Akent on võimalik joonistamiseks avada hüpikaknana brauseri menüüdeta ja täisvaates.
  • Väiksematele lastele keeruline.
  • Väga palju on huvitava kujuga pintsleid ja erinevaid võimalusi.
  • Pooliku töö saab salvestada arvutisse .qky laiendiga ja jätkata hiljem tööd.
  • Arvutist saab võtta mõne pildifaili, millele juurde joonistada.
  • Saab moodustada gruppe.
  • Tasuta saab lisada kuni 200 pilti.
  • Pildi suurus on piiramatu.
  • Palju huvitavaid piltide muutmise võimalusi, näiteks Circle Splash.
  • Saab sisse logida Google kontoga.
  • Fotodele saab lisada teksti.
  • Piltidel saab muuta litsentsi.
  • Lisada saab märksõnu e tage.
  • Flickr Pro on tasuline.
  • Pilte saab vistutada teistesse keskkondadesse.
Analüüs (Ruth Randoja):
  • Eesti kasutajatele piiramatu maht.
  • Keskkond on eesti keeles.
  • Lihtne kasutada.
  • Saab laadida üles ka videoid, kuid see funktsioon on tasuline.
  • Kasutajad kiidavad printimisvõimalusi.
  • Geotagi võimalus.
  • Fotosid saab müüa.
  • Külastajate statistika.
  • Albumeid saab kaitsta salasõnaga.
  • Pilte saab lisada e-postkasti kaudu.
Analüüs (Elo Sepp)
  • Lihtne kasutada.
  • Tasuta piiramatu kogus pilte ja albumeid kui suurus jääb alla 2040x1200 px.
  • Seotud Google kontoga.
  • Saab arvutisse installerida Picasa programmi, mis võimaldab palju pilte korraga õigesse suurusesse viia ja pilte vajadusel töödelda.
  • Ei sobi trükikvaliteedis piltide massiliseks jgamiseks.
  • Pildialbumit saab linkida ja vistutada.
Veel keskkondi, mida analüüsida ei jõudnud:

neljapäev, 6. september 2012

Triptico - vajalik vahend kõigile õpetajatele

David Riley on loonud väikese programmi, mille abil saab iga õpetaja oma tööd klassis kergemaks teha. Programm Triptico http://www.triptico.co.uk/ tuleb laadida arvutisse ning seejärel saab tegutsema hakata. Hea on see, et paljud asjad saab enne valmis teha, arvutisse salvestada ja siis vajadusel kasutada. Tegin vahendi kohta ka videojuhendi:

Mida siis teha saab.
1. On võimalik organiseerida õpilasi. Nimekiri on vaja ainult esimesel korral sisestada ning salvestada. Näiteks selgitada välja, kes järgmisena vastab.
Random Bar
Selector One
Jagada õpilasi gruppidesse või järjekorda.
Student Group
Student Order
Class Magnet

2. Olemas on terve hulk ajamõõtmise võimalusi, kus saab ajapiiri ette anda või vaadata, kui palju võtab aega näiteks õpilase esinemine.
Class Timer
Hourglass
Flip Timer

3. Erinevad punktide arvestamise süsteemid on õpetajale kindlasti abiks.
Two Team Score
Team Scores
4. Magnettahvli abil saab tähedest sõnu või sõnadest lauseid või jagada midagi rühmadesse.
Word Magnets
 5. On olemas ka mängulisi teste.
Find Ten (leia 10 õiget)
Match It (memoriini sarnane)
What's in the Box? (mis on karbis?)
Number Workout 
Order Resource (järjestamine)
Question Quiz (kuldvillaku sarnane)
 6. Hääletusvahendite abil saab nii mõnegi asja selgeks vaielda või otsustada, mida järgmisena teha või küsida.
Class Vote (hääletusvahend)
Text Spinner (spinner, on olemas ka piltidega)
Card Board (kaardid)
Random Tasks (juhusliku ülesande valija)








pühapäev, 2. september 2012

Sotsiaalsed õpikeskkonnad

Uue kooliaasta alguses otsustasin uurida, milliseid toredaid õpikeskkondi olemas on. Jätan praegu kõrvale tavapärased Moodle ja VIKO ja keskendun neile, mis sarnanevad sotsiaalvõrgustikele. Olen aastaid kasutanud Kiblogi, kuid lisaks sellele on kindlasti olemas ka teisi põnevaid tasuta keskkondi. Mõtlesin järgi, mida ma ühelt keskkonnalt ootan ning tegin hindamismudeli.

1. Kas keskkonda saab muuta avalikuks ja privaatseks? (2 punkti) Paljud keskkonnad on kas vaikimisi avalikud või siis privaatsed. 2 punkti saab keskkond selle eest, kui saab teatud postitused teha avalikuks või privaatseks. 1 punkti sel juhul, kui saab avalikuks või privaatseks muuta kogu keskkonna.
2. Keskkonna välimus ja lihtsus.(2 punkti)
3. Kas õpilaste registreerurmine toimub e-maili lisamata ja õpetaja saab kontosid hallata? (2 punkti) Eriti väiksemate õpilastega tekib probleeme, kui on vaja lisada e-mail. Hea oleks see, kui kontode haldamine on õpetaja käes. Siis saab vajadusel kiirelt muuta parooli ja lahendada probleeme.
4. Kas postitusse saab lisada erinevaid veebipõhiseid elemente? (1 punkt) Väga palju toredat saab ju veebis korda saata ja hiljem seda siis koodiga postitusse vistutada.
5. Kas kommenteerimine on võimalik? (1 punkt). Kommenteerida peaks saama kõike: postitusi, faile, teste jne.
6. Kas saab lisada faile? (1 punkt) See punkt on pandud mõttega, et näiteks Blogger faile lisada ei luba.
7. Kas saab koostada teste? (1 punkt) See punkt sai sisse pandud, kui avastasin, et paljud keskkonnad seda võimaldavad. See on kindlasti boonuseks.
8. Kas saab siduda mõne teise keskkonnaga? (1 punkt) Mulle meeldib see, kui saan siduda keskkonna mõne teise keskkonnaga, näiteks Facebook või Google. Kohe on kergem sisse logida ja asju jagada.

Class.io http://class.io/
(0+1+0+0+1+1+0+1=4 punkti)
Class.io on Google kontoga seotud keskkond, kuhu saab sisse logida Google kontoga ja ka õpilastelt oodatakse Goole kontot. Kui kool kasutab Google Apps teenust, siis tasub keskkonda katsetada. Teste teha ei saa, kuid faile lisada saab.

Schoology https://www.schoology.com/
(0+1+0+1+1+1+1+0=5 punkti)
Tegelikult see keskkond mulle meeldis. Õpilased peavad küll registreerumisel lisama e-maili, kuid iseenesest on keskkond lihtne ja palju võimalusi pakkuv. Saab lisada erinevaid faile ja pildialbumeid. Testide koostamine on palju võimalusi pakkuv ning lisada saab ka matemaatilisi sümboleid.

Twiducate http://www.twiducate.com/
(0+1+2+1+1+0+0+0=5 punkti)
Lihtne keskkond, mis võimaldab kergelt postitada oma mõtteid ning panna üles linke ja olulisi kuupäevi. Keskkonna välimus väga atraktiivne ei ole. Õpilaste lisamine ja haldamine on kerge. Faile lisada ja teste koostada paraku ei saa.

Edu20.org http://www.edu20.org/
(0+1+2+1+1+1+1+0=7 punkti)
Tegelikult väga võimekas ja palju pakkuv keskkond, mis on aga siiski liiga keeruline. Võimalusi õpikeskkonna disainimiseks on palju. Saab lisada blogisid, wikisid, vestlusi jne. Võimalust muuta keskkonda avalikuks ma ei leidnud. Õpilased registreerib õpetaja ning seejärel saavad õpilased koodi, mille abil klassi registreeruda. Suhteliselt keeruline süsteem, millest arusaamiseks kulus päris palju aega. Koolile luuakse oma aadress (N: gag.edu20.org).

Edmodo http://www.edmodo.com/
(2+2+1+1+1+1+0=8 punkti)
Väga sümpaatne keskkond, mis sarnaneb Facebookile. Vaikimisi on keskkond suletud, kuid üksikuid postitusi saab muuta avalikuks. Kõik on lihtne ja selge. Õpilased registreeruvad ise ning soovi korral võivad lisada e-maili. Hea on seda teha, sest kui parool ununeb, siis õpetaja siin aidata ei saa. Grupiga liitumine toimub koodi abil. Postitusse saab lisada igasuguseid veebipõhiseid elemente ning failide jaoks on lausa oma raamatukogu. Test saab koostada 4 eri liiki tüüpi küsimustega (jah/ei, lünk, mitmikvalik, lühivastus). Lisaks testidele saab koostada ka polle ning anda tähtajaks ülesandeid. Ühegi teise keskkonnaga Edmodot siduda ei saa.



esmaspäev, 27. august 2012

Esimesed katsetused Apple maailmas

Kuna töötan lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ka Gustav Adolfi Gümnaasiumis, siis sain sel suvel katsetada ühte iPAD'i ja MacBook Pro'd. Eesmärgiks oli luua õppematerjale, mida uuel kooliaastal õpilastega kasutada. Apple tooted näevad küll väga kenad välja, kuid alguses võtab aega, et harjuda natuke teistmoodi süsteemidega. Puutusin kokku ka paljude karidega, mille lahendamisele kulus mõnikord päris palju aega. Panen need karid ja võimalusel ka lahendused kirja.

1. Kuidas teha Apple ID ilma krediitkaardi numbrit sisetamata?
iPAD'i lahti pakkides tekkis kohe tahtmine hakata kasutama erinevaid app'e. App'id on väikesed programmid või rakendused, mida saab tõmmata iPAD'i AppStore'st. Selleks on vaja aga kontot. Kontot tehes selgus, et sisetama peab ka krediitkaardi numbri. Kuna plaanisin katsetada ainult tasuta app'e ja lisaks sellele ei tahaks isiklikku krediitkaarti kuidagi töökohas kasutada, otsisin teist lahendust. Õnneks aitas Google ja mul õnnestus teha konto ilma krediitkaardita. Tegin selle kohta ka juhendi: http://www.slideshare.net/ingridmaadvere/apple-id-loomine-krediitkaardita

2. Kuidas leida app'e?
AppStore'ist võib leida väga palju tasuta app'e, kuid lisaks sellele tasub kindlasti ka googledada, et teada saada, kuidas ühte või teist app'i on õpetajad oma töös kasutanud. See hoiab kõvasti aega kokku. Mõned näited:
http://appsineducation.blogspot.com/
http://www.essaacademy.org/apps-we-use.html
http://mulloverthings.com/2011/08/23-best-free-ipod-ipad-apps-without-ads-for-education/ 
http://ipadschools.wikispaces.com/

3. Kuidas luua õppematerjale iBook Authoriga?
Mac'i jaoks on loodud tasuta raamatute tegemise programm iBook Author. Tore on see, et selle programmi kohta on olemas ka juba eestikeelsed juhendid http://ibooksauthor.weebly.com/. Alustuseks proovisin iBook Author'isse sisetada juba ühte valmis raamatut, mis räägib Gustav Adolfi Gümnaasiumi raamatukogu ajaloost. Teksti kopeerimisel ja piltide lisamisel probleeme ei tekkinud. Suureks plussiks oli see, et lisada saab galeriisse hulgaliselt pilte. Paberraamatutes on piltide arv alati limiteeritud. Teiseks katsetuseks kujunes nn iPAD'i aabits, mille abil õpilased I klassis saaksid õppida.

4. Kuidas lisada iBook Authorile väliseid vidinaid?
iBook Authori programm lubab lisada raamatule pilte, videoid, heli, test ja idee poolest ka HTML koodi. Ometi ei õnnestunud kuidagi lisada mõnest veebikeskkonnast elementi: näiteks YouTube'st videot. Tundub, et programm on loodud nii, et väliseid vidinaid lisada ei saa.

5. Kuidas lisada iBook Authorile videofaile?
Filmisin tavalise digiseebikaga hulga filmiklippe, mida tahtsin lisada programmi. Nii lihtne see aga polnud. Millegipärast nõudis programm mingit teist tüüpi faili. Katsetasin läbi hulga konvertereid, kuid kõige paremaks lahenduseks oli see, et avasin videofaili iMovie'ga ja salvestasin siis selles programmis vajalikku formaati.

6. Kuidas lisada iBook Authorile helifaile?
Lisaks videole tahtsin lisada ka mp3 faile. Ka nende puhul polnud alguses asi üldse kerge. Suure otsimise ja katsetamise tulemusena selgus, et kõige parem on faile konverteerida iTunes kaudu. Avad faili, valid Advanced ja Create AAC Version. Seda tüüpi faili saab lisada raamatusse.

7. Kuidas iBook Authori raamatut avaldada?
Valmis raamatut peaks saama avaldada iBookStore'is, kuid selleks on jällegi vaja sisestada krediitkaardi number ning seejärel vaadakse raamat enne avaldamist üle. Mina seda teha ei saanud, sest krediitkaardi numbrit ma sisestada ei tahtnud. On olemas keskkond iTunesU, kuhu õpetajad saavad teha kursuseid ning raamatuid otse üles laadida. Paraku ei saa sinna kontot teha, sest selline riik nagu Eesti puudub sootuks. Ainsaks võimaluseks raamatu jagamiseks oli lisada fail iTunes'i ja seejärel ühendada iPAD arvutiga.

neljapäev, 23. august 2012

teisipäev, 21. august 2012

Jälle üks keskkond on ära kadunud :(

Web 2.0 vahendid on küll väga head, aga paraku peab arvestama alati sellega, et need võivad muutuda või ära kaduda. Tean paljusid, kes olid kurvad, kui ära kadus Picnik. Juulis selgus, et Wikispaces on mõnes mõttes muutunud tasuliseks. Nimelt peavad kõik kasutajad maksma 1 dollari või muutuvad nende wikid privaatseks.
Üheks võimaluseks, kuidas kiirest leida asendus kadunud keskkonnale on Moreofit http://www.moreofit.com/, mis leiab analoogseid keskkondi.



neljapäev, 12. juuli 2012

Õppimisloo "Mängu loomine" katsetamine

iTECi 3. tsükkel keskendub disainile. Disainimine on midagi, millega tulevikus paljud kokku puutuvad ja seetõttu oleks hea, kui õpilased koolis saaksid sellega varakult tegelema hakata. Tavapäraselt saame me mõistest "disain" liiga kitsalt aru ja kujutame endale ette disanitud asju, kuid tegelikult disainitakse ka palju muud: kodulehekülgi, mänge, õppematerjale jne. Otsustasin 5. klassi õpilastega katsetada õpilugu "Mängu loomine". Kuna lähenese õppeaasta lõpp, siis otsustasin keskenduda inglise keele kordamisele.

Esimeses tunnis otsisime koos vastuseid küsimustele: kuidas sulle meeldib õppida, kuidas sa kõige paremini õpid ja milline võiks olla kõige parem õppemäng. Kõige rohkem meeldis õpilastele õppida arvutis ja rühmades. Mõni mainis veel, et hea on õppida lugedes ja suuliselt. Arvutikeskkondadest nimetati Kidblogi ja Quizleti. See, kuidas asjad selgeks saavad, on õpilaseti erinev. 7 õpilast mainis arvutit, 3 rühmatööd, 3 lugemist, 3 vihikusse kirjutamist. Heast õppemängust oli samuti erinev arusaam. Seetõttu jäi koduseks ülesandeks leida kõige parem õpimäng ning tutvustada seda kaasõpilastele.

Teises tunnis tutvustasid õpilased oma lemmikõpimänge teistele. Kaaslased hindasid esitlusi ja mänge. Klassis valitsest vaikus ja tunnikell tundi ei lõpetanud. Õpilastel oli väga põnev näha, millised mängud kellelegi meeldivad. Milliseid mänge siis tutvustati?

  • FIFA 12 http://youtu.be/Dzm77IVlNMo (Mängu abil saab õppida jalgpallitrikke ja neid siis päriselus järgi proovida.)
  • NBA 2K12 http://youtu.be/zd0SC6aB5Wg (Analoogne eelmisele, kuid korvpall.)
  • Little Big Planet http://youtu.be/fAsdhT3QoKo. (Palju mõistatusi ja tasemeid.)
  • Portal 2 http://youtu.be/tax4e4hBBZc (Videomäng mõistatustega.)
  • Professor Layton http://youtu.be/eHWttaixDEc (Videomäng, kus professor oma õpilasega lahendab erinevaid mõistatusi).
  • L.A. Noir http://youtu.be/YF47oVUxJXI (Videomäng, kus tuleb lahendada mõistatusi.)
  • Sims 3 http://youtu.be/YfW9vLJwT3A (Päriselu simuleeriv strateegiamäng, kus saab õppida ehitamist ja teistega läbisaamist)
  • English Listen (CD-l mäng, mille abil saab õppida inglise keele kuulamisoskust.)
  • Eesti mälumäng (Lauamäng, mille abil paranevad teadmised Eestist. Õnne on ka vaja.)
  • Mälumängu doomino (Doomino-laadne lauamäng, millele on lisatud küsimused.)
  • Sõnamäng (Valitakse teema ja igaüks mõtleb välja selle teemaga ühe sõna. Näiteks linnad: Tallinn. Teised hakkavad arvama.)
Kõige paremateks õpimängudeks hindasid õpilased "Eesti mälumängu", "Mälumängu doomino" ja "English Listen". 

Järgmises tunnis tegime ajurünnaku, et selgitada, mis mänge õpilased luua tahaksid. Moodustus 4 rühma, millest 2 otsustas teha lauamängu ja 2 arvutimängu. Selge on see, et 5. klassi õpilastel pole oskuseid, et luua tõsiselt haarav arvutimäng, mis võistleks nende tutvustatud mängudega. Seetõttu otsustasime kirja panna ainult ideed, kuidas see mäng võiks välja näha. Iga rühm arutas mängu ideed ning tunni lõpus esitles teistele. Teised rühmad tegid ettepanekuid, kuidas mängu paremaks teha. Mõne idee juures leiti, et seal on liiga vähe õppimisega seotud, mõne puhul heideti ette vägivaldsust.

Viimases tunnis andsin võimaluse veel mänge lahti joonistada. Järgnevalt mõned näited:
  • Videomäng. Karud ja ahvid põgenevad loomaiast. Neid ajavad taga loomaaia töötajad. Loomad pilluvad töötajaid erinevate esemetega. Aeg-ajalt ilmuvad inglise keeles küsimused, millele vastates põgenemine jätkub.

  • Videomäng. Toimub võitlus vastastega. Antud juhul on vastane kuri koer. Selleks, et vastast lüüa, tuleb kirjutada sõna inglise keeles. On võimalik juurde võita võitlusvahendeid.


  • Lauamäng. Üks tüdruk tahtis mängu kodus lõpuni valmis teha ja tõi mulle viimasel päeval valmis lauamängu koertest. 5. klassis oli üks õppetükk koertest. Selle mängu abil saab kõik üle korrata. Mängitakse täringu ja nööpidega. Täringut veeretades ja nööbiga käies satutakse mingi numbri peale, millest lähtuvalt tuleb lahendada ülesanne (1 - koeraga seotud sõnavara tõlkimine, 2 - koeratõugude tõlkimine, 3 - küsimused koerte kohta, 4 - nimetada koera kohta asju inglise keeles).



neljapäev, 14. juuni 2012

reede, 8. juuni 2012

Apple projekt ESSA Akadeemias


1. mail külastasid Gustav Adolfi Gümnaasiumit kolm õpetajat Inglismaalt ESSA Akadeemiast http://www.essaacademy.org/. ESSA Akadeemia on selle poolest eriline kool, et nad kasutavad ainult Apple tooteid. Õpetajad tutvustasid oma kooli ja rääkisid sellest, kuidas nad Apple tooteid kasutavad. Kuna teema võib huvitada ka teisi koole, siis kirjutasin kokkuvõtte ka oma ajaveebi.

Kooli ja kogu projekti üldiselt tutvustas Abdulaziz Chohan, kes on keemiaõpetaja ja toetab õpetajaid tehnoloogia kasutamisel. 2009. aastal sai koolist akadeemia. Enne seda oli tegemist tavalise kooliga, mille tase ei olnud just kõige parem. Projekti toetas valitsus ja ehitati uus hoone, kuhu oktoobris koliti. Uues koolimajas oli kõik teisiti. Ei olnud eraldi ruume õpilastele ja õpetajatele. Igaüks võis igale poole minna. Eesmärk oli olla õpikeskkond nii õpilastele kui ka õpetajatele. 

Tehnoloogilise poole pealt võeti kasutusele ainult Apple tooted, et ei oleks ühildumise probleeme. Kõigile õpilastele andis kool 2009. aasta detsembris iPod touchi, mida nad võisid ka koju võtta. Ainus kulutus oli see, et vanemad pidid maksma kindlustust juhuks kui seadmega midagi juhtub. Õpetajad said iPadi ja MacBooki. Koolimajas ei ole ühtegi interaktiivset tahvlit. Selle asemel on seintel LCD ekraanid, kuhu spetsiaalse seadme Apple TV abil saavad õpetajad saata oma iPadi pildi. Juhtmeid koolis pole, sest igal pool on wifi. Oluline on see, et tehnoloogia oleks lihtsalt kasutatav, siis õpetajad on nõus ka seda tegema. Printimine on peaaegu lõppenud ning majas on alles ainult üks printer. 

Kui õpilased said iPod touci, kardeti, et see vidin viib õpilased õppimisest eemale. Tegelikkus oli aga teine.  Paljud õpilased, kes varem olid vaiksed, hakkasid esitama küsimusi. Väga oluline oli, et küsimus saaks kiirelt vastuse igas kohas. Arvutisse peab sisse logima ja see võtab aega. Õpilased said juurdepääsu internetti. Kõike sai kontrollida. Näiteks oli koolis üks õpilane Poolast, kes ei osanud inglise keelt. Tavapäraselt oleks ta viidud keemia tunnist inglise keele täiendõppe tundi. Tänu iPod touchile sai õpilane olla tunnis ja kogu aeg vaadata sõnu, mida ta ei teadnud. Läptopi kasutamine oleks olnud liiga aeganõudev. iPod oli parem, kiirem ja segas kaasõpilasi vähem. Õppeedukus paranes pidevalt: 2007 37%, 2008 58%, 2009 67%. Visiooniks sai kõik õnnestub (all will succeed)

Alguses oli muidugi küsimuseks ka e-õppematerjalid, mida kasutada. Hakati kasutama palju vabasid keskkondi ja vaba tarkvara. Näiteks: eMoodle, DropBox, iTunesU. Õpetajad otsisid tasuta appe ja soovitasid siis neid õpilastele. Kooli kodulehelt võib vaadata, mida nad leidnud on http://www.essaacademy.org/apps-we-use.html. Samuti hakkasid õpetajad ise looma õpikuid iBook Authori abil. See programm on väga lihtne ning võimaldab ära kasutada ka kõik seni loodud dokumendid. 
Kooli tutvustusele järgnesid töötoad, kus Abdulaziz Chohan tutvustas iBook Authorit, Jenny Muter haridusteemalisi appe ja Nicholas Shaw iPadis raamatu loomist.


pühapäev, 3. juuni 2012

Kuidas muutub muusikaõpetus arvutiklassis?

Sel õppeaastal otsustasid kaks Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajat Ly Tammerik ja Moonika Tooming hakata muusikaõpetuse tunde üks kord nädalas läbi viima arvutiklassis. Tegemist oli 4. ja 5. klassiga, kes olid juba eelnevalt süvendatult saanud muusikaõpetust ning osaksid lugeda nooti ja mängida plokkflööti. Ja miks mitte nüüd lähemalt tuvustada ka võimalusi, mida pakub arvuti. Lõime koos ajaveebi http://eheluba.havike.eenet.ee/gagmuusika/, kus vajalikud juhendid kirjas. Kõik algas sellest, et tegime erinevaid olemasolevaid teste ning õppisime kasutama Noteflight http://www.noteflight.com/ programmi. Noteflight on tasuta veebipõhine noodikirjutusprogramm, mis võimaldab kohe kuulata sisestatut. See tähendas, et õige varsti sai anda õpilastele juba ülesandeid, kus nad ise muusikat kirjutasid. Muusikat tuli hakata õpetama teistmoodi. Tegemist oli väikeste heliloojatega, kellel tekkisid ka vastavad küsimused. Hiljem lisandusid juba uued programmid ning keskkonnad. Järjepidev töö õppeaasta kestel viis selleni, et 5. klass oli kevadeks võimeline kirjutama ise lugusid mitmele instrumendile, neid esitama, filmima ning veebi üles panema. Millised etapid tuli selleks aga läbida?

  1. Noteflight programmi õppimine.
  2. Rahvaviisidega tutvumine.
  3. Rahvaviisi ainetel enda pilliloo kirjutamine.
  4. Erinevate instrumentide lisamine loole.
  5. Õpilaste leidmine ansamblisse.
  6. Harjutamine, harjutamine, harjutamine.
  7. Heli ja videotöötlusprogrammidega tutvumine.
  8. Kontsert noorematele õpilastele. Kontserdi heli ja video salvestasid õpilased.
  9. Heli ja videofailide töötlus.
  10. Ajaveebi loomine http://gagomamuusika.blogspot.com/
Tegemist on väga eduka projektiga, mis meeldis õpilastele ning õpetajatele. 

pühapäev, 20. mai 2012

Plagiaadist

Plagiaadiga ei tahaks vist ükski õpetaja kokku puutuda, aga paraku puutub. Üheks võimaluseks plagiaati vältida oleks loobuda referaatidest, millel oli mõte siis kui õpilane selle käsitsi kirjutas ja oli sunnitud kirjutades kõik üle lugema. Tänapäeval töötab copy paste ideaalselt ja pärast mõningast tööd dokumendiga näeb kõik ilus ja ühtlane välja. Referaadi asemel võiks kasutada mõnda muud viisi, et panna õpilasi materjale läbi töötama. Miks mitte teha film, mõistekaart, ajatelg jne. Kui õpetaja tahab siiski jääda klassikalise referaadi juurde, siis võiks täpsemalt ette kirjutada, millistest osadest peab referaat koosnema ja millele tuleb tähelepanu pöörata. Kindlasti peab nõudma ka viitamist. Esseede kirjutamist ei saa aga paraku millegagi asendada. Õpilased peavad õppima oma mõtteid avaldama kirjalikul kujul. Kuidas aga sellisel juhul aru saada, kas kirjutise autor on õpilane ise või on jällegi mängus copy paste. Appi tulevad erinevad plagiaadi kontrollijad. Kõige lihtsam viis on muidugi kasutada Google'it ja kahlane lause sisse trükkida, kuid sinna saab paraku panna ainult väikeses mahus teksti. Õnneks on olemas hulk keskkondi, mis töö lihtsamaks teevad. Järgnevalt ülevaade neist plaigaadi kontrollijatest, mis ka eestikeelse teksti puhul töötasid.

Võtsin uurimiseks 3 teksti:

  1. Lõigu Wikipedia pruunkaru artilist  http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru
  2. Lõigu oma ühest blogipostitusest  http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/02/haridustehnoloogi-t-tiigrihppe-sa-s.html
  3. Ühe lühikese Miksikese referaadi klaverist  http://miksike.ee/documents/main/referaadid/klaverist.htm

Igale keskkonnale andsin punkte:

  1. leidis üles karu artikli (1 punkt)
  2. leidis üles blogipostituse (1 punkt)
  3. leidis üles referaadi klaverist(1 punkt)
  4. lisapunktid erinevate võimaluste eest (3 punkti)


Dupli Checker http://www.duplichecker.com/
(1+0+0+1=2 punkti)
Google, Yahoo ja Msn otsingumootorite valimise võimalus. Pakub lausete kaupa, kust lause pärit on. Selle võimaluse eest annan ühe lisapunkti. On võimalus üles laadida ka faili, kuid see mul ei õnnestunud. Karu wikipedia artikkel tuli välja. Blogi ja referaadi puhul plagiaati ei leidnud.

Plagiarism Checker http://searchenginereports.net/articlecheck.aspx
(1+0+0+1=2 punkti)
Huvitav keskkond, sest saab liuguri abil määrata tundlikkust. Liuguri eest andsin ühe punkti. Paraku aitas ainult see, kui tundlikkus oli maksimumi peal. Karu wikipedia artikkel tuli välja. Blogiartiklit üles ei leitud, pakuti kahte valet allikat, kus oli lihtsalt kasutatud sõnu samas järjekorras ühes lauses. Referaadi sisestamisel tuli kommentaarita veateade.



Plagiarism Checker http://www.plagiarismchecker.com/

(1+1+1+0=3 punkti)
Google ja Yahoo otsing. Google lubab sisestada 32 sõna ja Yahoo 50. Seega jäävad lisapunktid ära. Kõik tulemused aga keskkond leidis.

Plagiarism Checker http://www.dustball.com/cs/plagiarism.checker/
(1+1+1+1=4 punkti)
Lihtne, loogiline ja reklaamivaba välimus. Selle eest kindlasti lisapunkt. Natuke häiris see, et ma kohe ei näinud, mis aadressil asub originaal. Väga hea oli see, et leidis kõik üles, pakkudes esimesena just õiget allikat.

Plagium http://www.plagium.com/
(1+1+0+3=5 punkti)
Kiire otsingu saab teha tasuta. Kontot omades on võimalik ka tulemused salvestada. Tulemused tulevad loeteluna, mida saab osade kaupa sulgeda. Näha on ka protsent, kui palju tekstid sarnanevad. Kõige selle eest kolm lisapunkti. Karu kohta leiti mitu tulemust, haridustehnoloogide artikli puhul üks õige tulemus. Miksikese referaati ei leitud, kuid leiti erinevaid kohti, kus seda on nähtavasti kasutatud (wikid, annaabi).



pühapäev, 6. mai 2012

Kuidas teha filmi?

Filmitegemine meeldib nii õpetajatele kui ka õpilastele. Otsustasin kokku koondada kõik materjalid, mida ma sel teemal loonud olen, et filmitegemine lihtsamaks teha.

1. Idee, stsenaarium ja storyboard
Kõige tähtsam on muidugi leida filmimiseks hea idee. Tihti on teema ette antud, aga siis tasuks ka kõik rahulikult läbi mõelda ja kirja panna. Alustuseks peaks kirjutama stsenaariumi, kus kirjutatakse lahti, mida ja kus filmis tehakse. Mida täpsemalt on film lahti kirjutatud, seda kergem on pärast filmimist planeerida. Loomuliult võib selguda, et filmimise käigus on vaja teha stsenaariumisse muudatusi. Storyboard e piltlugu võimaldab minna veel täpsemaks ja sellisel juhul joonistatakse film piltide abil lahti. Seda võib teha paberi ja pliiatsiga või võtta appi mõni programm. Näiteks Celtx:


2. Riistvara

Kindlasti peab mõtlema sellele, millist riistvara saate filmimiseks kasutada. Järgnevalt väike video sellest:


3. Kuidas filmida
Enne kaameraga välja tormamist tasuks üle vaadata järgnev video, eriti siis, kui tegemist on esimeste katsetustega. Natuke ette teades on võimalik päris palju vigu ära hoida. Kindlasti küsige inimestelt, kas nad on nõus, et neid filmitakse ja öelge, mida plaanite oma filmiga teha.


4. Monteerimine
Kui kõik vajalik filmitud, algab monteerimine, mille käigus pannakse klippidest kokku tervikvideo. Selle tarvis on olemas nii veebipõhiseid kui ka arvutisse installeeritavaid programme. Koolielus on leida hulgaliselt erinevaid juhendeid http://koolielu.ee/tools/?tag=video. Mina eelistaks arvutisse installeeritud programme, sest videtöötlus on väga ressursimahukas ning aeganõudev.
Juhendid:



5. Heli
Võib juhtuda, et videot monteerides tuleb heli asendada või on vaja juurde panna muusika.
Heli salvestamiseks on kõige sobivam programm Audacity http://koolielu.ee/tools/read/10185.
Videot tehes peab kindlasti arvestama sellega, et ei eksitaks autoriõiguste vastu. Põhiveaks ongi tavaliselt see, et taustaks pannakse mõne oma lemmikesineja laul. Seda aga luba küsimata teha ei tohi. Kuidas leida vabasid helifaile? http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2011/01/kuidas-leida-vabasid-helifaile-ning.html

6. Avaldamine
Filmi tehakse ikka selleks, et seda kellegagi jagada. Filmi võib salvestada arvutisse või siis avaldada veebis. Internetis on palju keskkondi, kus oma videot avaldada:

pühapäev, 29. aprill 2012

Videod "Miks ma uurin?"

Uurimistööd on uue õppekava järgi muutunud koolides väga oluliseks. X Prize Foundation korraldas videote võistluse, mis pidid andma vastuse küsimusele "Miks ma uurin?" http://www.citizenglobal.com/xprize/exploration#!/submit/Whydoyouprizeexploration. Vaatasin neid videoid ja kohe tekkis mõte, et tegelikult sobiks need väga hästi inspireerima õpilasi nende uurimistöödes. Võiduvideo kuulub Joe Caprale, kes tegi 17 päeva jooksul pildistas Islandi loodust. Tulemus on väga ilus ja võimas. Ka teised videod väärivad vaatamist.

kolmapäev, 18. aprill 2012

Lugerist ja e-raamatutest

Lugerid on juba ammu poodidesse jõudnud, aga siiani olin ikkagi eelistanud paberkandjal raamatuid. Tänu Siret Lahemaale, kes soovitas endale luger soetada, ostsin endale ka selle seadme. Nüüd olen juba kuu lugeri kasutaja olnud ning ei kahetse. Et mitte reklaami teha, siis jätan nimetamata, millise lugeri ostsin. Seda peab igaüks ise otsustama. Abiks on veebis hulk artikleid ja videoid:
Kui aga luger soetatud, siis on järgmiseks mureks, kust saada lugemiseks raamatuid. Otsustasin alustada tasuta raamatutega. Neid on paraku eesti keeles vähe, kuid kes inglise keelt loeb, leiab lugemist palju. Üheks toredaks võõrkeelseks keskkonnaks on http://www.gutenberg.org/, kust saab raamatuid erinevas formaadis alla laadida. Lugerisõbrad soovitavad ka http://www.scribd.com/ keskkonda pilk peale visata. Millist raamatupoodi aga Eestis valida? Tegin ühe võrdluse, et välja selgitada, kus on kõige rohkem raamatud, kus on kõige soodsamad ja kust on kõige mugavam otsida. Kriteerimiteks on:
  1. Kui palju on eestikeelseid raamatuid?
  2. Kui palju maksab A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I". Tammsaare teosed tulid just vabasse kasutusse, sest autori surmast möödus rohkem kui 70 aastat.
  3. Kui palju maksab Andrus Kivirähu "Rehepapi" paberkandjal ja e-raamat.
  4. Milline raamatu on kõige kallim?
  5. Mille järgi on võimalik sorteerida raamatuid?
E-raamatute poed:
Pood Kui palju? Tõde ja õigus I Rehepapp Kõige kallim Sorteerimine
Apollo 791 9.92 12,22 paber
8.24 e-raamat
A. Kitzberg "Libahunt"
29
positsioon,
nimetus,
hind,
lisamise aeg
Rahva Raamat 806

8.43 9.67 paber
6.80 e-raamat
Karistusseadustik: kommenteeritud
väljaanne
70.57
uuemad enne,
tähestikuline,
tarneaeg,
odavamast alates, kallimast alates
Raamatumaailm 729 0 7.83 Johannes Aaviku ideede päevik
28.5
müügi TOP,
odavamad eespool,
kallimad eespool, keskmine hinne,
uuemad eespool
Krisostomus

813

9.42 - ? -
Delfi Digiraamat 569 9.92 8.24 ? -
E-books 511 - - Lühike maailma ajalugu 15.08 hinnang,
hind,
ilmumisaeg,
autor







reede, 30. märts 2012

Tulevikuklassiruum Brüsselis

European Schoolnet on oma Brüsseli peakontorisse loonud erinevate firmade abil tuleviku klassiruumi (Future Classroom Lab). Klassiruumi mõte on näidata erinevaid tehnoloogiaid ja nende kasutamise viise. Õpetajatele viiakse klassis läbi koolitusi ning nad saavad kohe kohapeal katsetada erinevad vahendeid.
Klass loomisel on arvestatud 6 põhimõtet, mille järgi on klass jagatud osadeks. Igas osas saab tegeleda erinevate tegevustega.

Suhtle (interact)
Suhtlemisega oli arvestatud klassi igas piirkonnas, sest see on üks tulevikuklassiruumi alus. Ikka olid lauad grupikaupa pandud või nii, et see võimaldaks omavahel asju arutada.

Esitle (present)
Muruvaibaga kaetud antiikteatri mõjutustega koht, kus on hea teha esitlusi ja plenaarsessioone. Istmete all oli hulgaliselt ruumi erinevate vahendite jaoks. Tänu lukule on seal mugav hoida näiteks sülearvuteid.
Uuri (investigate)
Kergesti muudetav piirkond, kus eriti toredad olid lauad, mida sai kerge vaevaga teise kohta panna või hoopis seina äärde kokku lükata. Laudade peal oli tohutul hulgal erinevaid seadmeid: sensorid, tahvelarvutid, robotid jne.

Loo (create)
See on multimeedia nurk, kuhu on valmis pandud kaamera, ekraan, prožektorid ja arvutid. Õpilased saavad arendada oma multimeediaoskuseid ja olla loovad. Võimalus on kasutada ka green screeni.
Vaheta ideid (exchange)
Hea koht koostöö tegemiseks, kus õpilased võivad ise tegutseda arendades grupi- ja projektitöö oskuseid. Põnevad olid koostöölauad, mida sai panna nii horisontaal- kui ka vertikaalasendisse ning millele oli suunatud projektor. Elektroonilise pliiatisiga oli väga mugav navigeerida.
Arenda (develop)
Vaikne koht, kuhu saab eralduda individuaalseks või paaristööks. Arvuti, mis asub laual, saab ka lükata laua sisse, luues tavapärase kirjutuslaua.
Aitäh Martin Sillaotsale, kes lubas kasutada oma pilte.