esmaspäev, 22. august 2011

Bloom'i digitaalne taksonoomia

Õpetajaks õppides või õpetajana töötades oleme kuulnud Bloom'i taksonoomiast ehk kognitiivsest taksonoomiast. Bloom järgis mõtlemisprotsessi ja oma taksonoomias järjestas kategooriad madalama taseme mõtlemisoskustest kõrgema taseme mõtlemisoskusteni. 2001. aastal avaldasid Lorin Anderson ja David Krathwohl parandatud taksonoomia. Nimisõnade asemel kasutati tegusõnu ning kaks viimast kategooriat vahetasid kohad. Taksonoomia kirjeldab seda, kuidas me õpime. Kõik algab meelde jätmisega. Siis on alles võimalik mõista, rakendada, analüüsida, hinnata tegevust ja lõpptulemusena luua. Selge on see, et iga tegevuse ja ülesande juures ei jõua kõiki tasemeid läbida, kuid oma tööd planeerides peaksid õpetajad siiski mõtlema, kas nad jõuavad õpilastega ka kõige kõrgemate mõtlemise tasemeteni.


Kuidas aga Bloomi taksonoomiat rakendada e-õppes ehk mis on Bloomi digitaalne taksonoomia. Selge on see, et erinevate programme ja veebilehti ei saa kategoriseerida lähtuvalt taksonoomiast. Küsimus on ikkagi meetodites. Näiteks mõnda mõistekaarditarkvara võib kasutada nii meeldejätmisel, mõistmisel, rakendamisel jne.

Jätame meelde (otsime, teeme loetelusid, tunneme ära, kirjeldame, kasutame järjehoidjad, tõstame teksti esile/marker, googeldame)
  • Konspekti kirjutamine arvutisse.
  • Enesekontrollitestide täitmine.
  • Lihtsad ideekaardid.
  • Linkide lisamine sotsiaalsesse järjehoidjasse.
  • Google otsingu kasutamine.
Mõistame (interpreteerime, teeme kokkuvõtteid, klassifitseerime, täiendatud otsing, blogime, kasutame twitterit, kategoriseerime, märksõnastame, kommenteerime)
  • Kokkuvõtete kirjutamine arvutis.
  • Materjalide kogumine ajaveebi või lihtsale kodulehele.
  • Mõttekaartide kasutamine.
  • Täiendatud Google otsing.
  • Päeviku pidamine.
  • Sotsiaalses järjehoidjas märksõnade lisamine.
  • RSS agregaatorite kasutamine.
Rakendame (kasutame, viime täide, laeme üles, jagame, toimetame, mängime)
  • Koomiksite loomine.
  • Simulatsioonide loomine.
  • Audio- ja videokonverentsid.
  • Esitluste loomine.
  • Intervjuude salvestamine.
  • Wikide kasutamine.
  • Dokumentide jagamine.
  • Mängimine.
Analüüsime (võrdleme, organiseerime, integreerime, leiame, struktureerime)
  • Küsitluste ja pollide loomine.
  • Andmebaaside kasutamine.
  • Mõttekaartide kasutamine.
  • Aruannete loomine.
  • Diagrammide, graafikute ja tabelite loomine.
Hindame (kritiseerime, eksperimenteerime, testime, jälgime, kommenteerime ajaveebe, modereerime, püstitame hüpoteese, uurime)
  • Debatid ja arutelud.
  • Audio- ja videokonverentsid.
  • Aruanded.
  • Vestlusringid.
  • Järelduste tegemine.
Loome (disainime, planeerime, programmeerime, filmime, animeerime, blogime, miksime, avaldame)
  • Filmi tegemine.
  • Esitluse loomine.
  • Jutu loomine.
  • Programmeerimine.
  • Projektid.
  • Laulude loomine.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas järjehoidjate ja ajaveebide kasutamist vaadelda Bloom'i digitaalsest taksonoomiast lähtuvalt.


Järjehoidjad

Ajaveebid

loome


Isiklik ajaveeb

hindame


Modereerimine, kommenteerimine

analüüsime



rakendame



mõistame

Struktureeritud brauseri järjehoidja,

Detailne sotsiaalne järjehoidja

Postituste kirjutamine

jätame meelde

Brauseri järjehoidja, sotsiaalne järjehoidja



Lisalugemist:
http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=74&name=andrus_rinde.pdf
http://edorigami.wikispaces.com/file/view/bloom%27s+Digital+taxonomy+v3.01.pdf

laupäev, 20. august 2011

Helide saar

Arvutit kasutatakse palju muusika kuulamiseks. Miks mitte seda ise luua. Avastasin keskkonna, mis võimaldab seda väga mänguliselt teha. Tegemist on helide saarega (Isle of Tune) http://isleoftune.com/, kus erinevaid vahendeid kasutades saab lugusid ehitada. Autod sõidavad mööda teed ja kui need mööduvad mõnest objektist (puud, majad, lambid, lilled) tekivad helid. Enne ise looma hakkamist on hea teiste töödega tutvuda. Siin on näide laulust "Kui sul tuju hea"
http://isleoftune.com/?id=114682

neljapäev, 11. august 2011

Kaosekunst

Mõnikord on tore lihtsalt sirgeldada ja vaadata, mis sellest välja tuleb. Keskkonnas http://bomomo.com/ saab sisse logimata ja 20 erinevat vahendit kasutades luua pilte, mille tegelikuks loojaks on juhus. Samas on võimalik kaosest süsteemi avastada ning ohjad enda kätte võtta. Miks mitte kirjeldada matemaatikatunnis matemaatiliste terminitega, mida erinevad töövahendid teevad või siis kunstitunnis üritada erinevaid emotsioone väljendada.

teisipäev, 2. august 2011

Videopedia

Viimasel ajal olen aina rohkem abi saanud probleemide lahendamisel videoid kasutades. Tavaline googeldamine ei ole nii edukas olnud. Muidugi on teada, et kõige populaarsem videote jagamise ja otsimise koht on youtube.com. Mulle hakkas aga silma hoopis kaks teist keskkonda, mis nimetavad ennast Wikipedia analoogiat kasutades videopediaks. Teeks nüüd väikese katse ja vaataks, milline keskkond siis oma nime õigustab ja võiks olla kõige parem videopedia. Otsisin igast keskkonnast vastust 5 küsimusele.

küsimused
5min Life Videopedia http://www.5min.com/ Videopedia http://www.videopediaworld.com/ Youtube http://www.youtube.com/
1. Kuidas puhastatakse lauahõbedat? 5
0
293
2. Kuidas kasutada valgust filmimisel? 9
0
78200
3. Kuidas voltida elevanti? 1
0
417
4. Kuidas teha MS Office 2007 sisukorda? 0
0
230
5. Kuidas hoida tunnis distsipliini?
8
2
260
Kokkuvõte
Täitsa asjalik keskkond ja head videod.
Ei osanud ma sealt otsida ükskõik kuidas otsingusõnu sisestasin.
Pole midagi teha, jällegi on youtube võitja:)