pühapäev, 22. detsember 2013

Parim kiire tagasiside kogumise vahend a la Socrative

Viimasel ajal on tekkinud väga palju vahendeid, mis võimaldavad koguda õpilastelt kiirelt tagasisidet, kasutades mobiilseid vahendeid. Õpetaja saab jooksvalt esitada küsimusi kogu klassile või teha testi, mida õpilased oma seademetega lahendada saavad. Õpilased kontot reeglina ei vaja vaid sisestavad klassi numbri. Kõige tuntum nendest keskkondadest on Socrative, mida paljud õpetajad ja õppejõud juba kasutavad. Järgnevalt katsetan ka teisi ja selgitan välja, milline neist on kõige parem.

Tingimused:
1. Mitu küsitlust tasuta teha saab (2 punkti)
2. Kui paju õpilasi saab vastata (-20 õpilast 1 punkt, 20-50 õpilast 2 punkti, 50- õpilast 3 punkti)
3. On olemas rakendused nutiseadmetele Apple ja Android (2 punkti)
4. Küsimuste liigid (2 punkti)
5. Keskkonna lihtsus (2 punkti)
6. Tulemuste kogumine (2 punkti)
7. Testide jagamine (2 punkt)
8. Välimus (2 punkt)
9. Piltide lisamine (1 punkt)
10. Lisapunktid (2 punkti)

Quizsocket http://www.quizsocket.com/
(2+3+0+0+1+0+0+1+0+0=6 punkti)
Väga lihtne keskkond, kus ei ole sisselogimist. Võimaldab kiirelt luua küsitlusi nelja vastusevariandiga. Pigem arvamuse küsimine. Küsis e-maili, aga mingit kirja postkasti ei tulnud.

TheAnswerPad http://theanswerpad.com/
(2+3+1+2+1+1+0+1+0+1=11 punkti)
Palju võimalusi pakkuv keskkond, kus tasuta saab luua 8 rühma ja osaleda 200 õpilast. Õpetaja peab looma rühmad ja saab ka eelnevalt registreerida õpilased. On võimalik läbi viia interaktiivset tundi, kus õpetaja näeb õpilaste lahendusi. Tundub, et eriti on mõeldud matemaatika peale, sest kuuest võimalikust küsimusetüübist on enamus seotud matemaatikaga. Halb on see, et küsimusi sisestada ei saa. Saab sisestada ainult vastuseid. Seega peab õpilasele tegema eraldi lehele ka küsimustega või siis näitama neid ekraani peal. On olemas rakendus iPADile, kuid tasuta rakendus ei võimalda tulemusi alla laadida. Tulemused on näha testi tegemise ajal, kuid neid ei saa salvestada ja kui testi tegemine lõpetada, siis kaovad need ära. Lisapunkt keskkonnale läheb matemaatika eest.

ExitTicket http://exitticket.org/
(2+3+1+3+1+2+0+1+0+0=13 punkti)
Kuidagi kohmakas keskkond, kus on raske orienteeruda. Lisavõimalusi on palju ning on olemas ka iPADi rakendus. Tasuta saab luua 8 klassi, igas klassis kuni 60 õpilast. Testides kuni 10 küsimust. Testis jah/ei, valikvastused ja vabavastus. Kindlasti peab sisestama õige vastuse. Saab teha ka nn väljapääsupileteid. 

GoSoapBox http://app.gosoapbox.com/
(2+2+0+1+1+2+1+2+1+1=13 punkti)
Sellest keskkonnast sai juba minu üks lemmikutest ning seetõttu on olemas ka juhend Koolielu portaalis (http://koolielu.ee/tools/read/345232). Tasuta saab osaleda kuni 30 õpilast. Hea on see, et saab luua sündmuse, mis saab koodi ning mille alla saab luua erinevaid teste, polle ja vestlusi. Kõiki neid saab vajadusel õpilastele avada või siis sulgeda. Jooksvalt saab neid ka juurde teha ning määrata seda, kas vastused on nähtavad kõigile. Andmefaili saab MS Exceli's avada. Kuigi eraldi rakendusi nutiseadmetele ei ole, saab keskkonda edukalt kasutada veebibrauseriga. Sündmusele saab lisada juurde moderaatoreid ning sündumust saab kopeerida ja arhiveerida. Pilte saab lisada URLi abil. Küsimusi saavad esitada ka õpilased. Lisapunkt sündmuse loomise eest.

Kahoot https://getkahoot.com/
(2+3+0+1+1+1+2+2+1+1=14 punkti)
Tegemist on keskkonnaga, mis toetab mängupõhist õpet. Saab teha teste, polle ja arutelusid ning piiranguid pole. Ka õpilased saavad teha mänge, kui neil on konto. Saab lisada pilte. Mängud saavad olla privaatsed ja avalikud. Mänge saab jagada kuni kümne inimesega saab või siis panna avalikult üles. Küsimustele vastamisel on ajalimiit ja kõik vastavad ühes tempos. Tulemused saab MS Exceli'sse alla laadida, aga hiljem neid enam keskkonnast kätte ei saa. Natuke segas see, et küsimus on nähtav ainult õpetaja arvutist ja vastusevariandid ka. Õpilase seadmes on ainult kujundid. Samuti on kogu aeg näha edetabel. Samas on tegemist tõsiselt mängulise keskkonnaga, mis peaks haarama eriti nooremaid õpilasi. Üks lisapunkt mängulisuse eest.

Infuselearning http://www.infuselearning.com/
(2+3+0+2+2+2+2+1+1+2=17 punkti)
Üks võitjatest, mis sarnaneb Socrativile, aga võimalusi on rohkem. Näiteks küsimuste liigid on õige/vale, mitmikvalik, järjestamine, lühivastus, numbriline vastus, Likerti skaala. Mingeid piiranguid ma keskkonnal ei leidnud. Lisapunkt, et saab joonistada ja saab määrata mitu õiget vastust valikvastustega küsimustes. Kunagi katsetasin keskkonda õpilastega ka. Joonistamisega oli natuke probleeme, aga see võis olla tingitud ka wifiühendusest. Kindlasti tasub keskkonda proovida.

Socrative http://socrative.com/
(2+2+2+1+2+2+2+2+1+1=17 punkti)
Esimene keskkond, mida ma kasutama hakkasin ja mis ka praegu üheks võitjaks sai. Socrative'iga saab teha lõputult valikvasutsega või vabavastusega küsitlusi, millele saab vastata kuni 50 õpilast. On olemas rakendused nutiseadmetele. Testi saab jagada teiste õpetajatega spetsiaalse numbri abil. On võimalik lisada ka pilte. Testi läbiviimsel saab otsustada, kas õpetaja määrab tempo või õpilased saavad vabalt vastata. Lisapunkt lihtsuse eest.

Tegelikult ei tahaks ma praegu üldse neid keskkond järjestada. Mul on tunne, et parimat ei saagi välja selgitada, sest igaühel on oma plussid ning kõik oleneb kasutajast ja tema soovidest. Kindlasti on tegemist arenevate keskkondadega, mis pidevalt muutuvad ja täienevad.

laupäev, 7. detsember 2013

Pekka Ihanaineni töötuba " "Pedagogy of Simultaneity"

4. detsembril toimus Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Pekka Ihanaineni töötuba "Pedagogy of Simultaneity". Pekka on HAAGA-HELIA koolist ning tema eesmärgiks oli tutvustada mobiilsete seadmete kasutamise võimalust õppetöös.

Esimene tund töötoast kulus teooria tutvustamisele. Kuna me elame praegu kogu aeg muutuvas ajas, muutub õppekava, muutub maailm, muutuvad õpilased jne, siis on mõnikord kõige sellega raske kohaneda. Vasutseks on simultaanpedagoogika (pedagogy of simultaneity) https://sites.google.com/site/pedaofsim/. Simultaanpedagoogikal on kolm põhimõtet:

  • usaldus (trust)
  • diskussioon (discussion)
  • kollaaž (collage)
Usaldus on õppimises väga oluline. Õppimine toimub igal pool ja õpetaja peab usaldama oma õpilasi. Me peame uskuma, et lapsed õpivad olulisi asju. Õpetaja roll on seda märgata ja sellest aru saada. Ei pea loobuma traditsioonilisest õppest, kuid peab aru saama, et on ka teine maailm

Diskussioonioskus on inimsuhtlemise baasoskus. Kui teha õpilaste rühmatööd, siis peab neile alguses andma aega diskussiooniks. Pedagoogikas on väga palju erinevaid õppemeetodeid, mis baseeruvad diskussioonil. Näiteks maailmakohvik.

Õpilased peaksid muutuma oma teadmiste omanikeks. Pidevalt on küsitud, et kas jalgratast on vaja mitu korda leiutada. Tegelikult on vaja küll. Kui õpilased ühendavad teadmised, mis on neile olulised, on tulemuseks kollaaž. Soomes on viimasel ajal arutletud selle üle, et õpilased peaksid oma õppematerjalid ise koostama.

Väga oluline on simultaanpedagoogika just väljaspool klassiruumi. Maailm kutsub meid klassist välja. Töötoas järgneski praktiline ülesanne, kus osalised pidid minema klassiruumist välja ning oma nutiseadmeid kasutades tegema ühe kollaaži.
Näited valmis töödest:

pühapäev, 24. november 2013

Uut moodi õppima (4. nädal)

Sel nädalal oli 1. trimestri lõpp ja seetõttu võtsime asju natuke rahulikumalt. Õpilased said valida, kas nad töötavad rühmades või siis tavapäraselt. Ainult neli tüdrukut tahtsid tavapäraselt õppida. Nendele ütlesin mina igast tunnis, mida nad teevad. Väga mugav see õpetaja jaoks ei ole, sest raske on asju hallata.

Ülesandeid oli seekord vähem ning kõigega tuldi toime. Nädala lõpus tegin pika tagasiside küsimustiku, et teada, kuidas edasi minna. Ainult kaks õpilast ei taha grupis õppida. Samas kirjutas üks neist, et grupis õppides saavad asjad parmini selgeks. Ma arvan, et pigem ootavad nad natuke rangemaid reegleid. Arvati, et igal nädalal võiks olla arvutiga seotud loovülesandeid ja vähem võiks töövihikust asju teha. Mõnel õpilasel oli  ka mure, kuidas asjad selgeks saavad.

Järgmisel nädalal otsustasin, et tahan näha, kuidas nad oma tööd kavandavad ning rollide jagamist rühmas.

pühapäev, 17. november 2013

Uut moodi õppima (3. nädal)

Tegelikult olin ma valmis selleks, et on tulemas tagasilöögid ja need tuldki. Huvitav, et rühmad ei olnud ülesandeid kätte saanud enne esmaspäeva, kuigi jagasin neid juba neljapäeval. Kuna süsteem oli juba selge, siis seekord pidin ma juba esmaspäeval kontrollimisega pihta hakkama, sest kiirelt asuti tööle. Käisin ka iga rühmaga eraldi vestlemas mõne ülesande täpsustamiseks. Minu suureks veaks oli aga see, et ma ei osanud nende jõudlust arvestada ning ülesandeid oli liiga palju. Esmaspäeval ja kolmapäeval töötati rahulikult, kuid neljapäeval oli näha, et on probleeme. Rühmad said aru, et nad ei jõua oma asjadega valmis. Palju oli nurinat ning mõne rühmaga lihtsalt istusime maha ja rääkisime. Lubasin seda, et iga rühm võib jätta kaks ülesannet tegemata omal valikul. Aga mõnel rühmal jäi tegemata rohkemgi.

Kui tund läbi sai, siis õpilased ei läinud ära vaid rääkisid oma muredest. Välja hakkas kooruma ka see, et rühmaliikmete panused ei olnud võrdsed. Oli neid, kes tegid väga palju ja neid, kes kuulasid lihtsalt muusikat. Üks poiss tundis muret, et ta ei ole selle kolme nädala jooksul tegelikult midagi õppinud ja aru saanud, et see kui ma töövihikust vead ära märgin ja tagasi saadan, ei tee asja selgemaks. Pakuti välja seda, et võiks hakata tegema mõnel nädalal vanamoodi tunde ja mõnel nädalal rühmatööd.

Ma ise sain palju mõtteainet ja ka mina ei ole kõigega rahul. Ma kulutan liiga palju aega kontrollimisele, kas asjad on tehtud mitte sellele, kas asjad on selged. Mulle ei meeldi üldse see, et on õpilasi, kes mugavlevad rühmas. Mis siis, et tegelik elu ongi ju selline.

Nädala lõpus pidi jälle andma tagasisidet ning arvamused oli seinast-seina. Mõned näited:

  • See nädal on olnud kõige raskem ja piinarikkam või midagi sellist. Võib jätkata samas vaimus paar nädalat, aga võiks juba tavalistele tundidele üle minna tagasi. Ega eriti midagi see nädal ei õppinud. Eks midagi oli ka positiivset. Näiteks laulmine oli lahe ülesanne. Ma olin nii poolt kui ka vastu sellele nädalale.
  • Jee tore on nii õppida tahaks igavesti õppida nii.Oleme kõike õppinud. :) :) :)
  • See nädal oli teguderohke, kuid saime siiski hakkama. Järgmine nädal võiks olla natuke vähem ülesandeid. Mul oli tore, kuid võiks olla mõningaid muutusi. Sain aru, et tiimistöötamine on tore ja seda võiks veel teha.
  • See nädal on möödunud kiiresti, aga see nädal oli ka väga raske. Osad ei teinud tööd. Tõlkimine oli kõige kasulikum minu arvates. Võiks selliseid tunde veel teha, aga mitte järjest nii palju, näiteks vahetevahel. Järgmine nädal võiks tavalise tunni teha.
Lubasin, et järgmisel nädalal on neil kaks valikut: jätkata oma rühmas või siis tavapärases tunnis. On aeg maha istuda ja järele mõelda.

laupäev, 9. november 2013

Uut moodi õppima (nädal 2)

Ka sel nädalal jätkasin analoogselt eelmisele nädalale ja jagasin nädala alguses kõik ülesanded rühmadele kätte. Rühmad jäid samaks. Läksin juba enne tunni algust klassi ning panin lehed ülesannetega laudadele. Kui tunni alguses tagasi tulin, siis kõik juba töötasid. Seekord panin tähele, et kui eelmisel nädalal hakati lahendama ülesandeid järjest, siis nüüd tehti alguses plaani, mida teha koolis ja mida kodus. Pelgasin natuke seda, et hakatakse kiirustades kõike tegema ja kannatab kvaliteet. Näiteks oli õpilastel vaja koostada inglisekeelne menüü, mida saab teha kolme minuti või kolme tunniga. Minu hirm oli aga asjatu ning menüüd olid igati ilusad ning viimistletud. Panin tähele ka seda, et õpilased tegid inglise keele ülesandeid näiteks matemaatikatunnis, mis toimus arvutiklassis. Ühe rühma liige kutsus oma rühma koju ning seal tehti väga palju ära. Tulemuseks oli see, et nemad olid kõige kiirem rühm.

Nädala lõpus küsisin, mis ülesanne oli kõige kasulikum, põnevam ja raskem. Huvitav, et kõige kasulikumaks ja raskemaks peeti töövihiku harjutusi. Rühm saab teha harjutusi koos ning mina kontrollin ühte juhuslikku töövihikut rühmast. Kui on vigu, saadan töövihiku tagasi ning nad peavad vead üles otsima. Ma ise ei ole sugugi kindel, et töövihiku harjutused on kõige kasulikumad. Seda võiks tulevikus kontrollida, kuidas kõige paremini asjad selgeks saavad. Kõige põnevamaks peeti menüü või mängu tegemist. Mängud tulid väga erinevad ja huvitavad. Õpilased kasutasid ka keskkondi, mida nad näiteks matemaatikatunnis on uurinud. Üheks küsimuseks oli see, kuidas nende rühm töötas ning milline oli nende roll. Sellele küsimusele ma asjalikke vastuseid ei saanud. Järelikult ei oska nad seda veel analüüsida. Küsisin ka soovitusi iseendale. Enamus arvas, et kõik on väga lahe ja läheme nii edasi. Üks poiss soovis muuta rühmi ning üks tüdruk tahtis, et me õpiks nii nagu varem.

Üheks uueks huvitavaks nähtuseks sel nädalal oli see, et päris paljud käisid minu juures, et muuta veidi ülesandeid. Näiteks pidi igaüks koostama menüü, kuid üks rühm tahtis koos teha ühe suure menüü. Samuti olin ma ette andnud mängu koostamise keskkonna LearningApps, kuid ka selles osas küsisid mitu rühma luba valida midagi muud. See kõik on ainult positiivne.

Rühmade koosseis kerkiski üles ning need rühmad, kellel koostöö ei sujunud nii hästi, tahtsid vahetust. Üks poiss pakkus välja väga hea idee - rühmade liidriteks võiks saada parimate rühmade liikmed. Nii otsustasimegi teha. Pakkusin välja, et teeme uued rühmad esmaspäeval, kui algab uus nädal. Õpilased ei olnud nõus, sest nemad tahtsid alustada varem. Lubasin, et uue nädala ülesanded on üleval laupäeva õhtuks GoogleDocsis ja nad tahtsid juba alustada. Minu uueks hirmuks on see, et mis siis saab, kui nad tulevad esmaspäeval kooli ja kõik ülesanded on  juba tehtud:)

laupäev, 2. november 2013

Uut moodi õppima (1. nädal)

Juba pikemat aega olen ma mõelnud selle üle, kuidas ma õpetan ja tundnud seda, et päris õige see ei ole. Me ootame tulevikus oma õpilastelt, et nad oleksid ettevõtlikud, loovad, oskaksid ise õppida ja oma aega planeerida ning tuleksid hästi toime rühmatöös. Koolis me seda aga eriti ei õpeta. Kui tund algab, siis on õpetaja see, kes ütleb, mida tehakse, millal tehakse ja kuidas tehakse. Õpilane ei saa ise midagi otsustada.

Annan sel õppeaastal 6. klassis inglise keelt ning leppisin õpilastega eelmise veerandi lõpus kokku, et uuest veerandist alustame uutmoodi ja nemad saavad otsustada, millal ja mida nad teevad. Otsustasin alguses lihtsuse mõttes päris palju ette kirjutada, mida teha, kuid jätta vabaks see, milla teha. Panin GoogleDocsi kirja nädala ülesanded ja jagasin õpilastega. Lõin ka tabeli, kus oli kohe näha, kui mõni ülesanne on tehtud.

Esimeses tunnis valisin juhuslikult liidrid, kes moodustasid endale kolmesed rühmad. Iga rühm sai ülesanded kätte ning pidi kõigepealt mõtlema, millal ja mida teha. Üheks nädala tunniks olin broneerinud ka arvutiklassi, mida õpilased võisid kasutada. Samuti olid lubatud nende oma seadmed. Natuke oli segadust ning kahjuks hakkas enamus rühmadest lahendama ülesandeid nimekirja algusest. Mina vajadusel konsulteerisin ja selgitasin. Peale esimest tundi leidsid kaks poissi, et neile tegelikult ei meeldi seda teha, et nad tahaks, et mina ütleks, mida ja millal. Teised olid uuendustega rahul.

Järgmises tunnis said juba kõik paremini aru, mida teha ja töö sujus. Olin teinud ka Doodle'isse broneerimiskalendri, kus rühmad said endale aja valida, millal teha näiteks testi või vastata mulle jutustamist. Ülejäänud aja kontrollisin postitusi Edmodos, nõustasin või siis parandasin töövihikuharjutusi koos rühma liidriga.

Viimases nädala tunnis kulus enamus aega broneeringutega tegelemiseks, käidi tegemas testi ning jutustamas. Üks rühm sai kõik tegevused valmis juba 20 minutit peale tunni algust. Nendel lubasin tegeleda siis oma asjadega. Teistel rühmadel võttis asi rohkem aega. Ühel rühmal oli liider haigeks jäänud ja neil oli natuke probleeme, teises rühmas loobus liider oma positsioonist. Kaks rühma ei saanud kõigi asjadega valmis ning lubasid lõpetada oma tegemised uuel nädalal.

Küsisin ka kõikidelt rühmadelt tagasisidet ning see oli väga positiivne. Mõned mõtted õpilastelt:
  • Meil läks hästi. Koostöö sujus. Tegime ühel päeval nii palju kui võimalik. Probleeme polnud, ainult positiivne. Kui algusest tundus see mõte teha seda nädala asja igav ja jama, siis lõpuks läks täitsa hooks. Sai targemaks ka. Parim tiim sel nädalal! (Nii kirjutasid need, kes jõudsid kõige kiiremini valmis)
  • Mulle meeldis see, see oli päris põnev. Võiks olla rohkem arvutis. Järgmine kord võiks tulla ka.
  • See oli väga lahe kogemus. Meile väga meeldis. Võiks teha jälle. Meil läks väga hästi, meil oli väga hea koostöö. Kõik sai kiiresti valmis.
  • Kas võiks veel teha? Jaaaaa. Vähem võiks olla arvutit, rohkem lugemist. Teeme ideekaarte, mida me kunagi ammu tegime.
Minu jaoks läks esimene nädal üle ootuste hästi. Vaatasin, et olin õpilastele tööd andnud samas mahus nagu varemgi. Väga oluline oli rühmatöö. Kui rühmas kõik sujus, siis nauditi koostööd ja jõuti asjadega valmis. Muutus ka õpetaja ja õpilase roll. Minust oli saanud pigem nõustaja, kellega õpilased heal meelel juttu tahtsid ajada. Tunnikella ei pandud eriti tähele. Mina pidin meelde tuletama, et teine õpetaja juba ootab kusagil. Negatiivsena võib välja tuua seda, et eelkõige panustati ülesannete kiirele tegemisele ning kvaliteediga väga rahule ei saanud jääda. Samuti oli minu jaoks huvitav see, et kui tegin õpilastele selgitava videoloengu ühe ajavormi kohta, siis seda nad ei vaadanud. Nad tahtsid asjadest aru saada minuga vesteldes.

Sellele loole tuleb kindlasti jätk:)

reede, 25. oktoober 2013

Ettekanne Tallinna Reaalkoolis sügiskonverentsil "Kooli uus õppetava"



23. oktoobril toimus Tallinna Reaalkoolis traditsiooniline sügiskonverents "Kooli uus õppetava". Tegin seal töötoa koolijuhtidele, mille teemaks oli "Erinevate tehnoloogiatega seotud metoodikate rakendamine koolis". Kuulajatel oli võimalik nutiseadmete abil osaleda aktiivselt arutelus. Paraku kõigil siiski seadmeid ei olnud ning seetõttu ei saa üldistada järgnevat kõigile töötoas osalenutele.
Esimene küsimus puudutas töötoas osalejate rolli. Kõige rohkem osales õpetajaid ja haridustehnolooge. Koolijuhte oli ainult neli.

Küsisin ka, millist tehnoloogiat kasutatakse koolis. Kõige rohkem mainiti arvutiklassi ja projektorite olemasolu. Üks vastaja mainis ka õpilaste oma seadmeid.

Edasi läks jutt õpilaste ja õpetajate nutiseadmete peale (VOSK - võta oma seade kaasa) ning sellele, kuidas neid seadmeid kasutada õppetöös. Küsimus oli selles, kui palju koolid on kursis nutiseadmete omamisega oma koolis. Selgus, et ainult üks vastaja oli täpselt uurinud, kui palju seadmeid õpetajatel ja õpilastel on. Enamus on neid lihtsalt näinud, kuid täpset ülevaadet ei oma. Üks vastaja ei pea ka vajalikuks seda teada.



IKT maailm on pidevalt arenev ning kõigega kursis alati ei jõua olla. Väga olulised on erinevad võimalused, kuidas õpetajad saavad õppida. Küsisin, kuidas õpetajad võiks õppida kasutama IKTd õppetöös. Kõige rohkem mainiti koolitusi, õpetajalt õpetajale kogemuse jagamist ning eeskuju.

Ja lõpuks sai igaüks oma arvamuse töötoast postitada veebitahvlile.





laupäev, 12. oktoober 2013

Konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum" ("Every Classroom a Future Classroom")

10.-11. oktoobrini toimus Brüsselis iTEC konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum", mille põhieesmärgiks oli arutleda selle üle, kuidas iTEC on kaasa aidanud ja saab kaasa aidata tulevikulassiruumi arenemisele. Konverentsi avatervitused olid Marc Durando'lt (European Schoolnet), Dr Eduardo Marcal Grilo'lt (Portugali haridusminister) ja Patricia Manson'ilt (Euroopa Komisjon). Peamiseks mõtteks oli neil see, et maailm on muutunud, kuid kool ei ole sellele järele jõudnud.

Avaettekande tegi Kristen Weatherby, kes rääkis TALIS'e (Lead for OECD's Teaching and Learning International Survey) uuringust. Probleemiks on see, et meie koolid, klassid ja õpetajad ei tee koostööd. Plaanis on muuta õpetaja rolli, sest tänapäeval ei piisa enam rutiinsete kognitiivsete oskuste õpetamisest, mida on kõige kergem õpetada ja kontrollida. Tänapäeval peab õpetama eluaegseid õppijaid. Selleks tulebki arendada õpetaja kutset: õpetajakoolitusse peab valima parimad kandidaadid, õpetajaid peab toetama ning mõtlema nende karjäärile, õpetaja elukutse peab muutuma ühiskonna silmis tähtsaks. Praegu saab alustav õpetaja USAs 29801 dollarit aastas, Euroopas 15000 kuni 40000 aastas. USAs on algajal õpetajal 22 õpilast, Euroopas 24. 18% tunni ajast kulub alustavatel õpetajatel korrahoidmisele, 25% vajavad väga abi IKT kasutamisel. Tuleb lahendada küsimus, kuidas tunnustada häid õpetajad. TALIS'e uuring uuris ka seda, kuidas õpetajad õpetavad. Näiteks kas juhib protsessi õpetaja või õpilased. Tuleb välja, et enamus õpetajatest õpetab kogu aeg ühtemoodi. Kristen soovitas lugeda uut publikatsiooni "Innovative Learning Environments" http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/innovative-learning-environments_9789264203488-en#page4, mis tuli välja septembris ning kus 40 kooli kirjeldavad oma innovatsiooni. Peaks olema koolide grupid, kes teevad koostööd. Olulised on neli komponenti (pedagogical core): õppijad, sisu (teadmised, oskused, väärtused), õpetajad ja materjalid. Tehnoloogia on nii võimas, et suudab mõjutada neid kõiki.

Järgmise, väga meeleoluka, ettekande tegid ESSA akadeemiast Showkat Badat ja Abdulaziz Chohan. Tegemist on kooliga, kes kasutab õppetöös Apple tehnoloogiat. Nad alustasid oma ettekannet sellest, et nende meelest on "tuleviku klassiruum" vale sõna. Õppimine ei toimu klassiruumis. Nemad õpivad igal pool. ESSA akadeemia oli väga halb kool. Muudeti juhtkonda, õpilased ja õpetajad jäid samaks. Ühe sülearvutiklassi asemel osteti 180 iPodi ning jagati need õpilastele. Nad võisid seadmed ka koju võtta, igal õhtul jalutas kooli infrastruktuur koju ning hommikul tuli tagasi. Ka kõik uuendused ning installeerimised on õpilaste teha. Tulemused paranesid (44% 2008, 100% 2011). Tehnoloogia kasutusele võtmine, õppimise muutmine ja juhtkonna muutus tõid edu. Peab investeerime tehnoloogiasse ja metoodikasse. Tunnikavad laetakse üles iTunesU keskkonda ning kõik näevad neid. Koolis ei ole kontoreid ning kõik on väga läbipaistev. Oluline on inimeste arendamine. Mitte loengud pole olulised vaid ise katsetamine. Igal reedel lähevad õpilased varem koju ja õpetajad kohtuvad söögilaua ääres ja siis toimub areng. Koos arutatakse ja luuakse. Kõik huvilised on oodatud ning tihti ei taha ka õpilased koju minna. Õpetajatele tuleb anda aega mitte raha õppimiseks. Samuti ei vaja nad IKT koordinaatoreid, õpetajad teavad kõige paremini, kuidas õpetada. Asjad peavad lihtsalt töötama. Kooli missioon on see, et kõik õnnestub (All will succeed).  

Järgnevalt keskenduti juba iTEC projektile. Niel McLean  rääkis tulevikuklassiruumi stsenaariumitest ning tutvustas projekti. Stsenaariumi abil saab kujundada tulevikku mitte seda ennustada. Oluline on kaasa haarata kõik osapooled (õppekava loojad, tehnoloogia eksperdid, kogukond, õpetajad, poliitikud jne) ja seda on iTEC projekti käigus tehtud.
Leonardo Tosi rääkis sellest, kuidas iTEC on rakendunud Itaalias. Itaalias on koole, mis on väga hästi varustatud tehnoloogiaga, kuid ikkagi kasutatakse vähe IKTd. Tunde valmistatakse küll arvutis ette, kuid klassi minnes prinditakse kõik välja. iTEC aitas õpetajatele näidata, kuidas tehnoloogiat kasutada. Valiti välja koolide koordinaatorid ning nemad abistasid õpetajaid. Näiteks kasutasid nad Popleti ja Edmodo keskkonda kirjanduse õppimiseks.
Cathy Lewin Manchesteri ülikoolist rääkis iTECi tulemustest. Iga tsükli lõpus täidavad õpetajad küsitluse ning nende andmete põhjal tehakse kokkuvõte. Tänu iTECile saavad õpilased paremini teemast aru, on omandanud 21. sajandi oskused ning on rohkem motiveeritud. Õpetajatele on oluline see, et neil on tehnoloogia, mis toetab pedagoogikat, katsetamise käigus areneb nende digitaalne kompetents ning paraneb motivatsioon.
Oma kogemustest rääkis ka Reinhold Hawle Austriast, Peter Szoke Ungarist ja Michel Perez Prantsusmaalt. Kohvi- ja lõunapauside ajal sai tutvuda erinevate firmade (Smart, Samsung, Acer, Microsoft, ESRI jne) tehnoloogiatega. Päeva lõpetasid töötoad. Mina valisin töötoa, kus räägiti sellest, kuidas Eduvistat http://eduvista.eun.org/ võiks kasutada koolide digitaalse küpsuse hindamiseks. On loodud enesehindamismudel, mis võimaldab koolidel hinnata oma seisundit  ning teha tulevikuplaane.

Teise päeva avas iTECi projektijuht Will Ellis kokkuvõttega eelmisest päevast. Järgnevalt toimus vestlus lord Knight of Weymouth'iga, kes on UKs tegelenud haridusega väga kõrgel tasemel. Lord Knight rääkis sellest, et UKs on suureks probleemiks väga suur vahe rikaste ning vaeste vahel. Tuleb tegeleda sellega, et kõigil oleks võimalus heaks hariduseks. Hea on see, et kui varem oli kohustuslik kooliskäimise iga 16 aastat, siis nüüd on see 17 ja võiks olla 18. Hariduses on raha liiga vähe ning see on suur probleem, sest toimuma peab suur muutus. Praegu on haridussüsteem industriaalajastu oma, kus enamus lõpetajaid läksid tööle vabrikutesse. Tänapäeval peaks keskenduma innovatsioonile ning eemaldama kõik takistused, nagu näiteks eksamid või ranged õppeakavad. Rohkem on vaja rühmatööd ja projektipõhist õpet, tehnoloogiat, et jõuda informatsioonini. Neid otsuseid saab teha aga ainult valitsus ja väga huvitav on see, kui kaugele on ühiskond valmis minema, et keelustada näiteks testid ja hindamine. Väga oluliseks pidas lord õpetajate koolitust, et muudatused aset leiaks.

Ettekande tegi ka Marc Durando, kes rääkis innovatsioonist ja sellest, kuidas viia seda massidesse. Uuringust "IKT hariduses" selgus, et ainult Taanis ja Norras kasutatakse keskmiselt korra nädalas ainetundides IKTd. Teistes riikides oli keskmine korra kuus. Kõige sagedamini kasutatakse PowerPoint esitlusi ja multimeediat. Mänge, simulatsioone, audiot jne ei kasutata peaaegu üldse.Palju on innovaatilisi õpetajaid, kuid me peame liikuma innovaatiliste koolide poole ja sealt edasi innovaatiliste haridussüsteemideni. iTECi visioon on koondata huvigruppe, mõjutada kõiki koole ja saavutada süsteemi muutus. Koolidele pakutakse küpsusmudelit, et aidata kool saaks hinnata oma IKT kasutamist. Ka innovatsiooni puhul kehtib Gaussi kõver. Meie töötame projektis tegelikult "mullis", sest töötame selliste õpetajatega, kes on innovaatilised. Tuleb haarata ka teised. Asi õnnestub, kui on koostöö, juhkonna tugi, edukad piloodid ja uus koolikeskkond. Selleks, et edukalt integreerida tehnoloogiat õppeprotsessi peab see olema haarav õpetajatele ja õpilastele, efektiivne ja lihtsalt kasutatav, kasutatav 24/7 ning seotud reaalelu probleemidega. Edukatest pilootidest peab jõudma koolitusteni.

Vestlusring loodi ka riistvara tootjatega: Hania Baramki (Cisco), Guido Terni (Acer), Peter Claxton (Smart), Kristen Panton (Microsoft). Kõik need firmad on palju panustanud haridusse ning see on koht, kus ei konkureerita vaid tehakse koostööd. Võidavad kõik.

Xavier Prats Monne Euroopa Komisjonist rääkis Erasmus+ programmist, kus on 40% rohkem raha. Igas valdkonnas toimub rahvusvahelistumine ning monopolid kaovad. EU ei saa kõike teha. Riikidele ei saa öelda, kuidas nad peaks käituma. Paraku on praegu olukord selline, et Põhjamaade keskoolilõpetaja teab rohkem kui näiteks Itaalia või Hispaania ülikoolilõpetaja. Muudatuste tegemiseks peab tegema koostööd.

Konverentsi lõpetas Jim Ayre European Schoolnetist. Tema peamine sõnum oli see, et tuleb mõelda kastist väljas. iTEC ongi kastist väljas mõtlemine.

reede, 4. oktoober 2013

"Netis sündinud"

Mulle meeldib väga teatris käia, kuid tavaliselt IKT maailmaga lavastusi siduda ei saa. Eile õhtul käisin vaatamas VAT teatri lavastus "Netis sündinud", mis räägib sellest, kuidas teismelised internetiavarustes tegutsevad ja hakkama saavad. Kuigi tegemist on projekti käigus sündinud tükiga http://www.xn--netissndinud-ilb.ee/et/index.html, siis minu meelest on välja tulnud täiesti tõsiseltvõetav ning arvestatav lavastus.

Näitlejad teevad oma tööd väga hästi ning vahetavad etenduse käigus tihti rolle. Kord on meie ees tõrjutud tüdruk Liis ning siis jälle Miku krapsakas vanaema, kes netiavarustesse ära on eksinud. Väga nauditav oli ka kunstnikutöö (Iiir Hermeliin). Netiavarust sümboliseeris valge pind, mille sees oli erinevaid netiga seotud ikoone, mida näitlejad suhtlemisel kasutasid ning millest moodustus hiljem põrandale digitaalne prügi. Mõnes mõttes tundsid ka vaatajad end internetina, sest näitlejate silmad lugesid tihti just saalist sõnumeid. Mängu oli toodud ka kaamera, mis vist enam ühestki kaasaegsest etendusest ei puudu. See võimaldas aga näha näitlejate nägusid lähemalt  ning luua uusi ruume.

Natuke on mul kahju, et ma ei käinud seda etendust vaatamas koos õpilastega. Nende reaktsioonid võivad lisada veelgi oma värvi ning tähendust. Lavastuses kasutatakse palju netikeelt, millest täiskasvanud alati aru ei saa. Õpetajana tahaks ma, et kõik seda lavastust näeksid. Vast paneb see täiskasvanud asjadest paremini aru saama ning õpilased selle teema üle rohkem mõtlema ja rääkima. Õnneks on kõik lahendatud positiivses võtmes ja lõppeb hästi.
 

esmaspäev, 2. september 2013

Webinarid ehk veebikonverents (seminar)

Veebikonverents on hea võimalus kodust lahkumata kuulata erinevaid ettekandeid ning võimalusel esitada küsimusi. Kõik toimub veebis ning vaja on ainult internetiühendust ja kõlareid. Päris paljud inglisekeelsed veebikonverentsid on tasuta. Nendel osalemiseks peab ainult teadma, kust neid leida. Enamasti kestavad need tund või kaks ning hiljem on võimalik neid ka üle kuulata. Arvestama peab ajavahega ja Eesti ajavööndiga, mis on +2 GMT.

Aitäh haridustehnoloogide võrgustikule, kes jagasid põnevaid keskkondi.

Edmodo veebikonverents

7. augustil toimus Edmodo veebikonverents, kus osales peaaegu 27 000 huvilist 170 erinevast riigist. Kuna eelmisel õppeaastal kasutasin ka mina õpikeskkonnana Edmodot, siis osalesin konverentsil. Päris 11 tundi ei õnnestunud mul ettekandeid jälgida, sest konverents toimus USAs ja Eestis oli siis juba öö, kui viimaseid ettekandeid peeti. Septembris saab Edmodo juba 5-aastaseks ning konverentsil tutvustati Edmodo iPADi appi ning erinevaid keskkonna kasutamise võimalusi. Esinejad olid enamasti õpetajad või koolitajad ning väga huvitav oli kuulata, kuidas USAs Edmodot kasutatakse. Järgnevalt mõned mõtted ettekannetest.

Stibaly Johnson kirjeldas, kuidas ta on Edmodot kasutanud kui lugemispäevikut. Raamatute järgi moodustatakse grupid ning lugemise ajal postitavad õpilased Edmodosse oma mõtteid. Teised loevad neid ning kommenteerivad. Samuti ergutab õpetaja oma küsimustega õpilasi arutlema. Hea on see, et sõna saavad ka need, kes tunnis on tagasihoidlikud ning on aega mõelda. Õpilastele meeldis, et Edmodosse saab ligi igast seadmest ning igal pool. Samuti on oluline grupi toetus.
Edmodo võimaldab luua ka teste, kus õpilased saavad kohe tagasisidet ning vanemad saavad tulemused oma postkasti. Õpetaja saab analüüsida, kes vasta ja kuidas ja millele. 
Huvitavaks võimaluseks on Edmodo store, mis võimaldab siduda Edmodot erinevate keskkondadega. Näiteks rääkis Stibaly sellest, kuidas ta kasutab GoAnimate'i koomiksite tegemise keskkonda õigekirja harjutamiseks. Kuna keskkond loeb õpilaste sisestatud teksti ette, siis kuulevad õpilased oma vigu ja saavad neid kohe parandada. Eesti keeles seda paraku kasutada ei saa.

Kim McMonagle rääkis sellest, kuidas ta kasutab Edmodot kõgis tundides. Üheks teemaks oli uue lahenduse pakkumine elektrienergia tootmiseks kodukohas. Igaüks sai endale rolli olla kas linnapea, koduperenaine jne. Artiklid postitati Edmodosse ning õpilased vaidlesid lähtuvalt oma rollidest sellel teemal. Huvitav oli see, et kui õpetaja soovis tegevust lõpetada, siis õpilased tahtsid pärisellu edasi minna, et tõesti midagi ära teha. Kohtuti poliitikute ja energiatootjatega.
Üks grupp kasutas Edmodot robootikas. Kodus programmeeriti ning arutleti. Klassi tulles ainult katsetati robotitega, kas programmid ka päriselt töötavad.
Väga põnev lugu oli ka see, kui õpilased lõid ise matemaatika videotunde, kus nad selgitasid erinevaid teemasid. Eeskujuks oli praegu USAs väga populaarne õpetaja Dan Meyer http://vimeo.com/ddmeyer, kes jagab oma materjale üle maailma. Ka Edmodosse on tekkinud erinevate ainete õpetajate grupid, kus jagatakse linke ning kogemusi.

Patrick Fogarty ettekanne keskendus Apple'ile, sest tegemist oli Apple koolitaja. Patricku seisukoht oli, et kui õpilastele ei meeldi trükitud raamatuid lugeda, siis tuleb lasta neil ekraanilt lugeda ning suhelda nendega läbi nende keskkondade. Edmodo oli tema jaoks asjade koondamise koht. Lisaks sellele mainis ta koostööd kogu maailmaga. Meediatundides panevad õpilased on videote lingid Edmodosse ning saavad tagasisidet üle maailma. Ta soovitas teha filme ükskõik millest, kasutades ükskõik mis seadmeid. Ainsaks tingimuseks on see, et video ei tohi olla pikem kui 30 sekundit.

Kate Baker ja Liz Calderwood kirjeldasid, kuidas nad tehnoloogiat oma tundides kasutavad. Olulised märksõnad olid rühmatöö ja õpetaja rolli muutus. Klassi peab nii ümber seadma, et rühmatöö oleks võimalik ning õpetaja roll on olla julgustaja ning suunaja. Ka teste tehakse grupis arutledes, kuigi tulemused sisestab igaüks individuaalselt. Need õpetajad ütlesid, et nemad ei taha enam paberil töid. Soovitati teha oma tööst pilt ning jagada seda õpetajaga. Üks tore näide oli sellest, kuidas lapsed tahtsid olla rohkem kursis teadusmaailmaga. Loodi grupp, kuhu laeti teadusuudiseid ning anti nendega seotud ülesandeid. Õpilastele meeldis see väga, palju loeti ja kommenteeriti. Üheks võimaluseks hindeid panna ongi see, kui aktiivselt on õpilane postitanud ja kommenteerinud. 

Väga põnevat projekti tutvustas Pernille Ripp. Tegemist on ülemaailmse raamatute ettelugemise projektiga http://www.globalreadaloud.com/. Alguse sai see lihtsast soovist lugeda koos õpilastega raamatuid ning arutleda nende üle. Nüüd liitub projektiga iga päev keegi ning osalejaid on üle maailma. Pernille otsis kaua sobivat keskkonda projekti jaoks ja lõpuks jõudis Edmodo juurde.

Põnevaid ettekandeid oli rohkemgi ja neid on võimalik uuesti üle vaadata https://blog.edmodo.com/2013/08/15/best-of-edmodocon-2013/



teisipäev, 20. august 2013

Vebinar MMO mängudest hariduses

19. augustil korraldas edWeb.net http://home.edweb.net/ huvilistele vebinari "MMO Games as Effective Tools for Education - Why and How". Vebinar on veebipõhine loeng, mida saab jälgida reaalajas oma arvutist ja vajadusel küsimusi esitada. Selle vebinari viisid läbi Jody Clarke-Midura ja Susannah Gordon-Messer MIT'ist.
Juttu tuli MMO haridusliku mängu The Radix Endover loomisest, mis on eelkõige suunatud gümnaasiumi loodusainete (geneetika, evolutsioon, ökoloogia, inimene)  ja matemaatika (algebra, statistika, geomeetria) õppimiseks. MMO (massively multiplayer online) game tähendab veebis toimuvat mitme-mängijaga mängu. Eelkõige on nende loodud mängus oluline koostöö ja uurimuslik õpe. Saab teha eksperimente ja vaadata, mis juhtub. Näiteks on ülesandeks ehitada aed. Tuleb mõõta kui pikka aeda on vaja ja teha joonis. Saab kasutada erinevaid tööriistu ning kohe näha, kas aed on õige suurusega. Kuna mäng on loodud Flashiga, siis ei tööta see tahvelarvutites. Mäng on veel algusjärgus ning 2013. aasta sügisel on oodatud katsetama õpetajad. Talvel saab juba luua klasse ning luua ise õppemänge. Keskkond tasuta.

Mängu kodulehekülg: http://education.mit.edu/projects/radix-endeavor

Tutvustav video:

Parim sähvik ehk küsimuskaart ehk sõnakaart ehk flashcard

Ma ei teagi kohe, kuidas alustada, sest ma tahan rääkida asjast, millel head ja ühest eestikeelset nime ei ole. Inglise keeles on asja nimi flashcards, aga eesti keeles on võimalusi palju. Õigekeelsusõnaraamat pakub sähvik, netis on leida ka küsimusekaart või sõnakaart. Mulle täitsa meeldis sähvik, seega järgnevalt nimetan flashcard'e sähvikuteks. Sähvikud on õppimise seisukohast väga olulised asjad. Eriti olulised on need võõrkeelte õppimises, kus on vaja hulk sõnu pähe õppida. Samas ei ole mingi probleem kasutada neid ka teistes ainetes mõistete, valemite, aastaarvude jne õppimiseks. Milline võiks olla aga kõige parem keskkond sähvikute tegemiseks? Järgnevalt katsetan erinevaid ning hindand järgmiste kriteeriumite järgi.

1. Saab kasutada ka mobiilses seades, on olemas app (1 punkt)
2. Saab arvutisse alla laadida või välja printida (2 punkti)
3. Saab jagada (1 punkt)
4. Saab luua klasse või gruppe (1 punkt)
5. Saab teha teste (2 punkti)
6. Saab sisestada html teksti (erinevaid keemia ja matemaatika valemeid) (1 punkt)
7. Saab lisada meediat (2 punkti)
8. Lisapunktid (2 punkti)

Fauxflash (0+0+0+0+0+0+2+0=2 punkti)
https://www.fauxflash.com/
Lihtne keskkond, mis sarnaneb väga paberist sähvikutele. On olemas erinevad kategooriad õppeainete kaupa ja kõik loodud kaardid on avalikud. Eelvaates näitab alaindeksit, kuid kaarte avades on näha kood. Pilte lisada saab. Ei saa märkida, mida teadsin ja mida mitte.

Cramberry (1+0+1+0+0+1+0+0=3 punkti)
https://cramberry.net/
Suhteliselt lihtne keskkond, millel on olemas ka Apple app. Paraku saab tasuta õppida 30 sõna päevas ja csv faili tulemustest ei saa. 14 päeva saab katsetada ka tasulist kontot. Kaarte luues saab määrata, kas kõik näevad kaarte ja saavad neid muuta. Kaarte saab ka csv failina importida, eraldades termini ja definitsiooni komaga. Keskkond tunneb HTML koodi ning lubab sisestada pilte. Õige vastus on võimalik sisse trükkida või vaadata, kas oli õige.

Muchobeets (1+0+0+0+0+1+1+0=3 punkti)
http://muchobeets.com/
Olemas app nii Androidile kui ka Applele. Saab luua kolme liiki kaarte: pikem tekst, terminid või pildid. Õppimine on veidi ebamugav, sest ei too ise kaarte ette. Pean valima kaardi, mida õpin.
Kolme liiki: pikem tekst, terminid, pildid. Õppimine veidi ebamugav. Valin ise kaardi, mida õpin. Ei too kaarte ette.

Cram (0+1+0+0+1+0+1+1=4 punkti)
http://www.cram.com/
Keskkond toetab erinevate appide tegemist. Kaartidele saab lisada pilte arvutist või veebist ning neid siis pdf kujul välja printida. Samuti saab jagada e-maili teel. HTML koodi ära ei tundnud. Huvitav on kaardile kolmanda külje lisamise võimalus. Klasse paraku luua ei saa, kuid saab teha teste, kus vastus tuleb kirjutada. Lisapunkt tuli selle eest, et kaarte on võimalik ka kloonida ning keskkond on lihtne ja sõbralik.

Study Stack (0+1+0+0+1+1+0+1=4 punkti)
http://www.studystack.com/
Kaartidel on ilus kujundus ja neid saab välja printida. On võimalik sisestada ka HTML koodi, kuid meediat lisada ei saa. Klasse luua ei saa. Lisapunkt tuli selle eest, on olemas palju mänge, mida õppimiseks kasutada.

Ediscio (0+1+1+0+0+1+2+1=6 punkti)
http://www.ediscio.com/
Tasuta saab luua kuni 5 komplekti kuni 200 kaardiga. Tasulise kontoga on võimalik kasutada ka mobiilset õppimist. Kaartidele saab lisada pilti, MP3 faili, Google Maps kaarti ja Latex abil valemeid. Selle eest tuli ka lisapunkt. On võimalik määrata, kes näeb kaarte ja kes saab toimetada. Kaarte saab välja printida.

Funnelbrain (0+0+1+1+1+1+1+1=6 punkti)
http://www.funnelbrain.com/
Eraldi appi telefonile ei ole. Kaartidele saab ka lisada meediat ning HTML koodi. Võimalik on luua gruppe ja teha test. Testide tegemine ei ole aga seotud loodud kaartidega. Alguses oli veidi keeruline ja kohe ei olnud aru saada, kust alustada. Kaardile saab lisada ka kolmanda külje ning selle eest tuli lisapunkt.

Quizlet 1+1+1+1+2+0+1+1=7 punkti)
http://quizlet.com/
Keskkond, mida ma keeleõppes olen palju kasutanud. On olemas eraldi apid mobiilsetele seadmetele. Paraku ei tundnud keskkond ära HTML koodi ning pilte sai laadida ainult veebist. Klasse luua saab ning lisapunkt tuli selle eest, et on palju erinevaid mänge.

Flashcard Machine (1+2+1+0+1+1+1+2+1=10 punkti) palju võimalusi
http://www.flashcardmachine.com/
Olemas app Androidile, Applele ja Kindlele. Väga palju erinevaid võimalusi kaartide loomiseks ja nende õppimiseks. Arvutisse saab laadida kaarte txt kujul. Kaarte saab teha privaatseks ja jagada lingiga. On võimalik panna kaartidele lipukesi juurde ning siis õppimisel neid näiteks välistada. Test on valikvastustega. Hulk igasuguseid erinevaid seadeid, mis andsid keskkonnale lisapunkti..

StudyBlue (1+1+1+1+2+1+2+2=11 punkti)
http://www.studyblue.com/
StudyBlue keskkonda olen ma kasutanud õpilastega mobiilsetes seadetes, sest on olemas app nii Androidile kui ka Applele. Kaardile saab lisada pilti ja audiot nii arvutist kui ka veebist. Kaarte saab välja printida ning xls failina arvutisse laadida. Lisaks saab teha teste: mitmikvalik, jah/ei, vastuse sisestamine. Õpetaja saab luua klasse ning jälgida õpilaste tulemusi, selle  eest tuli üks lisapunkt. Lisaks kaartidele saab klassi kausta panna ka teisi materjale oma arvutist, selle eest tuli teine lisapunkt.

kolmapäev, 14. august 2013

Keskkonnad refleksiooniks

Eelmised kaks postitust rääkisid refleksioonist ja nüüd on aeg valida välja ka mõni keskkond, mis sobiks refleksiooniks. Refleksiooni enamasti eraldiseisvana ei eksisteeri. Ikka on vaja ju midagi, mida reflekteerida. Kindlasti on refleksioon üks osa arengumapist või e-portfooliost. Mida arvestada keskkonna valimisel?

  • KEERUKUS. See oleneb kasutajast, tema kogemusest erinevate keskkondade kasutamisel. 
  • ÜLESEHITUS. Millisel kujul võiks olla refleksioon? Kas tegemist on ajaveebilaadsete postitustega või on ülesehitus vabam.
  • AVATUS. Mõnikord ei olegi hea, et refleksioon avalik on. Keskkond võib olla suletud või mõni osa sellest võib olla suletud.
  • KOMMENTEERIMISE VÕIMALUS. Hea oleks, kui refleksioonile saaks lisada ka kommentaare. Siis saab kaasata erinevaid inimesi.
  • JAGAMINE. Kui tegemist on rühmatööga, siis oleks hea, kui keskkond võimaldaks jagamist ja iga rühma liige saaks omalt poolt midagi lisada.

1. Ajaveebikeskkonnad sobivad reflekteerimiseks väga hästi. Sisu lisatakse enamasti postitustena ajalises järjekorras.
2. Wikid on ühiskirjutusvahendid, kuid neid kasutatakse ka tihti arengumappidena ning projektides. Võimalik on jälgida ajalugu ning kommenteerida. Samuti saab wikisid jagada. Wikide välimus ei ole alati kõige atraktiivsem.



3. Kodulehe keskkondi on palju. On selliseid, kus on valmis malle (Weebly, Google Sites, Pen.io, Onepagefree, Sauropol, Wix jne), mida on kasutajal on mugav kasutada ning on võimalik ka mõnes serveriruumis endale pesa saada, et ise algusest peale oma kodukas teha.
4. Agregaatorid on sellised keskkonnad, mis võimaldavad kasutajal infot erinevatest keskkondadest kokku koondada. Kujuneb välja oma personaalne veebilaud, mis sobib hästi ka refleksiooniks.

4. Ideekaartide loomise keskkonnad ei ole kõige klassikalisemad e-portfoolio keskkonnad, kuid samas võimaldavad väga hästi strkutureerida sisu. Enamus sisust peab muidugi jällegi asuma väljaspool ideekaardi keskkonda. Samas on refleksiooni väga mugav erinevatesse kohtadesse lisada. Kommenteerimisvõimalust siin paraku ei ole. Olenevalt keskkondadest on võimalik teha ka ühistööd. Erinevad vahendid: http://koolielu.ee/tools/?tag=m%C3%B5ttekaart Näited:

Tegelikult on muidugi keskkondi palju rohkem, mida saab refleksiooniks kasutada. Peab olema ise leidlik ja mõtlema, mida vaja on.

Lisalugemist:



teisipäev, 6. august 2013

Ray Tolley mõtteid refleksioonist

Sattusin juhuslikult lugema Ray Tolley ajaveebi, kus oli nii mõnigi huvitav refleksioonist rääkiv artikkel. Tegemist on UK õpetajaga, kes on tehnoloogiaga sina peal olnud juba 1980ndatest aastatest alates. Ta on tegelenud aktiivselt ka eFolio nimelise keskkonnaga, mis on üks e-portfooli lahendus, paraku küll tasuline. Refereerin lühidalt tema ühte artiklit: http://efoliointheuk.blogspot.com/2009/07/what-is-reflection.html

Ray tunneb muret, et tihti kipuvad e-portfooliod sisaldama pigem refleksioonina enesevaatlust. Enesevaatlus on küll väga hea asi, aga refleksioon peaks sisaldama midagi enamat. Millelegi hinnangu andmiseks peaks lähtuma mitmest erinevast aspektist:

  • Toode. Toode võib olla nii reaalne asi kui ka näiteks muusikapala või essee. Kõiki neid saab reflekteerida. Näiteks, kas toode täidab talle antud ülesannet.
  • Protsess. Kirjeldada ja reflekteerida saab kasutatud meetodeid, kas omandati uusi oskuseid ja milliseid teadmisi ning oskuseid oleks veel vaja.
  • Isik. Mis kasu on tegemistest isikule, kuidas on isik arenenud, mida ta tunneb, kuidas tahab edasi areneda?
  • Probleemid. Millised olid probleemid ning kuidas need ületati ja milliseid probleeme võib veel ette näha?
  • Võimalused. Mis saab edasi? Kuidas turundada või edasi arendada?
 Mida võiks e-portfooli veel sisaldada:

  • Visuaalseid tõendeid, artefakte. Siia kalla käivad näiteks fotod või videod. Tihti ütleb üks pilt tuhat sõna ning mingit toodet luues on hea pärast võrrelda erinevaid etappe.
  • Ajaloolist aspekti. Arengust saab aru siis, kui võrrelda aastatetaguseid tegemisi praegusega. E-portfoolio peakski olema eluaegne.
  • Teiste arvamust. Kindlasti peab e-portfoolio sisaldama ka koostööd. Ühistest aruteludest võib lisada portfooliosse memod, teiste soovitused ja kriitika. Igale e-portfoolio osale peaks saama anda tagasisidet näiteks kommentaaride näol.

Refleksioonist ehk kuidas läks

Refleksioon on oluline nii õppetöös kui ka igapäevases elus. Refleksiooni mõiste tuleb ladina keelest ja tähendab tagasipöördumist, tagasipeegeldumist. Meie kiires ajas on selleks aega aina vähem ja aina rohkem räägitakse, et sellega peaks pidevalt tegelema. Ometi tunneb vist iga õpetaja, et seda jõuab liiga vähe teha. Tegin 7. klassi Joosepiga ühe suvise katse, kus proovisime läbi erinevaid refleksioonimudeleid ning arutlesime selle üle, kui palju tema oma elus sellega kokku puutub. Juba etteruttavalt võib öelda, et mudelites küsimused korduvad ning kõige sümpaatsem tundus vast Gibbsi oma.

Alustuseks võtsime ühe suvise sündmuse, kus lapsed õppisid tegema erinevaid mahalkokteile.

Ütle kolm sõna http://www1.aucegypt.edu/maan/pdf/Reflection%20Toolkit%201.pdf
See oli kõige lühem mudel, mida me kasutasime. Sellest võib kasu olla siis, kui on vähe aega ning koos on rohkem inimesi ja saab kuulata ka teiste kolme sõna.
Näide:
Ütle kolm sõna, mis sul mahlakokteilide tegemisega seoses meelde tulevad?
Joosep: Pepsi, maakodu, lastelaager

SAKA ring http://storing.weebly.com/1/post/2011/9/eneseanalsi-ring.html
SAKA ringiga on kindlasti kursis õpetajad, kes on näiteks soovinud saada vanemõpetajaks või õpetaja-metoodikuks. Selle ringi järgi soovitatakse analüüsida oma tegevusi.
1. Kirjeldamine (mida tegin?)
2. Hindamine (kuidas läks?)
3. Põhjendamine (miks nii läks?)
4. Tähenduse loomine (mida õppisin?)
5. Kavandamine (mida teen järgnevalt?)
6. Kogemine, uue tegevuse rakendamine (mida uut?)
Näide:
Mida sa tegid?
Joosep: Kokteili. Tegin Pepsist ja siis panin sinna mahla, mingit marjadega vett ja siis laimi, apelsini, sidrunit.
Kuidas läks?
Joosep: Hästi. Kokteilid tulid ülihead.
Miks nii läks?
Joosep: Kuna kõigile meeldisid nende kokteilid ja mulle meeldis neid teha.
Mida sa õppisid sellest?
Joopse: Et kui siirupit panna mingi vee sisse, siis see vajub põhja.
Kui sa peaksid kunagi veel midagi sellist tegema, siis mida sa nüüd teeks teisiti.
Joosep: Prooviks öko värki teha. Ma mõtlen, et ei paneks nii palju keemiat. Seekord tahtsime Karliga teha hästi keemilisi kokteile.

What? So what? Now what? http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/reflektsioon-e-portfoolios/ http://www.nottingham.ac.uk/nmp/sonet/rlos/placs/critical_reflection/models/driscoll.html
See mudel on praegu Eestis populaarne e-õppes ja seostada võib seda Helen Barretti ning John Driscolli nimega. Mudel tundub küll lihtne, aga õpilased vajakasid vist ikkagi konkreetsemaid küsimusi.
1. What? (mis?) Mida ma õppisin? See etapp kirjeldab sündmust.
2. So what? (ja mis siis sellest?) Siin analüüsitakse sündmust.
3. Now what? (mida ma sellega peale hakkan?) Mis saab tulevikus, kuidas see mõjutas mind.
Näide:
Mida sa õppisid?
Joosep: Kokteile tegema.
Mis siis sellest? Miks see oli või ei olnud oluline?
Joosep: Sorry, ma ei saa sellest küsimusest aru.
Mida sa tulevikus teed teisiti?
Joosep: Proovin seda öko värki.

Gibbsi refleksioonimudel http://et.wikipedia.org/wiki/Gibbsi_refleksioonimudel
Gibbs toob sisse ka tunded ja küsimused on õpilastele arusaadavad.
1. Kirjeldus (mis juhtus?)
2. Tunded (mida tundsid?)
3. Hinnang (mis oli head, mis halba?)
4. Analüüs (mida veel oleks teha saanud?)
5. Järeldused (mida oleks saanud teha teisti?)
6. Tegevusplaan (kui sama asi kordub, siis mida teeks teisti?)
Näide:
Mis juhtus?
Joosep: Tegime kokteile.
Mida sa tundsid?
Joosep: Põnevust ja rõõmu.
Mis oli hea ja mis oli halb?
Joosep: Hea oli, et meil tulid head kokteilid. Halb oli minu arvates see, et kõigil olid põhimõtteliselt ühesugused kokteilid, sest kõik panid siirupit, välja arvatud Mark ja mina.
Mida oleks veel saanud teha?
Joosep: Ma ei teagi. Neid marju sinna rohkem toppida.
Mida oleks saanud teisti teha?
Joosep: Mitte panna seda maitsestatud vett nii palju.

Edasi palusin Joosepil vabalt reflekteerida ühte sündmust, kui ta sõpradega ise laule välja mõtles. Mingeid küsimusi ma ette ei andnud, aga lubasin soovi korral kasutada erinevate mudelite omasid.
Joosep: Laulu tegemine oli ülivägev. Mulle meeldis kõige rohkem see viimane laul, kuna see oli kõige naljakam. Läks hästi, seda oli tore teha ja kõigil oli lõbus.
Gibbsi mudeli järgi jõudis Joosep oma kirjeldamistega kolmanda tasemini. Küsisin ka, et kui palju Joosep refleksiooniga oma elus kokku puutub. Koolis pidi mõni õpetaja küsima peale kontrolltööd, et kuidas läks ja kas oli raske. Sõbrad midagi sellist ei küsi ja kodus ema ning vanaema jõuavad oma küsimistega ka umbes Gibbis kolmanda tasemeni.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult ei tohiks seda refleksiooni karta ning kui sõna tundub võõras, siis tegelikult sobib hästi ka küsimus, et kuidas läks. Aitäh, Joosepile.




laupäev, 8. juuni 2013

LAMS - avatud lähtekoodiga e-õppekeskkond

6.-7. juunini koolitas Eesti õpetajaid Eleni Rossiou Kreekast. Koolitus toimus IT Kolledžis ja teemaks oli "Exploitation of LAMS in Educational Praxis". LAMS http://www.lamsinternational.com/ on keskkond, mis võimaldab luua õppetunde, neid õpilastega jagada ning koguda andmeid selle kohta, kuidas õppimine läks. LAMS'i on võimalik integreerida ka näiteks Moodle keskkonda. Keskkond sai alguse 2007. aastal ning on pidevas arengus. Praegu toimub üleminek HTML5, mis võimaldab LAMS'i kasutada ka tahvelarvutites. LAMS'i kasutab üle 2000 õpetaja 90 riigis ning see on tõlgitud 30 keelde.

Kui ei ole võimalik LAMS'i oma serverisse panna, siis saab kasutada ka veebikeskkonda http://lessonlams.com/lams/cloud/index.do. Piiranguks on see, et ühel õpetajal saab tasuta olla kuni 30 õpilast.

Tunni tegemise keskkond on õpetaja tööriist, kus on väga kerge paika panna tundi. Olemas on ka hulk valmis vorme, kuhu on vaja ainult sisu lisada. Vasakul pool on hulk tegevusi, mida saab lohistada töölauale. Tegevused võib jagada neljaks kategooriaks:

  • informatsiooni esitamine (beež)
  • tegevused: wikid, veslused, googlemaps jne (kollane)
  • informatsiooni kogumine õpilastelt: küsitlused, vihik, ideekaart jne (roheline)
  • hindamine: test (lilla)
Lisaks on mõned tegevused ühendatud kokku, et neid saaks koos kasutada. Näiteks sisu ja vestlus. Siis saavad õpilased ühes aknas uurida õpetaja poolt antud materjali ning omavahel vestelda sellest. Kui kõik tegevused on paika lohistatud, siis tuleb need omavahel siduda (Transitions). Võimalik on vaadata ka eelvaadet (Preview), selleks peab olema tund salvestatud.




Õpilase vaates on vasakul pool näha läbitud ja läbimata tegevused. Sinised on läbitud, punane näitab praegust asukohta ja rohelised on need, mida tuleb veel teha. Hea ja halb on see, et õpilane oma vastuseid enam muuta ei saa. Ta saab neid küll näha tehes topeltklõpsu sinisel ringil. See peaks tagama selle, et õpilased süvenevad oma tegevusetesse ning ei kiirusta lõpetamisega. 

Õpetajal on lisaks tunniloomisele olemas ka jälgimisskeskkond, mis võimaldab tunde jagada õpilastega ning teiste õpetajatega  ning koguda tulemusi. Reaalajas on ka näha, kui kaugele iga õpilane oma lahendamisega on jõudnud.

Keskkonna plussid:

  • avatud lähtekood
  • lihtne ja loogiline ülesehitus
  • palju erinevaid tööriistu õpetajale
  • monitoorimisvõimalus
  • võimalus integreerida näiteks Moodle keskkonda
  • tundide jagamise võimalus
Keskkonna miinused:
  • keskkond on kinnine
  • tundide ülesehitus on lineaarne, õpetaja määrab tee
  • tundide ettevalmistamine võtab päris palju aega
  • eestikeelseid tunde veel ei ole

kolmapäev, 15. mai 2013

Google Form võimaldab lisada pilte

Google Formi on lisandunud väga vajalik funktsioon, mis lubab lisada ankeetidesse pilte.

Pilti ei saa lisada küsimuse sisse vaid eraldi osana. Selleks tuleb valida Add item-Image.
 Pilti saa lisada arvutist või veebist.
Pildile saab panna nime, abiteksti. Pilti saab lohistada suuremaks ja väiksemaks, joondada vasakule, keskele või paremale.



kolmapäev, 3. aprill 2013

QR-koodide kasutamine õppetöös

 Oma eelmistes postitustes olen välja selgitanud:
 QR-koode saab lugeda:
  • nutitelefoniga
  • tahvelarvutiga
  • arvutiga, millel on veebikaamera
QR-koodide kasutamiseks on vaja nutitelefone või tahvelarvuteid. Sobib ka arvuti, millel on veebikaamera. Nutitelefonid on olemas paljudel õpilastel ja hea oleks, kui nad saaksid neid ka õppetöös kasutada. QR koodi saab luua väga erinevatest asjadest: veebilehed, tekstid, pildid jne. Järgnevalt aga mõned mõtted, kuidas QR-koode koolis kasutada.

1.  Kõige rohkem on koolides kasutatud QR-koodi jahti. Tegemist on mänguga, kus koolimajja või mõnda teise kohta on ära peidetud QR-koodid. Õpilased otsivad neid ja saavad koodi lugedes endale ülesande. Koodist võib välja tulla ka see, kus on järgmine kood. Mängu on võimalik teha nii, et wifi olemasolu ei ole vajalik. Sellisel juhul ei tohi ükski kood viia mõnele veebilehele.

2. Hääletamine või testi tegemine klassis. Kui luua näiteks GoogleDocsis ankeekt, siis selle aadress on väga pikk. Sellest QR-koodi luues on võimalik lasta õpilastel kohe minna ankeeti täitma.

3. Informatsiooni jagamine. Näiteks klassi reeglitest on tehtud QR-koodid või kuidas täita vihikut.Koodid on kleebitud klassi seintele.

4. Vastuste kontrollimine. Tihti on vaja anda lisaks ülesannetele õpilastele ka õiged lahendused. Kui see lahendus on samal lehel, siis kipub see õpilasi segama. Ikka tahaks ju enne piiluda. Kui aga lahendust lugeda QR-koodi abil, ei sega see ülesande lahendamist.

5. Reklaam. Kooli olulisematest sündmustest võib teha QR-koodid ja panna need koolimajja üles.

6. Õpilased loovad oma visiitkaardi, mis on QR-koodi kujul.

7. Lisainformatsioon. Koolides on üleval tihti ka erinevaid kunstitöid, millel tavaliselt juures autori nimi ja pealkiri. Miks mitte lisada ka kood, kust on võimalik rohkem lugeda. Sama võib teha ka raamatukogus raamatutega. Näide: http://tarkraamat.blogspot.com/

8. Õppematerjalid, kus täiendav info on antud QR-koodina. Näiteks viib kood mõne YouTube video juurde või avab enesekontrollitesti.

9. Õpilaste arvamused ja kommentaarid saab lisada QR-koodi abil erinevatesse kohtadesse ja erinevate asjade kohta.

10. Kasutades erinevat värvi QR-koode, saab luua oma süsteemi.

11. Kooli virtuaaltuuri loomine. Kooli olulisematesse kohtadess on kleebitud QR-koodid, kust saab lugeda lisainformatsiooni.

12. Tehke oma tavalisest infotahvlist klassis IKT tahvel. Lisage QR-koodi abil pilte, videoid, tekste jne.

Ühe kooli näide: http://youtu.be/ayW032sKtj8

esmaspäev, 25. veebruar 2013

Parim QR-koodi lugeja

Paar postitust tagasi oli juttu sellest, milline on parim QR-koodi generaator. Selles postituses võtan ette QR-koodi lugejad. Katsetamiseks oli mul Apple toodetest iPAD2 ja nutitlefonidest Samsung Galaxy S III.

Hindamiskirteeriumid (max 12 punkti):
1. App on olemas nii androidile kui ka Apple'le (2 punkti)
2. Kasutamise lihtsus (2 punkti)
3. Koodi avamise kiirus (1 punkt)
4. Võimalus vaadata ajalugu (1 punkt)
5. Loeb Visualead'iga loodud koodi (1punkt)
6. Loeb linki (1 punkt)
7. Loeb venekeelset teksti (1 punkt)
8. Mängib videot (1 punkt)
9. Lisapunktid (2 punkti)

RedLaser (2+1+0+1+0+0,5+1+0+0=5,5 punkti)
Väga aeglane lugeja, mis suutis neljast koodist ainult 2 välja lugeda. Tegemist on telefoniapiga. Nutitelefoniga luges välja ainult ühe koodi.

Paperlinks (2+1+0+1+0,5+0,5+0,5+0,5+0=6 punkti)
Telefoniapp. Esimesel katsetamisel keeldus töötamast. Teisel katsel iPADist skanneeris, aga nutitelefonist mitte.

ScanLife (2+1+1+1+1+1+1+1+0=9 punkti)
Telefonile mõeldud app. Natuke palju reklaami ja alguses tahab kohe kontot luua, kuid saab kasutada ka ilma. Androidi jaoks oli kujundus natuke teistsugune ja väga töökindel app ei olnud.

i-nigma (2+2+1+1+1+1+1+0,5+0=9,5 punkti)
Lihtne ja kiire lugeja. Väga segav oli paraku see, et veebilehtede puhul viis ta mind iPADi puhul Safari brauserisse ja sulges ka sellega seoses api. Ebamugav oli seda iga kord uuesti avada. Nutitelefonis see ei häirinud.

QRReader (2+1+0+1+1+1+1+1+1=9 punkti)
Lakoonilise kujudusega. Lisapunkt läheb selle eest, et on olemas ka koodi generaator. Ühe üleliigse klõpsu peab tegema ka, kui avada app iPADis, siis kohe skännima ei hakka, nutitelefonis hakkas. Nutitelefoniga oli skännimine väga vaevaline. Mul oli paberi peal mitu erinevat koodi suhtliselt lähedal üksteisele ja ühe kindla skännimiseks pidin voltima hakkama.

Norton Snap (2+1+1+1+1+1+1+1+1=10 punkti)
Seda appi soovitati, sest QR-koodidega võivad levida ka erinevad viirused ja see app hoiatab, kui tegemist on kahtlase sisuga. Turvalisuse eest ka lisapunkt. Skännimiseks peab tegema kaks klõpsu. Tegemist on telefonile mõeldud apiga, mis on olemas nii iPAdile kui ka androidile

Qrafter (1+1+1+1+1+1+1+1+1+1=10 punkti)
Lubab skännida ka iPADis olevaid koode. Olemas ka koodi looja, mis on tasuline. Ütleb, kas lehekülg on turvaline, kuhu viib. Skännitud info võib saata meilile, jagada FB või twitteris või kopeerida vahemällu. Koode saab ka modifitseerida ja hiljem kasutada, aga see on tasuline võimalus. Ajalugu on olemas. On võimalik kustutada ajaloost ükskuid asju. Annan lisapunkti tervikuliku kujunduse eest. Androidile appi pole.

Scan (2+2+0,5+1+1+1+1+1+2=11,5 punkti)
See skänner oli mul esimesena iPADis olemas. Tegemist on lihtsa vahendiga, mis skännib kiiresti ja säilitab ka ajaloo päevade kaupa. Võimalik on luua ka konto ja lisada koodid GoogleMaps kaardile. Annan lisapunkti linkide grupeerimise eest päevade kaupa ja kaardile lisamise võimaluse eest. Veidi aeglane oli nutitelefoniga skännimine.

Neo Reader (2+2+1+1+1+1+1+1+1=12 punkti)
Lihtne app telefonile. Lisapunkt tuleb triipkoodi (vöötkoodi) numbrite lisamise võimaluse eest. Triipkoodi esimene pool sisaldab tootja infot ja teine pool toote infot. Selle järgi on võimalik saada infot triipkoodiga varustatud kauba kohta. Nutitelefoni puhul avab linke brauseris.





kolmapäev, 6. veebruar 2013

teisipäev, 5. veebruar 2013

Minu esimene BYOD tund

Maailm liigub sinnapoole, et tulevikus tuleb iga õpilane oma seadmega tundi ja hakkab selles toimetama. Seda nimetatakse inglise keeles "bring your own device" ehk BYOD. Mul on juba pikemat aega olnud tunne, et tegelikult annaks selliseid tunde juba praegu teha. Õpilastel ju seadmeid näib olevat. Annan inglise keelt 5. klassis ja ikka on õpilased tundides sõnu nutitelefonist vaadanud ning oma valmisolekut rohkemaks kasutamiseks näidanud. Selle nädala alguses tegin õpilastele ettepaneku teha BYOD tund. Küsisin, kui paljud saaksid oma seadme kaasa võtta. Ainult üks tüdruk ütles, et ei saa. Tal on seade olemas, aga seda nähtavasti ei lubata kooli tuua. Teistel oli kõigil olemas nutitelefon või tahvelarvuti. Igaks juhuks võtsin tundi kaasa ka kaks kooli iPADi.

Tundi ette valmistades pidin mõtlema sellele, et kõigil on erinev seade. Olin õpilaste käes näinud nii Apple tooteid kui ka erinevaid androide. Valisin välja midagi, millel on mõlema süsteemi jaoks app olemas ja mis töötab ka brauseris.Põhitööriistaks sai Socrative Student http://koolielu.ee/tools/read/201579 ja palusin õpilastel leida ka mõni QR koodi lugeja. Appide installeerimine pidi toimuma kodus, kuid paraku kõik õpilased ei olnud seda teinud. Õnneks töötab Socrative ka brauserist.

Tund algas ebareeglipäraste sõnade testiga, mille olin eelnevalt Socrative'is koostanud (SOC-800196). Õpilased pidid lisama tegusõna III vormi. Siin tekkis meil probleeme wifiga. Wifi-seadmele pidid restardi tegema ja siis hakkas asi tööle. Paraku sai ühel õpilasel telefoni aku tühjaks (andsin oma telefoni) ja mõne vanema nutitelefoniga oli wifi probleeme. Seetõttu said õpilased testi valmis erineval ajal. Ma oleksin pidanud kohe mõtlema juurde mingi lisaülesande neile, kes varem valmis said. Üksteiselt maha kirjutamise probleeme silma ei hakanud.Samas ei tea ma seda, kas nad ei kasutanud näiteks seadmetes olevaid spikreid.

Tunni põhiteemaks oli uus aeg Present Perfect. Rääkisime sellest, kuidas seda kasutada ning kirjutasime tabeli vihikusse. Oli õpilasi, kes tahtsid tabeli kirjutada tahvelarvutisse või telefoni. Lubasin. Kõige esimesena jõudis valmis tüdruk, kes kirjutas vihikusse ja teisena tüdruk, kes kirjutas lisaklaviatuuriga tahvelarvutisse. Võiks ju küsida, kas sellisel ümberkirjutamisel on enam mõtet, kui info kõik igal pool olemas, aga minu kogemus ütleb, et siis jääb tabel paremini pähe, kui olen läbi kirjutanud. Võibolla ma varsti muudan oma arvamust:)
Järgnevalt vaatasime ühte koomiksit http://www.stgeorges.co.uk/blog/present-perfect-examples-explained/, mis näitab Present Perfecti kastutamist. Et põnevust lisada, jagasin koomiksit QR koodiga. Siis sai igaüks oma seadmest seda vaadata. Näitasin koodi läbi projektori ekraanile. Ühel tüdrukul skännimine ei õnnestunud, sest tal oli kaamera ainult tahvli ees. Teised said pildid lahti. Klassis tekkis loomulikult ka natuke liikumist, et koodi skännida. Minu jaoks see probleem ei olnud. Kui ma oleksin tahtnud seda vältida, oleksin võinud ma koodid välja printida.
Tund lõppes väikse ankeediga, et näha, kas õpilased olid Present Perfect aja selgeks saanud. Testi tegin jällegi Socrative'iga (SOC-800269) ja nüüd juba asi töötas valutumalt. Hinnet nad selle eest ei saanud, aga 3 õpilast said testi eest maksimumpunktid.Õpetajana on väga mugav pärast tulemusi vaadata. Kõik on Exceli tabelis tulpadega näha.
Mida öelda lõpetuseks. Ma tundsin ennast õpetajana üsna abitult. Tajusin seda, et väga palju on selles maailmas veel õppida ja uurida. Õpilastele tund meeldis ja nad ütlesid, et vähemalt korra nädalas võiks veel teha. Need poisid, kelle telefonid päris hästi välja ei vedanud, väga rõõmsad ei olnud. Järelikult pean ma järgmine kord rohkem kooli seadmeid kaasa võtma, et probleemid tehnikaga ei segaks õppimist. Kindlasti plaanin ma BYOD tundidega jätkata.

pühapäev, 3. veebruar 2013

Rühmatöö ühistöövahenditega

Mulle meeldib väga rühmatöö. Meeldib seda nii ise teha kui ka koolis õpilastega läbi viia. Üks rühmatöö annab palju positiivseid emotsioone ja see sünergia, mis tekib, lubab saavutada rohkem kui alguses oodata oli. Koolis juhtub aga tihti, et kõik ei õnnestu just nii nagu alguses planeeritud. Pettunud on õpilased ja õpetaja. Mulle tundub, et võtmeküsimuseks on siin ajakava ja tööjaotus.

Aja planeerimine on eriti suuremate ülesannete puhul väga oluline. Tavaliselt juhtub koolis nii, et õpetaja annab lõpliku tähtaja ja siis eelmisel õhtul haarab õpilasi paanika, et nüüd on vaja tegutsema hakata. Midagi saab ju valmis ka, aga tegelikult oleks õpilased olnud võimelised palju enamaks. Ajakava võiksid õpilased planeerida ise. Rühmatöös tulevad appi erinevad ühiskirjutusvahendid (Google Docs, SkyDrive, Piratepad, Primarypad, Titanpad, PBworks jne) http://koolielu.ee/tools/?tag=kontoritarkvara. Ühistöövahendid garanteerivad selle, et kõik osalised näevad ühesugust dokumenti ja saavad seda koos toimetada. Õpetajal tasuks ajakava ka üle vaadata, et suured ülesanded ei kuhjuks kõige lõppu. Mida väiksemad õpilased, seda rohkem tasub ka üheskoos läbi arutada, millised on üldse konkreetse rühmatöö etapid.

Järgnevalt üks näide ajakavast, mis on tehtud Wikispaces keskkonda (kahjuks tahab see keskkond nüüd avaliku wiki eest natuke raha). Tegemist oli 5. klassiga, kes pidid kaheksa nädala jooksul tegema programmiga Scratch multifilmi ühest muinasjutust. Nad jagasid igasse nädalasee ülesanded ja täiendasid neid ka jooksvalt. Kui midagi sai valmis, siis lisati märge "VALMIS". Näha on ka, et ühel nädalal oldi  haiged ning seetõttu jäid asjad tegemata. Tookord pidid õpilased ka iga kahe nädala tagant õpetajale näitama, mida nad on teinud. Rühmiti oli see erinev. Mõni rühm suutis väga hästi ajakava jälgida ja mõni rühm mitte.
  1. nädal (11.-17.01) Uku joonistab tegelased.
  2. nädal (18.-24.01) Uku joonistab tegelased. (3 põrsakest ja hunt) VALMIS.
  3. nädal (25.-31.01) Simone ja Hanna mõtlevad teksti VALMIS.
  4. nädal (1.-7.02) Juhan ja Josua teevad stseenid (olime haiged)
  5. nädal (8.-14.02) Stseenid (Põrsad ehitavad endale maja(3) ja mängivad(1)) VALMIS.
  6. nädal (15.-21.02) Stseenid
  7. nädal (22.-28.02) Stseenid
  8. nädal (29.02-6.03) Lõppviimistlus (ülevaatlus)
Teiseks võtmeküsimuseks on rollide jagamine rühmas. Rollid rühmas ehk tööjaotus võimaldab kaasata kõiki. Ei teki seda olukorda, et keegi, kellel on suurem vastutustunne või teha tahtmine, teeb üksi kõik ära ja teised vaatavad lihtsalt kõrvalt. Õpetaja saab siin palju ära teha, et õpilasi rollide jagamisel toetada. Koos tasub välja mõelda, millised rolle üldse vaja on. Ma olen lasknud määrata ka rühma juhi, kes tegelikult vastutab, et kõik toimiks ja koordineerib koostööd. Hea on, kui juhid saavad olla iga kord erinevad õpilased. Mõnel õnnestub see roll väga hästi ja rühm hakkab tööle. Loomulikult võivad rollid rühmades ka muutuda, kui selgub, et sellisel viisil asi ei tööta.

Allpool on näide kahest erinevast rollide jaotamisest. Tegemist oli GoogleDocs dokumendiga. 5. klassi ülesanne oli luua inglise keele mäng. Esimeses näites on tegemist rühmaga, kes ei tahtnud määrata juhti. Lubasin neil seda mitte teha. Tegemist on tublide tüdrukutega, kes ei vajaga eraldi suunamist. Väga hästi neil rollijoatus siiski ei õnnestunud. Näiteks pandi programmeerijaks tüdruk, kes sellega kunagi kokku puutunud ei olnud. Lõppkokkuvõttes said nad oma tööga siiski hakkama, kuid programmeerimine jäi ära. Teises näites hajutasid rühma liikmeid oma rolle. Mitme ülesande puhul on kaks tegijat ning programmeerimisega lubasid tegeleda kõik. Paraku kui lubavad tegeleda kõik, siis võib juhtuda, et keegi ei tee. Nii ka läks. Lõpuks võttis rühma juht vastutuse ning tegi eelmisel õhtul enne lõplikku tähtaega programmeerimise osa ära. 

Näide 1
  • rühma juht
  • kunstnik - Elis
  • stsenarist - Maarja
  • programmeerija - Kristella
  • ülesannete looja - Julia
Näide 2
  • Rühmajuht on Kärt
  • Kunstnikud on Ott, Kärt
  • Stenaristid on Karlos, Grete
  • Programmeerija kõik annavad oma osa
  • Ülesannete looja on Grete, Kärt

Pikemaajalise rühmatöö puhul tasub kindlasti kasutada ühistöövahendeid. Kõige suuremaks plussiks on see, et õpetaja saab jooksvalt jälgida, kes mida ja millal teinud on. See aitab ennetada probleeme ning tulemus on kindlasti parem.