pühapäev, 31. august 2008

Koolielu portaali ainekuude kampaania

Õppeaasta on kohe-kohe algamas ja lisaks igapäevasele koolitööle on õpetajatel sel õppeaastal võimalik osaleda ka mitmesugustel põnevatel konkurssidel. Koolielu portaal http://www.koolielu.ee on õppeained jaganud kuude kaupa ära:
  • september - alusharidus, algõpetus, erivajadused
  • oktoober - saksa keel
  • november - matemaatika
  • detsember - füüsika, keemia, bioloogia, geograafia
  • jaanuar - inglise keel
  • veebruar - ajalugu, ühiskonnaõpetus
  • märts - eesti keel ja kirjandus
  • aprill - vene, prantsuse, rootsi ja soome keel
  • mai - kunstiõpetus, tööõpetus, muusika, kehaline kasvatus

Igas kuus toimub midagi põnevat: avaldatakse erinevaid artikleid, tehakse koolitusi, viiakse läbi konkursse jne. Konkursid toimuvad nii õpilastele kui ka õpetajatele ning nendega oleks hea kohe alustada, et ajaga mitte jänni jääda. Järgnevalt aadressilt leiate konkursijuhendid http://www.koolielu.ee/pages.php/10,21209.

reede, 22. august 2008

Idee- ja mõistekaartide tegemine - millist programmi valida

Idee- ja mõistekaartide tegemise programme on väga palju. Eestis on siiani kõige rohkem kasutust leidnud Kidspiration ja Inspiration http://www.zone.ee/kidspirationest/, mis on paraku tasulised ja seega iga õpetaja koolis neid kasutada ei saa. Lahenduseks oleks valida mõni vabavaraline programm, aga kuidas teada, mida võtta, mida jätta. Valisin katsetamiseks 14 erinevat allalaetavat ja veebipõhist programmi ja püstitasin lähteülesanded:
  1. Kõikide programmidega tuleb joonistada ühesugune ideekaart.

  2. Tuleb kontrollida, kui palju kaardi joonistamine võtab aega.

  3. Kas teksti suurust saab muuta?

  4. Kas saab kasutada erineva kujuga objekte?

  5. Kas seostena saab kasutada nii nooli kui ka jooni?

  6. Kas on võimalik lisada diagrammile pilti arvutist?

  7. Kuidas on võimalik ideekaarti salvestada arvutisse ja kas vistutamine (embed) on võimalik?

  8. Kas on võimalik kaarti joonistada ilma juhendit kasutamata?

Vastavalt lähteülesannetele sai iga programm punkte. Kokkuvõte on allpool. Alustame kõige vähem punkte saanud programmist.

1. Graphsy http://www.graphsy.com/ (26 min, 2 punkti, veebipõhine)
Tegemist oli tüütult keerulise programmiga. Tegemise loogikast aru saamine võttis aega ja kasutada oli vaja ka juhendit. Keskkond on alles arenemisjärgus ja võib-olla peaks andma natuke aega.


2. Readwritethink http://interactives.mped.org/view_interactive.aspx?id=127&title (4 min, 6 punkti, veebipõhine)
Väga lihtne programm, aga võimalusi on liiga vähe. Kiireks tööks mugav, kuid kujundus ei ole väga kena.


3. Bookvar http://bookvar.net/ (5 min, 6 punkti, allalaetav)
Kujundus on ilus, aga ühe allalaetava programmi kohta on võimalusi liiga vähe.

4. Text2mindmap http://www.text2mindmap.com/ (7 min, 7 punkti, veebipõhine)
Kuigi ideekaardi kujundamise võimalusi on vähe, on tegemist ikkagi sellise keskkonnaga, mida tasub kasutada. Programm genereerib tekstist ideekaardi, mis muudab ideekaardi tegemise väga lihtsaks ja kiireks.

5. Mindomo http://www.mindomo.com/index.htm (10 min, 8 punkti, veebipõhine)
Küllaltki loogiline ja konkreetne keskkond, millele Laine Aluoja on koostatud eestikeelse kasutusjuhendi http://www.hot.ee/mindomo/

6. Mindmeister http://www.mindmeister.com/ (7 min, 8 punkti, veebipõhine)
Väheste võimalustega veebikeskkond, milllele Tiia Niggulis on koostanud eestikeelse kasutusjuhendi http://tiigrimindmeister.wikispaces.com/.

7. Bubble.us http://www.bubbl.us/ (6 min, 9 punkti, veebipõhine)
Lihtsa kujundusega keskkond. Mingit erilist muljet ei jätnud.
8. Cayra http://cayra.en.softonic.com/ (5 min, 11 punkti, allalaetav)
Ideekaart tuleb stiilne ja liikuv. Programmi nimi väljendab hästi programmi iseloomu.

9. DabbleBoard http://www.dabbleboard.com/main (6 min, 12 punkti, veebipõhine)
Tegemist on veidi ettearvamatu keskkonnaga, millega siiski päris palju teha saab. Saladuseks minu jaoks jäigi see, kuidas vaba käega joonistatud kujundist ellips, nool või ristkülik tekib. Mõnikord tekkis ja mõnikord ei tekkinud.

10. Concept Map Generator http://www.gnletting.com/mindmap/mindmap.html (5 min, 11 punkti, veebipõhine)
Küllalt algeline keskkond, mis sai siiski hämmastavalt hästi hakkama, minu antud ülesannetega.

11. Cmap http://cmap.ihmc.us/ (17 min, 16 punkti, allalaetav)
Programm pakub palju võimalusi, aga oli minu jaoks veidi keeruline ja akenderohke. Tiia Niggulis on koostanud Cmap'i eestikeelse kasutusjuhendi http://tiigricmap.wikispaces.com/.

12. FlowChart http://www.flowchart.com/ (5 min, 19 punkti, veebipõhine)
Üks minu lemmikutest: ilus kujundus ja hämmastavalt palju pilte. Uskumatu, et tegemist on tasuta keskkonnaga.

13. YEd http://www.yworks.com/en/products_yed_about.html (10 min, 19 punkti, allalaetav ja veebipõhine)
Palju võimalusi pakkuv programm, mis nõuab veidi süvenemist. Kõik võimalused ei ole kohe esmapilgul nähtavad. Olen koostanud programmile eestikeelse kasutusjuhendi http://yedtiiger.wikispaces.com/.

14. VUE http://vue.tufts.edu/index.cfm (5 min, 21 punkti, allalaetav)
Sümpaatne ja lihtne programm, mille kasutusloogika sarnaneb Inspiration ja Kidspiration programmide omale. Täiesti õigustatult võitja.

Idee- ja mõistekaardi programmide loend http://www.mind-mapping.org/

esmaspäev, 18. august 2008

Ideekaart või mõistekaart

Ideekaart ja mõistekaart on mõlemad väga olulised selleks, et visualiseerida ja mõista erinevaid teemasid. Paraku kiputakse eesti keeles segi ajama ideekaardi (mind map) ja mõistekaardi (concept map) tähendust. Põhierinevus on selles, et mõistekaart näitab seoseid erinevate ideede/mõistete vahel ja ideekaart esitab sõnu ja ideid vabamal kujul.

Ideekaardi näide: milleks kasutada ideekaarti

Mõistekaardi näide: mis on mõistekaart

Kasutatud materjal:

kolmapäev, 13. august 2008

Mõtlen, aga mõtet ei ole

Mõnikord on kohe nii, et mõelda on vaja, aga mõtet ei ole. Peas valitseb paras segadus ja kinni hakata ei ole kusagilt. Appi tulevad mõttekaardid (graphic organizers), mis võimaldavad luua visuaalse kujutise ideest ning süstematiseerida seda. Mõttekaartide abil saab genereerida uusi ideid, teha märkmeid, võrrelda, planeerida, grupeerida, kirjeldada jne. Koolis kasutatakse mõttekaarte päris palju, sest nende kasutamine aktiviseerib õpilasi ning aitab süvendada arusaamist maailmast. Kõige rohkem kasutatakse kindlasti igasuguseid tabeleid, aga on ka õpetajaid, kes on vaimustunud ideekaartidest (mind map). Erinevaid mõttekaarte on tegelikult palju, kui võtta arvesse ka igasugused modifitseeritud variandid. Järgnevas tabelis on ainult väike valik neist.
Mõttekaartide tegemiseks on olemas hulk veebipõhiseid või allalaetavaid programme, aga teinekord tahaks midagi lihtsalt arvutist välja printida ja õpilastele välja jagada. Veebist leitav on enamasti inglise keeles ja igakord õpetaja neid muuta ei saa. Järgnevalt mõned keskkonnad, kust on võimalik leida mõttekaartide malle. Esimesed kaks võimaldavad ka kaarte muuta.
Mõttekaartide kasutamine annab mõtlemisele mõtte.

kolmapäev, 6. august 2008

Mis on Web 2.0?

Tänapäeval räägitakse väga palju Web 2.0. Mis asi see aga tegelikult on? Kas tegemist on lihtsalt meediamulliga või peitub selle mõiste taga midagi enamat? Wikipedia järgi on Web 2.0 veebi tehnoloogi ja disaini kasutamise trend, mille eesmärgiks on lihtsustada loovuse kasutamist, info jagamist ja koostööd kasutajate vahel. http://en.wikipedia.org/wiki/Web_2.0.


Web 2.0 mõiste pärineb Tim O’Reilly’lt http://oreilly.com/oreilly/tim_bio.html, kes 2004. aastal ühel ajurünnakul selle termini välja käis. Vana veebi hakati kutsuma Web 1.0. Erinevusi Web 1.0 ja Web 2.0 vahel võib leida nii teenustes, tehnoloogilistes lahendustes kui ka sotsiaalses dimensioonis.


Web 2.0 alla võib liigitada hulganisti erinevaid teenuseid:


Web 2.0 puhul tuleb rääkida ka tehnoloogilisest poolest. Kui varem kasutati enamasti arvutisse installeeritavaid programme, siis nüüd on saanud veebist platvorm, kus töötavad erinevad teenused. Sellega seoses tuli lahendada ka hulk tehnoloogilisi probleeme. Võeti kasutusele mõiste RIA (Rich Internet Application – rikkasisuline veebirakendus), mis sarnaneb oma kasutajaliidese, funktsionaalsuse ja võimaluste poolest tavalisele arvutisse installeeritavale programmile. Arvutikasutaja ootab, et veebirakendused oleksid kiired, avaneksid ühe nupuvajutusega ja võimaldaksid interaktsiooni. RIA’de alla kuuluvad Flash, Flex, Ajax, Asynchronous Javascript, XML, CSS (Cascading Style Sheets – astmelised laadilehed), mikroformaadid jne. Tehnilisest poolest saab ülevaate lugedes järgnevaid materjale:


Miks on Web 2.0 nii suur mõju? Tänu aina täienevatele ning vabalt kasutatavatele veebivahenditele on igal inimesel võimalik olla looja pidades ajaveebe, jagades fotosid, osaledes kogukonnas jne. Ei ole enam autoreid ja kasutajaid – kõigil on võrdne õigus osaleda loomisprotsessis. Aina ähmastumas on piirid professionaalide ja amatööride vahel. Igaühest võib saada professionaal ja selle üle otsustavad teised kasutajad. Mida rohkem sinu fotosid vaadatakse või ajaveebe loetakse, seda kõvem tegija sa oled. Võib rääkida kollektiivsest intelligentsusest või rahva tarkusest. Üheks selle väljundiks on folksonoomia teke, kus tavakasutajad lisavad erinevatele objektidele märksõnu, mis lihtsustavad teiste kasutajate jaoks otsingut. Kõik see võimaldab aina suurenevast infohulgast leida endale vajalik. Väga oluliseks muutub ka koostöö ning igasugused võrgustikud ning kogukonnad on muutunud väga populaarseks. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui Web 1.0 ühendas arvuteid, siis Web 2.0 ühendab inimesi.

Artiklid lugemiseks: