neljapäev, 16. detsember 2010

Millist ajaveebikeskkonda valida

Siiani olen ma olnud Blogger'i fänn ja natuke kokku puutunud ka Wordpressi võimalustega. Õpilastega olen kasutanud Blogger'it, sest see on lihtsam ja loogilisem. Kuid tundub, et on vaja leida midagi uut. Blogger nõuab aina rohkem isikliku info sisestamist registreerimisel. Kevadest küsitakse kasutajatelt telefoninumbrit ja seda ei saa kuidagi pidada turvaliseks. Wordpress on õpilaste jaoks natuke liiga keeruline. Järelikult tuleb leida mõni uus keskkond, mida saaks ajaveebina kasutada. Arvasin, et veeb on täis ajaveebikeskkondi, aga võta näpust. Blogger ja Wordpress on põhilised tegijad ja midagi muud on päris raske leida. Samuti on paljud keskkonnad tasulised või siis tegelikult ehitatud Wordpressi platvormile. Peale pikki katsetusi jäid sõelale 5 keskkonda. Tegin endale hindamismudeli ka, et saaks asjad järjekorda panna.
1. Konto sidumine mõne teise kontoga. Aina rohkem kasutust leidnud võimalus, mis teeb elu lihtsamaks. (max 1 punkt)
2. Kasutamise lihtsus. (max 3 punkt)
3. Postituste kategoriseerimine. (max 1 punkt)
4. Privaatsus, kas saab luua privaatset või grupiga jagatava ajaveebi. (max 1 punkt)
5. Piltide lisamine. (max 1 punkt)
6. Vistutamine. (max 1 punkt)
7. Kujunduse muutmine ja mallide mitmekesisus. (max 2 punkti)
8. Kas saab sama konto alla mitu ajaveebi luua. (max 1 punkt)
9. RSS võimalus, et õpetaja saaks vood kokku tõmmata. (max 1 punkt)

1. Bravejournal http://bravejournal.com/ (0+1+0+0+1+1+1+0+1=5 punkti)
Erinevate kontodega ei saa siduda. Bravejournal sisaldab tegelikult palju erinevaid teenuseid. Tasuta konto alt saab lisada ainutl 50 pilti. Videot vistutada sai. Keskkond oli suhteliselt keeruline. Kujundust saab küll muuta, kuid väga häirivad olid reklaamid lehel. Märksõnu ja kategooriaid luua ei saa. Segas ka see, et iga kord kui lisasin postitust, oli vaja sisestada ka kood.

2. Edicy http://www.edicy.com/ (0+1+0+0+1+1+2+0+1=6 punkti)
Tegelikult on tegemist kodulehe loomise vahend, aga kuna keskkond on eestikeelne, siis vääris uurimist. Kontot ei saa siduda teiste keskkondadega. Kuigi kõik menüüd on eestikeelsed, on ikkagi tegemist suhteliselt keerulise keskkonnaga, mille loogikaga peab harjuma. Postitusi ei saa kategoriseerida ega jagada grupiga.

3. Weebly http://www.weebly.com/ (0+1+1+0+1+1+2+1+1=8 punkti)
Weebly on Eestis väga hästi tuntud kodulehe loomise keskkond. Katsetasin seal blogi loomist ja täitsa head tulemused tulid. Ajaveebi saab luua kodulehe sisse. Olemas on ka kategoriseerimisvõimalus. Kahjuks ei saanud teha privaatset ajaveebi.

4. Kidblog http://kidblog.org/ (0+3+0+1+1+1+1+1+1=9 punkti)
Spetsiaalselt koolide jaoks loodud keskkond. On näha, et on kasutatud Wordpressi põhja, kuid seda on väga palju lihtsustatud. Klassi ja kontod õpilastele loob õpetaja. Vaikimisi on kõik nähtav ainult sisseloginud kasutajatele. Minu meelest sobib väga hästi algklassidele ja põhikooli algusesse.
5. Thoughts http://www.thoughts.com/ (1+2+0+1+1+1+2+0+1=9 punkti)
Tore, et kontot saab siduda Facebook ja Twitteri kontoga. Kahjuks ei olnud väga lihtsa keskkonnaga ja natuke võttis aega, et loogikast aru saada. Hea oli see, et iga postituse puhul saan ma määrata, kes seda näevad. Seega saab olla minu ajaveebis privaatseid ja avalikke postitusi. Pilte lisada ja vistutada sai. Luua saab ainult ühe ajaveebi. Kujundusi saab ka muuta.

Kokkuvõte
1. Ainult Thoughts lubas kontot siduda mõne teise.
2. Kasutamise lihtsus on alati subjektiivne, aga kõige lihtsama keskkonnana tundus mulle Kidblog.
3. Postituste kategoriseerimine on vajalik, kui postitusi on juba liiga palju. Seda võimaldas ainult Weebly keskkond.
4. Privaatsus on eriti oluline, kui tegemist on asjadega, mis kõigile nähtavad ei peaks olema. Kõige privaatsem oli Kidblog. Tore oli, et Thoughts võimaldas ka iga postituse puhul eraldi määrata, kes seda näeb
5. Piltide lisamisega said kõik keskkonnad hakkama. Bravejournalil oli 50 pildi piirang peal.
6. Vistutamata vist ei saa tänapäeval ükski keskkond hakkama. Kõik said punkti.
7. Kujunduse muutmine ja mallide mitmekesisus. Kõige vähem võimalusi pakkus siin Kidblog.
8. Weebly ja Kidblogi alla saab luua mitu ajaveebi.
9. RSS võimalus, et õpetaja saaks vood kokku tõmmata oli ka kõigil keskkondadel. Kidblogi puhul ei ole see muidugi oluline, sest kõik ajaveebid asuvadki üheskoos.

Toredat katsetamist!

laupäev, 11. detsember 2010

Enne jõule õpilastega arvutiklassis

Enne jõule tahaks õpilastega ikka midagi teisiti teha, et oleks lõbusam ja mõnusam. Mõned ideed õpetajatele:
1. Üheks suureks varaallikaks on youtube. Sealt on võimalik leida kõike ja õpilaste jaoks on see teine kodu. Miks mitte vaadata näiteks jõulufilme, laulda karaoket või uurida põnevaid katseid.
2. Nuputamiseks on veebis ka palju.
Väga erinevad matemaatikamängud http://www.mathplayground.com/games.html
3. Humanitaarianete õpetajad võiksid kirjutada õpilastega ühe artikli vanasse ajalehte http://www.fodey.com/generators/newspaper/snippet.asp
4. Võõrkeelte õppimisel on tihti üheks raskuseks kuulamine. Miks mitte treenida kuulamisoskust laulusõnade kirjutamisega http://www.lyricstraining.com/index.php
5. Ja tunni võib ju lõpetada kas muusika loomisega http://www.jamstudio.com/Studio/index.htm või lumehelveste virtuaalse meisterdamisega

laupäev, 4. detsember 2010

Jõuluootus web 2.0 moodi

Juba homme on teine advent ja aina rohkem hakkab tuppa pugema piparkoogihõngu ja jõuluootust. Siret Lahemaa tutvustas mulle ühte toredat jõuluootuse kalendrit http://www.wix.com/ktenkely/advent. Kommi see kalender ei jaga, küll on aga iga päeva jaoks üks põnev web 2.0 vahend ära toodud. Linnukese peal klõpsates saab jälle esilehele tagasi. Näiteks tänase päeva alt leiab sellise toreda keskkonna nagu seda on Kerproof http://www.kerpoof.com/, mis võimaldab luua toredaid e-raamatuid. Põnevat uurimist!

laupäev, 27. november 2010

ProProfs mängud

Lund muudkui sajab ja sajab ja sajab ning tahaks olla lihtsalt ja mõnusalt kusagil. Avastasin ühe keskkonna, mis võimaldab lihtsalt luua toredadid ja lihtsaid mänge. Kahjuks ei ole igas mängus võimalik kasutada täpitähti. Tegin iga mängutüübiga ühe katse ka.

Otsiristsõna (Word Search)

Sisse saab trükkida palju sõnu (vältige täpitähti), kuid korraga näitab keskkond ainult kuute sõna. Võetakse ka aega ning siis on kohe näha, kes oli kiireim otsija.
Game Score Certificate

Ristsõna (Crossword)
Kiirelt ja mõnusalt on võimalik luua ristsõna, aga kahjuks tuleb vältida täpitähti.

Lohistatav pusle (Sliding puzzle)
Pilte on võimalik lisada arvutist või internetist. Tükkide arvu saab määrata.

Pusle (Jigsaw puzzle)

Poomine (Hangman)
Väga tore mäng, aga vältige jällegi täpitähti.

Tähed sassis (Word Scramble)
Võib panna ka sõnadele vihjeid. Tähtede koha vahetamiseks tuleb nende peal klõpsata.

Mõistatused (Brain Teaser)
Siia saab lisada igasuguseid küsimusi. Küsimärgil klõpsates, saab teada vastuse. Õnneks saab lisada ka täpitähti.

laupäev, 20. november 2010

Power League

Sel sügisel kirjutasin oma ajaveebis ühest europrojektist "iTEC" http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/09/itec-projekt.html, mille tulemusel peaksid sündima uued ja põnevad lahendused õpetamiseks. Sel nädalal viisime sama projekti raames läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele, et selgitada välja, kuidas nemad tulevikku näevad. Tulemustega saate tutvuda http://www.powerleague.org.uk/leagues/vote.php?league_id=1218, kui klõpsate View this league. Üllataval kombel hindasid õpilased kõige kõrgemalt "Rahvusvaheliselt jagatavat õppekava". Küllap on nende jaoks oluline see, et nad saaksid tulevikus oma õpinguid jätkata ükskõik kus. Samuti hinnati kõrgelt "Digitaalseid kirjatarbeid", "21. sajandi oskusi" ja "Õpiruumi väljaspool kooli". Kõige vähem hääli said "Digitaalse tehnoloogia puudumine" ja "Arvutiklassid kaovad". Tundub, et õpilaste jaoks on tõesti hirmutav tehnoloogia kadumine. Muidugi ei tulnud nad selle peale, et arvutiklasside kadumine võib tähendada ka seda, et arvutid jõuavad igasse klassiruumi või iga õpilaseni. Selle vastu ei oleks neil kindlasti midagi.
Küsitlust läbi viies hakkasin lähemalt uurima ka keskkonda, kus see oli koostatud. Power League http://www.powerleague.org.uk/ on Futurelab'i poolt loodud keskkond, mis võimaldab läbi viia hääletusi. Igaüks saab luua konto ning nii palju küsitlusi kui soovib. Täpsema juhenid leiate Koolielu portaalist http://koolielu.ee/pg/tools/read/64975. Võimalusi, kuidas Power League keskkonda koolis ära kasutada on palju. Seda võib kasutada näiteks diskussioonide läbiviimisel ning rühmatöö arendamisel. Õpetaja või õpilased ise on loonud ühe küsitluse e liiga ning hiljem otsustab arvuti ise, millised komponendid hääletusele tulevad. Näiteks võib arutleda selle üle, milline raamatutegelane on arukam või milline ajaloosündmus mõjutas Eestit rohkem. Küsitlusele saab lisada ka pilte ja linke lisamaterjalidele. Ainsaks puuduseks oli minu meelest see, et tavakasutaja ei saa luua sellist liigat, mida sisselogimata kasutada saaks. Õpilaste jaoks on alati tüütu, kui nad peavad kuhugi konto looma. Kellel on aga huvi, siis nende jaoks lõin ma proovimiseks 2 liigat (parool: tiiger):


reede, 12. november 2010

Taani kooli külastamine

3 aastat tagasi eTwinningu projekti "Climate Change Project" alustades ei osanud ma ette näha, et veebipõhisest koostööst võib saada ka reaalne koostöö. Selgus, et tehtud projektitöö oli nii palju väärt, et NordPlusi rahadega said Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased külastada Sondervangskolenit Taanis. Sondervangskolen asub väikeses Taani linnakeses Hammel.
Muude projektitegevuste kõrval vestlesin ka Signe Sloth'iga Taani koolist. Eelkõige huvitas mind muidugi IKT. Sondervangskolenis õpib 730 õpilast 0.-9. klassini. 0. klass on eelkool ja valmistab õpilasi ette kooliks. Peale 9. klassi võib jääda kooli ka 10. aastaks, kui õpilane ei suuda otsustada, mida ta edasi teha tahaks. Arvutitega on koolis päris head lood. Arvuteid on üks kahe õpilase kohta. See tähendab, et enamikes klassides on arvutid olemas. Enamasti on need arvutid pandud seina äärde. Seal samas on õpilase laud ja riiul asjade jaoks.
Osa arvutitest on toodud koridori, kuhu õpetaja võib õpilasi saata mingeid töid tegema. Uurisin ka erinevate õpiprogrammide kohta. Midagi erilist Signe ei osanud nimetada. Nende kool pidi tegema koostööd Microsoftiga ning seetõttu on neil laialt kasutuses MS Office.

Alates 7. klassist on õpilastel võimalik saada oma käsutusse väike sülearvuti, et toetada õpinguid. See juhtub aga sel juhul, kui klassijuhataja on sellega nõus. On õpetajaid, kes kasutavad palju IKT ja neid, kes pooldavad traditsioonilist lähenemist. Ometi kasutavad ka traditsioonilise lähenemisega õpetajad puutetahvleid, mis on olemas peaaegu igas klassis. IKTd eraldi õppeainena tunniplaanis ei ole, seda integreeritakse aineõpetusse. Koolis töötab üks tehniline spetsialist ja haridustehnoloog. Tundide arv ühel õpetajal aastas on 1692 tundi, kuid see sisaldab näiteks eraldi tundidena ka klassijuhatajatööd, vanematega suhtlemist, õppekäike, konsultatsioone jne. Kui noor õpetaja kooli tuleb, siis õpetab ta reeglina 4 erinevat õppeainet, hiljem võib ta jääda 3 aine juurde. Signe ise õpetab taani keelt, kehalist kasvatust, muusikat ja kokandust. Koolipäev algab kell kaheksa ja tunnid kestavad 45 min. Enne kooli ja vahetundide ajal kogunevad õpetajad õpetajate tuppa kohvi jooma ja elu-olu üle arutlema.

Väga põnev on näha koole teistes riikides ja tõdeda, et me võime end täiesti konkurentsivõimeliseks pidada.

pühapäev, 17. oktoober 2010

Creative Commons litsentsid

Järgnev ettekanne annab ülevaate, kuidas kasutada erinevaid Creative Commonsi litsentse.

teisipäev, 5. oktoober 2010

Mis asi on sotsiaalne meedia?

Sotsiaalne meedia on meedia, mis on mõeldud sotsiaalseks mõjutamiseks kasutades kättesaadavaid ja mõõdetavaid avaldamise tehnikaid (Wikipedia).

Meedia interaktiivsed vormid, mis lubavad kasutajatele vastastikust mõjutamist ja avaldamist, üldiselt internetis (Wiktionary).

Ükskõik milline veebileht või veebiteenus, mis kasutab "sotsiaalset" või "web 2.0" filosoofiat. Siin on mõeldud ajaveebe, sotsiaalseid võrgustikke, sotsiaalseid uudiseid, wikisid jne (webtrends.about.com).

Sotsiaalne meedia on ükskõik milline veebipõhine publikatsioon või kohalolek, mis lubab lõppkasutajaid haarata mitmesuunalisse vestlusse veebilehel antud või sellega seotud teemadel (onlinematters.com).
Sotsiaalse meedia definitsioone on palju ja eks igaüks võib valida endale sobiva. Sotsiaalse meediaga käib kaasas ka terve hulk igasuguseid erinevaid keskkondi. Panin kirja need, mida mina kasutan:
  • suhtlemiseks (Blogger, WordPress, Facebook, Orkut, Netvibes, Skype, Msn)
  • koostööks (PBworks, Wikispaces, Delicious, GoogleDocs)
  • multimeediaga tegelemiseks (Flickr, PicasaWeb, Fotki, Vimeo, YouTube, Scribd, SlideShare, SlideBoom)

Ja tegelikult on muidugi neid keskkondi, mida ma kasutan, palju rohkem. Et leida sellel ajahetkel sobivaimat on vaja päris palju katsetada ja kontosid luua.

Lõpetuseks üks mõtlemapanev kalkulaator, mis näitab, kui palju selle aja jooksul, millal lehekülg avati, on juhtunud.

pühapäev, 3. oktoober 2010

100 parimat õpetamisvahendit

Kuidas valida parimaid programme ja tööriistu oma tööks. Selge on see, et valik on väga suur ja üksi otsustada on raske. Juba neljandat aastat koostab Centre for Learning & Performance Technologies Inglismaalt parimate vahendite top 100 http://c4lpt.co.uk/recommended/top100-2010.html. Iga õpetaja, õppejõud, koolitaja jne võib anda oma panuse loetellu logides sisse näiteks Facebook'i või Google kontoga. Oma arvamust võib jagada kuni 17. oktoobrini. Mina panin oma lemmikud juba kirja. Väga huvitav on jälgida, kuidas läbi aastate on lemmikud muutunud. Vahendid on muutunud aina sotsiaalsemaks ja veebipõhisemaks.
2007
  1. Firefox
  2. Delicious
  3. Google Search
  4. Skype
  5. Power Point

2008

  1. Delicious
  2. Firefox
  3. Google Reader
  4. skype
  5. Wordpress

2009

  1. Twitter
  2. Delicious
  3. YouTube
  4. Google Reader
  5. Google Docs

2010 (3.10)

  1. Twitter
  2. YouTube
  3. GoogleDocs
  4. Delicious
  5. Slideshare

Andke ka oma panus loetellu.

pühapäev, 26. september 2010

E-kursus "Digipildid koolielus"

Tiigrihüppe Sihtasutus on ikka pakkunud õpetajatele välja erinevaid tasuta koolitusi. E-koolitusi on aga olnud väga vähe. Samas pakub uus Koolielu portaal võimalusi just sedalaadseks õppimiseks. Eelmisel õppeaastal said huvilised osaleda õppimisüritustel, mis olidki oma loomult väikesed e-kursused. Sel õppeaastal õppimisüritused jätkuvad, kuid neile lisanduvad ka e-kursused http://koolielu.ee/pg/info/readnews/50281.

Esimeseks e-kursuseks on "Digipildid koolielus". Digipilte kasutatkse õppetöös päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini digipilte oma töösse integreerida.

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole fotograafiaga väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada lihtsat digifotoaparaati ja internetiühendusega arvutit.

Kursuse maht: 24 tundi (6 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Eesmärgid:
  • Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega pilditöötluses.
  • Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkond fotode avaldamiseks (Flickr), töötlemiseks (Picnik) ning pildiseeriate loomiseks.
  • Tutvuda autoriõigustega.

Kursuse sisu:
1. nädal (4.-10.10.2010): virtuaalse näituse külastamine, tutvumine riistvaraga, enda fotoaparaadi kirjeldamine
2. nädal (11.-17.10.2010): pildistamise põhitõed, Flickr keskkond
3. nädal (18.-24.10.2010): olulised mõiste pilditöötluses, Picnik keskkond
4. nädal (25.-31.10.2010): autoriõigused, CC litsentsid, pildiseeriad
5. nädal (1.-7.11.2010): erinevad fotode jagamise ja töötlemise keskkonnad
6. nädal (8.-14.11.2010): kokkuvõtete tegemine

Kes on huvitatud kursusel osalemisest, leiab selle Koolielu portaalist Kogukondade alt. Kursus algab 4. oktoobril, registreerumine kuni 3. oktoobrini. Registreerumiseks tuleb logida Koolielu portaali sisse ja valida Kogukonnad. Kogukonnale "E-kursus "Digipildid koolielus"" tuleb esitada liitumistaotlus.

reede, 17. september 2010

"iTEC" projekt

Europrojekt on sõna, mis võib mõjuda nii innustavalt kui ka hirmutavalt. Erinevad nägemused ja kogemused tekitavad juba eelhäälestuse. Kui rääkida haridusest, siis ühe esimese organisatsioonina, mis tegeleb haridusele suunatud projektidega, meenub European Schoolnet http://www.eun.org/web/guest/home. European Schoolnet on organisatsioon, mis ühendab 31 haridusministeeriumit üle Euroopa. Läbi erinevate projektide on jõudnud paljud IKT-alased uuendused erinevatesse riikidesse ja koolidesse. Eestis on näiteks päris tuttav eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas projekt http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Sellel sügisel on European Schoolnet'il algatamas laiahaardeline 4-aastane projekti "iTEC" http://itec.eun.org/. Partneriteks on valitud 14 haridusministeeriumit üle Euroopa, juhtivad IKT müüjad, teadlased, tarkvara arendajad, koolitajad ja eksperdid. Projekti põhieesmärk on arendada erinevaid stsenaariume tuleviku klassiruumi jaoks ning neid siis väga suures ulatuses (üle 1000 klassiruumi Euroopas) katsetada. Projektiga tegelevad 11 erinevat töögruppi.

Esimene töögrupp tegeleb projekti haldamise ja juhtimisega. Juhiks on siin European Schoolnet. Päris keeruline võib olla juhtida nii suurt projekti nii paljude partneritega.

Teine töögrupp on tegelikult võtmegrupp, sest nemad peavad välja töötama erinevad pedagoogilised stsenaariumid, mida koolides katsetama hakata. Stsenaarium tähendab siin tegevuse kirjeldust, kuidas kasutada mõnda uut vahendit või meetodit. Töögruppi juhib Tulevikulabor Inglismaalt http://www.futurelab.org.uk/. 2010.aasta detsembriks peaksid välja 8-10 esimest stsenaariumit.

Pärast stsenaariumite väljatöötamist analüüsib kolmas töögrupp (Aalto Ülikool http://www.aalto.fi/en/) neid ning hakkab välja töötama prototüüpe, mida oleks võimalik katsetada väikese grupi õpetajate peal. Eelpilooti planeeritakse 12 riigis umbes 30 õpetajaga 2011.aasta jaanuaris ja veebruaris. Prototüübi katsetamise puhul võib olla tegemist ka lihtsalt vestlusega, kus õpetajatel palutakse tagasisidet, kas üks või teine stsenaarium on rakendatav kooliellu.

Laiahaardelise piloodi läbiviimise ülesanne on neljandal töögrupil (European Schoolnet). Mõte on haarata üle 1000 klassi 12 riigis. Katsetamine toimub viies faasis ja igas riigis on olemas nii pedagoogiline kui ka tehniline nõustaja, kes toetavad õpetajaid ning korraldavad vajadusel koolitusi. Eriliselt tahetakse tähelepanu pöörata matemaatikale ja loodusteadustele ning õpilastele alates 14 eluaastast. See tähendab Eestis umbes 7. või 8. klassi. 2011.aasta mais valitakse välja koolid ja õpetajad, kes hakkavad uusi stsenaariume katsetama. Terve suvi on neil aega asja uurida ja juba septembris-oktoobris saab kõike katsetama hakata.

Väga suur töö tuleb ära teha viiendal töögrupil, kelle ülesandeks on koolis läbiviidud pilootide hindamine. Alguses uurib töögrupp IKT olukorda erinevates riikides ning korjab kogu projekti käigus kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid. Õpetajad täidavad küsitlusi, annavad intervjuusid, osasid tunde filmitakse jne. Selle raske ülesande on enda peale võtnud Manchesteri Metropolitani Ülikool http://www.mmu.ac.uk/.

Kuues töögrupp tegeleb koolituse ja toetuskeskkonna loomisega. Selle töögrupi abil saavad stsenaariumid endale tehnilise pesa. Eriline tähelepanu on pööratud rahvuslike koordinaatorite koolitamisele, mis toimub 2011.aasta aprillis. Eestil on siin võimalus koordineerida help deski tööd alates 2011.aasta augustist. Töörühma juhib UNI*c Taanist http://www.uni-c.dk/generelt/english/index.html.

Seitsmes kuni kümnes töörühm tegeleb tehniliste lahenduste väljatöötamise ja arendamisega. Luuakse erinevaid vidinaid ja rakendusi, mis põhinevad loodud stsenaariumitel. Nende töörühmadega on seotud paljud ülikoolid ja uurimisasutused: Knowledge Markets Consulting, Boltoni Ülikool http://www.bolton.ac.uk/, Leuveni Katoliiklik Ülikool http://www.kuleuven.be/ ja Vigo Ülikool http://www.uvigo.es/.

Viimase, 11 töögrupi ülesanne on levitada edukaid stsenaariumeid ja näiteid. Oluline on, et kõik huvigrupid saaksid aimu, millega tegeldakse ja millised on tulemused.

Eesti õpetajad ja koolid on kutsutud aktiivselt osalema "iTEC" projektis. Eestis koordineerivad seda projekti Martin Sillaots ja mina (Ingrid Maadvere). Kui kellelgi tekkis huvi kaasa lüüa, andke endast märku. Kindlasti on tegemist tõelise väljakutsega ja võimalusega areneda koos erinevate Euroopa koolidega.

teisipäev, 7. september 2010

Abiks õppimisürituste korraldajatele

Õppeaastal 2009/2010 toimusid Tiigrihüppe SA portaalis Koolielu http://www.koolielu.ee/ virtuaalsed õppimisüritused, kus igal veerandil sai õppida midagi uut ja huvitavat. Sel õppeaastal on samuti planeeritud õppimisüritusi, kuid korraldada võivad neid kõik soovijad, kes tahavad end koolitajana proovile panna. Kuidas seda aga teha nii, et kasu ja abi oleks kõigile.

Alustuseks tuleks välja mõelda teema, milles õppimisüritust korraldada. See võiks olla mingi valdkond, milles õpetaja tunneb enda kindlalt ja on valmis teisigi juhendama. Näiteks võib see olla mõne programmi õpetamine või mõne meetodi selgitamine. Kui teema selge, siis oleks hea mõelda välja ka kõlav pealkiri, mis osalisi meelitaks. Hea oleks täpselt läbi mõelda ka sihtrühm, kellele koolitus on mõeldud.

Nii nagu igal õppimisel on eesmärgid, on ka õppimisüritusel eesmärgid. Need tuleb enda jaoks sõnastada lähtudes sihtgrupist, kellele koolitus on mõeldud. Õpieesmärke lugedest saavad ka koolitatavad täpsemalt aru, mida õppimisüritusel õpitakse ja tehakse.

Näide õpieesmärkidest:
Õppimisürituse "Õppematerjalide helindamine" käigus õpitakse:
  • kasutama erinevaid helisalvestusprogramme (MyPodcast, Audacity)
  • lisama heli esitlustele Voicethread'i keskkonnas
  • kasutama erinevaid ekraanisalvestusprogramme (Screenjelly, Screentoaster, CamStudio)
Kui eesmärgid paigas, siis võib hakata juba täpsemat kava välja mõtlema.
Näide kavast:
Õppimisürituse "Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning" kava:
1. nädal
Tutvumine erinevate eTwinningu projektidega.
Osalemine virtuaalselt eTwinningu aastakonverentsil Sevillas.
Registreerumine portaali
2. nädal
Kontaktide otsmine ja lisamine.
Projektiidee väljamõtlemine.
Projektiidee sisestamine foorumisse.
3. nädal
Projekti loomine.

Kõige rohkem aega võib võtta erinevate õppematerjalide loomine. Samas võib olla tegemist õppimisüritusega, kus spetsiaalselt loodud õppematerjale polegi vaja teha. Juhendeid erinevate veebikeskkondade kasutamise kohta võib leida Koolielu portaalist Töövahendite alt http://koolielu.ee/pg/tools/index. Kui koolitaja loob ise õppematerjale, saab ta need vajadusel üles laadida Koolielu kogukonda.

Nüüd olekski aeg luua Koolielu portaali uus kogukond, mille pealkirjaks on õppimisürituse pealkiri. Kogukonna kirjeldusse on hea lisada juba ka kursuse eesmärgid, et need kohe kõigile nähtavad oleks. Edasi saab juba kogukonnas toimetama hakata ning vajalikke asju vajalikesse kohtadesse panna. Kindlasti peaks kuhugi panema üles ka õpijuhise. Mina lisasin selle Teadetetahvlile, et see kõigile kohe silma jääks.
Näide õpijuhisest
Õpijuhis "Õppematerjalide helindamine"
1. Vaadake esitlust "Õppmaterjalide helindamine" (kogukonna lehed).
2. Osalege arutelus "Ajurünnak - milliseid materjale helindada".
3. Tutvuge videoõpetustega: helifailide loomine, Voicethread, ekraanivideote loomine (kogukonna lehed).
4. Katsetage mõnda vahendit.
5. Lisage omapoolne kommentaar Arutellu vastava vahendi juurde.
Lisage soovi korral õppimisüritusele sisu (lehti, faile, arutelu teemasid).

Iga veebipõhise õppimise juures on oluline läbi mõelda ka see, kuidas saavad koolitatavad tagasisidet oma tegevusele. Kas teeb seda koolitaja või kaasõppurid. Selleks on hea kasutada kommenteerimist ja Arutelu.

Kui kõik siiamaani valmis, tuleks õppimisüritus veel ametlikult registeerida, et selle toimumisest teisi teavitada. Selleks kirjutage e-kiri Kristi Kasper-Semidorile kristi@tiigrihype.ee. Kiri peaks sisaldama järgnevat:

  • Õppimisürituse pealkiri
  • Koolitaja/koolitajate nimi/nimed
  • Õppimisürituse toimumise aeg
  • Sihtrühm
  • Eesmärgid
  • Kava

Õppimisüritus on just midagi sellist, millega võiksid alustada õpetajad, kes on huvitatud e-kursuste läbiviimisest. Kogemusi saab sealt palju ja häid ideid samuti. Jõudu ja pealehakkamist kõigile.

pühapäev, 5. september 2010

Uuel õppeaastal teadlikult toituma

Õpetajate jaoks algab uus aasta ikka tavaliselt 1. septembriga ja sellega seoses antakse endale ka õppeaastaks lubadusi hakata sportima, itaalia keelt õppima, tervislikult toituma jne. Kõigi nende lubaduste täitmiseks on olemas ka hulk veebilehti, mis võimaldavad jälgida oma tulemusi ning leida motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Järgnevalt natuke aga tervislikust toitumisest ja selle jälgimisest.

Õpetajatele on vast tuttav veebileht Ampser http://www.ampser.ee/, mis on mõeldud koolinoortele ja propageerib tervislikku toitumist. Tarmo Kull tutvustas mulle aga ühte toredadat eestikeelset veebilehte, mis võimaldab veelgi teadlikumalt jälgida oma toitumist. Tegemist on Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud toitumisprogrammiga, mis asub aadressil http://tap.nutridata.ee/. Selleks et keskkonda aktiivselt kasutama hakata oleks kõigepealt vaja luua konto. Sisselogides avaneb kasutajale juba hulk võimalusi. Mina alustasin toitumispäevikust ja sisestasin huvi pärast oma eilse ja tänase menüü. Päris kõiki toiduaineid küll loetelus ei olnud, kuid olulisemad olid olemas. Pärast sisestamist klõpsasin nupule Arvuta päevamenüü ja sain täieliku ülevaate, mida ja kui palju ma olin tarbinud koos soovitustega, mida ma võiksin homme süüa, et saada kätte puudolevaid vitamiine, mineraalaineid jne.

Ja kõige sellega alles asi algab. Edasi saab koostada oma menüüsid, lisada oma retsepte, et hiljem oleks kergem arvutusi teha, arvutada kehamassiindeksit ja energiakulu. Ma usun, et antud keskkonnast on kasu nii õpetajatel kui ka õpilastel, sest kõik me tahame ju olla tervemad ja targemad.

kolmapäev, 11. august 2010

Pärast puhkust

Sellel suvel on puhkus olnud eriti soe ja pikk ning küllalt raske on ennast jälle arvutilainele häälestada. Ikka tundub, et päike, mets ja marjad on olulisemad. Et innustust saada, olen alustuseks lugenud teiste blogisid. Järgnevalt mõned lingid, kust saada haridustehnoloogilist või ITalast infot:

http://www.digitark.ee/
http://iktkeeleope.blogspot.com/
http://cyrustech.blogspot.com/
http://www.freetech4teachers.com/
http://thecleversheep.blogspot.com/
http://sharpjacqui.blogspot.com/
http://doug-johnson.squarespace.com/
http://janeknight.typepad.com/pick/
http://larryferlazzo.edublogs.org/
http://ictucan.blogspot.com/
http://edorigami.edublogs.org/

reede, 11. juuni 2010

IKT uues gümnaasiumi riiklikus õppekavas

Üldosa - gümnaasium

· kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;

· õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat;

· kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas

nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

· õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas;

· tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja vahendeid;

· tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis.

Läbiv teema „Teabekeskkond“

· tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale;

· leiab sobivat teavet;

· omab tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist;

· arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“

· omandab teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

· mõistab tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;

· mõistab ja hindab kriitiliselt tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;

· kasutab IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

· Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.

Keel ja kirjandus

· hindab kriitiliselt allikaid;

· hangib eri allikatest teavet ja kasutab seda kriitiliselt;

· eri liiki tekstide koostamine.

Eesti keel

· oskab valida suhtluskanalit;

· valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

· Keeleteadlikkuse ning praktilise keeleoskuse arendamine valmistab õpilast ette toimima nüüdisaegse infoühiskonna tegusa liikmena.

II kursus „Meedia ja mõjutamine“

· tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni;

· on-line-väljaanded;

· suhtlus internetiportaalides.

III kursus „Teksti keel ja stiil“

· valib sobiva suhtluskanali;

· võrgusuhtluse keelevalikud;

· tööde vormistamine.

IV kursus „Praktiline eesti keel I

· tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides;

· oskab kasutada elektroonilisi sõnaraamatuid;

· e-kiri.

V kursus „Praktiline eesti keel II“

· annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;

· suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha;

· on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;

· veebitekstide koostamine: blogi, podcast.

VI kursus „Praktiline eesti keel III“

· suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati;

· kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;

· tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine;

· teadusteksti koostamine ja vormistamine;

· teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Kirjandus

· analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ja infoallikaid;

· kättesaadavad on kirjanduse õppimisel vajalikud interaktiivsed õpikeskkonnad ning võrguväljaanded.

V kursus „Uuem kirjandus“

· kirjanike veebipäevikud;

· küberkirjandus;

· kirjandus ja elektrooniline meedia;

· süvendab oskust kasutada erinevaid teabevahendeid ja kujundab kriitilist suhtumist internetiallikatesse;

· esseistikat või kirjanduskriitikat lugedes, seda kirjandusteose analüüsil kasutades kasvab oskus korrektselt tsiteerida ja refereerida, kujuneb arusaam autoriõigusest ning plagiaadist.

Võõrkeeled

· materjali otsimine internetist;

· aineülesed rahvusvahelised projektid;

· teabekeskkond: infootsing ja –vahetus;

· keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;

· loovtööd (blogi);

· referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

· projektitööd (filmid, veebilehed).

Matemaatika

· IKT võimaluste kasutamine;

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· õpilast suunatakse kasutama IKT-d elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades;

· seaduspärasusi avastades kasutatakse mitmesugust õpitarkvara;

· kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta.

Kitsas matemaatika

· kasutab matemaatikat õppides arvutiprogramme;

· kasutab matemaatikat õppides ning andmeid otsides ja töödeldes IKT vahendeid.

IV kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestikku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga.

V kursus „Funktsioonid 1“

· skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (käsitsi ning arvutil).

Lai matemaatika

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kasutab arvutit ning vastavat tarkvara.

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“

· kasutab arvutialgebra programmi determinante arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades.

III kursus „Võrratused, Trigonomeetria I“

· kasutab arvutit, lahendades võrratusi ja võrratusesüsteeme.

VI kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestiku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).

VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“

· uurib ning kirjeldab arvutiga funktsioone.

XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“

· kasutab tasku- ja personaalarvutit ülesannete lahendamisel.

Valikkursus „Planimeetria II. Hulknurkade ja ringide geomeetria“

· oskab loovalt kasutada õpitud meetodeid sünteetilise geomeetria (tõestus) ülesandeid lahendades ning teha korrektseid lihtsamaid jooniseid sirkli ja joonlauaga ja/või arvutiga.

Loodusained

· Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme, teha põhjendatud otsuseid neid lahendades, järgides loodusteaduslikku meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest, väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning loodusressursside säästvat kasutamist.

· oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnalisel, numbrilisel või sümbolite tasandil, oskab hinnata neid kriitiliselt ning väärtustada nii isiku kui ka ühiskonna tasandil;

· õpipädevuse kujunemisel on suur roll IKT-põhistel keskkondadel, mis on tihti õpilastele relevantsemad kui koolitund.

Bioloogia

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

I kursus

· loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga;

· seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

II kursus

· hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

III kursus

· molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga;

· geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga;

· bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.

IV kursus

· olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga;

· ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega).

Geograafia

· leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;

· Geograafiaõppes on olulise tähtsusega geoinfosüsteemid (GIS), mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja töökohtadel nüüdisajal üha suureneb.

I kursus „Rahvastik ja majandus“

· toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks;

· ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.

II kursus „Maa kui süsteem“

· Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

Keemia

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme;

· õppimise kõigis etappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.

I kursus „Orgaanilised ühendid ja nende omadused“

· süsivesinike molekulide struktuuri uurimine ning võrdlemine molekulimudelite ja/või arvutiprogrammiga.

Füüsika

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning IKT vahendid.

I kursus „Füüsikalise looduskäsitluse alused“

· tutvumine Newtoni seaduste olemusega (jõu ja massi varieerimine kindla keha korral) demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine erinevate liikumise üldmudelitega demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine relativistliku füüsika olemusega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni.

II kursus „Mehaanika“

· tutvumine visatud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· keha kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· tutvumine planeetide liikumise seaduspärasustega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· matemaatilise pendli ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivse õppevideo vahendusel;

· tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehaanikas demokatse või arvutisimulatsiooni abil.

III kursus „Elektromagnetism“

· elektrostaatika seaduspärasuste praktiline uurimine kahe elektripendli (niidi otsas rippuva elektriseeritud fooliumsilindri) abil või sama uuringu arvutisimulatsioon;

· kahe juhtme magnetilise vastastikmõju uurimine demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine kondensaatorite ja induktiivpoolide talitluse ning rakendustega demokatsete või arvutisimulatsioonide abil;

· ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine laseriga, pilu laiuse ja difraktsioonipildi laiuse pöördvõrdelisuse kindlakstegemine kas praktilise töö käigus või arvutimudeli abil.

IV kursus „Energia“

· vooluringide talitluse uurimine vastavate arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine trafode ja võnkeringide talitluse ning rakendustega demokatse või arvutimudeli abil;

· tutvumine elektromagnetismi rakendustega interaktiivse õppevideo abil;

· tutvumine soojusnähtustega arvutimudeli abil;

· tutvumine termodünaamika printsiipidega arvutimudeli abil;

· tutvumine energeetika alustega interaktiivse õppevideo abil.

V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“

· tutvumine aine faaside ja faasisiiretega arvutimudeli abil;

· tutvumine aatomimudelite ja kvantmehaanika alustega arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine radioaktiivsuse, ioniseerivate kiirguste ja kiirguskaitse temaatikaga arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine Päikesesüsteemi ja universumi ehitusega arvutisimulatsioonide vahendusel.

Valikkursus „Rakendusbioloogia“

· arendab loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· geenitehnoloogilistest meetoditest ülevaate saamine praktilise töö või arvutimudelitega;

· geenitehnoloogiline uurimuslik töö arvutikeskkonnas;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks.

Valikkursus „Geoinformaatika“

· tutvumine erinevate kaardiserveritega;

· tutvumine vektor- ja rasterandmetega erinevate tarkvarade abil, andmete allalaadimine;

· rist- ja geograafiliste koordinaatide määramine, et mõista nende kasutamist GISis;

· erinevate GISi analüüside tegemine koostatud kaartide põhjal.

Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused“

· teemakohase lühikokkuvõtte koostamine internetist jm teabeallikatest leitud materjali põhjal.

Valikkursus „Elementide keemia“

· ainete struktuuri uurimine ja võrdlemine molekulmudelite või arvutiprogrammide järgi.

Valikkursus „Füüsika ja tehnika“

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· virtuaalselt tehtavad uurimuslikud tööd;

· loovust arendavad tegevused: plakati koostamine, arvutipresentatsioonide koostamine;

· kursusega seonduva info otsimine.

Valikkursus „Teistsugune füüsika“

· vajaliku info leidmine veebist;

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· arvutipresentatsioonide koostamine,

· virtuaalsete uurimuslike tööde tegemiseks peab õpilastel olema võimalus kasutada veebi lülitatud ja vastava tarkvaraga arvuteid.

Valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“

· arendatakse loovust (plakatid ja slaidiprogrammid);

· otsitakse loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, sh elektroonilistest;

· internetis on kättesaadavad lisalugemiseks mõeldud õppematerjalid.

Valikkursus „Mehhatroonika ja robootika“

· oskab programmeerida mikrokontrollerit vähemalt ühes programmeerimiskeeles;

· info otsimine elektroonilistest allikatest (k.a temaatilised foorumid, näidisprojektid ja videomaterjal);

· praktiliseks õppetööks on vaja arvutit ja mehhatroonika/robootika õppekomplekti, mis sisaldab nüüdisaegset programmeeritavat mikrokontrollerit, sensoorikat ja täitursüsteeme;

· Soovitatav tarkvara: mikrokontrolleri programmeerimise IDE, elektroonikaskeemide koostamise tarkvara, CAD-süsteem, esitlemise tarkvara.

Valikkursus „3D-modelleerimine“

· 3D-modelleerimistarkvara kasutamine toote loomiseks;

· arvuti teel juhitava CNC ehk arvprogrammjuhtimisega freespingi seadistamise algtõdede ning selle juhttarkvara kasutusoskuse omandamine;

· on omandanud ülevaate põhilistest 3D-tarkvaraprogrammidest ning oskab ühte neist praktiliselt kasutada toote modelleerimiseks;

· disaini ja tooteprotsessi dokumenteerimine (tekst, fotod, video);

· esitluse koostamine disaini ja tooteprotsessist õppija valitud web 2.0 keskkonnas (nt blogi, wiki);

· arvutid (arvutiklassi), mis võimaldavad 3D-modelleerimistarkvara kasutamise.

Valikkursus „Joonestamine“

· omandatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus;

· on omandanud ülevaate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest esitusvõimalustest, sh infotehnoloogilistest vahenditest;

· oskab kriitiliselt hinnata tarkvaravahendite sobivust joonestamiseks;

· kasutab joonestamist õppides ja probleeme lahendades otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

· ruumigeomeetriliste probleemide graafiline lahendamine koolis (kodus) ja arvutipõhises õpikeskkonnas;

· praktilised, sh uurimuslikud tööd klassis (kodus) ja arvutikeskkonnas;

· dilemmaprobleemide lahendamise rühmatöö arvutikeskkonnas.

Valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“

Valikkursus „Rakenduste loomine ja programmeerimise alused“

Sotsiaalained

· oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel;

· kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

Ajalugu

· tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid;

· ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet;

· referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine,

· IKT vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

VI kursus „Lähiajalugu III – 20.sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“

· teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti ja internet;

· referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;

Ühiskonnaõpetus

· hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust;

· õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms.

I kursus

· oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada;

· vormistab nõuetekohaseid dokumente;

· e-valimised.

II kursus

· väärtustab autoriõigust;

· viitamisreeglitega tutvumine;

· infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades.

Valikkursus „Inimene ja õigus“

· väärtustab ja arvestab autoriõigusi;

· referaadid, PowerPoint esitlused;

· on arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt.

Valikkursus „Globaliseeruv maailm“

· õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste portaalide õppematerjale;

· mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks tundmaõppimiseks kasutada Google Earth’i, veebis olevaid pildipankade materjale jne.

Kunstiained

· tähtsustub teabekeskkonna kasutamise reegleid ja järgib intellektuaalse omandi kaitset.

Muusika

· teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid;

· oskab leida muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest;

· oskab koostada referaate, kirjutada esseesid, kontserdiarvustusi, uurimistöid muusikast, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi;

· on tutvunud autorikaitse seadustega ning teadvustab intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· õppekäigud (sh virtuaalsed);

· muusikalises omaloomingus innustatakse õpilasi looma kasutades traditsioonilisi kui ka erinevaid multimeedia vahendeid;

· internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm;

· kool võimaldab fonoteegi (CD-d, DVD-d, VHS-d) kasutamise.

Kunst

· virtuaalse meediakeskkonna käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil;

· tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika);

· kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, virtuaalkeskkond;

· rakendatakse praktilises loomingulises tegevuses nii traditsioonilisi kunstitehnikaid ja -vahendeid kui ka nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õppematerjale ning -vahendeid (joonistamine, maal, kollaaž, ruumilised seaded, digitaalpildid, video, performance jne);

· projektsioonitehnika, vähemalt üks internetiühendusega arvutitöökoht iga 5 õpilase kohta, printimis- ja skannimisvõimalus, vähemalt üks foto- ja videokaamera;

· õpilane võib aktiivselt osaleda hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio).

I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

· oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne);

· projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad”

· fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele;

· kunstimeediumide paljus: maalikunst, installatsioon, fotokunst videokunst, performance, kunst linnaruumis, interaktiivne meediakunst, netikunst.

· inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastiku-arhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne;

· erinevad suhtluskeskkonnad;

· väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis;

· autoriõiguste probleemistik.

Kehaline kasvatus

· õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusündmustega;

· kehaliste võimete näitajaid puudutavate materjalide kogumise, analüüsimise, võrdlemise ja järelduste tegemisega, et selle kaudu leida õpilase arenguks sobivaid nüüdisaegseid lahendusi ja vahendeid.

Usundiõpetus

Riigikaitse

Majandus-ja ettevõtlusõpe

Karjääriõpetus

Uurimistöö alused