pühapäev, 21. detsember 2008

7 suurepärast asja, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad

Eelmisel nädalal tõlkisin oma ajaveebis Doug Johnsoni artikli "7 rumalust, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad" ja süda jäi natuke valutama. Nii lihtne on ju viriseda ja kritiseerida, aga sellest pole mingit abi. Abi on toetusest, mõistmisest ja kiitusest. Õnneks avastasin, et süda oli vist valutama jäänud ka Dougil ja ta oli kirjutanud artikli "7 suurepärast asja, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad" (Seven brilliant things teachers do with technology) http://doug-johnson.squarespace.com/blue-skunk-blog/2008/12/12/seven-brilliant-things-teachers-do-with-technology.html. Järgnevalt kokkuvõte nendest positiivsetest mõtetest.

1. Toeta õpilaste tehnoloogiakasutust. Tehnoloogia võimendab seda, milles õpilased on andekad. Suurepärased õpetajad teavad, et head kirjutajad muutuvad paremateks kirjutajateks, head prantsuse keele rääkijad muutuvad paremateks rääkijateks, head matemaatika ülesannete lahendajad muutuvad paremateks ülesannete lahendajateks jne rakendades tehnoloogiat. Õpilaste jaoks ei ole tehnoloogia takistus vaid edasiviiv jõud. Suurepärased õpetajad on ka ise kogenud seda jõudu.

2. Kasuta ja leia loovalt vahendeid. On lausa uskumatu, kuidas osa õpetajaid on varustanud oma klassiruumi tehnoloogiaga. Tavaliselt ei ole seda tehtud kooli abil vaid õpetaja enda, fondide, vanemate, stipendiumite jne kaudu. Suurepäraste õpetajate klassiruumis on digifotokaid, dokumendikaameraid, arvuteid jne.

3. Kohtu vanematega pidevalt. Suurepärased õpetajad ei kohtu vanematega ainult lastevanemate koosolekul. Kasutades e-maili, kodulehekülgi, e-kooli, ajaveebe, wikisid ja telefonikõnesid saab õpetaja teha vanematest partnerid, kes on pidevalt kursis koolis toimuvaga. Nad vastavad vanemate e-mailidele. Vanemad tahavad olla kursis koolis toimuvaga, aga neil on vaja teada kuidas.

4. Luba õpilastel olla ühenduses maailmaga. Suurepärase õpetaja klassiruumil pole "seinu". Õpetaja saab aru, et homsetel kodanikel ja töötajatel on eelised, kui nad oskavad edukalt töötada koos teiste kultuuridega.

5. Võta vastu kaasõpilase roll. Üks intelligentse inimese tunnus on see, et ta tunnistab, kui ta midagi ei tea. Suurepärased õpetajad mitte ainult ei tunnista seda, et nad ei tunnegi täielikult tehnoloogiat vaid annavad oma suurepärastele õpilastele võimaluse õpetada neile midagi.

6. Kasuta õpilaste endi vahendeid. Suurepärased õpetajad teavad araabia vanasõna "Kaamelit on lihtsam juhtida sinna poole, kuhu ta läheb." Õpilased toovad aina rohkem kooli erinevaid tehnilisi vahendeid - mobiiltelefone, fotoaparaate, mänge, iPode, mp3 mängijaid, sülearvuteid jne. Suurepärane õpetaja teab, kuidas kasutada mobiiltelefone, et viia läbi küsitlusi, teha podcaste jne.

7. Rõõm avastamisest, uudsus, tehnoloogia haarab. See ei ole seotud tehnoloogiaga. See tähendab, et on tore teha lahedaid asju. Me tunneme endas last. Suurepärased õpetajad ei ole kunagi unustanud elamust, mida annab millegi laheda tegemine. Suurepärased õpetajad kasutavad tehnoloogia kaasahaaravat jõudu. Tehnoloogia ei ole lihtsalt üks lisavidin vaid midagi, mis toob avastamise, elevuse ja rõõmu klassiruumi.

neljapäev, 11. detsember 2008

7 rumalust, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad

Veebiavarustes ringi vaadates jäi mulle silma Doug Johnsoni artikkel "Seven stupid mistakes teachers make with technology" (Seitse rumalat viga, mida õpetajad tehnoloogiat kasutades teevad) Doug Johnson on Mankato Public School'i (USA, MN) meedia ja tehnoloogia direktor ning avaldanud hulga kirjutisi ja pidanud loenguid IT ja hariduse vallas. Oma mõtteid avaldab ta Sinise Skungi Blogis (Blue Skunk Blog) http://doug-johnson.squarespace.com/. Millised on aga siis Doug'i meelest need 7 rumalust? Järgnevalt kokkuvõte artiklist http://doug-johnson.squarespace.com/blue-skunk-blog/2008/12/5/seven-stupid-mistakes-teachers-make-with-technology.html.

1. Varukoopiate mitte tegemine. "Kas tõesti kaks koopiat minu failidest arvuti kõvakettal ei tähendagi varukoopiaid?" Kui õpetaja esimest korda kaotab oma hinnalised failid, murdub mu süda. Teisel korral, hästi, rumalus peakski põhjustama kannatusi.

2. Kooliarvuti kasutamine koduarvutina. Õpetajad, kes kasutavad kooli arvutit, et teha äri, töödelda oma laste pulmavideosid või saata maitsetuid nalju on rumalad. Õpetajad, kes võtavad arvuti koju ja lasevad oma lastel seal häkkida, on rumalad. Õpetajad, kes ei kasuta isiklikku arvutit isiklikeks asjadeks on ära teeninud häda ja viletsuse.

3. Õpilaste arvutikasutamist ei ole vaja jälgida. Interneti filtrid ei hoia lapsi eemal veebihädadest. 10% pornolehekülgedest on kättesaamatud igasugustele filtritele. Lisaks võivad õpilased saata solvavaid e-maile kasutades õpetaja aadressi või raisata lihtsalt aega.

4. Suhtlemine veebis on privaatne. Ikka juhtub, et saadetakse piinlikkust tekitavaid kirju ja sõnumeid. Aga kas sa tead, et on olemas direktoreid, kes lõbustavad end alluvate kirjade lugemisega. Kooli e-mailide avaldamist võivad vajadusel nõuda õiguskaitseorganid. Ka kustutatud e-mailid on kusagil alles. Kas brause ajaloo kustutamisest piisab? Tegelikult jääb järgi hulk teisi jälgi sellest, milliseid lehekülgi sa külastad. Sinu Facebook'i lehekülge vaatab kooli hoolekogu, direktor jne ja isegi kui autor on anonüümne, siis nad teavad, et see oled sina. Arvamus, et keegi ei näe, mida sa veebis teed, on rumalus.

5. Uusi tehnoloogiaid kasutades ei pea muutma õpetamisstiili. Lihtsalt piltide ja helide lisamine loengutele on rumalus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt muudab õpetaja ja õpilase rolle. Arvutit kasutav õpilane on nüüd sisu ekspert. Õpetaja rolliks on olla protsessi ekspert, kes küsib küsimusi: kust sa said infot; kuidas sa tead, et see on õige; miks on see oluline; kuidas sa saad oma teadmisi teistega jagada ja kuidas sa oma tehtud tööd hindad. Maailm on muutunud ja on suur rumalus seda mitte märgata.

6. Õpilaste arvutihuvi ignoreerimine. Lastele meeldib tehnoloogia. Rumalus on seda mitte ära kasutada.

7. Tehnoloogia läheb koolist ära. Lootus, et kõik läheb mööda, ei tööta enam, kuigi see on töötanud päris paljude pedagoogliste teooriate ja praktikate puhul. Tehnoloogia ei kao kuhugi. See ei ole ära kadunud pangandusest, meditsiinist, ärist, teadusest, põllumajandusest - mitte kusagilt ühiskonnas ja rumal on arvata vastupidist.


Sellised olid siis Doug Johnsoni mõtted. Ma pean ütlema, et tegelikult tunnen ma ennast puudutatuna, sest neid rumalusi olen ma ka ise teinud ja kahjuks vist ka jätkan nendega. Kohe tuleb meelde juhtum, kuidas kõik mu kallid failid olid salvestatud ainult mälupulgale ja ühel päeval oli see kõik kadunud. Päris palju aega ja vaeva kulus taastamisele jne jne. Nii et mina jätan kivi viskamata ja olen lihtsalt vaiksel moel Dougiga nõus.

teisipäev, 2. detsember 2008

Joonistame veebis

Olen ikka üritanud leida ja katsetada erinevaid programme, mis kooliellu sobivad. Seekord otsustasin abi paluda Gustav Adolfi Gümnaasiumi 8. c klassi õpilaste käest, et välja selgitada parim veebipõhine joonistusprogramm. Aega oli 45 minutit ja programme katsetamiseks umbes 40. Küsimus õpilastele oli lihtne - milline programm teile kõige rohkem meeldib. Põhjapanevaks järgnevat tulemust kindlasti pidada ei saa, aga päris huvitav on teada, milliseid programme eelistavad õpilased. Kõik programmid on veebipõhised ja seega ei vaja arvutisse installeerimist.
1. All My Magic (3 häält) http://www.allmymagic.com/wizcard/create
Lihtne programm, mille kasutamine palju juhendamist ei vaja. Lisaks joonistamisele saab lisada pildile lisaks igasuguseid efekte ja vidinaid.


2. ArtPad (5 häält) http://artpad.art.com/artpad/painter/
Väheste võimalustega programm, mis aga annab võimaluse joonistamise käiku aina uuesti ja uuesti vaadata.

3. Roxic (5 häält) http://roxik.com/pictaps/
Joonistamist on selles programmis üsna vähe. Joonistatud pildist luuakse film, mida saadab lõbus muusika.


4. Kerproof Studio (6 häält) http://www.kerpoof.com/create
Keskkonnas on lisaks joonistamisele võimalik teha filmi, kaarti jne. Joonistamine on lihtne ja kui alguses tundub, et värve on vähe, siis tegelikult saab paletil klõpsides erinevaid toone segada.


5. Queeky (9 häält) http://queeky.com/
Võimas programm, mis lubab ka koostööd. Võimalusi on väga palju.


6. Яndex (10 häält) http://cards.yandex.ru/kraski.xml
Venekeelne programm, mis särab, vilgub ja teeb tuju heaks. Hea on näha, et keel ei ole programmi kasutamisel õpilastele mingiks takistuseks.


7. Scribbler (15 häält) http://www.zefrank.com/scribbler/
Suur oli minu üllatus, kui võitjaks osutus see programm. Ei mingeid efekte ega värvidemerd. Alustades peab joonistama kujundi. Värvi ega joone laiust valida ei saa. Kui joonistus valmis, tuleb käivitada scribbler ja teie saamatust kritseldusest sünnib tõeline meistriteos. Katsetaga ja te näete, et kõigis meis on peidus kunstnik.

Veel programme katsetamiseks: http://www.allgraphicdesign.com/graphicsblog/2008/05/16/online-drawing-tools-free-online-painting-sketching-tools/

kolmapäev, 26. november 2008

Eesti-Peibe translaator

Alati on tore, kui tunde saab lõbusamaks muuta mõne toreda vahendiga. Tutvustasin ühele eesti keele õpetajale põgusalt Eesti-Peibe translaatorit http://uruchai.net/eesti-peibe.php, mis võimaldab täieste arusaadavast tekstist teha midagi sellist, millest ainult tõelised beibed aru saavad. Õpetaja haaras mõttest kinni ja kaustas 6. klassi õpilastega seda keskkonda. Õpetaja sisestas translaatorisse lõigu raamatust "Pipi Pikksukk" ja õpilaste ülesandeks oli see jälle kirjakeelde panna. Nalja sai palju. nalja (A) zay palju . (A)


reede, 21. november 2008

E-õppe keskkonnad

E-õppekeskkonda võib pidada virtuaalseks klassiruumiks, kus peaks saama teha kõike seda, mida ühes tavalises klassiski. Seal peaks olema tahvel, kuhu kirjutada, õpikud, mille järgi õppida ja muidugi õpilased koos õpetajaga. E-õppekeskkondi võib jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Piltilikult öeldes tähendab see seda, et avatud tunnist võivad osa võtta kõik soovijad aktiivselt või passiivselt ja suletud keskkonna puhul on klassiruumi uksed kinni ning tihti lausa lukus. E-õppekeskkonnaks pidada päris paljusid veebikeskkondi. Teatud tingimused peavad olema muidugi täidetud:
  • autentimine
  • info lisamine
  • failide üleslaadimine
  • suhtlemine, tagasiside

Järgnevalt mõned näited erinevatest e-õppe keskkondadest, mida õpetajad saavad tasuta kasutada.

VIKO http://viko.edu.ee/ on välja töötatud TLÜ Haridustehnoloogia keskuses. Esimene versioon toodi välja 2003. aastal. Tegemist on just üldhariduskoolile väga sobiva keskkonnaga, mis on lihtne ja meenutab veidi e-kooli. Õpetajad registreerib administraator. Õpilased registreeruvad ise ning õpetaja lisab õpilased kursusesele. Sisestada saab infot kursuse ja tundide kohta. Faile saavad üles laadida nii õpilased kui ka õpetajad. Suhtlemine käib enamasti foorumi kaudu. Tihti kasutavadki õpetajad VIKOt just faililaona, mis võimaldab õpilastele kiiresti materjale jagada.


IVA http://www.htk.tlu.ee/iva on samuti Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös valminud e-õppe keskkond, mida esitleti avalikkusele 2003. aastal. Arendajad peavad IVA tugevaks küljeks pedagoogilist kontseptsiooni, mis põhineb sotsiaalkonstruktivistlikul õppimiskäsitusel. Võibolla just seetõttu on IVA esmapilgul veidi arusaamatu ja ebaloogiline. Sellised mõisted nagu "raamaturiiul" või "teadmuspaja" on alguses võõrastavad. Kasutajad lisab kursusele administraator ning õigus sisu lisada on kõigil. Suhtlemine käib enamasti e-mailide kaudu.


Moodle http://portaal.e-uni.ee/moodle on üks enim kasutatavaid e-õppe keskkondi maailmas ja sai alguse 1999. aasta. Ka Eestis on koole, kus kasutatkse just Moodle'i keskkonda. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tegemist on vabavaralise õpikeskkonnaga, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Samuti pakub Moodle väga palju erinevaid võimalusi ning on lihtne ja kompaktne.

WebCT http://portaal.e-uni.ee/webct6 on maailmas vast kõige tuntum e-õppe keskkond, mida esimest korda esitleti avalikkusele 1996. aastal. Kuna tegemist on tasulise keskkonnaga, siis üldhariduskoolides seda ei kasutatud. Kuid 2008. aastal osteti Eestis litsents 5 aastaks üld-, kutse- ja kõrgharidust andvatele koolidele. Seega on ka üldhariduskoolidel nüüd võimalik WebCT-d oma töösse rakendada.

Ning http://www.ning.com/ on veebiteenus, mis võimaldab luua sotsiaalset võrgustikku. Tegemist ei ole klassikalises mõttes e-õppe keskkonnaga. Keskkonna saab ise üles ehitada valides vajalikud vahendid (ajaveeb, foorum, fotod, kalender, jututuba jne).

Wikidest http://www.wikispaces.com/, http://pbwiki.com/, http://www.wetpaint.com/ ei räägita samuti kui e-õppe keskkondadest, kuid ometi saab neid edukalt selles funktsioonis kasutada. Olemas on autentimine, sisu ja failide lisamine ning täiesti võimalik on arendada diskussiooni. Tore on see, et näha on ka tegevuste ajalugu ning iga õppija panus. Wikide suur pluss on lihtsus ja sõltumatus.

Ajaveebe http://www.blogger.com, http://wordpress.com/ kasutatkse koolis päris palju. Tegemist on lihtsa võimalusega, kus õpilased saavad oma loodut avaldada ja õpetajad ülesandeid anda. Miinuseks on see, et ei saa üles laadida faile (välja arvatud pildid ja videod), kuid selle probleemi on nutikamad ära lahendanud sellega, et failid laetakse kuhugi veebi ja siis viidatakse neile.

Tegelikult võiks seda nimekirja lõputult jätkata. Ja tore ongi, et iga õpetaja võib valida just sellise e-õppe keskkonna, mis tema vajadusi kõige paremini täidab. Piiriks saab olla ainult meie kujutlusvõime piiratus.

Haridustehnoloogid üldhariduskoolis 2008. aasta novembris

kolmapäev, 12. november 2008

Vidinad ajaveebi, kodulehele, ...

Vidinatega (widget) armastatkse ikka kaunistada oma ajaveebe ja kodulehti. Tegemist on tihti lihtsalt toredate asjadega, mis tunduvad õppetöös üsna kasutud. Hiljuti jäi silma üks veebilehekülg http://www.widgetbox.com/, kus on vidinaid, mis omavad ka koolis mõtet.

Mõned näited:
Joonistage nagu Matisse



Jälgige UK ajalehtede esikülgi



Selgitage välja oma inglise keele tase



Lugege teadusuudiseid



Teisendage mõõtühikuid



Mängige Mahjongi



Otsige Google'ist



Lõpuks katsetasin ka ise ühe vidina tegemist. Selleks oli vaja Widgetbox'i keskkonda registreeruda. Võtsin juba ühe valmis HotPotatoes testi, mis veebis üleval ja tegin sellest vidina. Selline on tulemus:

reede, 7. november 2008

Tund klassis või tund arvutiklassis

Kas on mingit vahet sellel, kus õpetaja viib õpilastega läbi tunni? Kas on vahet arvutiklassil ja tavalisel klassil? Paljude õpetajate jaoks on. Esiteks on arvutiklassis arvutid, mida on kindlasti vaja maksimaalselt kasutada ja teiseks on arvutites nii palju ahvatlusi, et tunnist ei tule midagi välja. Lisaks sellele hirmutavad õpetajat veel kõik võimalikud ja võimatud riistvaralised ning tarkvaralised probleemid. Ja nii juhtubki, et õpetaja jätab arvutiklassi tulemata, sest tal on tunne, et seal toimub midagi hoopis teistmoodi.

1. Ainetund arvutiklassis = ainetund tavaklassis
Tegelikult peaks arvutiklassi võtma sama loomulikult kui tavalist klassiruumi. Lihtsalt õpikutele ja vihikutele on lisandunud arvuti. Tundi võib läbi viia täiesti harjumuspäraselt ja 45 minutit ei pea kuluma sugugi arvuti taga tegutsedes. Nii nagu üks tund ei möödu ainult ühe õpiku taga ei pea ka arvutit terve tunni kasutama. Igal vahendil oma aeg ja koht.
2. Reeglid paika
Võrreldes õpiku ja vihikuga on arvutil küll üks imepärane omadus. Nimelt suudab ta õpilase nii jäägitult endasse imeda, et õpetaja soovitused ja õpetused kipuvad tähelepanuta jääma. Siin aitab hästi reegel "Hiir käest ära!" Kui õpetaja või mõni õpilane selgitab midagi olulist, peaksid kaasõpilased hiire käest laskma ja silmad ekraanilt lahti rebima. Teinekord kulub selleks võibolla mõni sekund rohkem ootamist, aga siis võib kindel olla, et oluline info jõudis kohale.
3. Hoolikas planeerimine ja valmisolek ootamatusteks
Nii nagu iga tundi tuleb ka tundi arvutiklassis hoolikalt planeerida ja kõik programmid ning keskkonnad läbi katsetada. Isegi kui kõik on läbi mõeldud võib ikkagi midagi juhtuda. Kas on keskkond muutunud või ei ole Internetti. See on paratamatu, aga õnneks ei tule seda väga tihti ette. Mida rohkem kogemusi, seda vähem igasugused ootamatused häirivad.
4. Õpilastest õpetajad
Arvutiklass on selline tore koht, kus mõnikord teab mõni õpilane rohkem kui õpetaja. Seda tasub alati ära kasutada ning õpilased ei pane sugugi pahaks, kui õpetaja mõnda asja ei oska. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei jõua keegi kõigega kursis olla ning on igati tore, kui õpilasest saab õpetaja.

pühapäev, 26. oktoober 2008

Virtuaalne sõnade magnettahvel

Virtuaalne sõnade magnettahvel võimaldab etteantud sõnadest teha virutaalseid magneteid, mida saab siis vabalt ekraanil ümber paigutada. On vaja ainult kopeerida tekst ja magnetid luuakse automaatselt. Sõnade eristajaks on tühik. Soovi korral võib sõnu ka värvida ja hiljem juurde lisada. Eriti tore on seda kasutada puutetahvliga. Lisaks veebipõhisele vabalt kasutatavale lahendusele võib osta ka allalaetava programmi.

laupäev, 25. oktoober 2008

Kuidas õppida sõnu?

Võõrkeelte õppimsel on kõige tüütum sõnade õppimine. See tuupimine võtab palju aega ja muutub kiiresti ebahuvitavaks. Üheks lahenduseks oleks kasutada mõnda veebikeskkonda. Üheks päris toredaks keskkonnaks on Quizlet http://quizlet.com/. Quizleti kasutamiseks tuleb kõigepealt registreeruda ja peale seda võib alustada kas teiste loodud sõnade õppimist või lisada ise vajalikud sõnad. Quizlet'is võib luua ka gruppe, kuhu koondada näiteks oma õpilased. Sõnu võib õppida 5 erinevat harjutust tehes:
  • Familiarize - sõnade õppimine kaartide abil, kus ühel pool on võõrkeelne sõna ja teisel pool selgitus
  • Learn - õppimine, kus tuleb sisestada õpitud sõnu
  • Test - koosneb sõnade sisestamisest ja valikvasutustest, lõpus saab hinde
  • Play Scatter - sõnad on paigutatud ekraanile laiali, sõna ja selle tähendus tuleb vedada üksteise peale
  • Play Space Race - sõnad jooksevad mööda ekraani ja neid tuleb tõlkida kiiruse peale, laste lemmikmäng

Artikkel Koolielu portaalis: http://www.koolielu.ee/pages.php/0710,22586

kolmapäev, 15. oktoober 2008

Koolielu IKT infotund saksa keele õpetajatele 2

Videos räägivad Astrid Sildni ja Aime Jõesalu põhjalikult LiveOnline keskkonnast (http://dafnet.web2.0campus.net/, http://lion.web2.0campus.net/). Anneli Kesksaar tutvustab põgusalt ristsõnade tegemise vahendit Eclipse (http://www.eclipsecrossword.com/).
video

Koolielu IKT infotund saksa keele õpetajatele 1

14. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogu arvutiklassis Koolielu IKT infotund saksa keele õpetajatele. Järgnevas videos teeb Michael Goriany (Austriast) ülevaate LiveOnline'i keskkonnast saksa keeles.

video

neljapäev, 9. oktoober 2008

Olulised mõisted pilditöötluses

Mis on teksti taga?

Sel nädalal jäid mulle silma, kaks väga lihtsat veebikeskkonda, mis võimaldavad vaadata teksti taha. Eesti keele ja kirjanduse tunnis loetakse ikka erinevaid tekste ning arutletakse, mida üks või teine sõna, rida, jutt või raamat tähendavad. Vaatame, mis jääb näiteks Jaan Tätte laulu "Närvid" (http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/TatteJ.php) taha.

Wordle (http://wordle.net/ ) on keskkond, mis sisestatud või kopeeritud tekstist teeb märksõnapilve. Märksõnapilves on võimalik muuta värve, fonti ja paigutust. Märksõnapilve saab välja printida ja salvestada. Mina kasutasin Print Screeni nuppu ja tulemus on järgmine. Kõige suurmalt on sõnad, mida on laulus kõige rohkem.


Teine keskkond (http://www.text-image.com/index.html) konverteerib teksti pildiks. Arvutist tuleb otsida sobiv pilt. Seejärel sisestage tekst. Jälgige, et te valite Characters alt Sequence'i, sest muidu paigutatakse tähed juhuslikult. Lisaks sellele saab valida veel teksti suurust, tausta värvust jne.

neljapäev, 2. oktoober 2008

Veebipõhiste pilditöötlusprogrammide võrdlus

Internetist võib leida palju pilditöötlusprogramme, mis ei vaja isegi registreerumist ja võimaldavad teha päris palju. Kuidas aga välja valida, millist programmi kasutada. Korraldasin ühe katse, kus valisin välja 10 veebipõhist pilditöötlusprogrammi, mis ei vajanud registreerumist ja püsitatisin lähetülesande.

Lähteülesanne:

  • Pilti peab saama kärpida (1 punkt)
  • Tavaliselt on võimalik pilte pöörata 90 või 180 kraadi. Punkti saavad need programmid, mis võimaldavad pöörata näiteks 10 kraadi (1 punkt).
  • Pildi peale kirjutamine (1 punkt).
  • Pildile juurde joonistamine (1 punkt).
  • Kollaaži tegemine mitmest pildist (2 punkti).
  • Raami lisamine (1 punkt).
  • Erinevate efektide kasutamine (2 punkti).
  • Salvestamine erinevatesse formaatidess (2 punkti).

Katse tulemus:

1. Picnik 10 punkti http://www.picnik.com/
Tuntud tegija, mida olen vist kõige rohkem kasutanud. Kujundus on väga ilus. Üllatusena on juures ka võimalus teha kollaaži, mis on küll eraldi funktsioonina.










2. FotoFlexer 9 punkti http://fotoflexer.com/
Lihtne ja loogiline keskkond, kus on üllatavalt palju võimalusi. Fotot pöörata sai küll ainult 90 kraadi, kuid samas sai töötada kihtidega. Salvestamisel tekkis alguses probleeme. Tuli välja, et oli vaja lisada ka faililaiend (jpg). Salvestamine jpg, png.











3. Lunapic 9 punkti http://www.lunapic.com/
Väga palju võimalusi, aga natuke aeglane. Huvitavalt oli lähenetud kollaažile. Kollaaž oli üksteise järel vahelduvad fotod, mida sai salvestada filmina. Salvestamine jpg, gif, png, bmp, mpg, swf.













4. Phixr 7 punkti http://www.phixr.com/
Peaaegu kõik sai tehtud, aga erilist muljet ei jäänud. Pildile juurde joonistada ei saanud. Salvestamine jpg, png, pdf, gif ja ocr.


















5. DrPic 6 punkti http://www.drpic.com/
Veidi ebaloogiline ja vähe võimalusi pakkuv keskkond. Pöörata pilti sai ainult 90 kraadi, kollaaži teha ei saanud ja efekte oli vähe. Salvestamine jpg.












6. Pikifx 6 punkti http://www.pikifx.com/
Veidi kummaliselt käituv keskkond. Töötlemisel muudetakse pildi kvaliteet halvemaks, mis ei mõjuta hiljem salvestamisel pildi kvaliteeti. Liikudes erinevate võimaluste vahel, korjas programm osad lisatud asjad ära. Juurde joonistada, kollaaži teha ja pöörata vähem kui 90 kraadi ei saanud. Salvestamine jpeg, gif, tiff, bmp, png.
















7. Splashup 6 punkti http://www.splashup.com/
Tüütult keeruline. Ma ei suutnud lõpuni aru saada, kuidas toimub pööramine kraadides. Samas oli keskkonnal palju võimalusi. Salvestamine jpg, fxo, png.














8. FixPicture 5 punkti http://www.fixpicture.org/
Juurde kirjutada ja joonistada ei saanud. Üldse oli programmis vähe võimalusi. Salvestamine jpeg, png, bmp, gif, tiff ja pdf.
















9. Pixenate 5 punkti http://pixenate.com/
Lihtne ja humoorikas keskkond, mis jäi paraku hätta pööramisega kraadides, juurde joonistamisega, kollaaži ja raamiga. Salvestamine jpeg.

















10. Pixer.us 4 punkti http://www.pixer.us/
Minimalistliku kujunduse ja väheste võimalustega keskkond. Pöörata kraadides, kirjutada, joonistada, teha kollaaži ja raami ei saanud. Olid ainult mõned efektid. Salvestamine jpeg, gif, png, bmp.















Lisalugemist:
http://mashable.com/2007/06/23/photography-toolbox/
http://www.10000words.net/2008/07/21-free-online-photo-editing-tools.html
http://labnol.blogspot.com/2006/06/online-photo-editors-compared-gifworks.html

neljapäev, 25. september 2008

Hindamismudelitest

Hindamise peale mõtlevad koolis nii õpetajad kui ka õpilased. Hinded peaksid andma tagasisidet õpitu kohta, aga enamasti ei ole see tagasiside piisav, et teha vajalikke järeldusi. Üks number ei näita suurt midagi. Hindamismudelid võimaldavad hinde lahti kirjutada ja näidata täpsemalt, mida õpetaja õpilastelt ootas. Veiko Hani on koostanud eestikeelse hindamismudelite keskkonna http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/, kus saab kergelt koostada või kasutada teiste loodud mudeleid. Mudeleid on võimalik salvestada ja välja printida.

Lähemalt saab hindamismudelitest lugeda Tiia Niggulise esitlusest:

Hindamismudelid
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: hindamismudelid kool)

reede, 19. september 2008

Koolielu koolitus "Pilditöötlus"

Tiigrihüppe Sihtasutus korraldas seose Koolielu ainekuude kampaaniaga arvutikoolituse "Pilditöötlus" Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Oodatud olid kõik lasteaia-, algõpetuse- ja eripedagoogikaõpetajad. Koolitusel räägiti piltide jagamise keskkonnast Flickr http://flickr.com/ ja piltide töötlemise keskkonnas Picnik http://www.picnik.com/. Alljärgnevalt võite vaadata koolitusest videot.

video

reede, 12. september 2008

neljapäev, 11. september 2008

Kuidas leida nõela heinakuhjast?

Mõnikord ajab kohe vihale, kui palju aega võib kuluda mõne vähem või rohkem olulise infoühiku leidmiseks veebist. Internetiavarus on suur ja lai ning kõiges selles orienteeruda ei ole sugugi lihtne. Kuidas aga ikkagi leida nõela heinakuhjast?

Kõige vanemaks viisiks leida endale vajalik on otsingumootorite kasutamine. Otsingumootor on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Otsingumootor võib olla ühe veebilehekülje põhine või selline, mis otsib infot kogu veebist. Otsingumootor indekseerib pidevalt Internetis leiduvaid veebilehti ja koostab neist andmebaasi, millest saab teha otsinguid. Kasutades otsingumootoreid ei otsi me läbi kogu veebi vaid ainult neid lehekülgi, mis on andmebaasis. Iga otsingumootor otsib veidi erinevalt. Kuidas aga otsingumootorid hindavad lehekülgi? Esimesena kuvatakse lehed, kus on rohkem otsitud märksõnu või märksõnad on pealkirjades või on sellele leheküljele rohkem viidatud. Kõige enam tarvitatud otsingumootoriteks Eestis on http://www.google.ee/ ja http://www.neti.ee/. Otsingumootori kasutamise plussiks on see, et leitakse suhteliselt palju lehekülgi. Samas on nende hulgas palju selliseid, millega pole otsijal midagi peale hakata. Et otsimist veidi täpsustada, võib kasutada näiteks otsitava fraasi kirjutamist jutumärkidesse (otsib kindlat fraasi), + märki (otsib kindlasti) või - märki (jätab välja).

Päris populaarne on ka erinevate teemakataloogide ja portaalide kasutamine. Erinevalt otsingumootoritest, kus tegutsevad masinad, koostavad teemakatalooge inimesed. Nemad valivad, millised leheküljed, millise kategooria alla lähevad. Seetõttu on ka andmebaas väiksem. Mõnikord sisaldavad teemakataloogid ka otsingumootorit. Mõnikord pakuvad teemakataloogid ka lisateenustena postkasti, uudiseid jne. Tänapäeval hakkab ähmastuma piir otsingumootori ja teemakataloogi vahel, sest paljud teemakataloogid sisaldavad ka otsingumootorit. Teemakataloogide näiteks võib tuua http://www.yahoo.com/ ja http://www.neti.ee/. Portaalid ehk võrguväravad on loodud peamiselt suuremate teenusepakkujate poolt. Ühele leheküljele on koondatud uudised, artiklid, meelelahutus ja mitmesugused teenused. Näiteks http://www.eesti.ee/, http://www.delfi.ee/ jne. Teemakataloogide ja portaalide plussiks on see, et teemad on esitatud kategooriates ja kõik vajalik on ühes kohas. Samas ei ole kõik vajalik või vajalik ei ole ühes kohas.

Tänapäeval on tekkinud juurde tag-otsing. Aina rohkem on olemas erinevaid keskkondi, kus kasutajad saavad lisada linkidele, artiklitele, piltidele jne juurde tag’e e märksõnu. Väga populaarseks on muutunud sotsiaalsed järjehoidjad, mis võimaldavad inimestel luua järjehoidjaid otse veebi. Lisaks linkide salvestamisele on võimalik lisada ka tag’e ning nende tag'ide kaudu on võimalik otsida. Otsing annab kvaliteetseid materjale ja näitab, kui palju inimesi neid linke salvestamisväärseks on pidanud. Näited: http://delicious.com/, http://www.keotag.com/.

Lõpetuseks mainiks veel mashup'e, mida üks inglise keele õpetaja tõlkis "soust". Tegemist ongi paraja "soustiga", kus kokku on liidetud erinevad otsingumootorid ja märksõna otsingud. Üheks selliseks keskkonnaks on http://www.fuzzfind.com/search.html.

Lisalugemist

esmaspäev, 1. september 2008

Enne tööplaanide tegemist

Käes on septembri esimene nädal ja igal õpetajal tuleb hakata tunde andma. Tööplaanid selleks on peaaegu valmis või kohe valmis saamas. Tore kui tööplaanidesse oleks sisse kirjutatud ka IKT kasutamine. Selleks järgnevalt ideid ning linke:

Algõpetus
Väljaprintimiseks:
Programmid - järgnevatele programmidele valmisid kevadel eestikeelsed kasutusjuhendid

Erinevad lingid õppematerjalidega

Portaalid, milleta algklassiõpetaja hakkama ei saa

Eesti keel ja kirjandus

Väga kasulik on õppetöös kasutada ajaveebe ja wikisid. Mõned näited:

Erinevad lingid õppematerjalidega

Ajalugu ja ühiskonnaõpetus

Veebis on palju erinevaid võimalusi ajatelgede tegemiseks. Üks paremaid on Dipty http://www.dipity.com/. Näiteid ajatelgedest:

Erinevad lingid õppematerjalidega

Võõrkeeled

Üheks ammendamatuks leiukohaks on youtube http://www.youtube.com/. Näited:

Erinevad veebikeskkonnad:

Erinevad lingid õppematerjalidega:

Inglise keel

Vene keel

Prantsuse keel

Loodusained

Erinevad lingid õppematerjalidega:

Matemaatika

Oskusained

Videod youtube'i http://www.youtube.com/ keskkonnast:

Kunstiõpetus


Käsitöö


Muusika

Kehaline kasvatus

pühapäev, 31. august 2008

Koolielu portaali ainekuude kampaania

Õppeaasta on kohe-kohe algamas ja lisaks igapäevasele koolitööle on õpetajatel sel õppeaastal võimalik osaleda ka mitmesugustel põnevatel konkurssidel. Koolielu portaal http://www.koolielu.ee on õppeained jaganud kuude kaupa ära:
  • september - alusharidus, algõpetus, erivajadused
  • oktoober - saksa keel
  • november - matemaatika
  • detsember - füüsika, keemia, bioloogia, geograafia
  • jaanuar - inglise keel
  • veebruar - ajalugu, ühiskonnaõpetus
  • märts - eesti keel ja kirjandus
  • aprill - vene, prantsuse, rootsi ja soome keel
  • mai - kunstiõpetus, tööõpetus, muusika, kehaline kasvatus

Igas kuus toimub midagi põnevat: avaldatakse erinevaid artikleid, tehakse koolitusi, viiakse läbi konkursse jne. Konkursid toimuvad nii õpilastele kui ka õpetajatele ning nendega oleks hea kohe alustada, et ajaga mitte jänni jääda. Järgnevalt aadressilt leiate konkursijuhendid http://www.koolielu.ee/pages.php/10,21209.

reede, 22. august 2008

Idee- ja mõistekaartide tegemine - millist programmi valida

Idee- ja mõistekaartide tegemise programme on väga palju. Eestis on siiani kõige rohkem kasutust leidnud Kidspiration ja Inspiration http://www.zone.ee/kidspirationest/, mis on paraku tasulised ja seega iga õpetaja koolis neid kasutada ei saa. Lahenduseks oleks valida mõni vabavaraline programm, aga kuidas teada, mida võtta, mida jätta. Valisin katsetamiseks 14 erinevat allalaetavat ja veebipõhist programmi ja püstitasin lähteülesanded:
  1. Kõikide programmidega tuleb joonistada ühesugune ideekaart.

  2. Tuleb kontrollida, kui palju kaardi joonistamine võtab aega.

  3. Kas teksti suurust saab muuta?

  4. Kas saab kasutada erineva kujuga objekte?

  5. Kas seostena saab kasutada nii nooli kui ka jooni?

  6. Kas on võimalik lisada diagrammile pilti arvutist?

  7. Kuidas on võimalik ideekaarti salvestada arvutisse ja kas vistutamine (embed) on võimalik?

  8. Kas on võimalik kaarti joonistada ilma juhendit kasutamata?

Vastavalt lähteülesannetele sai iga programm punkte. Kokkuvõte on allpool. Alustame kõige vähem punkte saanud programmist.

1. Graphsy http://www.graphsy.com/ (26 min, 2 punkti, veebipõhine)
Tegemist oli tüütult keerulise programmiga. Tegemise loogikast aru saamine võttis aega ja kasutada oli vaja ka juhendit. Keskkond on alles arenemisjärgus ja võib-olla peaks andma natuke aega.


2. Readwritethink http://interactives.mped.org/view_interactive.aspx?id=127&title (4 min, 6 punkti, veebipõhine)
Väga lihtne programm, aga võimalusi on liiga vähe. Kiireks tööks mugav, kuid kujundus ei ole väga kena.


3. Bookvar http://bookvar.net/ (5 min, 6 punkti, allalaetav)
Kujundus on ilus, aga ühe allalaetava programmi kohta on võimalusi liiga vähe.

4. Text2mindmap http://www.text2mindmap.com/ (7 min, 7 punkti, veebipõhine)
Kuigi ideekaardi kujundamise võimalusi on vähe, on tegemist ikkagi sellise keskkonnaga, mida tasub kasutada. Programm genereerib tekstist ideekaardi, mis muudab ideekaardi tegemise väga lihtsaks ja kiireks.

5. Mindomo http://www.mindomo.com/index.htm (10 min, 8 punkti, veebipõhine)
Küllaltki loogiline ja konkreetne keskkond, millele Laine Aluoja on koostatud eestikeelse kasutusjuhendi http://www.hot.ee/mindomo/

6. Mindmeister http://www.mindmeister.com/ (7 min, 8 punkti, veebipõhine)
Väheste võimalustega veebikeskkond, milllele Tiia Niggulis on koostanud eestikeelse kasutusjuhendi http://tiigrimindmeister.wikispaces.com/.

7. Bubble.us http://www.bubbl.us/ (6 min, 9 punkti, veebipõhine)
Lihtsa kujundusega keskkond. Mingit erilist muljet ei jätnud.
8. Cayra http://cayra.en.softonic.com/ (5 min, 11 punkti, allalaetav)
Ideekaart tuleb stiilne ja liikuv. Programmi nimi väljendab hästi programmi iseloomu.

9. DabbleBoard http://www.dabbleboard.com/main (6 min, 12 punkti, veebipõhine)
Tegemist on veidi ettearvamatu keskkonnaga, millega siiski päris palju teha saab. Saladuseks minu jaoks jäigi see, kuidas vaba käega joonistatud kujundist ellips, nool või ristkülik tekib. Mõnikord tekkis ja mõnikord ei tekkinud.

10. Concept Map Generator http://www.gnletting.com/mindmap/mindmap.html (5 min, 11 punkti, veebipõhine)
Küllalt algeline keskkond, mis sai siiski hämmastavalt hästi hakkama, minu antud ülesannetega.

11. Cmap http://cmap.ihmc.us/ (17 min, 16 punkti, allalaetav)
Programm pakub palju võimalusi, aga oli minu jaoks veidi keeruline ja akenderohke. Tiia Niggulis on koostanud Cmap'i eestikeelse kasutusjuhendi http://tiigricmap.wikispaces.com/.

12. FlowChart http://www.flowchart.com/ (5 min, 19 punkti, veebipõhine)
Üks minu lemmikutest: ilus kujundus ja hämmastavalt palju pilte. Uskumatu, et tegemist on tasuta keskkonnaga.

13. YEd http://www.yworks.com/en/products_yed_about.html (10 min, 19 punkti, allalaetav ja veebipõhine)
Palju võimalusi pakkuv programm, mis nõuab veidi süvenemist. Kõik võimalused ei ole kohe esmapilgul nähtavad. Olen koostanud programmile eestikeelse kasutusjuhendi http://yedtiiger.wikispaces.com/.

14. VUE http://vue.tufts.edu/index.cfm (5 min, 21 punkti, allalaetav)
Sümpaatne ja lihtne programm, mille kasutusloogika sarnaneb Inspiration ja Kidspiration programmide omale. Täiesti õigustatult võitja.

Idee- ja mõistekaardi programmide loend http://www.mind-mapping.org/

esmaspäev, 18. august 2008

Ideekaart või mõistekaart

Ideekaart ja mõistekaart on mõlemad väga olulised selleks, et visualiseerida ja mõista erinevaid teemasid. Paraku kiputakse eesti keeles segi ajama ideekaardi (mind map) ja mõistekaardi (concept map) tähendust. Põhierinevus on selles, et mõistekaart näitab seoseid erinevate ideede/mõistete vahel ja ideekaart esitab sõnu ja ideid vabamal kujul.

Ideekaardi näide: milleks kasutada ideekaarti

Mõistekaardi näide: mis on mõistekaart

Kasutatud materjal: