kolmapäev, 23. detsember 2009

Twurdy - nutikas otsingumootor

Loomulikult on kõige parem otsingumootor Google, aga mõnikord on vahelduseks tore vaadata ka mõnda teist vahendit. Üheks päris kasulikuks otsingumootoriks õpetaja jaoks on Twurdy http://www.twurdy.com/, mis võimaldab otsida tekste selle järgi, kui lihtsalt on need loetavad. Twurdy baseerub Google'i otsingumootoril, kuid erinevus on selles, et Twurdy analüüsib tekste (sõnade arv leheküljel, lausete pikkus, silpide arv sõnas jne). Analüüsi tulemusel on tumedama värvusega märgitud leheküljed raskemini loetavad ja heleda värvusega märgitud kergemini loetavad. Õpetaja saab kohe valida oma õpilaste jaoks sobiva teksti. Twurdy tüüpe (Twurdy Type) on kolm. Kõige põhjalikuma ja aeganõudvama otsingu saate teha, kui valite Twurdy with Pop. Oli ka üks asi, mis mulle ei meeldinud. Kui klõpsate mõnel aadressil, et seda lehekülge lähemalt uurida ja soovite siis pärast Back nupuga Twurdy lehele tagasi tulla, siis peate otsingut alustama uuesti, sest kõik varem otsitu on kadunud.

laupäev, 19. detsember 2009

Alustas Koolielu 2.0

Sellel reedel tõi Tiigrihüppe SA avalikkuse ette uuenenud Koolielu portaali. Muutunud on päris palju. Lisaks uuele ja ilusale välimusele on ka sisulisi muudatusi. Eelkõige on antud portaali kasutajatele võimalus osaleda aktiivselt sisu loomisel. Lisada saab uudist, kuulutust, õppematerjali, teha tööd kogukonnas jne.

Et uues portaalis liikumine kergem oleks, siis järgnevalt 3 videoõpetust:
1. Õppematerjalide otsimine

2. Uudise lisamine

3. Õppematerjalide lisamine (töötab Mozilla Firefoxiga)

pühapäev, 13. detsember 2009

Üldhariduskoolide haridustehnoloogide veebilehed

Üldhariduskoolidesse on haridustehnolooge aine juurde tulemas ja päris paljud peavad neist ka ajaveebi, wikit või kodulehekülge, kus oma ideid ja mõtteid teistega jagada.

Daniel Labo on noor Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, kes õpib veel magistrantuuris. Ajaveeb on suunatud eelkõige oma kooli õpetajatele, aga ma usun, et ka kõik teised leiavad sealt huvitavat lugemist.
Laine Aluoja on matemaatikaõpetajate hulgas kindlasti tuntud, aga lisaks sellele on ta ka Türi Gümnaasiumi haridustehnoloog. Kodulehele on koondatud erinevad lingid, mis aitavad õpetajal rakendada IKTd õppeprotsessi. http://www.hot.ee/aluojalaine/


Margit Lindau on sellest aastast Kärla Põhikooli haridustehnoloog. Teinud on ta aga juba varem väga palju. Eriti tänuväärsed on tema materjalid klassiõpetajatele.

http://kodulehtml.webnode.com/

Tiia Niggulis on Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog ning on oma wikisse kokku koondanud päris palju erinevaid linke ainete kaupa.

Tuuli Koitjärv teeb oma haridustehnoloogi tööd Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis. Kodulehte on ta aga täiendanud juba aastaid. Eelkõige saavad sealt ideid klassiõpetajad.
http://koolielu.edu.ee/tuulikodukas/

Vilve Roosioks Viimsi Keskkoolist alles alustas oma ajaveebi pidamist, aga juba võib sealt leida juhendeid erinevate keskkondade kasutamiseks.
http://viimsiharidustehnoloog.blogspot.com/

teisipäev, 1. detsember 2009

Õppimisüritus "Õppematerjalide helindamine"

Selle õppeaasta esimene õppimisüritus "Pusleõpik" on edukalt läbi ning aeg on asuda II veerandi õppimisürituse juurde. Õppimisüritus on lühikese e-kursus Koolielu portaalis http://koolitaja.eenet.ee/, mille käigus õpetajad saavad tutvuda materjalidega, arutleda foorumis ning küsida nõu ekspertidelt. Õppimisüritus "Õppematerjalide helindamine" on mõeldud õpetajatele, kes soovivad lisada heli oma õppematerjalidele või luua ekraanipiltidest videosid. 2009/2010 õppeaasta II veerand on Koolielu portaalis reaal- ja loodusteadusteveerand. Seega on õppimisüritusele oodatud eelkõige loodusainete õpetajad, et lisada heli oma õppematerjalidele. Loomulikult võivad aga osaleda kõik huvilised.
Õppimisüritus on avatud 2.-18.12.2009. Selle käigus on võimalik tutvuda materjalidega (kogukonna lehed), avaldada arvamust ja küsida nõu (arutelu). Igapäevaselt annavad nõu Ingrid Maadvere, Katrin Soika ja Urmas Tokko. Osalemine on kõigile tasuta ja vabatahtlik. Osalemiseks registreerige ennast Koolielu portaali kasutajaks ning avaldage soovi ühineda kogukonnaga "Õppimisüritus "Õppematerjalide helindamine"".

Õppimisürituse käigus õpitakse:

teisipäev, 24. november 2009

Tiigrihüppe SA uute tarkvaraprojektide infopäev

24. novembril esitles Tiigrihüppe SA uusi tarkvaraprojekte, mille loomisel on abiks oldud.

Koolielu 2.0 http://koolitaja.eenet.ee/
Infopäev algas muidugi uue Koolielu tutvustusega, mis on kohe kohe avalikuks saamas. Võrreldes eelmise versiooniga on nüüd kasutajal võimalus osaleda aktiivselt portaali töös.

Jalgratturi liiklusõpetus http://jalgrattur.weebly.com/index.html
Kaja Laanmäe, Merivälja Algkooli direktor, on koostanud väga vajaliku liiklusteemalise materjali algklassiõpetajatele. Materjal on jagatud 35 tunniks. Lisaks teooriale on juurde tehtud ka interaktiivseid teste, mida on tore arvutiklassis teha. Kui kogu materjal on läbitud, peaks õpilane olema valmis jalgrattaeksamiks.



TATS ja PETS
TATS http://ait.opetaja.ee/tats
PETS http://ait.opetaja.ee/pets-war/index.faces
Priit Tammets ja Aili Madisson Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskusest tutvustasid küsimuste koostamise keskkonda TATS ja testide loomise keskkonda PETS. Keskkonnad on peaaegu valmis ja õige varsti saavad õpetajad neid oma töös kasutama hakata.

Majandusmäng "Kuhu raha kadus?" http://majandusmang.edu.ee/
Martti Nõu Flashgardenist tutvustas majandusmängu, mis sobib 4.-8. klassile. Mäng kestab nii kaua kui raha otsas või 1 kuu läbi. Alustuseks tuleb valida tegelane. Igal tegelaskujul on erinev stardikapital ja edasi on vaja juba tegutsema hakata.

Colorado Ülikooli simulatsioonide eestindamine http://phet.colorado.edu/index.php
Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist tutvustas simulatsioone, mis aitavad nähtamatut maailma nähtavaks teha. Tore on see, et nüüd on hulk simulatsioone ka eesti keeles.
Veebipõhised Edit informaatikaülesanded http://uus.edit.ee/
Peep Abel arvutileht Editist rääkis alguses pikalt neist muudatustest, mis arvutimaailmas aset leiavad ning tutvustas siis virtuaalset "Minu arvutiõpikut".


Kein Problem http://www.edlv.planet.ee/deutsch6/
Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist tutvustas oma 6. klassi (B võõrkeelena) jaoks loodud veebipõhist töövihikut, mis katab ära I poolaasta materjalid. Tegemist on mängulise keskkonnaga, mis tekitab kohe tahtmise keelt õppida. Mina plaanin seda küll teha.
LeMill http://lemill.net/
Viimasena sai sõna Hans Põldoja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskusest, et tutvustada uusi LeMill võimalusi ja seda, kuhu keskkond teel on. Juttu tuli vistutamisest, veebipõhisest tagasisidest harjutustele, Hot Potatoes testide (jqz, jcl) üleslaadimisest, tunnikavast, õpiprojektist, pdf formaadis failide lisamine, kogumikust raamatu genereerimisest jne. LeMill'i tutvustati põhjalikumalt seetõttu, et samal õhtul kuulutati välja LeMill õppematerjalide konkursi võitjad.



reede, 20. november 2009

Sülearvutid õpilastele - kellele ja milleks?

Eelmisel nädalal avaldati projekti "Sülearvutid õpilastele" uuringutulemused http://panther.tiigrihype.ee/sylearvuti/sylearvutiuuring.pdf. Kuna üheks osalenud kooliks oli ka Gustav Adolfi Gümnaasium, siis sain projekti natuke lähemalt jälgida. Kuigi mul ei ole usku sellesse, et mingi vahendi andmisega inimestele, hakkavad kohe toimuma muudatused, oli ometi tore, et Eestis selline projekt läbi viidi. Arvuti on ju õpilaste elus juba ammu väga olulisel kohal ja kooliga kipub ta seotud olema ainult niipalju, kui käiakse e-koolis hindeid vaatamas. Nüüd oli võimalik näha, kuidas käituvad õpilased ja õpetajad, kui nende kätte antakse sülearvutid, kas me oleme selleks hüppeks valmis. Stardiplatvorm oli kõigil erinev, sest sihipärast arvutiõpetust ei ole saanud ei õpetajad ega ka õpilased. Me küll arvame, et õpilased oskavad arvutiga teha kõike, kuid tegelikult piirdub see kõik siiski sellega, mis õpilast huvitab. Õpetajad on pidanud arvuti sundarengu korras ise ära õppima ja muidugi on neid, kes loodavad, et küllap see arvutiasi läheb ka mööda ja on seetõttu oma arvutialase arengu unarusse jätnud. Uuringu tulemusel selgus, et:
  • arvutite kasutamise innukus vähene projekti käigus,
  • arvutit hakati kasutama ka suhtlemisvahendina kooliga,
  • õpilased muutusid enesekindlamaks, sest nende kätte oli usaldatud selline väärtuslik ese,
  • õppeprotess oluliselt ei muutunud,
  • muutus mõnevõrra õpetamis- ja õppimisstiil,
  • õpitulemused oluliselt ei muutunud,
  • sülearvuti tõi lisatööd õpilastele ja õpetajatele,
  • õpilased kasutasid arvutit põhiliselt mängimiseks, suhtlemiseks ja videote vaatamiseks.

Seega võib öelda, et imet ei sündinud. Mina näen siin kolme põhjust:

1. ÕPILASED. Õpilaste jaoks on arvuti olnud siiani siiski rohkem mänguasi ja päris raske on seda arvamust muuta. Kui arvuti oleks antud 1. klassi õpilastele, oleks olukord vast olnud teine. Teiseks ei ole õpilased harjunud ise vastutama õppeprotsessi eest. Ikka otsustab õpetaja, mida me teeme ja kuidas me õpime. Sülearvuti taga oleks pidanud olema ennastjuhtiv õppija. Neid on aga meil väga vähe.

2. ÕPETAJAD. Öeldakse, et me õpetame nii nagu meid on õpetatud või nagu meile meeldib õppida. Õpetajad on reeglina oma õppimised sooritanud enne arvutiajastu algust ja seega on neil väga raske aru saada, kuidas tänapäeva õpilased tahaksid või võiksid õppida. Samuti ei ole arvuti kõigil õpetajatel käpas. Palju on seda, mis on arusaamatu ja võõras. Õpik ning töövihik on palju lähemal.

3. ÕPPESISU. Paljuski tingib see, mida me õpetame ka selle, kuidas me seda õpetame. Õppekava ja eksamid hingavad kogu aeg kuklasse ja ei luba õpetajal eksperimenteerida, sest võitjateks või kaotajateks võivad olla lapsed. Samuti ei kata digitaalsed õppematerjalid täielikult õppekava. Õpikud seda aga teevad. Õppematerjalide loomine on ajamahukas töö ja eeldada, et õpetajad seda oma töö kõrvalt teha suudavad on utoopia.

Ometi jäin ma tegelikult selle projektiga rahule, sest ta näitas kätte teeotsa, kust edasi minna. Suur tänu kõigile, kes sellesse projekti panustasid.

pühapäev, 15. november 2009

Kaks keskkonda ühistööks

Otsisin keskkondi, mis võimaldaksid lihtsalt koos teksti töödelda. Tingimus oli see, et oleks võimalik kontot loomata hakkama saada. Silma jäid kaks keskkonda, mis töö ära teevad ja mida koolis kergesti kasutada saaks. Mõlema keskkonna kohta koostasin ka kasutusjuhendi.
Etherpad http://etherpad.com/
Et asi oleks selge, eristatakse erinevate kasutajate lisatu erineva värvusega. Nii on kerge näha, kui suur on kellegi panus. Tore on ka see, et paremal pool on võimalus vestelda.
Juhend: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/5600

DoingText http://doingtext.com/
Teine tore keskkond, mis võimaldab teksti ka mõnda teise keskkonda vistutada.
Juhend: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/5649

reede, 30. oktoober 2009

Ajaveebi postitamine meili teel

Täna tutvustas Siret Lahemaa Lauka Põhikoolist ühte toredat võimalust, mis teeb postituste lisamise ajaveebi tõeliselt lihtsaks. Nimelt on võimalik ajaveebi artikleid kirjutada ka meili abil. Seega ei pea alati blogger'i keskkonda sisse logima, et oma häid mõtteid kirja panna vaid seda võib teha postkastist. Eriti kasulik on see funktsioon, aga õpetajatele, kes soovivad, et ka õpilased, kolleegid või lapsevanemad ajaveebi täiendaksid. Üheks võimaluseks oli kutsuda neid ajaveebi autoriteks, aga see eeldas seda, et uutele kasutajatele tuli ka natukene õpetada ajaveebi kasutamist ja tihti oli probleemiks see, et nad ei aktsepteerinud kutseid. Meili kasutamine muudab asja aga õpetaja jaoks väga lihtsaks. Piisab sellest, kui õpetaja annab õige meiliaadressi ja postitused hakkavad tulema. Kirja teemareale (subject) on vaja kirjutada postituse pealkiri. Kirja sisust saab postituse sisu ja kirja alla oleks vaja kirjutada kindlasti ka postitaja nimi, sest postituse kirjastajaks jääb ajaveebi autor. Samuti on võimalik lisada pilti. Pilt tuleb sel juhul lisada kirja manusesse.
Kuidas aga seada ajaveeb nii, et sinna on võimalik meili teel postitada? Valige Settings - Email&Mobile. Järgnevalt on vaja sisestada üks osa meiliaadressist. Aadressi all saab otsustada seda, kas postitus on kohe nähtav (Publish emails immediately), mustand (Save emails as draft posts) või on siis vastav funktsioon välja lülitatud (Disabled). Lõpus vajutage kindalsti SAVE SETTINGS nupule.

Kui kõik õnnestus, peaks Dashboard'il ajaveebi ette tekkima oranž ümbrik. Ümbrikul klõpsates saab muuta ka meiliaadressi.

reede, 23. oktoober 2009

Blogger, infovoog ja märksõna

Täna sain kirja ühelt õpetajalt, kes on hakanud õpilastega kasutama ajaveebe ja sooviks nüüd ühele lehele kokku tõmmata infovood õpilaste blogidest. Eriliseks teeb asja see, et ajaveebist on vaja kätte saada ainult teatud postitused. Lihtsalt ajaveebi tõmbamine RSS abil mõnda agregaatorisse nagu Netvibes või Pageflakes ei ole keeruline. Kuidas aga näidata seda, et vajalikud on ainult teatud postitused. Blogger lubab postitustele lisada märksõnu. Sellest tulebki alustada, et postitustele on vaja lisada märksõnad. Paraku ei ole aga blogger meie jaoks lihtsaks teinud seda, kuidas neid märksõnadega varustatud postitusi kätte saada. Ometi ei ole olemas ületamatud takistusi ja siingi on asi tegelikult võimalik. Selleks tuleb kasutada järgnevat aadressi: http://www2.blogger.com/feeds/blogiID/posts/default/-/märksõna, kus peate asendama blogiID ja märksõna. Oma blogi ID saate kätte siis, kui avate ajaveebi toimetamise vaates. Siis on näha üleval aadressireal blogID=..... Kopeerige järgnev numbrite rida aadressi sisse. Lõppu kirjutage märksõna. Kui märksõna koosneb rohkem kui ühest sõnast peate asendama tühiku sümbolitega %20. Näide: programmi%20kirjeldus. Samuti tekib probleeme, kui märksõnad sisaldavad õ, ä, ö või ü tähte. Sellisel juhul oleks targem kopeerida märksõna aadressirealt. Seda saate teha siis, kui avate postitused, mis on märgistatud selle märksõnaga. Kui vajalikud asendused on tehtud, saategi aadressi, mille abil on võimalik agregaatorisse tõmmata ainult teatud märksõnaga varustatud postitusi.

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Meiliaadress kümneks minutiks

Eelmisel laupäeval tutvustas Aimi Jõesalu eTwinningu mentoritele ühte toredat keskkonda, mis osutus kohe järgmisel töönädalal mulle väga vajalikuks. Tegemist on 10 Minute Mail teenusega http://10minutemail.com/ See keskkond võimaldab saada endale meiliaadress 10 minutiks. Aega võib ka 10 minuti kaupa pikendada. Meiliaadress genereeritakse automaatselt nii kui te lehekülje avate. Milleks selline teenus aga hea on? Esiteks võimaldab see ohutult registreerida ennas erinevatesse keskkondadesse, mida tahaks katsetada, aga mille puhul on oht, et tavapostkast täitub rämpsuga. Väga tihti nõutakse registreerimisel meiliaadressi, kuhu saadetakse konto kinnitamiseks link. Siin tulebki appi 10 Minute Mail, kuhu võib registreerimislingi saata. Loomulikult ei saa sama aadressi enam sellisel juhul kasutada, kui parool on ununenud. Sel esmaspäeval koolitasin ühte õpetajate gruppi, kus registreerusime uude Kooliellu. Ühele õpetajale ei tulnud postkasti kuidagi kinnituskirja ja teist postkasti tal ka ei olnud. Tavaliselt on siis õpetajale loodud uus postkast, aga antud juhul tuli appi 10 Minute Mail ja paari hetkega oli konto kinnitatud ning töö võis jätkuda.

pühapäev, 11. oktoober 2009

Mini e-kursused

7. oktoobril toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames e-Õppe Päev. Tegemist on juba traditsiooniks saanud üritusega, mille käigus on võimalik läbi teha ka mitmeid mini-ekursuseid. Päris tore on kiiresti mõnest toredast asjast aimu saada.

teisipäev, 29. september 2009

Õppimisüritus "Pusleõpikud"

Eelmisel õppeaastal toimusid Koolielu portaalis IKT infotunnid, mis jäädvustati filmina ja mida sai pärast soovi korral vaadata. Sel aastal otsustas Koolielu portaal korraldada õppimisüritusi. Õppimisürituse näol on tegemist tegelikult lühikese e-kursusega, mille käigus õpetajad saavad tutvuda materjalidega ning küsida nõu ekspertidelt. Esimene õppimisüritus "Pusleõpik" leiab aset uues koolielu portaalis http://koolitaja.eenet.ee/ 1.-15. oktoobrini. Kuna I veerandil on välja kuulutatud pusleõpikute konkurss, siis õppimisüritusel osalemine annab selleks tuge. Nõu annavad Anu Peri, Tuuli Koitjärv ja mina. Osalemine on kõigile tasuta ja vabatahtlik. Osalemiseks registreerige ennast Koolielu kasutajaks ning avaldage soovi ühineda kogukonnaga "Õppimisüritus "Pusleõpik"".

Õppimisürituse käigus õpitakse:
• kasutama erinevaid arvutijoonistusprogramme (Drawing for Children, ArtRage ja TuxPaint),
• koostama puslesid programmidega Brainsbreaker, Jigsawplanet ja Flashgear,
• vistutama ajaveebi, wikisse ja kodulehele.

teisipäev, 22. september 2009

Kaks mängu klavituuri harjutamiseks

Mõnikord on tore ka lihtsalt arvutiga mängida. Koolis peaksid aga mängud olema arendavad ja järgnevad kaks mängu sobivad just algklassilastele klaviatuuri õppimiseks. Päris klassikalist 10sõrmesüsteemi nende mängudega küll ei arendata, aga oskust kiiresti klaviatuurilt tähti leida küll.

Typing master http://www.typingmaster.com/games/keyman.asp?keys=abcdefghijklmnopqrstuvwxyz&Submit=Start+Game
Seda tüüpi mängu on vist kõik mänginud. On labürint ja mina pean põgenema ühe punase kolli eest. Tavaliselt kasutatakse selliste mängude mängimiseks nooleklahve, aga selles mängus on vaja kasutada täheklahve.

Keyboard climber http://www.tvokids.com/framesets/play.html?game=222
Selles mängus on vaja aidata agarat ahvipoega, kes kõrgustesse ronib. Kui klaviatuuril õige tähe peal klõpsata, saab ahvipoeg edasi. Valel klahvil klõpsates langeb aga ahvike sügavikku.

neljapäev, 17. september 2009

Õppimine algab ka õpetajatele

Hans Põldoja käe all saab ka sel sügisel Vikiülikoolis õppida. Kursuse teemaks on "Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine". Kes pole varem e-õppega kokku puutunud, võib julgelt proovida, mis tunne on kodust väljumata targemaks saada. Infot kursuse kohta saab järgmiselt aadressilt:
http://oerkursus.wordpress.com/2009/09/17/avatud-oppematerjalide-kursus-alustab-taas/

kolmapäev, 9. september 2009

Doc pdf'iks ehk millist konverteerijat valida

Failide konverteerimine ühest formaadist teise on tegevus, mida aeg-ajalt ikka tuleb ette võtta küll piltide, videote või dokumentidega. Seekord otsustasin katsetada veebis olevaid konverteerijaid ja konverteerida dokumente. Dokumendiks oli üks tööleht, mis sisaldas pilti ja tabelit. Valisin välja 6 erinevat keskkonda, mis ei vajanud registreerumist ja katsetasin. Punkte said keskkonnad järgnevate asjade eest:
1. Üleslaetava faili suurus (kuni 10 MB 1 punkt, üle 100 MB 2 punkti)
2. Kui palju erinevaid failitüüpe antud keskkond konverteerida lubas (max 2 punkti)
3. Kiirus (max 2 punkti)
4. Doc -> pdf (max 2 punkti)
5. Pdf -> doc (max 2 punti)

Koolwire http://www.koolwire.com/DefaultWeb.aspx (1+1+1+2+0=5 punkti)
Üles sai laadida kuni 10 MB suurst faili. Link saadetakse kiiresti postkasti ning seda faili hoitakse 7 päeva alles. Paraku ei saanud Koolwire hakkama sellega, et muuta pdf doc'iks. Keskkonnas lubatud failitüübid olid pdf, rtf, wav ja mp3.
Covert pdf to word http://www.convertpdftoword.net/ (0+1+1+2+1,5=5,5 punkti)
Pdf'i tegi doc'iks 50 sekundiga. Tekstifailidest saab aga ainult txt faile pdf'ik teha. Lubab muuta pdf'i doc'iks, txt'ks, pildiks või html'iks.

Primo https://online.primopdf.com/Default.aspx (1+2+1+2+0=6 punkti)
Üleslaetava faili suurus võib olla kuni 5 MB. Primo võimaldab üle 300 erineva failitüübi muuta pdf'iks. Keskkond oli väga kiire. Postkasti tuleb kiri manusega.



Youconvertit http://www.youconvertit.com/ (2+2+0+2+0=6 punkti)
Faili suurus võib olla kuni 300MB. Konverteerida saab väga palju erinevaid failiformaate. Paraku ei ole võimalik pdf'i doc'iks teha. Postkasti ootasin kirja kaks päeva.

Media convert http://media-convert.com/ (2+2+2+2+1=9 punkti)
Lisada saab kuni 200 MB suuruseid faile. Väga meeldis mulle see, et ei pea lisama meiliaadressi. Kogu konverteerimine toimub samal veebilehel. Alati on hirm, et oma aadressi sisestamisega võib hiljem saada ka kirju, mis ei ole just oodatud. Keskkond toetab väga palju erinevaid formaate: dokumendid (rtf, MS Office, pdf, html jne), arhiivid (7z, cab, tar, zip jne), film (avi, gif, mov, mp4, flv jne), pildid (bmp, gif, jpeg, png, tiff jne), audio (wav, mp3, ogg, mp4 jne). Kui oleksin andnud punkte ka veebilehe kujunduse eest, siis oleks Media convert saanud nulli. Pdf'i doc'iks ei tehtud, aga rtf ajas ka asja ära.
Zamzar http://www.zamzar.com/ (2+2+1+2+2=9 punkti).
Kuni 100 MB suurust faili saab konverteerida tasuta. Faili hoitakse 1 päev peale postkasti saatmist serveris. Erinevaid failiformaate on palju: pildifailid (bmp, dwg, dxf, eps, gif, ico, jpg, pcx, png, tga, tiff, wbmp, wmf), dokumendifailid (csv, doc, docx, html, odp, ods, odt, pcx, pdf, pps, ppt, pptx, ps, pub, rtf, txt, vsd, wks, wpd, wps, xls, xlsx, xml), audio (aac, ac3, flac, m4a, mmf, mp3, ogg, ra, ram, wav, wma), video (3gp, 3g2, avi, flv, gvi, iphone, ipod, m4v, mov, mp4, mpg, ogg, rm, rmvb, vob, wmv), teised (7z, tar.bz2, cab, lzh, rar, tar, tar.gz, yz1, zip). Keskkond sai kõigi ülesannetega väga hästi hakkama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik keskkonnad said väga hästi hakkama pdf'i tegemisega. Ka valmis pdf'i kvaliteedile mul etteheiteid ei ole. Keerulisem oli pdf doc'iks muuta.

teisipäev, 1. september 2009

Millised programmid peaksid olema arvutiklassis

Tegelikult kolib kogu programmimaailm veebikeskkonda ja arvutisse ei peagi enam varsti midagi installeerima. Aga ometi tahan ma kindlust, et kui Internetti ei ole, siis ei pea tundi arvutiklassis ära jätma. Millised on aga need programmid, milleta ma ühte arvutiklassi ette ei kujuta. Jätsin meelega välja kontoritarkvara. See on iseenesestmõistetavalt arvutites mingil kujul olemas. Järgnevas loetelus on ainult tasuta saadavad programmid.

Joonistus- ja pilditöötlusprogrammid
ArtRage http://www.artrage.com/
Tõeline lõuend, millele saab virtuaalselt maalida. Värvid segunevad ja saavad pintslilt otsa.

Irfan View http://www.irfanview.com/
Väike ja lihtne programm, mis palju ei luba, aga oluliseda asjad teeb ära. Punased silmad saab fotodelt ära ja pildid väiksemaks. Väga tore on hulgikonverteerimisvõimalus.

Paint.NET http://www.getpaint.net/
Mitte kõik koolid ei saa lubada endale Corelit ja Photoshop'i. Tegelikult saab päris palju ära teha ka Paint.NET'i abil. Võimalik on töötada kihtidega ja kasutada erinevaid efekte.
Juhend: http://paintnet.pbworks.com/

Filmide vaatamiseks
VLC Media Player
http://www.videolan.org/vlc/
Enamasti vaadatakse küll filme Windows Media Player'iga, aga tihti juhtub nii, et mõnda plaati see programm lihtsalt ei mängi. VLC Media Player nii pirtsakas ei ole ja aitab ikka hädast välja.

Audio
Audacity
http://audacity.sourceforge.net/
Helitöötlust koolides palju ei tehta, aga võiks. Pange õpilased võõrkeeles luuletusi lindistama ja kasu saavad kõik. Audacity on üks võimsamaid vabavaralisi programme, mis lindistada aitab.

Mõistekaardid
VUE
http://vue.tufts.edu/
Mõistekaarte on koolis ikka vaja teha. Kui õpetaja on neid siiani teinud MS Word'iga, siis VUE't nähes läheb tal silm särama. Kui õpetaja on teinud mõistekaarte näiteks Inspirationiga (tasuline tarkvara), siis sellele programmile jääb VUE muidugi alla.
Juhend: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/1775

Õpetajatele
HotPotatoes
http://hotpot.uvic.ca/
HotPotatoes'i abil saab lihtsalt luua erinevaid teste. Ja tegelikult ei pea teste looma ju ainult õpetajad, ka õpilased võiksid siin appi tulla.
Juhendid: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/1891

Algklassid:
Drawing for Children
http://drawing.gamemaker.nl/
Joonistusprogramm kõige väiksematele. Sobib ideaalselt esimesteks arvutitundideks. Kõik menüüd on pildid ja teevad töö programmiga väga lihtsaks. Lisaks pungil pliiatsitopsile leidub veel hulgaliselt pilte, millega oma tööd kaunistada.
Juhend: http://drawingforchildren.wikispaces.com/

Sebran http://www.wartoft.nu/software/sebran/estonian.aspx
Lihtne eestikeelne mäng, mille abil saab selgeks eesti keel, matemaatika ja arvuti. Sobib esimesele klassile. Arvutiklassis, kus õpilaste õigused piiratud, on vaja selle programmi kaustale anda õigused kõigile kasutajatele. Muidu võib ette tulla ebameeldivaid üllatusi.
Juhend: http://sebran.pbworks.com/

Gcompris http://gcompris.net/
Jällegi üks tore palju arendavaid mänge sisaldav programm, mis sobib 1.-4. klassini.
Juhend: http://gcompris.wikispaces.com/

Matemaatika:
JPokker http://www.audentes.ee/~anti/matop/mangud.html
Anti Teepere loodud programm, mille abil saab hasartselt ja põhjalikult meelde tuletada jaguvustunnuseid.

GeoGebra http://www.geogebra.org/cms/
Selle programmita ei kujuta vist ükski arvutit armastav matemaatikaõpetaja tunde enam ette. Geomeetria ja algebra saavad palju selgemaks. Programmi saab küll käivatada ka veebist, aga ega ettevaatlikkus liiast ole.

Tõenäosusteooria http://www.ise.ee/cdrom/cd2/toenaosus/index.htm
See on teema, mis leiab käsitlemist gümnaasiumis. Programm ise on vana, aga täiesti kasutuskõlblik. Arvutiklassis on jällegi sellele kaustale vaja anda õigused kõikidele kasutajatele.

Geograafia:
GoogleEarth
http://earth.google.com/
Virtuaalne reisimine teeb elu kindlasti põnevamaks ja mitte ainult geograafia tunnis.

Geora http://www.hot.ee/geora/geora.htm
Jälle üks vana programm, mis ometigi köidab õpilasi. Arvutiklassis on vaja programmi kaustale anda õigused kõikidele kasutajatele.

teisipäev, 25. august 2009

Õpetaja rollist ja õppimisteooriates

Viimasel ajal olen aina sagedamini hakanud mõtlema muutuvale õpetajarollile ja sellele, kuidas see uus roll minule sobib. Et asja veidi selgitada, peab peatuma õppimisteooriatel, mis kirjeldavad päris täpselt, kes on õpilane ja kes õpetaja. 20. sajandi algul kirjeldati biheiviorismi, kus õpilane on objekt, keda õpetaja stiimul-reaktsioon meetodil mõjutab. Põhimõtteliselt võib meie hindamissüsteemi ka pidada üheks biheiviorismi väljendusvormiks: kui sa luuletuse ära õpid, saad viie. 1960ndatel aastatel hakati biheiviorismi kritiseerima. Väideti, et aju ei ole ainult üks "must kast" vaid aju on kui "arvuti". Õpetajat nähti tuutorina ja õpilast info läbitöötajana. 1960ndatel hakkas arenema ka konstruktivism, mis seadis esikohale õpilase. Õpilane on see, kes konstrueerib teadmisi ja õpetaja on vaid partner, kes toetab. Eesti uus õppekava põhineb ka konstruktivistlikul õppimisteoorial. Tänapäeva arvutimaailma jälgides on aga tunne, et ka konstruktivismi võib pidada aegunud teooriaks. 2004. aastal kirjeldas Georges Siemens konnektivismi, mis arvestab tänapäeva võrgustunud maailma. Selle teooria järgi algab õppimine sidemete loomisest ja võikski öelda, et õppimine on võrgustike loomine. Teadmised on jagatud võrgustikes ja teadmised jäävad ka võrgutsikku. Kõige olulisem õpilase jaoks on kaosest mustrite äratundmine ja sisu on hoopis kõrvalprodukt. Õpetaja ülesanne konnektivismi puhul on olla ühendaja. Õpetaja roll nendes teooriates on täiesti erinev. Võib öelda, et õpetaja Laurist, kes seisis klassi ees ja oli autoriteet, on saanud ?, kes viibib põhiliselt klassi taga ja jälgib toimuvat ning sekkub vajadusel. See klassi eest tahaminek on väga raske, sest reeglina on õpetajad ikkagi sellist tüüpi isiksused, kes armastavad tähelepanu ja armastavad rääkida. Minulegi meeldib esineda ja nautida seda, kui 30 õpilast mind tähelepanelikult kuulavad. Kuidas ma siis nüüd äkki loobun sellest kõigest ja jalutan klassi taha. Üheks päris heaks harjutuseks on tund arvutiklassis. Arvutiklassis peab õpetaja paratamatult loobuma oma poodiumikohast, sest õpilased on näoga arvutiekraani poole. Õpetaja vaid jälgib ja vajadusel juhendab. Olen seda arvutiklassi harjutust korduvalt teinud ja mul on tunne, et nüüd julgen ma tavalises klassiski liikuda klassi eest klassi taha.


Edaspidiseks uurimiseks: http://delicious.com/ingridmaadvere/%C3%B5ppimisteooriad

kolmapäev, 19. august 2009

Kas päikeseprillid või vihmavari?

Ilm ja ilmast rääkimine on ikka eestlaste hulgas armastatud teema olnud ning kui raadiost või telekast loetakse ilmateadet, äratab see kõigi tähelepanu. Ilma ennustamine on samuti läbi aegade au sees olnud. Tänapäeval ei pea õnneks enam ennustamiseks metssealt põrna laenama vaid võib pöörduda veebiavarustesse, kus on tohutult erinevaid keskkondi. Loomulikult on kõigil oma lemmikud, mille abil otsustada, kas võtta kodust lahkudes kaasa päikeseprillid või vihmavari.

Kõige tuntum keskkond on vast http://ilm.ee/, kust infot ammutada.
Eestlastel on aga alati olnud tunne, et kindlasti ennustatakse kusagil mujal ilma täpsemalt. Siret Lahemaa Hiiumaalt soovitas ühte Norra lehekülge http://www.yr.no/, kus on võimalik kellaajaliselt vaadata, millal sadama hakkab. Selleks on kohe esilehel mudel, kus on kahe päeva pilvede liikumine näha.

Tegelikult võib analoogse kaardi leida ka EMHI kodulehelt. Selleks tuleb avalehelt valida Ilmaprognoosid - HIRLAM mudel - Väike mudel. Edasi saab juba valida selle, kas huvi pakub temperatuur, sademed või tuul. Ja jällegi võib kellaajaliset jälgida, mis väljas toimub. Aitäh Triina Predenile selle lingi eest.

Ja lõpetuseks natuke nalja ka. Silma jäi lehekülg "Kas hakkab sadama" http://goingtorain.com/. Tuleb sisestada vaid oma linna nimi ja kohe on vastus näha. Tallinnas võib võibolla täna hakata sadama. Väiksemate kohtada elanikud seda lehekülge kahjuks kasutada ei saa.

neljapäev, 13. august 2009

Haridustehnoloogia käsiraamat

Tiigrihüppe Sihtasutus on huvilistele jaganud Kai Pata ja Mart Laanpere poolt koostatud "Haridustehnoloogia käsiraamatut". Raamatut on muidugi mugavam lugeda paberkandjal, aga kui see teos pole teie raamaturiiulile jõudnud, siis saab ka veebist enda jaoks huvitavat lugeda ja uurida. Enne õppeaasta algust saab siit kindlasti palju häid mõtteid.
Tiigriraamat

esmaspäev, 3. august 2009

10 keskkonda koduka loomiseks

Ma olen juba ammu tahtnud luubi alla võtta erinevad keskkonnad, mis võimaldavad otse veebis luua endale kodulehekülge. Ometi olen seda ettevõtmist ikka edasi lükanud, sest tegemist on väga mahuka tööga. Õnneks sadas sellel suvel ka vihma ja ma sain rahulikult veebis ringi luusida. Lõplikult rahul ma tulemusega ei ole. Nimelt ei õnnestunud mul ka parima tahtmise juures kõike teada saada. Mõned keskkonnad varjavad tahtlikult seda, kui palju saab faile üles laadida või mitu lehekülge saab luua. See tegi hindamise keeruliseks. Seadsin endale jällegi lähteülesande, et keskkondi järjestada:
1. Maht (storage). Väga oluline on, kui palju ma siis tegelikult faile üles laadida saan. Kui maht oli 100 ja rohkem MB sai keskkond 2 punkti. Kui seda üldse mainitud ei olnud, siis 0. Võitjad: Webnode, Jimdo, SnapPages, Spruz.
2. Mallide arv. Ega see väga oluline ei ole, aga ikka on tore, kui saab ilusaid kujundusi valida. Olen märganud, et palju malle ei pruugi sugugi tähendada seda, et neid kõike õpilased või õpetajad kasutada saavad. 2 punkti said keskkonnad, mis pakkusid ole 100 malli. Võitjad: Wix, Yola, Webs, Spruz.
3. Failide lisamine. Kasutaja jaoks on mugav see, kui saab lisada mitu faili korraga. 1 punkt keskkonnale, kui seda sai teha. Võitjad: Webnode, Wix, Yola, SnapPages, Edicy, Sauropol, Webs, Spruz.
4. .doc faili lisamine. Enamasti pole probleeme piltide lisamisega. Seepärast üritasingi lisada doc faili. 1 punkt, kui seda teha sai. Võitjad: Webnode, Wix, Weebly, Yola, Jimdo, Edicy, Sauropol, Webs, Spruz.
5. HotPotatoes testi lisamine. HotPotatoes on Eestis populaarne, aga õpetajatel on tihti probleeme testide avaldamisega. Mitte kõik keskkonnad ei luba htm faile. 2 punkti sai keskkond, kuhu sai laadida ka piltidega HotPotatoes testi ja 1 punkti see, kuhu sai lihtsa testi laadida. Võitjad: Sauropol, Webs, Spruz.
6. Lehekülgede arv kodukal. Paljud keskkonnad piiravad seda, kuid kirjas on see harva. Need, kes ausalt tunnistasid, et 10 lehte, said 2 punkti. Teiste puhul tuli katsetada. Üle 15 ma ei läinud. Võitjaid ei julge välja kuulutada.
7. Vistutamine (embed). Youtube videoga said kõik hakkama, aga üritasin vistutada ka eelmisel õppeaastal Koolielu IKT infotundides filmitud. See oli mõne keskkonna jaoks paras pähkel, aga andis 2 punkti. Võitjad: Webnode, Weebly, Yola, Sauropol, Webs, Spruz.
8. Avaldamine. Enamasti toimub avaldamine automaatselt, aga tore oleks see, kui saaks ka mustandina asja hoida. Maksimaalselt teeniti 2 punkti, siis kui sai iga tüki eraldi avaldada. Võitja: Sauropol.
9. Backup. Varukoopiad on väga olulised ja ega me tegelikult ei jaksa ju kõiki neid kasutustingimusi läbi lugeda. Mõnikord on kirjas, et kui aasta jooksul pole sisse logitud, siis lehekülg kustutatakse. Õppematerjale luues, aga võib täitsa nii juhtuda, et valmis leheküljele polegi enam asja. Kahju, kui see kõik kaduma läheb. Lisaks sellele võivad ka keskkonnad eksisteerimise lõpetada. Võitja: Yola.
10. Koostöö. Mõnikord on tahtmine koos mõnda lehte üles ehitada. Võitjad: Edicy, Webs, Spruz.
11. Kasutamise lihtsus. See kriteerium on muidugi täitsa subjektiivne, aga minu jaoks oluline punkt. 2 punkti said lihtsad keskkonnad, kus kaua otsima ja nuputama ei pidanud. Võitjad: Weebly, Yola, Jimdo, SnapPages, Roxer, Webs.
12. Menüüdes õ, ä, ö ja ü kasutamine. See punkt lisandus alles hiljem, sest avastasin, et mitte iga keskkond ei luba luua näiteks lehte Tööelu. Võitjad: Webnode, Wix, Weebly, Jimdo, Edicy, Sauropol, Roxer, Webs.

Järgnevalt siis tulemused:
Wix http://www.wix.com/ (8 punkti)
Mul on tõsisest kahju, et selline äkiline keskkond viimaseks jäi. Kindlasti jääb Wix meelde ja kuigi ma enda materjalide avaldamiseks seda ei kasutaks, siis on siin suurepärane vahend näiteks kunstiõpetajatele. Kõike saab lohistades paigutada lehel ringi ning tegemist on pigem kujundustööga kui veebilehe loomisega. Wix on kindlasti kõige värvikam leid viimasel nädalal.
+ tohutud võimalused kujundamiseks, saab lisada ka doc faile, keskmiselt lihtne kasutada
- väga palju peab vaeva nägema, et midagi valmis saaks, HotPotatoes teste lisada ei saa, backup'i ja koostööd teha ei saa


Snappages http://snappages.com/ (9 punkti)
Kuidagi vähem võimalusi võrreldes teiste keskkondadega, aga kui on vaja ruumi piltide jaoks, siis seda siin on.
+ maht 1 GB, lihtne kasutada, sõpru saab kutsuda vaatama ja kommenteerima
- ainult 4 malli, üles saab laadida ainult pildifaile, backup'i teha ei saa, menüüs ei saa kasutada õ, ä, ö ja ü tähte, kodukale saab luua ainult 5 lehte


Edicy http://www.edicy.com/ (9 punkti)
Ainus eestikeelne keskkond, mis peaks natuke vähem inglise keelt oskavatele kasutajatele palju rõõmu pakkuma.
+ saab lisada mitu faili korraga, koostöö võimalus, eestlaste loodud, HotPotatoes teste saab lisada piltideta
- natuke keeruline, ühe konto all üks kodukas, backup'i teha ei saa, ainus keskkond, mille puhul pidin toimetamisel kasutama abi (õnneks oli see eestikeelne)

Yola http://www.yola.com/ (10 punkti)
Yola't tunti varem SynthaSite nime all. Eestis on Yolal päris mitmeid fänne.
+ lihtne kasutada, 179 malli, faile saab lisada mitu korraga, vistutamine töötab väga hästi, ainus keskkond, kus saab teha backup'i, ühe konto alla saab luua mitu veebilehte
- Hotpotatoes teste lisada ei saanud, koostööd teha ei saa, menüüdes tuleb vältida õ, ä, ö ja ü tähte

Weebly http://www.weebly.com/ (11 punkti)
Kõige tuntum keskkond Eestis, mida koolides aktiivselt kasutatakse ja mis on tõesti lihtne ning tore.
+ lihtne kasutada, saab lisada HotPotatoes teste ilma piltideta, vistutamine töötab väga hästi, ühe konto alla saab luua kaks veebilehte
- faile peab lisama ükshaaval, backup'i teha ei saa, lehel toimetada saab üksi

Webnode http://www.webnode.com/ (12 punkti)
Webnode on ka juba Eestis vana tuttav.
+ maht 100 MB, saab lisada mitu faili korraga, kui lisada näiteks doc fail, siis saab seda otse veebis töödelda (zoho keskkonnas), vistutamine töötab väga hästi, saab kutsuda ühe kasutaja lisaks, kogu aeg on näha palju veel ruumi järgi jäänud on, ühe konto alla saab luua mitu veebilehte
- HotPotatoes testi ei saanud lisada, backup'i saab teha ainult raha eest

Jimdo http://www.jimdo.com/ (12 punkti)
Kuidagi lihtne ja armas keskkond. Väga suured võimalused olid päise kujundamiseks.
+ maht 500 MB, päise kujundamise võimalused, vistutamine töötab väga hästi, lihtne, saab kutsuda sõpru vaatama ja kommenteerima
- faile peab lisama ükshaaval, HotPotatoes teste ei saanud üles, backup'i teha ei saa, segab reklaam vasakul, väljalogimisnupp otsisin kaua (see oli all paremas nurgas)
Sauropol http://www.sauropol.com/ (13 punkti)
Sauropol on kindlasti minu lemmik. Eestlaste poolt loodud, kuid kahjuks mitte eestikeelne keskkond, mida olen paljudele soovitanud, lubab päris palju teha ja on oma loogikaga.
+ maht 50 MB, korraga saab üles laadida mitu faili, HotPotatoes töötab ka piltidega, vistutamine töötab väga hästi, iga ühik avaldatakse eraldi, malle on 31 (neid saab vajadusel ise muuta)
- natuke keeruline, ei saa teha koostööd, backup'i arvutisse teha ei saa, salasõna kipub mul ka alati ununema, sest nõudmised on ranged (suur täht ja number peavad sees olema), ühe konto alla saab luua ühe veebilehe

Webs http://www.webs.com/ (14 punkti)
Webs'i tunti kunagi Freewebs'i nime all ja minagi olin seda kunagi katsetanud. Tookord ma pettusin keskkonnas - liiga keeruline ja ühel hetkel ei lubatud enam lehti rahata juurde luua. Tänaseks on asja arendatud ja Webs on juba palju sümpaatsem tegelane.
+ lihtne keskkond, üle 300 malli, korraga saab üles laadida mitu faili, HotPotatoes töötab ka piltidega, vistutamine töötab väga hästi, iga lehekülg salvestatakse eraldi, saab kutsuda juurde liikmeid toimetama
- vaba konto maht ja lehekülgede arv ei ole teada, backup'i teha ei saa

Spruz http://spruz.com/ (17 punkti)
Kummaline, et see keskkond osutus võitjaks. Seal toimetades tundus kõik kuidagi kohmakas ja keeruline. Ometi tundub, et antud ülesannetega sai ta kõige paremini hakkama.
+ maht 100MB, 106 malli, korraga saab üles laadida mitu faili, HotPotatoes töötab ka piltidega, vistutamine töötab väga hästi, iga lehekülg salvestatakse eraldi, võimalik teha koostööd (liikmed peavad registreeruma keskkonda ja paluma luba), ühe konto alla saab luua mitu veebilehte
- suhteliselt keeruline, saab luua max 10 lehte, ei saa teha backup'i arvutisse, menüüdes ei saa kasutada õ, ä, ö ja ü tähte

neljapäev, 30. juuli 2009

2008/2009 õa IKT infotundide videod

Eelmisel õppeaastal viis Koolielu portaal läbi ainekuude kampaania, mille käigus toimusid ka IKT infotunnid, mis filmiti, et kõik saaksid neid vaadata. Valmis 29 filmilõiku, kus tutvustati erinevaid programme ja seda, kuidas neid õppetöös kasutada http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/10,21304.

IKT infotunnid ainekuudel (2008/2009 õa):

septembis alusharidus, algõpetus ja hariduslikud erivajadused
  • Ingrid Maadvere "Flickr, Picnik"

oktoobris saksa keel

  • Michael Goriany "Live Online"
  • Astrid Sildni, Aimi Jõesalu, Anneli Kesksaar "Live Online, mobiilivideod"

novembris matemaatika ja informaatika

  • Sirje Pihlap "Tiigrimatemaatika 2008"
  • Laine Aluoja "Matemaatikaõpetajate praktikakogukond"
  • Jane Albre "GeoGebra"

detsembris bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia

  • Katrin Soika "Vernier'i seadmed bioloogias"
  • Martin Saar "Vernier'i seadmed keemias"
  • Toomas Reimann "Vernier'i seadmed füüsikas"
  • Ingrid Maadvere "Windows Movie Maker"

jaanuaris inglise keel

  • Meeri Sild "Mis on podcasting?"
  • Ingrid Maadvere "Podomatic"
  • Meeri Sild "My Podcast"
  • Margit Timakov "Voicethread"

veebruaris ajalugu, ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus

  • Kristi Kasper "Kevadpäev Euroopas"
  • Ott Väli "Ajateljed - dipity"
  • Sirje Kautsaar "Ideekaardid - Text2Mindmap"
  • Ingrid Maadvere "Sotsiaalsed järjehoidjad - delicious.com"

märtsis eesti keel ja kirjandus

  • Inga Laidna "Ajaveebide kasutamine eesti keele ja kirjanduse tundides"
  • Tiia Niggulis "Google Docs kui ühiskirjutamise vahend"
  • Piret Joalaid "Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides"

aprillis vene, rootsi, soome ja prantsuse keel

  • Juta-Tiia Mägi "Spellic"
  • Helja Kirber "Wiki kui ühiskirjutusvahend"
  • Maibritt Kuuskmäe "Koomiksid - Pixton"

mais kunstiõpetus, tööõpetus, muusikaõpetus ja kehaline kasvatus

  • Eevi Vassil "Internet ja käsitöö"
  • Marju Liidja "Joonistamine arvutiga"
  • Jaanika Liiva "Arvuti ja kehaline kasvatus"
  • Ahti Pent "IT töö- ja tehnoloogiaõpetuses"
  • Tuuli Koitjärv "Noteflight muusikaõpetajale"

kolmapäev, 22. juuli 2009

Suvemõtted ImageChef'i abil

Vaatamata sellele, et on suvi ja puhkamine on kõige asjalikum tegevus, tuleb siiski ette vihmaseid päevi, kus võiks ka nina arvutisse pista ja miks mitte saata sõpradele ilusti kujundatud suvemõtteid. Tore vahend selleks on ImageChef http://www.imagechef.com/. Katsetage!

reede, 19. juuni 2009

Prezi - uut moodi esitlused

Esitlusi läheb õpetajatel ikka oma töös vaja ja enamasti kasutatakse nende tegemiseks MS PowerPoint'i või midagi muud analoogset. Mõnda aega tagasi avastasin aga veebist hoopis toredama võimaluse esitluste tegemiseks Prezi http://prezi.com. Tegemist on areneva keskkonnaga, mida toimetavad ungarlased ja mis on tähelepanu võitnud ka juba Silicon Valleys. Peale konto loomist saab 100 MB tasuta ruumi esitluste tegemiseks, kõik tasuta konto alt loodud esitlused on avalikud. Alguses on kõik väga segane, sest keskkonnal on hoopis teine loogika, aga kui harjuda, siis läheb kõik paika. Kogu tegevuse juhtimiseks on vasakul üleval sinised ringid. Esitluse tegemine käib Place ringi abil. Esitlusele saab lisada pilte, videot, teksti, raame ja jooni. Kõik toimub nagu ühe suure seina peal, kuhu saab kirjutada ja pilte kleepida. Objektide liigutamiseks, pööramiseks ja suurendamiseks kasutatakse triibulist ringi. Kui kõik oluline on valmis, siis saab määrata tee (Path), kuidas esitlemisel info vahel liikuda. Esitluse vaatamiseks tuleb klõpsata Show ringil ja salvestamiseks File ringil. Õnneks on algajatele abiks tehtud videod, mis kõik olulise ära selgitavad. Mis mulle veel väga meeldis, oli see, et esitlusi sai ka arvutisse alla laadida. Tihti on ettekannet tehes probleeme Internetiühendusega ja siis on lahenduseks allalaetud esitlus. Kindlasti on tegemist ühe põneva keskkonnaga, mida tasub katsetada.

laupäev, 13. juuni 2009

Kaasaegsest õppijast

Ettkanne Tiigrihüppe ideelaadal



Ettkeanne Prezi keskkonnas http://prezi.com/101025/

kolmapäev, 3. juuni 2009

Vahendid projektitööks - esitlus

Uued vahendid projektitööks

ETwinningu http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm koolitustel oleme ikka üritanud tutvustada uusi programme ja veebilehekülgi, mille abil on mõnus projekte teha. Tegelikult ei ole tegemist päris uute vahenditega. Lihtsalt need toredad asjad ei ole varem silma hakanud, aga kindlasti väärivad katsetamist.


1. Glogster http://www.glogster.com/edu/
Virtuaalsete plakatite tegemise keskkond. Võimalik lisada pilte, teksti, taustu, raame, heli, videot jne. Koolide jaoks on loodud eraldi osa, kus on võimalik ühel õpetajal registreerida ka kuni 200 õpilast.
http://ingridmaadvere.glogster.com/glog-5284/


2. Animoto http://animoto.com/
Väga lihtne ja loogiline keskkond, mis võimaldab teha piltidest video. Juurde saab lisada tekste ja heli. Tasuta saab luua 30sekundilise video. Tõestades, et olete õpetajad, saate piiramatud võimalused.











3. Scribble Maps http://scribblemaps.com/
Google Maps on kõigile tuttav keskkond. Scribble Maps lubab aga kaartidele peale joonistada ja kirjutada. Lisada saab ka pilte ning hiljem on valmiskaarti võimalik saata ja jagada.


http://www.scribblemaps.com/#id=iImtlOXzxw

4. Creately http://creately.com/
Mõistekaartide loomise veebipõhine vahend. Lihtne ja palju võimalusi pakkuv. Konto aktiveerimist pidi päeva ootama ja Internet Explorer lülitas ennast mitu korda välja. Kui kogu aeg salvestada, siis palju kaduma ei lähe. Kaarti saab jagada ja arvutisse salvestada.




5. Awesomehighlighter http://www.awesomehighlighter.com/
Virtuaalne marker, et märgistada teksti ja lisada märkmeid veebilehtedele. Hiljem on võimalik veebiaadressi kaudu oma märkmeid jagada. Märkmete lisamine töötas Mozilla brauseriga.


http://awurl.com/Mhz6mo4yW

6. Openzine http://www.openzine.com/
Veebiajakirjade tegemine. Võimalik on kujundada kaant ja kirjutada artikleid. Lisada saab pilte ja videosid youtubest.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=8594

7. Fo.reca.st http://fo.reca.st/surveys/home
Pollide koostamise keskkond. On võimalik luua 10 tasuta küsitlust, millele võib koguda lõputult vastuseid. Lisada saab ka meediat.