esmaspäev, 25. veebruar 2013

Parim QR-koodi lugeja

Paar postitust tagasi oli juttu sellest, milline on parim QR-koodi generaator. Selles postituses võtan ette QR-koodi lugejad. Katsetamiseks oli mul Apple toodetest iPAD2 ja nutitlefonidest Samsung Galaxy S III.

Hindamiskirteeriumid (max 12 punkti):
1. App on olemas nii androidile kui ka Apple'le (2 punkti)
2. Kasutamise lihtsus (2 punkti)
3. Koodi avamise kiirus (1 punkt)
4. Võimalus vaadata ajalugu (1 punkt)
5. Loeb Visualead'iga loodud koodi (1punkt)
6. Loeb linki (1 punkt)
7. Loeb venekeelset teksti (1 punkt)
8. Mängib videot (1 punkt)
9. Lisapunktid (2 punkti)

RedLaser (2+1+0+1+0+0,5+1+0+0=5,5 punkti)
Väga aeglane lugeja, mis suutis neljast koodist ainult 2 välja lugeda. Tegemist on telefoniapiga. Nutitelefoniga luges välja ainult ühe koodi.

Paperlinks (2+1+0+1+0,5+0,5+0,5+0,5+0=6 punkti)
Telefoniapp. Esimesel katsetamisel keeldus töötamast. Teisel katsel iPADist skanneeris, aga nutitelefonist mitte.

ScanLife (2+1+1+1+1+1+1+1+0=9 punkti)
Telefonile mõeldud app. Natuke palju reklaami ja alguses tahab kohe kontot luua, kuid saab kasutada ka ilma. Androidi jaoks oli kujundus natuke teistsugune ja väga töökindel app ei olnud.

i-nigma (2+2+1+1+1+1+1+0,5+0=9,5 punkti)
Lihtne ja kiire lugeja. Väga segav oli paraku see, et veebilehtede puhul viis ta mind iPADi puhul Safari brauserisse ja sulges ka sellega seoses api. Ebamugav oli seda iga kord uuesti avada. Nutitelefonis see ei häirinud.

QRReader (2+1+0+1+1+1+1+1+1=9 punkti)
Lakoonilise kujudusega. Lisapunkt läheb selle eest, et on olemas ka koodi generaator. Ühe üleliigse klõpsu peab tegema ka, kui avada app iPADis, siis kohe skännima ei hakka, nutitelefonis hakkas. Nutitelefoniga oli skännimine väga vaevaline. Mul oli paberi peal mitu erinevat koodi suhtliselt lähedal üksteisele ja ühe kindla skännimiseks pidin voltima hakkama.

Norton Snap (2+1+1+1+1+1+1+1+1=10 punkti)
Seda appi soovitati, sest QR-koodidega võivad levida ka erinevad viirused ja see app hoiatab, kui tegemist on kahtlase sisuga. Turvalisuse eest ka lisapunkt. Skännimiseks peab tegema kaks klõpsu. Tegemist on telefonile mõeldud apiga, mis on olemas nii iPAdile kui ka androidile

Qrafter (1+1+1+1+1+1+1+1+1+1=10 punkti)
Lubab skännida ka iPADis olevaid koode. Olemas ka koodi looja, mis on tasuline. Ütleb, kas lehekülg on turvaline, kuhu viib. Skännitud info võib saata meilile, jagada FB või twitteris või kopeerida vahemällu. Koode saab ka modifitseerida ja hiljem kasutada, aga see on tasuline võimalus. Ajalugu on olemas. On võimalik kustutada ajaloost ükskuid asju. Annan lisapunkti tervikuliku kujunduse eest. Androidile appi pole.

Scan (2+2+0,5+1+1+1+1+1+2=11,5 punkti)
See skänner oli mul esimesena iPADis olemas. Tegemist on lihtsa vahendiga, mis skännib kiiresti ja säilitab ka ajaloo päevade kaupa. Võimalik on luua ka konto ja lisada koodid GoogleMaps kaardile. Annan lisapunkti linkide grupeerimise eest päevade kaupa ja kaardile lisamise võimaluse eest. Veidi aeglane oli nutitelefoniga skännimine.

Neo Reader (2+2+1+1+1+1+1+1+1=12 punkti)
Lihtne app telefonile. Lisapunkt tuleb triipkoodi (vöötkoodi) numbrite lisamise võimaluse eest. Triipkoodi esimene pool sisaldab tootja infot ja teine pool toote infot. Selle järgi on võimalik saada infot triipkoodiga varustatud kauba kohta. Nutitelefoni puhul avab linke brauseris.





kolmapäev, 6. veebruar 2013

teisipäev, 5. veebruar 2013

Minu esimene BYOD tund

Maailm liigub sinnapoole, et tulevikus tuleb iga õpilane oma seadmega tundi ja hakkab selles toimetama. Seda nimetatakse inglise keeles "bring your own device" ehk BYOD. Mul on juba pikemat aega olnud tunne, et tegelikult annaks selliseid tunde juba praegu teha. Õpilastel ju seadmeid näib olevat. Annan inglise keelt 5. klassis ja ikka on õpilased tundides sõnu nutitelefonist vaadanud ning oma valmisolekut rohkemaks kasutamiseks näidanud. Selle nädala alguses tegin õpilastele ettepaneku teha BYOD tund. Küsisin, kui paljud saaksid oma seadme kaasa võtta. Ainult üks tüdruk ütles, et ei saa. Tal on seade olemas, aga seda nähtavasti ei lubata kooli tuua. Teistel oli kõigil olemas nutitelefon või tahvelarvuti. Igaks juhuks võtsin tundi kaasa ka kaks kooli iPADi.

Tundi ette valmistades pidin mõtlema sellele, et kõigil on erinev seade. Olin õpilaste käes näinud nii Apple tooteid kui ka erinevaid androide. Valisin välja midagi, millel on mõlema süsteemi jaoks app olemas ja mis töötab ka brauseris.Põhitööriistaks sai Socrative Student http://koolielu.ee/tools/read/201579 ja palusin õpilastel leida ka mõni QR koodi lugeja. Appide installeerimine pidi toimuma kodus, kuid paraku kõik õpilased ei olnud seda teinud. Õnneks töötab Socrative ka brauserist.

Tund algas ebareeglipäraste sõnade testiga, mille olin eelnevalt Socrative'is koostanud (SOC-800196). Õpilased pidid lisama tegusõna III vormi. Siin tekkis meil probleeme wifiga. Wifi-seadmele pidid restardi tegema ja siis hakkas asi tööle. Paraku sai ühel õpilasel telefoni aku tühjaks (andsin oma telefoni) ja mõne vanema nutitelefoniga oli wifi probleeme. Seetõttu said õpilased testi valmis erineval ajal. Ma oleksin pidanud kohe mõtlema juurde mingi lisaülesande neile, kes varem valmis said. Üksteiselt maha kirjutamise probleeme silma ei hakanud.Samas ei tea ma seda, kas nad ei kasutanud näiteks seadmetes olevaid spikreid.

Tunni põhiteemaks oli uus aeg Present Perfect. Rääkisime sellest, kuidas seda kasutada ning kirjutasime tabeli vihikusse. Oli õpilasi, kes tahtsid tabeli kirjutada tahvelarvutisse või telefoni. Lubasin. Kõige esimesena jõudis valmis tüdruk, kes kirjutas vihikusse ja teisena tüdruk, kes kirjutas lisaklaviatuuriga tahvelarvutisse. Võiks ju küsida, kas sellisel ümberkirjutamisel on enam mõtet, kui info kõik igal pool olemas, aga minu kogemus ütleb, et siis jääb tabel paremini pähe, kui olen läbi kirjutanud. Võibolla ma varsti muudan oma arvamust:)
Järgnevalt vaatasime ühte koomiksit http://www.stgeorges.co.uk/blog/present-perfect-examples-explained/, mis näitab Present Perfecti kastutamist. Et põnevust lisada, jagasin koomiksit QR koodiga. Siis sai igaüks oma seadmest seda vaadata. Näitasin koodi läbi projektori ekraanile. Ühel tüdrukul skännimine ei õnnestunud, sest tal oli kaamera ainult tahvli ees. Teised said pildid lahti. Klassis tekkis loomulikult ka natuke liikumist, et koodi skännida. Minu jaoks see probleem ei olnud. Kui ma oleksin tahtnud seda vältida, oleksin võinud ma koodid välja printida.
Tund lõppes väikse ankeediga, et näha, kas õpilased olid Present Perfect aja selgeks saanud. Testi tegin jällegi Socrative'iga (SOC-800269) ja nüüd juba asi töötas valutumalt. Hinnet nad selle eest ei saanud, aga 3 õpilast said testi eest maksimumpunktid.Õpetajana on väga mugav pärast tulemusi vaadata. Kõik on Exceli tabelis tulpadega näha.
Mida öelda lõpetuseks. Ma tundsin ennast õpetajana üsna abitult. Tajusin seda, et väga palju on selles maailmas veel õppida ja uurida. Õpilastele tund meeldis ja nad ütlesid, et vähemalt korra nädalas võiks veel teha. Need poisid, kelle telefonid päris hästi välja ei vedanud, väga rõõmsad ei olnud. Järelikult pean ma järgmine kord rohkem kooli seadmeid kaasa võtma, et probleemid tehnikaga ei segaks õppimist. Kindlasti plaanin ma BYOD tundidega jätkata.

pühapäev, 3. veebruar 2013

Rühmatöö ühistöövahenditega

Mulle meeldib väga rühmatöö. Meeldib seda nii ise teha kui ka koolis õpilastega läbi viia. Üks rühmatöö annab palju positiivseid emotsioone ja see sünergia, mis tekib, lubab saavutada rohkem kui alguses oodata oli. Koolis juhtub aga tihti, et kõik ei õnnestu just nii nagu alguses planeeritud. Pettunud on õpilased ja õpetaja. Mulle tundub, et võtmeküsimuseks on siin ajakava ja tööjaotus.

Aja planeerimine on eriti suuremate ülesannete puhul väga oluline. Tavaliselt juhtub koolis nii, et õpetaja annab lõpliku tähtaja ja siis eelmisel õhtul haarab õpilasi paanika, et nüüd on vaja tegutsema hakata. Midagi saab ju valmis ka, aga tegelikult oleks õpilased olnud võimelised palju enamaks. Ajakava võiksid õpilased planeerida ise. Rühmatöös tulevad appi erinevad ühiskirjutusvahendid (Google Docs, SkyDrive, Piratepad, Primarypad, Titanpad, PBworks jne) http://koolielu.ee/tools/?tag=kontoritarkvara. Ühistöövahendid garanteerivad selle, et kõik osalised näevad ühesugust dokumenti ja saavad seda koos toimetada. Õpetajal tasuks ajakava ka üle vaadata, et suured ülesanded ei kuhjuks kõige lõppu. Mida väiksemad õpilased, seda rohkem tasub ka üheskoos läbi arutada, millised on üldse konkreetse rühmatöö etapid.

Järgnevalt üks näide ajakavast, mis on tehtud Wikispaces keskkonda (kahjuks tahab see keskkond nüüd avaliku wiki eest natuke raha). Tegemist oli 5. klassiga, kes pidid kaheksa nädala jooksul tegema programmiga Scratch multifilmi ühest muinasjutust. Nad jagasid igasse nädalasee ülesanded ja täiendasid neid ka jooksvalt. Kui midagi sai valmis, siis lisati märge "VALMIS". Näha on ka, et ühel nädalal oldi  haiged ning seetõttu jäid asjad tegemata. Tookord pidid õpilased ka iga kahe nädala tagant õpetajale näitama, mida nad on teinud. Rühmiti oli see erinev. Mõni rühm suutis väga hästi ajakava jälgida ja mõni rühm mitte.
  1. nädal (11.-17.01) Uku joonistab tegelased.
  2. nädal (18.-24.01) Uku joonistab tegelased. (3 põrsakest ja hunt) VALMIS.
  3. nädal (25.-31.01) Simone ja Hanna mõtlevad teksti VALMIS.
  4. nädal (1.-7.02) Juhan ja Josua teevad stseenid (olime haiged)
  5. nädal (8.-14.02) Stseenid (Põrsad ehitavad endale maja(3) ja mängivad(1)) VALMIS.
  6. nädal (15.-21.02) Stseenid
  7. nädal (22.-28.02) Stseenid
  8. nädal (29.02-6.03) Lõppviimistlus (ülevaatlus)
Teiseks võtmeküsimuseks on rollide jagamine rühmas. Rollid rühmas ehk tööjaotus võimaldab kaasata kõiki. Ei teki seda olukorda, et keegi, kellel on suurem vastutustunne või teha tahtmine, teeb üksi kõik ära ja teised vaatavad lihtsalt kõrvalt. Õpetaja saab siin palju ära teha, et õpilasi rollide jagamisel toetada. Koos tasub välja mõelda, millised rolle üldse vaja on. Ma olen lasknud määrata ka rühma juhi, kes tegelikult vastutab, et kõik toimiks ja koordineerib koostööd. Hea on, kui juhid saavad olla iga kord erinevad õpilased. Mõnel õnnestub see roll väga hästi ja rühm hakkab tööle. Loomulikult võivad rollid rühmades ka muutuda, kui selgub, et sellisel viisil asi ei tööta.

Allpool on näide kahest erinevast rollide jaotamisest. Tegemist oli GoogleDocs dokumendiga. 5. klassi ülesanne oli luua inglise keele mäng. Esimeses näites on tegemist rühmaga, kes ei tahtnud määrata juhti. Lubasin neil seda mitte teha. Tegemist on tublide tüdrukutega, kes ei vajaga eraldi suunamist. Väga hästi neil rollijoatus siiski ei õnnestunud. Näiteks pandi programmeerijaks tüdruk, kes sellega kunagi kokku puutunud ei olnud. Lõppkokkuvõttes said nad oma tööga siiski hakkama, kuid programmeerimine jäi ära. Teises näites hajutasid rühma liikmeid oma rolle. Mitme ülesande puhul on kaks tegijat ning programmeerimisega lubasid tegeleda kõik. Paraku kui lubavad tegeleda kõik, siis võib juhtuda, et keegi ei tee. Nii ka läks. Lõpuks võttis rühma juht vastutuse ning tegi eelmisel õhtul enne lõplikku tähtaega programmeerimise osa ära. 

Näide 1
  • rühma juht
  • kunstnik - Elis
  • stsenarist - Maarja
  • programmeerija - Kristella
  • ülesannete looja - Julia
Näide 2
  • Rühmajuht on Kärt
  • Kunstnikud on Ott, Kärt
  • Stenaristid on Karlos, Grete
  • Programmeerija kõik annavad oma osa
  • Ülesannete looja on Grete, Kärt

Pikemaajalise rühmatöö puhul tasub kindlasti kasutada ühistöövahendeid. Kõige suuremaks plussiks on see, et õpetaja saab jooksvalt jälgida, kes mida ja millal teinud on. See aitab ennetada probleeme ning tulemus on kindlasti parem.