Refleksioonist ehk kuidas läks

Refleksioon on oluline nii õppetöös kui ka igapäevases elus. Refleksiooni mõiste tuleb ladina keelest ja tähendab tagasipöördumist, tagasipeegeldumist. Meie kiires ajas on selleks aega aina vähem ja aina rohkem räägitakse, et sellega peaks pidevalt tegelema. Ometi tunneb vist iga õpetaja, et seda jõuab liiga vähe teha. Tegin 7. klassi Joosepiga ühe suvise katse, kus proovisime läbi erinevaid refleksioonimudeleid ning arutlesime selle üle, kui palju tema oma elus sellega kokku puutub. Juba etteruttavalt võib öelda, et mudelites küsimused korduvad ning kõige sümpaatsem tundus vast Gibbsi oma.

Alustuseks võtsime ühe suvise sündmuse, kus lapsed õppisid tegema erinevaid mahalkokteile.

Ütle kolm sõna http://www1.aucegypt.edu/maan/pdf/Reflection%20Toolkit%201.pdf
See oli kõige lühem mudel, mida me kasutasime. Sellest võib kasu olla siis, kui on vähe aega ning koos on rohkem inimesi ja saab kuulata ka teiste kolme sõna.
Näide:
Ütle kolm sõna, mis sul mahlakokteilide tegemisega seoses meelde tulevad?
Joosep: Pepsi, maakodu, lastelaager

SAKA ring http://storing.weebly.com/1/post/2011/9/eneseanalsi-ring.html
SAKA ringiga on kindlasti kursis õpetajad, kes on näiteks soovinud saada vanemõpetajaks või õpetaja-metoodikuks. Selle ringi järgi soovitatakse analüüsida oma tegevusi.
1. Kirjeldamine (mida tegin?)
2. Hindamine (kuidas läks?)
3. Põhjendamine (miks nii läks?)
4. Tähenduse loomine (mida õppisin?)
5. Kavandamine (mida teen järgnevalt?)
6. Kogemine, uue tegevuse rakendamine (mida uut?)
Näide:
Mida sa tegid?
Joosep: Kokteili. Tegin Pepsist ja siis panin sinna mahla, mingit marjadega vett ja siis laimi, apelsini, sidrunit.
Kuidas läks?
Joosep: Hästi. Kokteilid tulid ülihead.
Miks nii läks?
Joosep: Kuna kõigile meeldisid nende kokteilid ja mulle meeldis neid teha.
Mida sa õppisid sellest?
Joopse: Et kui siirupit panna mingi vee sisse, siis see vajub põhja.
Kui sa peaksid kunagi veel midagi sellist tegema, siis mida sa nüüd teeks teisiti.
Joosep: Prooviks öko värki teha. Ma mõtlen, et ei paneks nii palju keemiat. Seekord tahtsime Karliga teha hästi keemilisi kokteile.

What? So what? Now what? http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/reflektsioon-e-portfoolios/ http://www.nottingham.ac.uk/nmp/sonet/rlos/placs/critical_reflection/models/driscoll.html
See mudel on praegu Eestis populaarne e-õppes ja seostada võib seda Helen Barretti ning John Driscolli nimega. Mudel tundub küll lihtne, aga õpilased vajakasid vist ikkagi konkreetsemaid küsimusi.
1. What? (mis?) Mida ma õppisin? See etapp kirjeldab sündmust.
2. So what? (ja mis siis sellest?) Siin analüüsitakse sündmust.
3. Now what? (mida ma sellega peale hakkan?) Mis saab tulevikus, kuidas see mõjutas mind.
Näide:
Mida sa õppisid?
Joosep: Kokteile tegema.
Mis siis sellest? Miks see oli või ei olnud oluline?
Joosep: Sorry, ma ei saa sellest küsimusest aru.
Mida sa tulevikus teed teisiti?
Joosep: Proovin seda öko värki.

Gibbsi refleksioonimudel http://et.wikipedia.org/wiki/Gibbsi_refleksioonimudel
Gibbs toob sisse ka tunded ja küsimused on õpilastele arusaadavad.
1. Kirjeldus (mis juhtus?)
2. Tunded (mida tundsid?)
3. Hinnang (mis oli head, mis halba?)
4. Analüüs (mida veel oleks teha saanud?)
5. Järeldused (mida oleks saanud teha teisti?)
6. Tegevusplaan (kui sama asi kordub, siis mida teeks teisti?)
Näide:
Mis juhtus?
Joosep: Tegime kokteile.
Mida sa tundsid?
Joosep: Põnevust ja rõõmu.
Mis oli hea ja mis oli halb?
Joosep: Hea oli, et meil tulid head kokteilid. Halb oli minu arvates see, et kõigil olid põhimõtteliselt ühesugused kokteilid, sest kõik panid siirupit, välja arvatud Mark ja mina.
Mida oleks veel saanud teha?
Joosep: Ma ei teagi. Neid marju sinna rohkem toppida.
Mida oleks saanud teisti teha?
Joosep: Mitte panna seda maitsestatud vett nii palju.

Edasi palusin Joosepil vabalt reflekteerida ühte sündmust, kui ta sõpradega ise laule välja mõtles. Mingeid küsimusi ma ette ei andnud, aga lubasin soovi korral kasutada erinevate mudelite omasid.
Joosep: Laulu tegemine oli ülivägev. Mulle meeldis kõige rohkem see viimane laul, kuna see oli kõige naljakam. Läks hästi, seda oli tore teha ja kõigil oli lõbus.
Gibbsi mudeli järgi jõudis Joosep oma kirjeldamistega kolmanda tasemini. Küsisin ka, et kui palju Joosep refleksiooniga oma elus kokku puutub. Koolis pidi mõni õpetaja küsima peale kontrolltööd, et kuidas läks ja kas oli raske. Sõbrad midagi sellist ei küsi ja kodus ema ning vanaema jõuavad oma küsimistega ka umbes Gibbis kolmanda tasemeni.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult ei tohiks seda refleksiooni karta ning kui sõna tundub võõras, siis tegelikult sobib hästi ka küsimus, et kuidas läks. Aitäh, Joosepile.