laupäev, 29. detsember 2012

Uurimistöödega seotud probleemid

Uus õppekava tõi endaga kaasa kohustuse teha gümnaasiumis uurimistöid. See tähendab, et see, mis varem oli ülikoolide ja gümnaasiumis üksikute huviliste ülesanne, sai kohustuslikuks kõigile. Töötades Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridustehnoloogina nägin väga lähedalt seda, mida selline uuendus endaga kaasa toob. Probleeme ja pisaraid oli palju rohkem kui kordaminekuid ja rõõmu. Esimene ring õpilastega on GAGis tehtud ja pärast seda tegin ka ühe väikse küsitluse nii õpilastele kui ka õpetajatele. Palusin kirjeldada oma rõõme ja muresid seoses uurimistöödega. Muresid olid palju rohkem. Miks siis oli nii palju muresid?

Kes õpetab õpetajaid?
Õpetajatel pole ettevalmistust, et viia õpilastega läbi uurimistöid ja ma mõtlen siin kooli kõiki õpetajaid. Muidugi on igas koolis olemas neid, kes töötavad ka ülikoolis või on uurimistöid läbi viinud. Enamuse jaoks on see aga täiesti uus maailm. Väide, et õpetajad ju kunagi ülikoolis tegid seda, ei ole argument. Õpin ise praegu ülikoolis ja see abi, mis ma saan oma juhendajalt on väga suur. Ei oskaks mina ise püstitada uurimisküsimusi või valida meetodeid. Samuti vajan abi kirjanduse leidmisel. Koolid ostavad oma raha eest sisse koolitusi ülikoolidest, et õpetajaid veidigi aidata, aga tase on ikkagi väga ebaühtlane ja kannatajateks õpilased. Õpilased tõid välja selle, et õpetajad ei oska juhendada ja erinevad õpetajad annavad täiesti erinevat nõu. Õpetajatel on jälle tunne, et nad veavad oma õpilasi alt.

Kust tulevad õppematerjalid?
See oli uue õppekava rakendudes üsna tavaline, et õppematerjale luua ei jõutud. Siiani ootavad õpetajad teatud ainetes õpikuid ja vihikuid. Uurimistööde puhul otsustati, et iga kool loob oma materjalid ja juhendid ise. Tallinna Ülikoolist tuli küll õpik "Arvuti kasutamine uurimistöös", aga väga palju pidi ise ära tegema. Mina puutusin kokku erinevate juhendite loomisega http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/10/uurimistoo-gumnaasiumis.html ja see kõik võttis meeletult aega. Lisaks koolitasin õpetajaid ja õpilasi Exceliga andmeid töötlema. Üldhariduskoolis tuleb kõik väga täpselt lahti kirjutada ja oli olukordi, kus ma ei leidnud Eestist kedagi, kes oleks osanud minu küsimustele vastata. Näiteks otsustasime kasutada APA viitamissüsteemi, aga selle kohta Eestis veel põhjalikku ja head õppematerjali ei ole.

Kuidas korraldada uurimistöid?
Läbi tuleb mõelda ka korralduslikud küsimused. Kus on juhendid, kuidas valitakse teemad, kuidas leitakse juhendajad, kuidas tehakse ja esitletakse töid. Mis ajast seda kõike üldse tehakse? Nii õpilastel kui ka õpetajatel tuleb uurimistöödega väga palju tööd juurde. Õpilased kurtsid, et nad ei leia aega uurimistööde tegemiseks, sest õppetöö gümnaasiumis on isegi pingeline. Juhtus ka nii, et enne tööde esitamist ei käinud õpilased tundides vaid tegid kodus uurimistöid. GAG tasustab õpetajatele uurimistööde juhendamise, kuid see summa on tegelikult väga väike ega kata kõike seda aega, mis kulub uurimistööde juhendamise, retsenseerimise, kollokviumite ja kaitsmise peale.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõte on ju hea ja uurimistööde tegemine kindlasti õpilaste jaoks arendav, siis tegelikkuses on asjad läbi mõtlemata. Õpetajad tahavad oma tööd teha hästi ja südamega, aga üle oma varju ei hüppa. Üldhariduskool ei ole oma loomult teadusasutus ja ma kardan, et probleeme seoses uurimistöödega tuleb veel ja veel.


Kommentaare ei ole: