IKT uues gümnaasiumi riiklikus õppekavas

Üldosa - gümnaasium

· kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;

· õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat;

· kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas

nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

· õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas;

· tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja – vahendeid;

· tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis.

Läbiv teema „Teabekeskkond“

· tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale;

· leiab sobivat teavet;

· omab tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist;

· arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“

· omandab teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

· mõistab tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;

· mõistab ja hindab kriitiliselt tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;

· kasutab IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

· Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.

Keel ja kirjandus

· hindab kriitiliselt allikaid;

· hangib eri allikatest teavet ja kasutab seda kriitiliselt;

· eri liiki tekstide koostamine.

Eesti keel

· oskab valida suhtluskanalit;

· valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

· Keeleteadlikkuse ning praktilise keeleoskuse arendamine valmistab õpilast ette toimima nüüdisaegse infoühiskonna tegusa liikmena.

II kursus „Meedia ja mõjutamine“

· tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni;

· on-line-väljaanded;

· suhtlus internetiportaalides.

III kursus „Teksti keel ja stiil“

· valib sobiva suhtluskanali;

· võrgusuhtluse keelevalikud;

· tööde vormistamine.

IV kursus „Praktiline eesti keel I“

· tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides;

· oskab kasutada elektroonilisi sõnaraamatuid;

· e-kiri.

V kursus „Praktiline eesti keel II“

· annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;

· suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha;

· on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;

· veebitekstide koostamine: blogi, podcast.

VI kursus „Praktiline eesti keel III“

· suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati;

· kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;

· tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine;

· teadusteksti koostamine ja vormistamine;

· teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Kirjandus

· analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ja infoallikaid;

· kättesaadavad on kirjanduse õppimisel vajalikud interaktiivsed õpikeskkonnad ning võrguväljaanded.

V kursus „Uuem kirjandus“

· kirjanike veebipäevikud;

· küberkirjandus;

· kirjandus ja elektrooniline meedia;

· süvendab oskust kasutada erinevaid teabevahendeid ja kujundab kriitilist suhtumist internetiallikatesse;

· esseistikat või kirjanduskriitikat lugedes, seda kirjandusteose analüüsil kasutades kasvab oskus korrektselt tsiteerida ja refereerida, kujuneb arusaam autoriõigusest ning plagiaadist.

Võõrkeeled

· materjali otsimine internetist;

· aineülesed rahvusvahelised projektid;

· teabekeskkond: infootsing ja –vahetus;

· keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;

· loovtööd (blogi);

· referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

· projektitööd (filmid, veebilehed).

Matemaatika

· IKT võimaluste kasutamine;

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· õpilast suunatakse kasutama IKT-d elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades;

· seaduspärasusi avastades kasutatakse mitmesugust õpitarkvara;

· kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta.

Kitsas matemaatika

· kasutab matemaatikat õppides arvutiprogramme;

· kasutab matemaatikat õppides ning andmeid otsides ja töödeldes IKT vahendeid.

IV kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestikku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga.

V kursus „Funktsioonid 1“

· skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (käsitsi ning arvutil).

Lai matemaatika

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kasutab arvutit ning vastavat tarkvara.

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“

· kasutab arvutialgebra programmi determinante arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades.

III kursus „Võrratused, Trigonomeetria I“

· kasutab arvutit, lahendades võrratusi ja võrratusesüsteeme.

VI kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestiku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).

VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“

· uurib ning kirjeldab arvutiga funktsioone.

XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“

· kasutab tasku- ja personaalarvutit ülesannete lahendamisel.

Valikkursus „Planimeetria II. Hulknurkade ja ringide geomeetria“

· oskab loovalt kasutada õpitud meetodeid sünteetilise geomeetria (tõestus) ülesandeid lahendades ning teha korrektseid lihtsamaid jooniseid sirkli ja joonlauaga ja/või arvutiga.

Loodusained

· Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme, teha põhjendatud otsuseid neid lahendades, järgides loodusteaduslikku meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest, väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning loodusressursside säästvat kasutamist.

· oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnalisel, numbrilisel või sümbolite tasandil, oskab hinnata neid kriitiliselt ning väärtustada nii isiku kui ka ühiskonna tasandil;

· õpipädevuse kujunemisel on suur roll IKT-põhistel keskkondadel, mis on tihti õpilastele relevantsemad kui koolitund.

Bioloogia

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

I kursus

· loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga;

· seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

II kursus

· hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

III kursus

· molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga;

· geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga;

· bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.

IV kursus

· olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga;

· ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega).

Geograafia

· leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;

· Geograafiaõppes on olulise tähtsusega geoinfosüsteemid (GIS), mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja töökohtadel nüüdisajal üha suureneb.

I kursus „Rahvastik ja majandus“

· toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks;

· ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.

II kursus „Maa kui süsteem“

· Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

Keemia

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme;

· õppimise kõigis etappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.

I kursus „Orgaanilised ühendid ja nende omadused“

· süsivesinike molekulide struktuuri uurimine ning võrdlemine molekulimudelite ja/või arvutiprogrammiga.

Füüsika

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning IKT vahendid.

I kursus „Füüsikalise looduskäsitluse alused“

· tutvumine Newtoni seaduste olemusega (jõu ja massi varieerimine kindla keha korral) demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine erinevate liikumise üldmudelitega demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine relativistliku füüsika olemusega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni.

II kursus „Mehaanika“

· tutvumine visatud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· keha kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· tutvumine planeetide liikumise seaduspärasustega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· matemaatilise pendli ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivse õppevideo vahendusel;

· tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehaanikas demokatse või arvutisimulatsiooni abil.

III kursus „Elektromagnetism“

· elektrostaatika seaduspärasuste praktiline uurimine kahe elektripendli (niidi otsas rippuva elektriseeritud fooliumsilindri) abil või sama uuringu arvutisimulatsioon;

· kahe juhtme magnetilise vastastikmõju uurimine demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine kondensaatorite ja induktiivpoolide talitluse ning rakendustega demokatsete või arvutisimulatsioonide abil;

· ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine laseriga, pilu laiuse ja difraktsioonipildi laiuse pöördvõrdelisuse kindlakstegemine kas praktilise töö käigus või arvutimudeli abil.

IV kursus „Energia“

· vooluringide talitluse uurimine vastavate arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine trafode ja võnkeringide talitluse ning rakendustega demokatse või arvutimudeli abil;

· tutvumine elektromagnetismi rakendustega interaktiivse õppevideo abil;

· tutvumine soojusnähtustega arvutimudeli abil;

· tutvumine termodünaamika printsiipidega arvutimudeli abil;

· tutvumine energeetika alustega interaktiivse õppevideo abil.

V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“

· tutvumine aine faaside ja faasisiiretega arvutimudeli abil;

· tutvumine aatomimudelite ja kvantmehaanika alustega arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine radioaktiivsuse, ioniseerivate kiirguste ja kiirguskaitse temaatikaga arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine Päikesesüsteemi ja universumi ehitusega arvutisimulatsioonide vahendusel.

Valikkursus „Rakendusbioloogia“

· arendab loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· geenitehnoloogilistest meetoditest ülevaate saamine praktilise töö või arvutimudelitega;

· geenitehnoloogiline uurimuslik töö arvutikeskkonnas;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks.

Valikkursus „Geoinformaatika“

· tutvumine erinevate kaardiserveritega;

· tutvumine vektor- ja rasterandmetega erinevate tarkvarade abil, andmete allalaadimine;

· rist- ja geograafiliste koordinaatide määramine, et mõista nende kasutamist GISis;

· erinevate GISi analüüside tegemine koostatud kaartide põhjal.

Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused“

· teemakohase lühikokkuvõtte koostamine internetist jm teabeallikatest leitud materjali põhjal.

Valikkursus „Elementide keemia“

· ainete struktuuri uurimine ja võrdlemine molekulmudelite või arvutiprogrammide järgi.

Valikkursus „Füüsika ja tehnika“

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· virtuaalselt tehtavad uurimuslikud tööd;

· loovust arendavad tegevused: plakati koostamine, arvutipresentatsioonide koostamine;

· kursusega seonduva info otsimine.

Valikkursus „Teistsugune füüsika“

· vajaliku info leidmine veebist;

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· arvutipresentatsioonide koostamine,

· virtuaalsete uurimuslike tööde tegemiseks peab õpilastel olema võimalus kasutada veebi lülitatud ja vastava tarkvaraga arvuteid.

Valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“

· arendatakse loovust (plakatid ja slaidiprogrammid);

· otsitakse loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, sh elektroonilistest;

· internetis on kättesaadavad lisalugemiseks mõeldud õppematerjalid.

Valikkursus „Mehhatroonika ja robootika“

· oskab programmeerida mikrokontrollerit vähemalt ühes programmeerimiskeeles;

· info otsimine elektroonilistest allikatest (k.a temaatilised foorumid, näidisprojektid ja videomaterjal);

· praktiliseks õppetööks on vaja arvutit ja mehhatroonika/robootika õppekomplekti, mis sisaldab nüüdisaegset programmeeritavat mikrokontrollerit, sensoorikat ja täitursüsteeme;

· Soovitatav tarkvara: mikrokontrolleri programmeerimise IDE, elektroonikaskeemide koostamise tarkvara, CAD-süsteem, esitlemise tarkvara.

Valikkursus „3D-modelleerimine“

· 3D-modelleerimistarkvara kasutamine toote loomiseks;

· arvuti teel juhitava CNC ehk arvprogrammjuhtimisega freespingi seadistamise algtõdede ning selle juhttarkvara kasutusoskuse omandamine;

· on omandanud ülevaate põhilistest 3D-tarkvaraprogrammidest ning oskab ühte neist praktiliselt kasutada toote modelleerimiseks;

· disaini ja tooteprotsessi dokumenteerimine (tekst, fotod, video);

· esitluse koostamine disaini ja tooteprotsessist õppija valitud web 2.0 keskkonnas (nt blogi, wiki);

· arvutid (arvutiklassi), mis võimaldavad 3D-modelleerimistarkvara kasutamise.

Valikkursus „Joonestamine“

· omandatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus;

· on omandanud ülevaate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest esitusvõimalustest, sh infotehnoloogilistest vahenditest;

· oskab kriitiliselt hinnata tarkvaravahendite sobivust joonestamiseks;

· kasutab joonestamist õppides ja probleeme lahendades otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

· ruumigeomeetriliste probleemide graafiline lahendamine koolis (kodus) ja arvutipõhises õpikeskkonnas;

· praktilised, sh uurimuslikud tööd klassis (kodus) ja arvutikeskkonnas;

· dilemmaprobleemide lahendamise rühmatöö arvutikeskkonnas.

Valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“

Valikkursus „Rakenduste loomine ja programmeerimise alused“

Sotsiaalained

· oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel;

· kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

Ajalugu

· tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid;

· ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet;

· referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine,

· IKT vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

VI kursus „Lähiajalugu III – 20.sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“

· teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti ja internet;

· referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;

Ühiskonnaõpetus

· hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust;

· õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms.

I kursus

· oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada;

· vormistab nõuetekohaseid dokumente;

· e-valimised.

II kursus

· väärtustab autoriõigust;

· viitamisreeglitega tutvumine;

· infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades.

Valikkursus „Inimene ja õigus“

· väärtustab ja arvestab autoriõigusi;

· referaadid, PowerPoint esitlused;

· on arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt.

Valikkursus „Globaliseeruv maailm“

· õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste portaalide õppematerjale;

· mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks tundmaõppimiseks kasutada Google Earth’i, veebis olevaid pildipankade materjale jne.

Kunstiained

· tähtsustub teabekeskkonna kasutamise reegleid ja järgib intellektuaalse omandi kaitset.

Muusika

· teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid;

· oskab leida muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest;

· oskab koostada referaate, kirjutada esseesid, kontserdiarvustusi, uurimistöid muusikast, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi;

· on tutvunud autorikaitse seadustega ning teadvustab intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· õppekäigud (sh virtuaalsed);

· muusikalises omaloomingus innustatakse õpilasi looma kasutades traditsioonilisi kui ka erinevaid multimeedia vahendeid;

· internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm;

· kool võimaldab fonoteegi (CD-d, DVD-d, VHS-d) kasutamise.

Kunst

· virtuaalse meediakeskkonna käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil;

· tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika);

· kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, virtuaalkeskkond;

· rakendatakse praktilises loomingulises tegevuses nii traditsioonilisi kunstitehnikaid ja -vahendeid kui ka nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õppematerjale ning -vahendeid (joonistamine, maal, kollaaž, ruumilised seaded, digitaalpildid, video, performance jne);

· projektsioonitehnika, vähemalt üks internetiühendusega arvutitöökoht iga 5 õpilase kohta, printimis- ja skannimisvõimalus, vähemalt üks foto- ja videokaamera;

· õpilane võib aktiivselt osaleda hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio).

I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

· oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne);

· projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad”

· fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele;

· kunstimeediumide paljus: maalikunst, installatsioon, fotokunst videokunst, performance, kunst linnaruumis, interaktiivne meediakunst, netikunst.

· inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastiku-arhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne;

· erinevad suhtluskeskkonnad;

· väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis;

· autoriõiguste probleemistik.

Kehaline kasvatus

· õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusündmustega;

· kehaliste võimete näitajaid puudutavate materjalide kogumise, analüüsimise, võrdlemise ja järelduste tegemisega, et selle kaudu leida õpilase arenguks sobivaid nüüdisaegseid lahendusi ja vahendeid.

Usundiõpetus

Riigikaitse

Majandus-ja ettevõtlusõpe

Karjääriõpetus

Uurimistöö alused