Projektorite kasutamisest

Haridustehnoloogid väga palju riistvaraga tegelema ei pea, aga aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus on vaja näidata ka oma oskuseid selles vallas. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võõrkeeleõpetajad palusid mult väikest koolitust ja kuna esitlus võib huvi pakkuda ka laiemale ringile, siis panen selle siia ajaveebi üles. Mingiks spetsialistiks ma ennast projektorite alal pidada ei saa. Just täna hommikul õnnestus mul ühte sülearvutit projektoriga pool tundi ühendada. Seega ei maksa esitlust väga tõsiselt võtta;)

Failide hoidmine veebis

Igaühel on kujunenud välja oma viis failide hoidmiseks. Küll salvestatakse faile mälupulgale, CD-le, saadetakse enda e-mailile jne. Internetis on aga ka väga palju just failide hoidmiseks loodud keskkondi, kuhu võib tõesti ära uppuda. Järgnevalt väike ülevaade neist.

Et asi põnevam oleks, anname punkte ka:
1. Lihtne registreeruda (2 punkti)
2. Lihtne kasutada (2 punkti)
3. Palju tasuta ruumi (2 punkti)
4. Üleslaetav fail võib olla suur (2 punkti)
5. Korraga saab mitu faili üles laadida (1 punkt)
6. Faile saab jagada (2 punkti)

DropBoks https://www.dropboks.com/ (2+2+1+1+0+0=6 punkti)
Väga lihtne kesskond, mis seetõttu tundubki väga sümpaatne. Registreerimisel küsitakse ainult e-maili ja 2x parooli. Kahjuks ei saa faile jagada.
1 GB ruumi, 50 MB max faili suurus

DropSend http://www.dropsend.com/ (0+2+0+2+1+1=6 punkti)
Registreerumisel tuli täita lisaks nimele, e-mailile ja salasõnale veel remember value väli, mille tähendus jäigi mulle lõpuni arusaamtuks. Üles sai laadida mitu faili korraga.
25o MB ruumi, 5 faili võib saata kuus

FreeDrive http://www.freedrive.com/ (1+1+1+2+0+2=7 punkti)
Registreerumisel küsitakse e-maili ja parooli. Postkasti tuleb kinnituskiri. Faile saab jagada sõpradega või avaldada.
1 GB ruumi

4shared http://www.4shared.com/ (2+1+2+1+1+2=9)
Igati sümpaatne keskkond, mille ainsaks mõruks pilliks on see, et konto ja failid kustutatakse, kui kasutaja 30 päeva sisse ei logi. Tore on see, et faile saab jagada lingiga ja soovi korral saab lisada salasõna. On olemas ka vistutamise ja vidina võimalus.
5 GB ruumi, 100 MB max faili suurus

ESnips http://www.esnips.com/ (2+1+2+2+1+2=10)
Seda keskkonda tutvustas mulle kunagi üks õpetaja Itaaliast, kes minuga Notbook'i faile jagas. Registreerumisel küsitakse e-maili, parooli ja koodi sisestamist, postkasti saabub kinnituskiri. Faile on võimalik grupiga jagada.
5 GB ruumi

SkyDrive http://skydrive.live.com/ (2+1+2+2+1+2=10)

See keskkond lõpetas minu otsingud, sest SkyDrive avanes minu ees eestikeelsena. Ikka on kuulda õpetajatelt süüdistusi, et raske on mõista inglise keelt. SkyDrive lubab toimetada eesti keeles. Lisaks sellele on kõigil näiteks msn'i kasutajatel konto olemas ja ruumi on tõesti palju. Keskkond ise nii väga lihtne ei tundunudki. Registreerumisel nõuti palju andmeid ja mitu korda eksisin ma lehel ära ka.

25 GB ruumi

Kellel veel aega ja tahtmist, võib faililao otsinguid jätkata. Äkki on mõni pärl kusagil peidus.
http://www.makeuseof.com/tag/top-free-file-hosts/?%3F

Kuidas õpivad 140 õpilast Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Viisin sel kevadel Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste seas läbi küsitluse, et uurida õppimist ja arvuti kasutamist. Küsitluses osales 140 õpilast (32 algkoolist, 85 põhikoolist, 23 gümnaasiumist). Võib öelda, et arvuti ja internetiühendus on tänapäeval peaaegu igas kodus. Ainult 3 õpilasel ei olnud arvutit ja internetiühendust.

Uurisin, millised on õpilaste lemmikveebilehed. Algklassides eelistasid õpilased kõige enam mängudega seotud lehekülgi ja võib öelda, et ka kooliga seotud lehekülgi mainiti päris palju. Märksõnapilves on kooliga seotud lehed sinised.

Põhikooliõpilaste lemmikud olid erinevad suhtluskeskkonnad ja ka youtube'i mainisid paljud.

Gümnaasiumiõpilased nimetasid kõige enam kesskondi, mis on seotud uudiste hankimisega ja muidugi oli väga oluline ka suhtluskeskkond orkut.

Veel küsisin, et kas õpilastel on kodus õppides arvuti lahti. Algklassiõpilastel on arvuti enamasti kinni, aga põhikoolis ja keskkoolis on pilt vastupidine.

Väga huvitavad olid minu jaoks vastused küsimusele, kuidas sulle meeldib õppida. Tuleb välja, et kõige rohkem meeldib õppida arvuti abil, kodus ja muusika saatel. Tõsi küll algklassiõpilased eelistavad õppida vaikuses.

Üheks küsimuseks oli ka see, et mis oli viimane eluks vajalik asi, mida õpilased koolis õppisid. Hiljem küsisin veel tuttavatelt täiskasvanutelt, et kas neil on neid asju elus vaja läinud. Sulgudes on antud mitmel täiskasvanul on vaja läinud ja mitmel ei ole.

• Kirjatähtede kirjutamine (11 jah, 0 ei)
• Arvutamine 1000 piires (11 jah, 0 ei)
• Enda kaitsmine kommionude eest (5 jah, 6 ei)
• Jalgrattaga ei tohi sõita üle vöötraja (7 jah, 4 ei)
• Protsentide arvutamine (10 jah, 1 ei)
• Mida teha, kui sind hammustab rästik (4 jah, 7 ei)
• Kui vesinik seguneb õhuhapnikuga, siis toimub plahvatus (4 jah, 7 ei)
• Esimene Maailmasõda sai alguse Inglise ja Saksamaa laevastiku suuruse probleemidest (0 jah, 11 ei)
• Ruutjuur (5 jah, 6 ei)
• Kuidas öelda vene keeles "vaatamisväärsus" (8 jah, 3 ei)
• Söögitegemine (10 jah, 1 ei)
• Nafta kasutusalad (5 jah, 6 ei)
• Inglise keeles Past Simple (4 jah, 7 ei)
• Bruto- ja netopalga arvutamine (9 jah, 3 ei)
• Vanalinna ajalugu (9 jah, 3 ei)

Viimane küsimus puudutas kooli ja õppimist 20 aasta pärast. Enamus õpilasi arvas, et väga olulisele kohale tõuseb arvuti ja tehnoloogia. Mõned arvasid, et palju ei muutu ja enamus asju jääb samaks. Põhikoolist kartsid kaks õpilast kliimakatastroofi. Algkoolist arvasid mõned, et õppimine läheb kergemaks. Seevastu keskkooliõpilased lootsid, et õppimine läheb kergemaks ja lähtutakse rohkem õpilasest.

Kuidas leida tasuta muusikat?

Erinevaid õpiobjekte tehes puutuvad õpetajad tihti kokku sellega, et lisaks pildilisele väljundile oleks hea lisada oma tööle ka mõnda helilõiku. Lihtne on siis, kui oskus muusikat luua olemas ja spetsiaalne aparatuur kodus, aga seda õnne ei ole kõigil. Siis tekibki mõte kasutada kellegi teise loomingut. Autoriõigustest on aina rohkem juttu olnud ja nende vastu ei tohi õpetajad eksida. Võtsin ette ühe rännaku veebimaailmas, et leida kohti, kust on võimalik legaalselt mp3 faile arvutisse laadida, et neid hiljem oma töödesse lisada. Päris palju jäi silma lehkülgi, kus suurelt kirjas, et free music. Kui aga lähemalt litsentsitingimusi uurida, siis selgus, et nii roosiline see asi ei ole. Mõnel lehel ei olnud litsentsist üldse juttu ja mõnel lehel oli väikselt kirjas, et tegelikult ikka enamus asju on keelatud. Isiklikuks tarbeks tohib päris paljut kasutada, aga kui hiljem on soov oma meistritöö veebi riputada, siis seda teha ei tohi, sest seda võib pidada levitamiseks. Lähemalt tasub uurida keskkondi, mis kasutavad näiteks Creative Commons'i litsentsi. Kindlasti tuleb sellistelt lehekülgedelt helisid kasutades aga viidata autorile.

Otsustasin otsida heli projektiks "Kevad tuleb". Tingimused olid järgnevad:

• formaat mp3
• instrumentaalmuusika
• allalaadimise võimalus
• litsents, mis lubab helilõiku muuta ja levitada
• muusika tekitab kevadetunde
  

Free Music Archive http://freemusicarchive.org/
Lehekülge haldab WFMU raadiojaam USA-st, kes on eeskujuks võtnud Creative Commons'i litsentsi. Muusikat on võimalik otsida stiili, märksõna, litsentsi jne järgi.

The Freesound Project http://www.freesound.org/index.php
Üks minu lemmiklehekülgedest, kust saab alla laadida lühikesi heliklippe. Kui on vaja koera haukumist või auto mürinat on see just õige koht. Audioklipid on kasutajate koostöö tulemus ning avaldatud Creative Commons'i litsentsi alusel. Audioklippide allalaadimiseks peab registreeruma.

Royalty-Free Music http://incompetech.com/m/c/royalty-free/
Muusika kasutamisel peab ainult viitama autorile. Otsida saab ka tunde järgi.



Jamendo.com http://www.jamendo.com/en/
Loogiliselt üles ehitatud keskkond muusika jagamiseks. On võimalik otsida Creative Commons'i litsentsi järgi.

Soundclick.com http://www.soundclick.com/default.cfm

Keskkonnast võib leida päris palju erinevat muusikat, kuid enamuse eest peab paraku maksma. Kui aega ja tahtmist on, siis on siiski võimalik üht-teist leida, mida võib vabalt arvutisse laadida. Laule on võimalik otsida Creative Commons'i litsentsi järgi (Music - License Songs and Beats). Full song info kaudu on võimalik näha, kas faili saab alla laadida.

CCMixter.org http://ccmixter.org/
CC näitab ise, et tegemist on leheküljega, kus võib leida Creative Commons'i litsentsiga muusikat. Kasutasin otsinguks Find Music ja siis valisin märksõnapilve (Tag Cloud). Litsents on kohe kõrval näha ja allalaadimiseks tuleb valida Downloads.

Konverents "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks"

1.-3. aprillini toimus Eesti Maaülikoolis konverents "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks" http://conference2009.e-uni.ee/index.php?n=et&do=19. Esimene päev oli pühendatud üldharidusele ja seda päeva aitas korraldas Tiigrihüppe SA. Plenaarsessioonis rääkisin mina tulevikukoolist (esitlus eelmises postituses) ning Katrin Saks ja Laine Aluoja http://tyrigymnaasium.weebly.com/ sellest, kuidas toimub õppimine nende koolis ja nende õpilastega. Huvitava mõttena kerkis esile see, et ega õpilased ei olegi alati valmis kogu selleks IKT tulevärgiks, mida õpetaja pakub. Õpilased eelistavad mugavusõpet, kus õpetaja selgitab asju tahvli ja kriidi abil. Pärastlõuna jätkus paralleelsessioonidega, kus sai kuulda puutetahvlitest, robotitest, Koolielu ja kodulehe loomise vahenditest. Kes ruumis istumisest väsinud olid, said võimaluse kevadet nautida ja osaleda õuesõppe õpitoas.

2. aprill algas plenaarsessiooniga "Kes keda õpetab", mida juhatas Anne Villems. Francesc Pedro teema oli "Kõrgharidus, õpilased ja tehnoloogia: kui kaugel on muutus". Juttu tuli sellest, et üliõpilased kasutavad palju IKT-d ja nad tahavad seda teha, kuid mitte liiga palju. Õppejõude ei saa kindlasti pidada digitaalseteks immigrantideks vaid nad saavad selles uues maailmas päris hästi hakkama. Järgmisena sai sõna Sue L. Green, kelle ettekande teemaks oli "Identiteedi kriis: kes õpetab keda online'is?". Tegemist oli särava esinejaga, kes rääkis sellest, kuidas muutub õpetaja roll. Viimasena rääkis Anu Virovere teemal "Millal inimene õpib?". Tegemist oli väga huvitava ettekandega, mis pani mõtlema nii mõnegi asja üle. Mõned mõttekillud Anu ettekandest:
Info rohkuse juures on kõige suurem puudus infost.
Igasugune hindamine on destruktiivne, aga õpilased vajavad tagasisidet.
Mõõtmisriistal on mõõtmatu mõju mõõtmisobjektile.
Usk iseendasse on määrav hakkama saamisel.
Positiivse enesehinnangu aksioomid: mina olen väärtuslik; kõik need kellest mina hoolin, hoolivad ka minust; kui ma midagi ette võtan, siis saavutan selle, kui pingutan.
Edutunne ja kiitus on võti õppimisel.
Positiivset enesehinnangut saab luua ainult teiste inimeste kaudu.
Põhikool peab andma tunde, et ma suudan ja õpetama õppima.

Teise plenaarsessiooni teema oli "Kas me näeme oma murumütsist kaugemale?" ja seda juhtis Aune Valk. Sõna said Birute Klaas, David Vincent ja Vello Kukk. Viimane esineja võitles selliste asjad vastu nagu loeng, kursus, eksam, õppekava, tundide arv, ainepunkt ja aruanne. Vello Kukk on huvitav esineja ja teda peab lihtsalt kuulama.

Järgnevates paralleelsessioonides oli palju huvitavaid teemasid (repositooriumid, puutetahvlid, e-kursused, methopedia). Valisin aga kuulamiseks välja sessiooni "Õppija 2.0", kus esinejateks olid 3 üldhariduskooli ja üks ülikooli õpilane. Väga huvitav oli kuulata noori inimesi ja nende arvamust. Üliõpilane Heleen Maibak väitis, et üldhariduskoolis ei kujune välja vajalikke õpiharjumusi, sest õpetajad serveerivad kõik kandikul ette ja ise ei pea midagi otsustama. Rohkem võiks tähelepanu pöörata konspekteerimisele ja info otsimisele. Gümnaasiumiõpilased arvasid, et üks ideaalne tund on selline, kus õpetaja seletab ja tal on abiks esitlus. Materjali võiks õpetaja õpilastega veebi teel jagada.

3. aprill algas paralleelsessioonidega robotitest, laboritest, e-õppest, enesejuhitavusest ja videost. Valisin sessiooni "Video on leiutatud - õpime filmima", mida juhtis Priit Joa. Esimeses ettekandes kirjeldas Märt Sildvee, kuidas teha ühte head õppefilme. Märt on töötanud ETV-s ja Kanal 2, seetõttu oli väga huvitav kuulata, kuidas üks inimene väljastpoolt kooli õppefilmi näeb. Järgmisena rääkis Raido Puust ekraanivideote tegemisest. Palju sai praktilisi nõuandeid ja lähemalt tutvustati programmi Camtasia Studio. Sessiooni lõpetas Priit Joa, kes rääkis sellest, mida on filmimise osas tehtud TTÜs. Alustati loenguvideodest ja lõpuks jõuti selleni, et loodi 2,5 miljonit krooni maksnud spetsiaalne klass. Ka videode edastamine on ajaga muutunud: DVD/CD - kodulehelt faili allalaadimine - videovoog - videomängija kodulehel.

Eelviimane plenaarsessioon kuulus avatud õppematerjalidele (juhtis Hans Põldoja). Teemu Leinonen rääkis kõigest sellest, mille ette võiks kirjutada wiki (wikimedia, wikitionary, wikiquote, wikibooks, wikisource, wikispecies, wikiversity jne). Riina Vuorikari keskendus European Schoolnet projektidele (etwinning, melt jne) ja sellele kui olulised on märksõnad. Sessiooni lõpetas Lisa Petrides USAst.

Konverentsi viimast sessiooni "Pilk tulevikku" juhtis Peeter Normak. Alguses sai sõna Nancy White, kes tegi oma ettekande veebikaamera vahendusel ja rääkis kiirelt ning sütitavalt sellest, kuidas maailm on muutunud ja milline on võrgustikes õppimine. Asko Talu (endine tippjuht) rääkis väga lihtsalt sellest, milline on inimese arenguks vajalik keskkond. Arengu eelduseks on suhtestumine, loominguvabadus, julgus ja oskus lahti lasta ning tähelepanuvõime avardumine. Maailmas on kaks motivaatorit hirm ja huvi. Tähtis on olla inimene ja mõista, et iga meie sõna, mõte ja tegu loob. Konverentsi lõppsõna oli Simon Atkinsonil Uus-Meremaalt. Simon rääkis kooli ja õppekava muutusest, tehnoloogia rollist ja identiteedist. Kool kui õppeasutus muutub tulevikus avatumaks ja kaovad piirid kooli, töö ja kodu vahel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et konverents oli väga huvitav ja hariv. Lisaks ettekannetele on alati hea kokku saada tuttavate inimestega ja palju häid ideid sai vahetatud ka kohvipauside ja õhtuste koosviibimiste ajal.

Tulevikool

Ettekanne konverentsil "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks" Eesti Maaülikoolis.