teisipäev, 17. veebruar 2009

Mõtlemine on kõige tähtsam oskus ja seda saab õpetada


13.-15. veebruarini toimus Prahas eTwinningu aastakonverents, kus peaesinejaks oli Edward de Bono, kes on maailmas üks juhtivaid teoreetikuid mõtlemises. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/e_de_bono_lateraalne_mtlemine.html. Edward alustas ettekannet: "Blondiinid, daamid ja härrad...". Ettekandes ei kasutanud Edward tavapärast esitlust vaid illustreeris oma mõtteid paberile vildikatega kritseldusi tehes. Kõik see kuvati dokumendikaameraga ekraanile.

Järgnevalt lühike kokkuvõte kuuldust.

Keegi ei kahtle, et mõtlemist peaks õpetama koolis. Samas ei ole aga mõtlemist eraldi õppeainena enamuses koolides olemas. On riike (Hiina, Venetsueela, USA, Argentiina jne), kus on katsetatud mõtlemise õpetamist eraldi ainena. Huvitaval kombel on selle tõttu paranenud hinded ka teistes ainetes ja vähem esines probleeme käitumisega.

Mõtlema õpetamine sai alguse Vanast-Kreekast (Sokrates, Platon ja Aristoteles), aga pole paraku sellest ajast saadik eriti arenenud. Ikka on veel vaidlustel ja aruteludel tähtis koht. Paraku on vaidlemine aga negatiivne, planeerimata ja oma ego esiletõstev tegevus. Lahenduseks oleks lateraalne mõtlemine, mille meetodiks on 6 mõttemütsi. Selle meetodiga on võimalik leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja seda saab kasutada väga erinevates olukordades. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html. Tähtis on läheneda probleemile loovalt. Loov lähenemine tähendab seda, et pakutakse välja lahendus, mis ei ole lihtsalt omapärane vaid mis lahendab probleemi. Näiteks miks oleks parem, kui üks jalg oleks pikem kui teine. Siis oleks parem rulaga sõita. Inimesed kõnniksid kõnniteel nii, et nad ei põrkaks üksteisega kokku jne. Loovust võib jagada kunstiliseks (maalimine, tants, muusika jne) ja ideeliseks. Ideelist loovust ei saa otseselt õpetada, kuid seda saab kindlasti arendada. Päevast-päeva puutume me kokku erinevate probleemidega ja nende lahendamisel peab arvestama kogu infot, mida me saame. Kui meil oleks 11 erinevat riietuseset, siis mitmel erineval moel saaks neid selga panna. Et kõiki variante proovida, kuluks 76 aastat juhul kui igas minutis toimuks üks vahetus. Ometi ei kulu meil riiete valimisele nii palju aega. Õnneks töötab meie aju teisti. Ajus on mustrid, mille järgi me tegutseme. Need mustrid tekivad aja käigus lähtudes läbielatust. Mustrid on asümmeetrilised. Me enamasti valime kõige tugevama mustri märkamata kõrvalteid. Kui me siiski tahtlikult või tahtmatult valime kõrvaltee, muutub see kohe iseenestmõistetavaks. See ongi loovuse ja huumori alus. Üks näide loovast mõtlemisest. Austraalia ühes linnas oli probleem parkimisega. Autosid olid palju ja kohti parkimiseks vähe. Milline võiks olla lahendus? Kas keelata teatud kohtades parkimine ja hakata parkimise eest raha korjama. Lahenduseks võiks olla see, et parkida võib igal pool ja nii kaua kui soovitakse. Ainsaks tingimuseks on see, et auto tuled peavad parkimisel põlema.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõtlemist saab õpetada ja seda võivad tegelikult teha kõik õpetajad.

Lisalugemist:
Fotod: Madli-Maria Naulainen

Kommentaare ei ole: