Sellel nädala varastati Lasnamäe Lasteaed-Algkoolist järjekordne arvuti ja aina rohkem on veebis silma jäänud keskkondi, mis ei ole oma beta-staatusest väljunudki vaid otsustanud uksed kinni panna. Kõik see on pannud mõtlema varukoopiate olulisuse üle. Aastate jooksul on ju valminud hulk elektroonilisi materjale, mille kaotus ei ole kõige meeldivam. Mida siis teha?
Koopiad CD-l või DVD-l tunduvad väga turvalised. Asjad plaadile ja kappi. Ometi ei ole meil tegelikult aimugi, kui kaua üks plaat võib säilida. Pessimistid pakuvad 5-10 aastat, optimistid üle 50 aasta. Ja kui 50 aastat läbi saab, siis kas on seadet, mis seda plaati loevad.
Paljud armastavad olulisi asju salvestada mälupulgale ja ma arvan, et enamikul aktiivsetel kasutajatel on ka kogemusi, kuidas see väike asjandus võib ühel hetkel keelduda töötamast või hoopis ära kaduda.
Internet pakub samuti aina enam häid salvestamise võimalusi. Mahupiirangud on aina vähem piiravad ja võimalused laiemad. Siin on ainult see oht, et kui keskkond kaob, siis ei ole mingeid garantiisid. Enamasti kui lugeda mõne keskkonna kasutustingimusi, siis igasugune vastutus jääb kasutajale ja keskkonna arendajad üritava ennetavalt käed puhtaks pesta igasugustest tulevikus võib-olla ette tulevatest hädadest.
Tundub, et tuleb leppida sellega, et paratamatult jääme me ühest või teisest elektroonilisest väärtusest mingil hetkel ilma. Et seda ohtu aga vähendada, tuleb ikka mõelda varukoopiate tegemisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar