Joonestamine arvuti abil - Google SketchUp

Joonestamine on koolis tund, mis kas meeldib või ei meeldi. Mõne jaoks on joonlauaga mõõta ja täpselt jooni vedada puhas lõbu ja mõne jaoks mitte. Tänapäeval on joonestamine kolinud paljuski arvutitesse ja ka koolis võiks näidata arvutijooniste võimalusi. Üheks programmiks, mida koolid saavad tasuta kasutada on Google SketchUp http://sketchup.google.com/. Selle programmi abil on võimalik luua 3D mudeleid. Programm ise on lihtne ja gümnaasiumiõpilased saavad sellega iseseisvalt väga hästi hakkama. Võib öelda, et nad ei saa sellega lihtsalt hakkama vaid on siiras vaimustuses. Juba enne tunnikella olid 12. klassi õpilased arvutite taga joonestamas ja kui õpetaja klassi jõudis, oli tund juba alanud. Lisaks tundidele võis fänne kohata arvutiklassis ka vahetundide ajal ning pärast tunde, et oma tööd viimistleda. Kord sattusin peale stseenile, kus üks 5. klassi poiss jälgis huviga, mida kõrvalarvutis Google SketchUp'i abil tehti ning küsis siis koolivennalt: "Kas te teete seda tunnis?". Jaatava vastuse peale nentis ta kadeda häälega: "Veab teil." Ainus probleem, mis programmiga aeg-ajalt tekkis oli see, et programm ei lubanud salvestada. Selle vastu aitas see, kui salvestamine ära teha kohe töö alustamisel. Hiljem on võimalik mudeleid konverteeriga ka pildifailiks.

Näited õpilaste töödest:

IKT infotund - videod õppetöös

Videode tegemine on aina lihtsam ning nende avaldamise keskkondi on veebis päris palju. Selles infotunnis tulebki juttu erinevatest keskkondadest ning Windows Movie Makeriga filmi tegemisest.

Kõige populaarsemaks keskkonnaks on kindlasti Youtube http://youtube.com/, kust võib leida igasuguseid videosid igasuguste teemade kohta. Palju on sellist, mida koolis kasutada ei saa, aga võib leida ka tõelisi pärleid. Näiteks peaksid füüsikaõpetajatele väga sobima järgnevad eestikeelsed katsed http://youtube.com/user/kaidorei ning näiteks kehalise kasvatuse õpetaja võib leida väga erinevaid harjutusi oma tundide mitmekesistamiseks. Päris palju erinevaid videosid võib leida ka Google video keskkonnast http://video.google.com/. Õpetajatele peaks eriti sobima Teachertube http://www.teachertube.com/, kus küll iga teema kohta videosid ei ole, aga enamus sellest, mis seal on, on seotud õppetööga. Lisaks võiks õpetajatele veel soovitada Videojug'i http://www.videojug.com/ ja Howcast'i http://www.howcast.com/. Sealt võib leida päris palju videosid selle kohta, kuidas midagi teha. Loodusteaduste kohta leiab videosid Free Science Videos http://www.freesciencelectures.com/ ja Science tube'ist http://www.science-tube.com/index.php?c=start. Kuidas süüa teha selgub Foodtube'is http://www.foodtube.net/. Lisaks inglisekeelsetele keskkondadele on olemas ka eestikeelne Svoog http://svoog.com/index, kuhu õpetajad võivad üles laadida oma esitlusi ning siis neile veebikaamera ees kommentaarid peale lugeda. Lisaks lihtsatele videovaatamis- ja jagamiskeskkondadele on olemas ka keskkondi, kus saab videot otse veebis töödelda. Sellisteks keskkondadeks on näiteks Eyespot http://eyespot.com/ ja Jumpcat http://jumpcut.com/.

Selleks et videosid nendest keskkondadest üles leida on vaja varuda aega ja kannatust. Otsimine käib enamasti märksõnade järgi ja targem on sisestada märksõnu inglise keeles, sest siis on saak suurem.

Videosid on mugav töödelda programmiga Windows Movie Maker. Tegemist on programmiga, mis on arvutis olemas, kui operatsioonisüsteem on Windows XP. Töölehe leiate järgnevalt aadressilt: http://www.koolielu.ee/pages.php/03330204?txtid=7642 . Filmi on võimalik kokku panna erinevatest piltidest, videolõikudest ja helidest. Juurde saab lisada igasuguseid efekte ning tiitreid.

15. aprillil toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumi arvutiklassis IKT infotund, mille käigus õpetajad said Windows Movie Maker'it praktiliselt katsetada. Näiteks mõni filmilõik, mis välja tuli.

http://www.teachertube.com/view_video.php?viewkey=7cace2f9546ca80eee53

http://www.teachertube.com/view_video.php?viewkey=6102c83aaed81f3b175d

Haridustehnoloogid kõrgkoolides, kutseõppeasutustes ja üldhariduskoolides

2.-4. aprillini toimus IT Kolledžis e-Ülikooli konverents "E-õpe on siin: kus oled sina?", kus ühes paralleelsessioonis oli juttu sellest, kes on haridustehnoloog. Alljärgnevalt väike kokkuvõte sellest.

Haridustehnoloog on päris uus amet Eesti haridusmaastikul. Alles 2003. aastal alustasid tööd kaks esimest haridustehnoloogi - üks Tartu Ülikoolis ja teine Tallinna Ülikoolis. Tänaseks on ülikoolides tööl 18 haridustehnoloogi. Põhiliseks tegevuseks ülikoolis on haridustehnoloogil kohtumised õppejõududega, materjalide koostamine, konsultatasioonid ja koolitused.

2005. aastal tõi e-VÕTI projekt kutsekoolidesse haridustehnoloogid. 2006/2007 õppeaastal oli haridustehnolooge kutseõppeasutustes juba 48. Haridustehnoloogi ülesanneteks on teavitus, koolitus, sisutootmine, koostöö arendamine ja projektijuhtimine. Tänaseks on palju tööd ära tehtud, aga paraku lõppeb e-VÕTI projekt 30. juunil 2008. aastal ja siis otsustab iga kutseõppeasutus juba ise, kas ta vajab haridustehnoloogi ja kas selleks on ka piisavalt ressursse.

Nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide haridustehnoloogid on teinud omavahel aktiivset koostööd, mille tulemusena on valiminud hulk vajalikke e-materjale:

- haridustehnoloogia sõnastik http://wiki.e-uni.ee/htsonastik/

- haridustehnoloogia käsiraamat http://wiki.e-uni.ee/htkasiraamat/

Üldhariduskoolides on haridustehnoloogid veel harv nähtus. See ei tähenda, et sellelaadset tööd ei tehtaks. Tehakse ikka, aga see on siiani infojuhi, tugiisiku või arvutioskajate õpetajate õlgadel. Arvestades aina aktiivsemat IKT kasutamist koolis on tekkinud vajadus haridustehnoloogide järele. Lisaks infojuhile, kes tunneb hästi riistvara ja erinevaid süsteeme, peab haridustehnoloog olema eelkõige õpetaja, kes teab, mis klassiruumis toimub ning kuidas erinevaid keskkondi ja programme õppetöös kasutada.