Rühmatöö ühistöövahenditega

Mulle meeldib väga rühmatöö. Meeldib seda nii ise teha kui ka koolis õpilastega läbi viia. Üks rühmatöö annab palju positiivseid emotsioone ja see sünergia, mis tekib, lubab saavutada rohkem kui alguses oodata oli. Koolis juhtub aga tihti, et kõik ei õnnestu just nii nagu alguses planeeritud. Pettunud on õpilased ja õpetaja. Mulle tundub, et võtmeküsimuseks on siin ajakava ja tööjaotus.

Aja planeerimine on eriti suuremate ülesannete puhul väga oluline. Tavaliselt juhtub koolis nii, et õpetaja annab lõpliku tähtaja ja siis eelmisel õhtul haarab õpilasi paanika, et nüüd on vaja tegutsema hakata. Midagi saab ju valmis ka, aga tegelikult oleks õpilased olnud võimelised palju enamaks. Ajakava võiksid õpilased planeerida ise. Rühmatöös tulevad appi erinevad ühiskirjutusvahendid (Google Docs, SkyDrive, Piratepad, Primarypad, Titanpad, PBworks jne) http://koolielu.ee/tools/?tag=kontoritarkvara. Ühistöövahendid garanteerivad selle, et kõik osalised näevad ühesugust dokumenti ja saavad seda koos toimetada. Õpetajal tasuks ajakava ka üle vaadata, et suured ülesanded ei kuhjuks kõige lõppu. Mida väiksemad õpilased, seda rohkem tasub ka üheskoos läbi arutada, millised on üldse konkreetse rühmatöö etapid.

Järgnevalt üks näide ajakavast, mis on tehtud Wikispaces keskkonda (kahjuks tahab see keskkond nüüd avaliku wiki eest natuke raha). Tegemist oli 5. klassiga, kes pidid kaheksa nädala jooksul tegema programmiga Scratch multifilmi ühest muinasjutust. Nad jagasid igasse nädalasee ülesanded ja täiendasid neid ka jooksvalt. Kui midagi sai valmis, siis lisati märge "VALMIS". Näha on ka, et ühel nädalal oldi  haiged ning seetõttu jäid asjad tegemata. Tookord pidid õpilased ka iga kahe nädala tagant õpetajale näitama, mida nad on teinud. Rühmiti oli see erinev. Mõni rühm suutis väga hästi ajakava jälgida ja mõni rühm mitte.

Näide (http://scratch5b.wikispaces.com/1.+r%C3%BChm)

1. nädal (11.-17.01) Uku joonistab tegelased.
2. nädal (18.-24.01) Uku joonistab tegelased. (3 põrsakest ja hunt) VALMIS.
3. nädal (25.-31.01) Simone ja Hanna mõtlevad teksti VALMIS.
4. nädal (1.-7.02) Juhan ja Josua teevad stseenid (olime haiged)
5. nädal (8.-14.02) Stseenid (Põrsad ehitavad endale maja(3) ja mängivad(1)) VALMIS.
6. nädal (15.-21.02) Stseenid
7. nädal (22.-28.02) Stseenid
8. nädal (29.02-6.03) Lõppviimistlus (ülevaatlus)

Teiseks võtmeküsimuseks on rollide jagamine rühmas. Rollid rühmas ehk tööjaotus võimaldab kaasata kõiki. Ei teki seda olukorda, et keegi, kellel on suurem vastutustunne või teha tahtmine, teeb üksi kõik ära ja teised vaatavad lihtsalt kõrvalt. Õpetaja saab siin palju ära teha, et õpilasi rollide jagamisel toetada. Koos tasub välja mõelda, millised rolle üldse vaja on. Ma olen lasknud määrata ka rühma juhi, kes tegelikult vastutab, et kõik toimiks ja koordineerib koostööd. Hea on, kui juhid saavad olla iga kord erinevad õpilased. Mõnel õnnestub see roll väga hästi ja rühm hakkab tööle. Loomulikult võivad rollid rühmades ka muutuda, kui selgub, et sellisel viisil asi ei tööta.

Allpool on näide kahest erinevast rollide jaotamisest. Tegemist oli GoogleDocs dokumendiga. 5. klassi ülesanne oli luua inglise keele mäng. Esimeses näites on tegemist rühmaga, kes ei tahtnud määrata juhti. Lubasin neil seda mitte teha. Tegemist on tublide tüdrukutega, kes ei vajaga eraldi suunamist. Väga hästi neil rollijoatus siiski ei õnnestunud. Näiteks pandi programmeerijaks tüdruk, kes sellega kunagi kokku puutunud ei olnud. Lõppkokkuvõttes said nad oma tööga siiski hakkama, kuid programmeerimine jäi ära. Teises näites hajutasid rühma liikmeid oma rolle. Mitme ülesande puhul on kaks tegijat ning programmeerimisega lubasid tegeleda kõik. Paraku kui lubavad tegeleda kõik, siis võib juhtuda, et keegi ei tee. Nii ka läks. Lõpuks võttis rühma juht vastutuse ning tegi eelmisel õhtul enne lõplikku tähtaega programmeerimise osa ära. 

Näide 1

• rühma juht

• kunstnik - Elis

• stsenarist - Maarja

• programmeerija - Kristella

• ülesannete looja - Julia

Näide 2

• Rühmajuht on Kärt
• Kunstnikud on Ott, Kärt
• Stenaristid on Karlos, Grete
• Programmeerija kõik annavad oma osa
• Ülesannete looja on Grete, Kärt

Pikemaajalise rühmatöö puhul tasub kindlasti kasutada ühistöövahendeid. Kõige suuremaks plussiks on see, et õpetaja saab jooksvalt jälgida, kes mida ja millal teinud on. See aitab ennetada probleeme ning tulemus on kindlasti parem.