IKT uues põhikooli riiklikus õppekavas

Mõni postitus tagasi oli juttu õppimisüritusest "IKT uues õppekavas". Järgnevalt nüüd väike kokkuvõte põhikooli õppekavast. Välja on toodud punktid, mis on seotud IKT kasutamisega. Aineti on olukord erinev. Mõnes aines on IKT-d vähem ja mõnes rohkem. Mõnes on asi detailidena lahti kirjutatud ja mõnes peab õpetaja ise nuputama, kuidas IKT-d kasutada. Lugege ja mõtisklege, kui kaugel või lähedal te uuest õppekavast olete.

Üldosa – põhikool

· Klassiruumis on internetiühendusega arvuti ja esitlustehnika.

· Kasutatakse IKT-l põhinevad õppematerjale ja –vahendeid.

· Õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas.

· Ainetunde peetakse vajadusel arvutiklassis.

I kooliaste

· oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid.

II kooliaste

· oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

· oskab hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet.

III kooliaste

· suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.

Läbiv teema „Teabekeskkond“

· valib sobiva suhtlusregistri ning sidekanali olenevalt olukorrast ja vajadusest;

· määrab oma teabevajadusi ja leiab sobivat teavet;

· kujundab tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabe-keskkondi;

· arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust.

I kooliaste

· Millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis.

· Õpilase eakohast meedia-kasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

II kooliaste

· Avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine.

· Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi.

III kooliaste

· Meedia kui teabeallikas.

· Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta.

· Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“

· omandab teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

· kasutab IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

I kooliaste

· Õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid.

· Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.

· Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise integreerimise kaudu õppetegevusse.

II kooliaste

· Praktilised ülesanded, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides.

· Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

III kooliaste

· Kujundatakse IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes.

· Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid.

· Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“

· kasutab eri suhtluskanaleid;

· suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada internetis pakutavat teavet.

Eesti keel

· kasutab sõnaraamatuid ja veebiallikaid;

· sotsiaalne kirjaoskus isiklikus ja avalikus sfääris;

· meili kirjutamine ja suhtlemisoskus internetikeskkonnas.

I kooliaste

· koostab e-kirja;

· arvuti kui silmaringi avardaja.

II kooliaste

· valib juhendamise toel suhtluskanali;

· peab sobivalt meilivahetust;

· suhtlemine virtuaalkeskkonnas (eesmärgid, võimalused, privaatne, avalik);

· tänapäevased teabeotsimis- ja –edastamisvõimalused;

· internet kui silmaringi avaldaja, infoallikas, ohuallikas;

· lühiettekanne, esitlus internetist või teatmeteostest leitud info põhjal.

III kooliaste

· leiab teavet internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt, osutab ja viitab neile sobivas vormis;

· teabe talletamine ning süstematiseerimine;

· kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi veebiallikatest;

· oskab valida suhtluskanalit;

· peab sobivalt ning asjalikku meilivahetust;

· kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;

· meilivahetus, meili kirjutamine;

· veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud;

· veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid;

· veebis kommenteerimine;

· veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus;

· kirjalike tööde vormistamise põhimõtted;

· teksti arvutitöötlus.

Kirjandus

II kooliaste

· kasutab teabe hankimiseks internetti;

· internet kui silmaringi avardaja, info- ja ohuallikas;

· käitumine suhtlusportaalides.

· Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine.

III kooliaste

· kasutab teabe hankimiseks internetti;

· tänapäevased teabeotsimis- ja teabeedastamisvõimalused;

· internet kui silmaringi avardaja info- ja ohuallikas;

· käitumine suhtlusportaalides;

· tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisiooni, interneti) erinevate jutustamisviisidega.

Võõrkeeled

· Teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest.

· Ligipääs lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt).

· Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades.

· Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.

· Kool korraldab õppe tehniliste abivahenditega klassis.

A-võõrkeel

· oskab kasutada internetti;

· teabe otsimine eri allikatest.

I kooliaste

· e-kiri.

II kooliaste

III kooliaste

· kasutab internetti vajaliku info otsimiseks;

· meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid);

· lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö;

· e-kiri;

· blogi;

· suhtleb on-line-vestluses (nt MSN).

B-võõrkeel

· oskab kasutada internetti,

II kooliaste

III kooliaste

· hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;

· meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid).

Matemaatika

· Eriline koht on internetil oma võimalustega.

· Õpilast suunatakse kasutama IKT-d.

· Seaduspärasusi avastades rakendatakse mitmesugust õpitarkvara.

· Nii seoseid visualiseerides, hüpoteese püstitades kui ka teadmisi kinnistades kasutatakse IKT võimalusi.

· Kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti.

I kooliaste

· kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti).

II kooliaste

· kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme õpetaja juhendamisel ja iseseisvaks harjutamiseks ning koduste tööde kontrollimiseks;

· arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks;

· kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine), toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuuris ja kujutavas kunstis.

III kooliaste

· kasutab matemaatiliste seoste uurimisel arvutit ja muid abivahendeid;

· arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks;

· selgitab (arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades) funktsiooni graafikut;

· joonestab ning konstrueerib arvutiga tasandilisi kujundeid;

· kasutab olemasolevaid arvutiprogramme seaduspärasusi avastades ja hüpoteese püstitades.

Loodusained

· Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses.

· Info hankimiseks kasutatakse elektroonilisi allikaid, analüüsides ja hinnates kriitiliselt neis sisalduva info õigsust ning rakendatakse seda.

· Õpipädevuse arengut toetavad IKTpõhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.

· Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus.

· Igas kooliastmes on toodud praktilised näited IKT rakendamisest.

· Kool võimaldab ainekavale vastavad demonstratsioonivahendid.

· Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis.

Loodusõpetus

· oskab leida loodusteaduslikku infot.

I kooliaste

· tutvub aastaajaliste muutustega veebimaterjalide põhjal.

II kooliaste

· analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;

· leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet;

· raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil;

· tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale;

· sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal;

· aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;

· Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;

· erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi;

· ökosüsteemi uurimine mudelite abil;

· veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks;

· erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta.

III kooliaste

· õhutemperatuuri ööpäevane muutumine eri aastaaegadel (veebipõhine, ilmajaama andmete analüüs.

Bioloogia

· kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi.

· Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme.

· IKT demonstratsioonilahendused (sh mikroskoobikaameraga ühendatava mikroskoobi ja binokulaari) õpetajale.

· Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja –materjalid (sh klassi kohta vähemalt 4 mobiilset andmete kogumise komplekti põhiseadme ja erinevate sensoritega).

III kooliaste

· planeerib, teeb ja analüüsib tulemuslikult eakohaseid loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi otstarbekas vormis;

· kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

· selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;

· eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel;

· valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele;

· fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;

· praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel;

· selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale;

· praktiline töö või arvutimudeli kasutamine keskkonna saastatuse hindamiseks selgrootute leviku alusel;

· bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga;

· arvutimudeliga seoste leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel;

· loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine arvutimudeliga;

· inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga;

· praktilise töö või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine;

· refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga;

· nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga;

· pärilikkuse seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga;

· evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga.

Geograafia

III kooliaste

· planeerib ja teeb uurimistöid;

· kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot;

· omandab kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus tänapäeva mobiilses ühiskonnas kiiresti kasvab;

· kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· leiab vajaliku kaardi internetist;

· kasutab arvutikaarte (vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine).

· Teabeallikate põhjal lühiülevaate või esitluse koostamine ühest geoloogilisest nähtusest (maavärinast või vulkaanist) või mõne piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.

· Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe piirkonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.

· Internetist ilmakaardi leidmine ja selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

· Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.

· Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.

· Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.

· Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning seostamine geoloogilise ehitusega.

· Interneti andmete järgi ilma võrdlemine etteantud kohtades ning erinevuste põhjendamine.

· Leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta.

· Analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist.

· Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist.

· Teabeallikate järgi oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine.

· Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine etteantud Euroopa riigis.

· Lühiuurimuse koostamine koduasulast.

· Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.

· Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine oma linna või maakonna turismiarengu eeldustest ja peamistest vaatamisväärsustest.

· Reisi marsruudi ja graafiku koostamine, kasutades teabeallikaid.

Füüsika

III kooliaste

· Füüsika kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises.

· Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

· Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, mõõtmise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused.

· Töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalidega.

Keemia

· kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;

· omandab põhikooli tasemele vastava loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse;

· uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kasutades erinevaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme;

· esitab keemiainfot erinevates vormides (verbaalselt, diagrammide ja graafikutena, mudelitena, valemite kujul) ning kasutada erinevaid, sh elektroonseid teabeallikaid;

· kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ning IKT võimalusi.

III kooliaste

· Internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine.

· Internetist andmete otsimine metallide omaduste ja rakendusvõimaluste kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine

· Internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, järelduste tegemine.

· Süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine arvutikeskkonnas (vastava tarkvara abil).

Sotsiaalained

· oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel;

· kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

Inimeseõpetus

I kooliaste

· kirjeldab eri meeltega tajutavaid teabeallikaid;

· selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid ning turvalist käitumist meediakeskkonnas.

II kooliaste

· nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele;

· suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest.

III kooliaste

· teab ja oskab otsida olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks, analüüsides nende kasutusvõimalusi ja usaldusväärsust.

Ajalugu

· leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet;

· kasutab õppetegevuses IKT vahendeid;

· Ajaloo mõistmisele aitab kaasa internet.

II kooliaste

· infootsing teabeallikatest.

III kooliaste

· otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid kasutades;

· infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs;

· Internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

· Digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid), IKT-põhised õppematerjalid.

Ühiskonnaõpetus

· e-teenuste tarbimine.

· Kogu õppes kasutatakse nüüdisaja tehnoloogilisi vahendeid, sh IKT võimalusi, arvestades kasutatava tarkvara legaalsust, interneti ja IT turvariske ning küberkuritegevust (riigiportaal, e-teenused, omavalitsus- ja riigiasutuste kodulehed, teabepäring, õigusaktid internetis).

II kooliaste

· oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata;

· loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd;

· teadvustab autorikaitsega seonduvaid probleeme internetis;

· teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid;

· kasutab otsingumootoreid;

· tunneb interneti võimalusi, kasutamise ohtusid ja informatsioonilise enesemääramise võimalusi.

III kooliaste

· analüüsib kriitiliselt infokeskkonda, arvestades autorikaitset; oskab leida vajalikku teavet ja vahendeid;

· autoriõigused ja -vastutus, teoste kasutamine: viitamine, tsiteerimine, üles- ja allalaadimine, plagieerimine;

· oskab kasutada elektroonilist Riigi Teatajat (eRT);

· suhtleb riigi- ja omavalitsusasutustega, sh riigi- ja omavalitusasutuste portaale kasutades;

· infootsing teabeallikatest ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades;

· on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

Kunstiained

· otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval.

· Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

· Kunstiained teadvustavad inimese kui kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.

· Kunstides referatiivsete ja uurimistööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning juhib kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (teksti, joonist, skeemi, tabelit, graafikut).

· Kunstide valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine.

· Infokanalite kasutamise oskus.

Muusika

· teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonnasse;

· õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse.

I kooliaste

II kooliaste

· teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

III kooliaste

· kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes;

· tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis).

· Kool võimaldab fonoteegi (CD-d, DVD-d, VHS-d) kasutamise.

Kunst

· Kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda sh arvutiklass, virtuaalkeskkond jne.

I kooliaste

· tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri- ja õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.

· Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (näit joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, pildistamine, koomiks, fotoseeria, animatsioon).

· Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad.

· Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine.

II kooliaste

· foto, video, digitaalgraafika, animatsiooni tehnikad ning töövõtted;

· leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest;

· arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas;

· tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.

· Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine.

· Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine ja kriitiline võrdlemine.

III kooliaste

· seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut;

· mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemade ringis.

· Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika).

· Infootsing erinevatest teabeallikatest.

· Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine.

· Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse.

Tehnoloogia

· Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.

· Arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel.

· Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tööõpetus

I kooliaste

Käsitöö ja kodundus

II kooliaste

· Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine.

· Näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.

· Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias –analüüs ja hinnangud.

Tehnoloogiaõpetus

· Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel.

· Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist.

· Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimaluse korral toodete disainimine arvutiga.

· Õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd, internetipõhised keskkonnad jne.

II kooliaste

III kooliaste

· toodete disainimine arvutiga;

· leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;

· arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid);

· suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne);

· internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad;

· toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud.

Kehaline kasvatus

· Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine.

· Tehnoloogiline pädevus võimaldab rakendada teaduse ja tehnika saavutusi erinevates spordialades/liikumisviisides (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning järgida tervisliku toitumise põhitõdesid.

· Läbiv teema „Teabekeskkond“ toetab õpilast vajaliku info leidmisel.

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

· spordi- ja/või tantsürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.

Usundiõpetus

· rakendatakse IKT-l põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

· laiendatakse õpikeskkonda vajadusel arvutiklassi.

· Kool korraldab arvutit ning internetiühendust vajavate tööde tegemise klassis, kus on vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta.

· Kool võimaldab ainekava eesmärke toetavaid demonstratsioonivahendeid (sh DVDsid, CDsid; pilte, filme, videoid jne).

Karjääriõpetus

· rakendatakse IKT-l põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

· laiendatakse õpikeskkonda vajadusel arvutiklassi;

· õpimapi ja uurimistöö koostamine;

· arvutiklassi kasutamine ja arvuti veebist karjääriplaneerimisalase informatsiooni otsimiseks (rajaleidja.ee jt);

· oskust asjakohast informatsiooni otsida ja analüüsida.

Informaatika