Õpetajad ja web 2.0 vahendid

Igal kevadel tekib mul millegipärast huvi, midagi teada saada. Sel kevadel uurisin, kuidas õpetajad tunnevad ja kasutavad web 2.0 vahendeid. Küsitluses osales 135 õpetajat ja üks huvijuht. I kooliastmes õpetas 48, II kooliastmes 75, III kooliastmes 86 ja gümnaasiumis 70 õpetajat. Paljud õpetajad õpetasid erinevates kooliastmetes. Jagasin õpetajad ära ka ainete kaupa. Humanitaarainete alla lugesin eesti keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ja reaalainete alla matemaatika ning loodusteadused. Kõik õpetajad kõigile küsimustele ei vastanud.

Küsitluses osales 31 kooli. Järgnevast sõnapilvest on näha, millised koolid osalesid küsitluses kõige aktiivsemalt (kooli nimi on kõige suurem). Siinkohal suur tänu kõigile vastajatele.

Web 2.0 vahendeid on tohutult palju http://www.go2web20.net/. Tegin valiku ja uurisin Eestis enam levinud vahendeid.

Ajaveebid on koolis päris tuntud ja levinud. Kõige rohkem kasutatakse blogger'i ja wordpress'i keskkonda. Ainult 11 õpetajat ei olnud ajaveebidest midagi kuulnud. 79 õpetajat olid ajaveebe kasutanud. Kõige teadlikumad olid algklassiõpetajad ning kõige vähe olid ajaveebidega kokku puutunud reaal- ja oskusainete õpetajad.

Wikid on samuti paljude õpetajate lemmikud. Eriti tuntud on pbworks ja wikispaces keskkond. 19 õpetajat ei olnud wikidest midagi kuulnud ning 70 oli neid oma töös kasutanud. Huvitaval kombel tuleb välja see, et päris paljud õpetajad on wikisid kasutanud, kuid ei tee seda järjepidevalt.

Sotsiaalsete järjehoidjateta (delicious) ei kujutaks mina oma elu enam ette, aga tundub, et õpetajate jaoks need nii olulised ei ole. 52 õpetajat ei ole neist midagi kuulnud ja vaid 35 on kasutanud. Sotsiaalseid järjehoidjaid on vaja eelkõige neil õpetajatel, kes töötavad erinevate arvutite taga ja ei saa seetõttu brauseri lemmikuid kasutada. Brauseri lemmikute kasutamine on õpetajate seas väga levinud.

Piltide jagamise keskkondade puhul tõin näiteks Picasa, Flickr'i ja Fotki keskkonnad. Võis eeldada, et nendest keskkondadest on õpetajad midagi kuulnud. Ainult 11 õpetajat ei olnud neist midagi kuulnud ja 101 oli mõnda piltide jagamise keskkonda kasutanud.
Videote jagamine veebis ehk youtube või vimeo või ... peaks küll kõigile tuttav olema. Õpilased youtube'is elavadki ja vaevalt see õpetajatele märkamata on jäänud. Siiski ei ole 3 õpetajat nendest keskkondadest midagi kuulnud, aga samas on 72 õpetajat neid keskkondi kasutanud.
Kontoritarkvara ei tähenda enam ilmtingimata MS Office't. GoogleDocs ja Zoho on veebipõhisteks lahendusteks, mis lisaks tavaoperatsioonidele võimaldavad teha ka koostööd. 12 õpetajat ei ole nendest keskkondadest midagi kuulnud, kuid 82 on neid kasutanud.

Podcastid e taskuhäälingud on 70 õpetaja seas täiesti tundmatu maailm. Ometi on ju õpilaste seas tohutult populaarsed mp3 mängijad ning miks mitte ei võiks kool pugeda ka nendesse. Ainult 16 õpetajat on podcastidega ühel või teisel viisil kokku puutunud.

Agregaator on samuti 87 õpetaja jaoks võõras mõiste. Näitena tõin õpetajatele Netvibes ja Pageflakes keskkonna. Nende keskkondade abil on võimalik edukalt hallata erinevaid infovooge ning just seetõttu peaks neil koolis olema oma kindel koht.

Sotsiaalsed võrgustikud nagu näiteks Orkut, Facebook ja Ning olid 9 õpetajale võõrad. 78 õpetajat olid aga mingi võrgustikuga seotud.
Suhtlemine Skype'i, msn'i või mõned videokonverentsi teenust pakkuva keskkonna vahendusel oli tundmatu ainult 1 õpetajale. 120 õpetajat on mõnda neist keskkondadest kasutanud ja 53 õpetajat teevad seda igapäevaselt.

Web 2.0 vahendite abil on võimalik väga edukalt luua ka kodulehti (Weebly, Sauropol, Edicy). 29 õpetajate ei olnud sellest võimalusest paraku teadlikud, kuid 54 olid võimalusi kasutanud.
Küsitluse lõpus võisid õpetajad lisada veel keskkondi, mida nad kasutavad ning järgmiselt sõnapilvelt ongi näha, mida nad välja pakkusid.

Uurisin veel seda, milliseid vahendeid on õpetajad õpilastega kasutanud. Järgnevalt pildilt on näha, et valik on suur ja lai.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ega küsitluse tulemused väga üllatavad ei olnud. Tulemused olid päris head, aga paraku võib arvata, et osalejad olid ka keskmisest suuremad arvutisõbrad.