Tiigrihüppe SA uute tarkvaraprojektide infopäev

24. novembril esitles Tiigrihüppe SA uusi tarkvaraprojekte, mille loomisel on abiks oldud.

Koolielu 2.0 http://koolitaja.eenet.ee/
Infopäev algas muidugi uue Koolielu tutvustusega, mis on kohe kohe avalikuks saamas. Võrreldes eelmise versiooniga on nüüd kasutajal võimalus osaleda aktiivselt portaali töös.

Jalgratturi liiklusõpetus http://jalgrattur.weebly.com/index.html

Kaja Laanmäe, Merivälja Algkooli direktor, on koostanud väga vajaliku liiklusteemalise materjali algklassiõpetajatele. Materjal on jagatud 35 tunniks. Lisaks teooriale on juurde tehtud ka interaktiivseid teste, mida on tore arvutiklassis teha. Kui kogu materjal on läbitud, peaks õpilane olema valmis jalgrattaeksamiks.

TATS ja PETS
TATS http://ait.opetaja.ee/tats
PETS http://ait.opetaja.ee/pets-war/index.faces
Priit Tammets ja Aili Madisson Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskusest tutvustasid küsimuste koostamise keskkonda TATS ja testide loomise keskkonda PETS. Keskkonnad on peaaegu valmis ja õige varsti saavad õpetajad neid oma töös kasutama hakata.

Testimissüsteemid TATS ja PETS

View more documents from Priit Tammets.

Majandusmäng "Kuhu raha kadus?" http://majandusmang.edu.ee/
Martti Nõu Flashgardenist tutvustas majandusmängu, mis sobib 4.-8. klassile. Mäng kestab nii kaua kui raha otsas või 1 kuu läbi. Alustuseks tuleb valida tegelane. Igal tegelaskujul on erinev stardikapital ja edasi on vaja juba tegutsema hakata.

Colorado Ülikooli simulatsioonide eestindamine http://phet.colorado.edu/index.php
Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist tutvustas simulatsioone, mis aitavad nähtamatut maailma nähtavaks teha. Tore on see, et nüüd on hulk simulatsioone ka eesti keeles.

Veebipõhised Edit informaatikaülesanded http://uus.edit.ee/
Peep Abel arvutileht Editist rääkis alguses pikalt neist muudatustest, mis arvutimaailmas aset leiavad ning tutvustas siis virtuaalset "Minu arvutiõpikut".

Kein Problem http://www.edlv.planet.ee/deutsch6/
Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist tutvustas oma 6. klassi (B võõrkeelena) jaoks loodud veebipõhist töövihikut, mis katab ära I poolaasta materjalid. Tegemist on mängulise keskkonnaga, mis tekitab kohe tahtmise keelt õppida. Mina plaanin seda küll teha.
LeMill http://lemill.net/
Viimasena sai sõna Hans Põldoja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskusest, et tutvustada uusi LeMill võimalusi ja seda, kuhu keskkond teel on. Juttu tuli vistutamisest, veebipõhisest tagasisidest harjutustele, Hot Potatoes testide (jqz, jcl) üleslaadimisest, tunnikavast, õpiprojektist, pdf formaadis failide lisamine, kogumikust raamatu genereerimisest jne. LeMill'i tutvustati põhjalikumalt seetõttu, et samal õhtul kuulutati välja LeMill õppematerjalide konkursi võitjad.

Lemill keskkonna uued võimalused

View more documents from Hans Põldoja.

Sülearvutid õpilastele - kellele ja milleks?

Eelmisel nädalal avaldati projekti "Sülearvutid õpilastele" uuringutulemused http://panther.tiigrihype.ee/sylearvuti/sylearvutiuuring.pdf. Kuna üheks osalenud kooliks oli ka Gustav Adolfi Gümnaasium, siis sain projekti natuke lähemalt jälgida. Kuigi mul ei ole usku sellesse, et mingi vahendi andmisega inimestele, hakkavad kohe toimuma muudatused, oli ometi tore, et Eestis selline projekt läbi viidi. Arvuti on ju õpilaste elus juba ammu väga olulisel kohal ja kooliga kipub ta seotud olema ainult niipalju, kui käiakse e-koolis hindeid vaatamas. Nüüd oli võimalik näha, kuidas käituvad õpilased ja õpetajad, kui nende kätte antakse sülearvutid, kas me oleme selleks hüppeks valmis. Stardiplatvorm oli kõigil erinev, sest sihipärast arvutiõpetust ei ole saanud ei õpetajad ega ka õpilased. Me küll arvame, et õpilased oskavad arvutiga teha kõike, kuid tegelikult piirdub see kõik siiski sellega, mis õpilast huvitab. Õpetajad on pidanud arvuti sundarengu korras ise ära õppima ja muidugi on neid, kes loodavad, et küllap see arvutiasi läheb ka mööda ja on seetõttu oma arvutialase arengu unarusse jätnud. Uuringu tulemusel selgus, et:

• arvutite kasutamise innukus vähene projekti käigus,
• arvutit hakati kasutama ka suhtlemisvahendina kooliga,
• õpilased muutusid enesekindlamaks, sest nende kätte oli usaldatud selline väärtuslik ese,
• õppeprotess oluliselt ei muutunud,
• muutus mõnevõrra õpetamis- ja õppimisstiil,
• õpitulemused oluliselt ei muutunud,
• sülearvuti tõi lisatööd õpilastele ja õpetajatele,
• õpilased kasutasid arvutit põhiliselt mängimiseks, suhtlemiseks ja videote vaatamiseks.

Seega võib öelda, et imet ei sündinud. Mina näen siin kolme põhjust:

1. ÕPILASED. Õpilaste jaoks on arvuti olnud siiani siiski rohkem mänguasi ja päris raske on seda arvamust muuta. Kui arvuti oleks antud 1. klassi õpilastele, oleks olukord vast olnud teine. Teiseks ei ole õpilased harjunud ise vastutama õppeprotsessi eest. Ikka otsustab õpetaja, mida me teeme ja kuidas me õpime. Sülearvuti taga oleks pidanud olema ennastjuhtiv õppija. Neid on aga meil väga vähe.

2. ÕPETAJAD. Öeldakse, et me õpetame nii nagu meid on õpetatud või nagu meile meeldib õppida. Õpetajad on reeglina oma õppimised sooritanud enne arvutiajastu algust ja seega on neil väga raske aru saada, kuidas tänapäeva õpilased tahaksid või võiksid õppida. Samuti ei ole arvuti kõigil õpetajatel käpas. Palju on seda, mis on arusaamatu ja võõras. Õpik ning töövihik on palju lähemal.

3. ÕPPESISU. Paljuski tingib see, mida me õpetame ka selle, kuidas me seda õpetame. Õppekava ja eksamid hingavad kogu aeg kuklasse ja ei luba õpetajal eksperimenteerida, sest võitjateks või kaotajateks võivad olla lapsed. Samuti ei kata digitaalsed õppematerjalid täielikult õppekava. Õpikud seda aga teevad. Õppematerjalide loomine on ajamahukas töö ja eeldada, et õpetajad seda oma töö kõrvalt teha suudavad on utoopia.

Ometi jäin ma tegelikult selle projektiga rahule, sest ta näitas kätte teeotsa, kust edasi minna. Suur tänu kõigile, kes sellesse projekti panustasid.

Kaks keskkonda ühistööks

Otsisin keskkondi, mis võimaldaksid lihtsalt koos teksti töödelda. Tingimus oli see, et oleks võimalik kontot loomata hakkama saada. Silma jäid kaks keskkonda, mis töö ära teevad ja mida koolis kergesti kasutada saaks. Mõlema keskkonna kohta koostasin ka kasutusjuhendi.
Etherpad http://etherpad.com/

Et asi oleks selge, eristatakse erinevate kasutajate lisatu erineva värvusega. Nii on kerge näha, kui suur on kellegi panus. Tore on ka see, et paremal pool on võimalus vestelda.
Juhend: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/5600

DoingText http://doingtext.com/
Teine tore keskkond, mis võimaldab teksti ka mõnda teise keskkonda vistutada.
Juhend: http://koolitaja.eenet.ee/pg/tools/read/5649