Eesti-Peibe translaator

Alati on tore, kui tunde saab lõbusamaks muuta mõne toreda vahendiga. Tutvustasin ühele eesti keele õpetajale põgusalt Eesti-Peibe translaatorit http://uruchai.net/eesti-peibe.php, mis võimaldab täieste arusaadavast tekstist teha midagi sellist, millest ainult tõelised beibed aru saavad. Õpetaja haaras mõttest kinni ja kaustas 6. klassi õpilastega seda keskkonda. Õpetaja sisestas translaatorisse lõigu raamatust "Pipi Pikksukk" ja õpilaste ülesandeks oli see jälle kirjakeelde panna. Nalja sai palju. nalja (A) zay palju . (A)

6. klassi ajaveeb: http://6beestikeel.blogspot.com/2008/11/slng-ja-kirjakeel.html

E-õppe keskkonnad

E-õppekeskkonda võib pidada virtuaalseks klassiruumiks, kus peaks saama teha kõike seda, mida ühes tavalises klassiski. Seal peaks olema tahvel, kuhu kirjutada, õpikud, mille järgi õppida ja muidugi õpilased koos õpetajaga. E-õppekeskkondi võib jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Piltilikult öeldes tähendab see seda, et avatud tunnist võivad osa võtta kõik soovijad aktiivselt või passiivselt ja suletud keskkonna puhul on klassiruumi uksed kinni ning tihti lausa lukus. E-õppekeskkonnaks pidada päris paljusid veebikeskkondi. Teatud tingimused peavad olema muidugi täidetud:

• autentimine
• info lisamine
• failide üleslaadimine
• suhtlemine, tagasiside

Järgnevalt mõned näited erinevatest e-õppe keskkondadest, mida õpetajad saavad tasuta kasutada.

VIKO http://viko.edu.ee/ on välja töötatud TLÜ Haridustehnoloogia keskuses. Esimene versioon toodi välja 2003. aastal. Tegemist on just üldhariduskoolile väga sobiva keskkonnaga, mis on lihtne ja meenutab veidi e-kooli. Õpetajad registreerib administraator. Õpilased registreeruvad ise ning õpetaja lisab õpilased kursusesele. Sisestada saab infot kursuse ja tundide kohta. Faile saavad üles laadida nii õpilased kui ka õpetajad. Suhtlemine käib enamasti foorumi kaudu. Tihti kasutavadki õpetajad VIKOt just faililaona, mis võimaldab õpilastele kiiresti materjale jagada.

IVA http://www.htk.tlu.ee/iva on samuti Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös valminud e-õppe keskkond, mida esitleti avalikkusele 2003. aastal. Arendajad peavad IVA tugevaks küljeks pedagoogilist kontseptsiooni, mis põhineb sotsiaalkonstruktivistlikul õppimiskäsitusel. Võibolla just seetõttu on IVA esmapilgul veidi arusaamatu ja ebaloogiline. Sellised mõisted nagu "raamaturiiul" või "teadmuspaja" on alguses võõrastavad. Kasutajad lisab kursusele administraator ning õigus sisu lisada on kõigil. Suhtlemine käib enamasti e-mailide kaudu.

Moodle http://portaal.e-uni.ee/moodle on üks enim kasutatavaid e-õppe keskkondi maailmas ja sai alguse 1999. aasta. Ka Eestis on koole, kus kasutatkse just Moodle'i keskkonda. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tegemist on vabavaralise õpikeskkonnaga, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Samuti pakub Moodle väga palju erinevaid võimalusi ning on lihtne ja kompaktne.

WebCT http://portaal.e-uni.ee/webct6 on maailmas vast kõige tuntum e-õppe keskkond, mida esimest korda esitleti avalikkusele 1996. aastal. Kuna tegemist on tasulise keskkonnaga, siis üldhariduskoolides seda ei kasutatud. Kuid 2008. aastal osteti Eestis litsents 5 aastaks üld-, kutse- ja kõrgharidust andvatele koolidele. Seega on ka üldhariduskoolidel nüüd võimalik WebCT-d oma töösse rakendada.

Ning http://www.ning.com/ on veebiteenus, mis võimaldab luua sotsiaalset võrgustikku. Tegemist ei ole klassikalises mõttes e-õppe keskkonnaga. Keskkonna saab ise üles ehitada valides vajalikud vahendid (ajaveeb, foorum, fotod, kalender, jututuba jne).

Wikidest http://www.wikispaces.com/, http://pbwiki.com/, http://www.wetpaint.com/ ei räägita samuti kui e-õppe keskkondadest, kuid ometi saab neid edukalt selles funktsioonis kasutada. Olemas on autentimine, sisu ja failide lisamine ning täiesti võimalik on arendada diskussiooni. Tore on see, et näha on ka tegevuste ajalugu ning iga õppija panus. Wikide suur pluss on lihtsus ja sõltumatus.

Ajaveebe http://www.blogger.com, http://wordpress.com/ kasutatkse koolis päris palju. Tegemist on lihtsa võimalusega, kus õpilased saavad oma loodut avaldada ja õpetajad ülesandeid anda. Miinuseks on see, et ei saa üles laadida faile (välja arvatud pildid ja videod), kuid selle probleemi on nutikamad ära lahendanud sellega, et failid laetakse kuhugi veebi ja siis viidatakse neile.

Tegelikult võiks seda nimekirja lõputult jätkata. Ja tore ongi, et iga õpetaja võib valida just sellise e-õppe keskkonna, mis tema vajadusi kõige paremini täidab. Piiriks saab olla ainult meie kujutlusvõime piiratus.

Haridustehnoloogid üldhariduskoolis 2008. aasta novembris

Vidinad ajaveebi, kodulehele, ...

Vidinatega (widget) armastatkse ikka kaunistada oma ajaveebe ja kodulehti. Tegemist on tihti lihtsalt toredate asjadega, mis tunduvad õppetöös üsna kasutud. Hiljuti jäi silma üks veebilehekülg http://www.widgetbox.com/, kus on vidinaid, mis omavad ka koolis mõtet.

Mõned näited:
Joonistage nagu Matisse



Jälgige UK ajalehtede esikülgi



Selgitage välja oma inglise keele tase



Lugege teadusuudiseid



Teisendage mõõtühikuid



Mängige Mahjongi



Otsige Google'ist



Lõpuks katsetasin ka ise ühe vidina tegemist. Selleks oli vaja Widgetbox'i keskkonda registreeruda. Võtsin juba ühe valmis HotPotatoes testi, mis veebis üleval ja tegin sellest vidina. Selline on tulemus:

Tund klassis või tund arvutiklassis

Kas on mingit vahet sellel, kus õpetaja viib õpilastega läbi tunni? Kas on vahet arvutiklassil ja tavalisel klassil? Paljude õpetajate jaoks on. Esiteks on arvutiklassis arvutid, mida on kindlasti vaja maksimaalselt kasutada ja teiseks on arvutites nii palju ahvatlusi, et tunnist ei tule midagi välja. Lisaks sellele hirmutavad õpetajat veel kõik võimalikud ja võimatud riistvaralised ning tarkvaralised probleemid. Ja nii juhtubki, et õpetaja jätab arvutiklassi tulemata, sest tal on tunne, et seal toimub midagi hoopis teistmoodi.

1. Ainetund arvutiklassis = ainetund tavaklassis

Tegelikult peaks arvutiklassi võtma sama loomulikult kui tavalist klassiruumi. Lihtsalt õpikutele ja vihikutele on lisandunud arvuti. Tundi võib läbi viia täiesti harjumuspäraselt ja 45 minutit ei pea kuluma sugugi arvuti taga tegutsedes. Nii nagu üks tund ei möödu ainult ühe õpiku taga ei pea ka arvutit terve tunni kasutama. Igal vahendil oma aeg ja koht.

2. Reeglid paika

Võrreldes õpiku ja vihikuga on arvutil küll üks imepärane omadus. Nimelt suudab ta õpilase nii jäägitult endasse imeda, et õpetaja soovitused ja õpetused kipuvad tähelepanuta jääma. Siin aitab hästi reegel "Hiir käest ära!" Kui õpetaja või mõni õpilane selgitab midagi olulist, peaksid kaasõpilased hiire käest laskma ja silmad ekraanilt lahti rebima. Teinekord kulub selleks võibolla mõni sekund rohkem ootamist, aga siis võib kindel olla, et oluline info jõudis kohale.

3. Hoolikas planeerimine ja valmisolek ootamatusteks

Nii nagu iga tundi tuleb ka tundi arvutiklassis hoolikalt planeerida ja kõik programmid ning keskkonnad läbi katsetada. Isegi kui kõik on läbi mõeldud võib ikkagi midagi juhtuda. Kas on keskkond muutunud või ei ole Internetti. See on paratamatu, aga õnneks ei tule seda väga tihti ette. Mida rohkem kogemusi, seda vähem igasugused ootamatused häirivad.

4. Õpilastest õpetajad

Arvutiklass on selline tore koht, kus mõnikord teab mõni õpilane rohkem kui õpetaja. Seda tasub alati ära kasutada ning õpilased ei pane sugugi pahaks, kui õpetaja mõnda asja ei oska. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei jõua keegi kõigega kursis olla ning on igati tore, kui õpilasest saab õpetaja.