Haridustehnoloog Tiigrihüppe SA

Haridustehnoloogiline nõustamine

2012-01-03T22:23:00.003+02:00

Haridustehnoloog puutub oma töös kokku väga palju nõustamisega. Nõustamine võib olla aga väga erinev. Järgnevalt 8 erinevat nõustamise viisi:

1.Grupikoolitus arvutiklassis
Grupikoolitused ongi kõige tavapärasem viis õpetajaid suurel hulgal nõustada. Selleks peab alustuseks leidma teema, mis huvitab paljusid õpetajaid ning siis ühise aja koolituseks. Grupikoolituse puhul on hea ette valmistada ka materjalid, mida õpetajad koolituse käigus või hiljem kasutada saaksid. Siis on suurem tõenäosus, et nad õpitut kasutama hakkavad ning üritavad hiljem iseseisvalt hakkama saada. Grupikoolituse plussiks on see, et korraga saab koolitada ära palju õpetajaid ning õpetajad toetavad üksteist koolitusel. Miinuseks on see, et tase on enamasti erinev ja seega peab arvestama, et on lisamaterjale edasijõudnutele ja aega nõrgemaid järgi aidata. Viimasel ajal olengi ma valmistanud spetsiaalselt midagi ette edasijõudnud õpetajatele. Näiteks võib neid suunata Koolielu töövahendite http://koolielu.ee/pg/tools/index juurde mõnda koolitusega seotud vahendit uurima.

2. Ekspertide kaasamine
Kui väga üks haridustehnoloog ka ei üritaks, ei ole võimalik ise kõike osata. Ikka tuleb ette, et on teemasid, mida õpetajatele õpetada ei suudeta. Hea näide on näiteks matemaatika, mis on tuttav vast ainult selle ainega kursis olevatele õpetajatele. Sellises olukorras on hea leida spetsialist, kes tuleb õpetajaid koolitama. Hea on see, kui haridustehnoloog siis ka ise koolitusel osaleb aidatest õpetajaid IKT vallas ning innustades koolitajat.

3. Individuaalkonsultatsioon
Individuaalkonsultatsioon meeldib õpetajatele tavaliselt kõige rohkem, sest siis tegeleb haridustehnoloog ainult temaga ja lähtub tema tempost ja võimetest. Samas on see üks aeganõudvamaid asju ja võib juhtuda, et üks tööpäev koosnebki ainult individuaalkonsultatsioonidest. Et asi üle pea ei kasvaks, tasub kindlasti leppida õpetajatega kokku konsultatsiooniaeg. Kui õpetaja tuleb nõu küsima kiirel hetkel, või ausalt öelda, et praegu ma aidata ei saa, aga ma olen valmis leppima kokku konsultatsiooniks sobivat aja. Individuaalkonsultatsioonil on ka suured plussid. Nimelt tuleb õpetaja ise kohale ja tahab asju selgeks saada.

4. E-maili teel nõustamine
Tegemist on lihtsa võttega, mis võimaldab kiirelt õpetajaid asjaga kursis hoida. Kui haridustehnoloog leiab mõne lingi, mis võiks huvitada mõnda aineõpetajat, tasukse see talle kindlasti saata väikese kommentaariga, mida sellega teha saab. Minu jaoks on sellise nõustamise puhul natuke küsitav, et kas õpetajad kiirel ajal suudavad enda jaoks sealt midagi avastada. Samas on olnud alati paar õpetajat, kes sellisel viisil abi saavad ja pärast tänavad. E-maili teel nõustamise alla saab lugeda ka igasugused õpetajate IKTalased küsimused, millele haridustehnoloog vastab.

5. Näidistunnid/materjalid
Nõustada võib ka andes näidistunde või valmistades ette materjale. Enamasti on haridustehnoloog ka mõne aine õpetaja ning miks mitte teha õpetajatele ettepanek viia läbi nende eest tund arvutiklassis. See annab õpetajale julgust hiljem ise arvutiklassi proovima tulla. Võib ka õpetajaga kokku leppida, et IKTga seotud asjadest räägib haridustehnoloog ja ainega seotud asjadest aineõpetaja.

6. Õpilaste nõustamine
Tegelikult toimub koolis ju kõik õpilaste pärast ning haridustehnoloogki peaks nende jaoks kättesaadav olema. Õpetajad võiksid teada, et vajadusel saavad nad õpilase saata nõu küsima ning vabal ajal arvutiklassis võib haridustehnoloog ju ise mõne õpilase juurde astuda, et soovitusi anda.

7. Järjepidev nõustamine
Tegemist ei ole küll päriselt ühe nõustamise liigiga, kuid kuna tegemist on väga olulise punktiga, siis panin selle ka kirja. Mõni tegemine tahab vaikselt tagant torkimist ja pidevat meelde tuletamist. Ainult järjepideva nõustamisega on võimalik suuri asju ära teha.

8. Organisatsiooniväline nõustamine
On selline ütlemine "Seisus kohustab". Kui midagi hästi ja südamega teha, siis ühel hetkel tahavad päris paljud kuulda, mida koolis tehakse. Oma kogemuse jagamine välja on ka tegelikult nõustamine, kuigi see ei puuduta oma kooli õpetajaid. Seega peab haridustehnoloog olema valmis oma kooli esindama ja oma tegemistest rääkima.

Esitlus J. Poska Gümnaasiumis

2012-01-02T21:29:00.000+02:00

iTEC 1. tsükli kokkuvõte

2011-12-27T13:00:00.001+02:00

Häid pühi!

2011-12-19T10:35:00.002+02:00

Otsides Youtube'ist midagi põnevat jõulunädalaks, avastasin väga toredad videod. Kokku on pandud Charles Dickensi "Christmas Carol" 10 filmist tervik, mis vastab täpselt raamatule. Väga nauditav vaatamine.

Esitlus Laagri Koolis

2011-12-01T14:07:00.000+02:00

Autoriõigused ja Creative Commons

2011-11-04T20:07:00.000+02:00

Olen oma ajaveebis palju rääkinud autoriõigustest. Õpetajad on palunud, et ma lisaks videoloengutele kirjutaksin ka autoriõigustest artikli. Siis oleks kergem leida vajalikku.

Järgnevalt tuleb juttu autoriõigustest ja Creative Commons litsentsidest. Põhitähelepanu on pööratud sellele, mida peaks teadma õpetajale ja koolis töötades.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- või teadusteost. Kaitse alla lähevad nii valmis- kui ka poolikud teosed. Teos peab olema väljendatud objektiivses vormis. See tähendab, et kui ma oma peas mõtlen välja luuletuse, siis seda autoriõigused ei saa kuidagi kaitsta. Kui ma aga oma luuletuse paberi peale kirjutan, siis tekivad autoriõigused automaatselt ja autoril ei ole vaja kuhugi pöörduda või oma tööle mingeid märke lisada. Autoriõigus on territoriaalne. Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662, mis tähendab, et riigid, kes sinna kuuluvad moodustavad liidu autorite õiguste kaitseks.

On kaks eraldi mõistet autorsus ja autoriõigused. Autorsus kehtib läbi aja. See tähendab, et kui Oskar Luts kirjutas raamatu „Kevade“, siis jääb ta alatiseks selle autoriks. Autoriõigused kehtivad aga autori eluea pluss 70 aastat. Oskar Luts suri 1953.aastal. Seega on tema surmast praegu möödunud vähem kui 70 aastat ning kui me tahaksime oma uues õpikus lõike „Kevadest“ kasutada, siis peaksime me pöörduma Oskar Lutsu pärijate poole. Eduard Bornhöhe „Tasujat“ võiks aga vabalt kasutada, sest tema suri 1923.aastal. Seetõttu ongi veebist võimalik leida palju juba ammu surnud autorite teoseid ja vähe praegu elavate või vähem kui 70 aastat tagasi surnud autorite teoseid.

On asju, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigus ei kaitse ideid, mõisteid, avastusi, rahvaloominguteoseid, õigusakte, kohtulahendeid, riigi ja organisatsioonide sümboolikat, päevauudiseid, fakte, andmeid ja kui varalised õigused on lõppenud (autori elu+70 aastat).

Autoriõigus võib kuuluda ühele autorile või kui autoreid on mitu, siis ka mitmele autorile. Kui teos on loodud tööülesannete täitmise käigus, siis kuulub autoriõigus tööandjale. Tihti küsivad õpetajad, et kellele kuulub autoriõigus, kui nemad loovad õppematerjale. Kui õpetaja töölepingus pole kirjas, et tema ülesandeks on luua õppematerjale, siis kuulub autoriõigus õpetajale mitte koolile. Kui autor on surnud, kuuluvad autoriõigused tema pärijatele. Autor võib ka loobuda oma autoriõigustest. Sellisel juhul kuuluvad autoriõigused isikule, kellele need on loovutatud. Kui autor tegi oma teose avalikus teenistuses töötades, kuuluvad autoriõigused riigile.

Autoriõigused võib jagada kaheks: isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused toovad autorile au ja kuulsust ning varalised õigused toovad leiva lauale. Isiklikud õigused on:

n Õigus autorsusele

n Õigus autorinimele

n Õigus teose puutumatusele

n Õigus teose lisadele

n Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

n Õigus teose avalikustamisele

n Õigus teose täiendamisele

n Õigus teos tagasi võtta

Varalised õigused on:

n Õigus teose reprodutseerimisele

n Õigus teose levitamisele

n Õigus teose tõlkimisele

n Õigus teose töötlemisele

n Õigus teose kogumikele

Kuidas on seotud kool ja autoriõigused? Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). See tähendab, et õpetaja tohib oma isiklikuks tarbeks teha koopiat mõnest artiklist või tõlkida ära mõnda laulu. Seda tohivad teha kõik tingimusel, et nad seda müüma ei hakka. Koolis aga ei saa öelda, et õpetaja kasutab materjale isiklikuks tarbeks. Siin tuleb õpetajale appi autoriõiguse seadus (§ 19 p 2), mis räägib, kuidas teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Sellel seadusel on ka omad tingimused. Esiteks peab teos olema õiguspäraselt avaldatud. See tähendab, et autor on oma teose avalikustanud. Näiteks andnud välja raamatu või avaldanud Internetis. Kui keegi on kirjutanud luuletusi sahtlisse, siis need ei ole õiguspäraselt avaldatud. Teiseks tuleb teost kasutada vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Kolmandaks võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus. Eestis ei ole motiveeritud maht määratud. On riike, kus täpselt öeldud, mida tähendab motiveeritud maht. Näiteks mitu protsenti helilõigust või tekstist võib tunnis kasutada. Siiski on Eesti Ajalehtede Liit kehtestanud artiklite refereerimise hea tava, mis tähendab, et artikli alguses tuleb ära märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud ning motiveeritud mahuks on nad kehtestanud kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Neljandaks ei tohi teose selline kasutamine taotleda ärilisi eesmärke ning kindlasti tuleb ära märkida autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose pealkiri (nimetus) ja teose avaldamise allikas. See tähendab, et kui õpetaja paljundab õpilastele mõnest õpikust harjutuse, siis peab ta alati lisama ka autori, õpiku pealkirja ja avaldamise allika.

Kui mingit teost koolis kasutama hakata, tuleks läbi mõelda kolmeastmeline test. Esiteks, kas ma kasutan seda teost ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Teiseks ega see kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kolmandaks ega see ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Koolis tuleb tihti ette paljundamist. Ka selle kohta on oma reprograafilise reprodutseerimise reeglid (AÕS 19 p 3). Võib paljundada artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud mõnes perioodilises väljaandes. Samuti võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (õpik, romaan). Nooti ilma autori eelneva nõusolekuta sellisel viisil kopeerida ei tohi. Tasuta on lubatud kasutada paljundatud artiklit või teost ainult haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Erakoolid seda teha ei tohi. Kindlasti tuleb ära märkida rekvisiidid (autori nimi, teose pealkiri, teose avaldamise allikas).

Tuleb ette olukordi, kui teost on vaja avalikult esitada. Näiteks kontsert või etendus lapsevanematele. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine teatud tingimustel (AÕ 22). Üheks tingimuseks on see, et see esitamine toimub õppeasutuses selle vahetus õppeprotsessis (tund, õppetööväline tegevus). Teost esitavad õpetav personal või õpilased. Kui on kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse (lapsevanemad, eestkostjad). Tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi, kui see on teosel näidatud. Muul viisil tähendab siin, et näiteks on tehtud plakat või kava.

Õpetaja võib oma töös kokku puutuda autoriõigustega kolmel erineval viisil. Mida siis aga silmas pidada. Kordame veel üle.

1. Õpetaja kasutab teiste loodud õppematerjale. Ta tohib neid kasutada vaid illustreeriva materjalina õppetöö eesmärgil, motiveeritud mahus. Lisama peab autori nime, teose pealkirja ja avaldamise allika. See tegevus ei tohi olla vastuolus tavapärase kasutamisega, samuti ei tohi kahjustada autori seaduslikke huvisid.

2. Õpetaja loob originaalseid õppematerjale. Sellisel juhul tekivad autoriõigused automaatselt. Isiklikke õigusi (au ja kuulsus) ei saa sundkorras ära võtta ega müüa. Kui teos on loodud tööülesannete täitmisel, siis lähevad varalised õigused automaatselt tööandjale. Õpetajatel enamasti lepingus sellist punkti ei ole, et peaks looma õppematerjale. Kui õpetaja kasutab enda pildistatud fotosid, tuleks inimestelt küsida nõusolekut.

3. Õpetaja loob õppematerjale kasutades teiste loodud teoseid ning avaldab materjalid hiljem veebis. Sellises olukorras võib igasuguseid probleeme ette tulla. Kui õpetaja kasutab materjale tunnis või kinnises veebikeskkonnas, motiveeritud mahus ja viitab korrektselt, on kõik korras. Tänapäeval tahavad õpetajad aga oma teosed veebi üles panna. Sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik teiste materjalide kasutamisega, sest ilma autorilt luba küsimata seda teha ei tohi. Tohib lisada linke. Õnneks on aga lahendused avatud sisulitsentside näol olemas.

Avatud sisulitsentsid

Autoriõigused on karmid ning piiravad meid päris palju. Siiski on leitud sellises olukorras väljapääs avatud sisulitsentside näol. Avatud sisulitsentsid tähendavad seda, et autor võib ise otsustada, mida tema teosega teha võib. See tähendab, kuidas seda võib levitada, kopeerida või avalikult esitleda jne. Neid süsteeme on päris mitmeid. Eestis on kõige levinum ja tänaseks ka Eesti seadusega kooskõlla viidud Creative Commons http://www.creativecommons.ee/. Creative Commons on süsteem, mis on ehitatud olemasoleva autoriõiguse peale ning lubab jagada oma loomingut teistega. Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate "(C) all right reserved" ja Public Domain (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel. Enamasti kasutatakse cc litsentse nii heli, filmi, pildi, tekstide kui ka õppematerjalide puhul. Välja on töötatud 6 litsentsitüüpi. Iga tüübi puhul tuleb kindlasti autorile viidata.

1. Attribution (by) Teose autorile on vaja viidata autori poolt määratud viisil. Internetis tuleb ette, et autor ei kasuta oma pärisnime vaid tal on varjunimi. Sellisel juhul tuleb teosele lisadagi see varjunimi. Viitamisel on vaja lisada autori nimi, teose nimi ja link, kust teos pärineb.

2. Attribution Share Alike (by-sa) Viita autorile. Jaga samadel tingimustel tähendab, et kui ma muudan teost või kasutan seda oma teose loomiseks, siis peab ka saadud teost jagama samadel tingimustel nagu oli originaaltöö. Näiteks kasutan ma sellise litsentsiga helifaili oma video jaoks. Siis pean ma ka oma videot samadel tingimustel jagama. Seda litsentsi kasutatakse enamasti avatud lähtekoodiga tarkvara puhul.

3. Attribution Non Derivatives (by-nd) Viita autorile. Teost ei tohi muuta. Näiteks ei tohi ma sellise litsentsiga fotot muuta mõnes fototöötlusprogrammis.

4. Attribution Non-commercial (by-nc) Viita autorile. Non-commercial tähendab, et teost ei tohi kasutada kommertsrakendustest. Näiteks ei tohi ma selle litsentsiga avaldatud pilti kasutada raamatus, mida ma hiljem müün.

5. Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustes, jaga samadel tingimustel.

6. Attribution Non-commercial No Derivatives (by-nc-nd) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustest, teost ei tohi muuta. Kutsutakse vaba reklaami litsentsiks.

Lisalugemist:

n http://www.autor.ee/est

n https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124

n http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf

n Berni konventsioon https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662

n H. Pisuke “Autoriõiguse alused”

n Creative Commons http://www.creativecommons.ee/

Innovaatilisi stsenaariumeid katsetamas

2011-10-20T17:39:00.008+03:00

Olen seotud sellise europrojektiga nagu iTEC. Selle projekti raames palutakse õpetajatel katsetada innovaatilis stsenaariumeid ning vastata seejärel küsimustele, et kuidas läks. Otsustasin ise ka praktikas selle katsetamise läbi viia, sest õpetan 5. ja 6. klassis inglise keelt. Pean kohe alustuseks ütlema, et selle projekti käigus sain teada, kui palju on mul vaja veel õpetajana areneda. Õpilaste arvamus projektitööst oli nii ja naa. Üks poiss ütles, et ärme enam tee ja teine tüdruk, et nii tore oli mitte tunni moodi õppida. Nüüd aga natuke lähemalt, kuidas meil siis läks.

Katsetasime õuesõppe projekti. See on stsenaarium, mida õpetajad Eestis sellel poolaastal katsetavad. See tähendab, et klass tuli jagada rühmadesse ja saata nad väljaspool klassiruumi midagi tegema. Tulemustest peab lõpuks valmima multimeediaesitlus (vältides PowerPointi).

Alguses valisin välja teemad. 5. klassi teema oli "Trip to Tallinn" ja 6. klassi teema "English in Tallinn". 5. klassil oli ka tegelikult õpikus teema "Trip to Estonia". Seega oli projekt õppetööga tihedalt seotud.

Seejärel sisestasin kõik õpilased TeamUp keskkonda http://teamup.aalto.fi/, mis on spetsiaalselt loodud selle projekti tarvis. Olen seda keskkonda ka tavatundides kasutanud, et jagada õpilasi rühmadesse. Teema avamiseks mul materjali ei olnud, sest ma ei tahtnud õpilasi kuidagi suunata. Tegime mõlemas klassis ajurünnaku ning õpilased pakkusi välja kohti, mida nad tahaksid oma välismaa sõpradele näidata (Trip to Tallinn) või siis kohti, kust on võimalik leida Tallinnast inglise keelt (English in Tallinn). Seejärel ütles iga õpilane mulle 3 tema jaoks kõige huvitavamat teemat ja mina lohistasin iga teema järele õpilased. Kõik see toimus tavaklassis, kus minu kasutada oli arvuti ja projektor. Siis lõime TeamUp keskkonnas rühmad. Ei saa öelda, et kõik õpilased kohe väga rõõmsad olid, sest ikka on ju klassides nii, et kõik ei taha kõigiga koos olla. Kuna aga loojaks oli arvuti, siis mulle proteste ei esitatud. Järgnevalt pidi iga rühm arutama ja kirja panema, kui palju fotokaid või pildistavaid mobiile neil on, kes läheb pildistama, kuhu ja millal.

Tunni lõpus tuli igast rühmast üks õpilane ja salvestas lühikese kokkuvõtte inglise keeles oma plaanidest. TeamUp keskkond võimaldab salvestada kuni minutilisi audiosõnumeid, mille alguses on võimalik teha veebikaameraga pilt. Õpilased ise pildile jääda ei tahtnud, mis näitab, et tegemist on juba teadlike arvutikasutajatega, kes saavad aru, et iga asi jätab jälje. Seetõttu olid nad päris leidlikud ning piltidena näidati küll pastakaid, käsi, telefone jne. Probleeme oli tehnikaga. Ei õnnestunud mul kohe mikrofoni tööle saada.

Õpilastel oli nüüd nädal aega, et teha pilte. Vahepeal uurisin ma neilt, et kuidas läheb ja kuigi salvestatud sõnumitest probleeme välja ei tulnud, siis vesteldes selgus, et neid siiski oli. Ühte gruppi olid sattunud tüdrukud, kes omavahel läbi ei saa ja läks suureks vaidluseks, et kes ja millal ja kellega. Lõpuks said pildid tehtud. Teises rühmas ei leitud jälle ühist aega ja puudus ka kaamera või telefon. Laenasin neile kooli kaamera. Oleksin võinud paluda ka õpilastele iseseisvalt kasutada TeamUp keskkonda, et oma arengutest aru anda, aga kuna keskkond vajab mikrofoni, siis võib see tehniliselt keeruliseks osutuda.

Järgnevalt oli mul planeeritud 2 tundi arvutiklassis. Esimene tund multimeedia esitluse loomiseks ja teine kommenteerimiseks ning tagasisideks. Juhtus aga nii, et mõlemad tunnid kulusid loomise peale, sest ette tuli igasuguseid probleeme. Näiteks oli see õpilane haige, kes pildistas või ei osatud pilte mobiilist arvutisse laadida. Samuti arvame me, et tänapäeva õpilased saavad hakkama igasuguste keskkondadega, kuid nii see pole. 5. klass pidi valmistama loo Mapskip keskkonnas ning 6. klass MovieMakeri programmiga filmi tegema. Tehnilist nõustamist ja juhendamist oli palju. Samuti ei osanud grupid oma tööd jagada. Ikka kippus nii olema, et mõni leidis aega Facebook'is või Youtube's lõõgastumiseks. Siiski said üht-teist valmis, kuid analüüs lükkus järgmisse veerandisse. TeamUp'is jõudsime õnneks iga tunni lõpus ühe väikese salestuse ka tee. Igal tunnil luges erinev õpilane neid sisse.

Näide õpilaste tööst:
5. klass http://www.mapskip.com/stories.php?story=3136

6. klass

Projekti käigus pidin katsetama 5 erinevat õpitegevust.

Andmete kogumine väljastpoolt kooli. See tegevus kulges hästi ning õpilased said hakkama, kuna tegemist oli üsna lihtsa ülesandega: pildistamine.
Rühmatöö. TeamUp võimaldas luua rühmad. Rühmad olid väga erinevad ja said erinevalt hakkama. Minu jaoks on ikka veel küsimus, et kuidas teha nii, et kõik rühmas panustaksid. Kui teha individuaalset tööd pingutavad kõik, rühmas aga asuvad päris paljud kohe mugavlema lootes, et teised hakkavad tööle.
Rühma sõnumid. TeamUp keskkond on igati tore ja vajalik. Paraku tekitas audiosõnumite salvestamine tehnilisi probleeme päris palju. Kord ei tahtnud mikrofon töötada ja kord olid anomaaliad keskkonnas.
Kaaslaste tagasiside. Selle jaoks ei jäänud sel veerandil aega. Tuleb järgmise veerandi alguses teha õpilastega analüüs ja anda neile võimalus anda üksteisele tagasisidet.
Märkmed õpilaste kohta. Mul oli täiesti leht valmis, kuhu teha individuaalseid märkmeid. Paraku kulus aga kogu minu aeg gruppide abistamisele ning tehnilistele probleemidele ja märkmed jäid seega tegemata.

Mida ma õpetajana õppisin?

Grupitööd tuleb koolis harjutada veel ja veel.
Õpetajana peaksin uurima seda, kuidas grupp käitub ja kuidas gruppe juhendada.
Tehnikat peab alati üle kontrollima.
Ülesandeid peaks jagama veel väiksemateks osadeks. Ühel tunnil pildid arvutisse ja töötlemine, teisel info otsimine, kolmandal...
Õpilased ei ole sugugi tehniliselt nii andekad kui me kipume arvama.

TeamUp tööriist

2011-10-16T18:42:00.003+03:00

iTEC projekti raames on valminud uus vajalik tööriist õpetajatele. Tegemist on TeamUp'iga http://teamup.aalto.fi/, mis võimaldab luua õpilaste rühmasid ning salvestada helisõnumeid.
Martin Sillaotsa ülevaade:

iTec teamUp

View more presentations from Martin Sillaots

Juhendid:

iTEC projekti 1. tsükli koolitused on algamas

2011-10-05T07:45:00.005+03:00

iTEC projektist olen oma ajaveebis ennegi rääkinud http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/iTEC. Tegemist on laiahaardelise europrojektiga, mille põhieesmärk on arendada erinevaid stsenaariume tuleviku klassiruumi jaoks ning neid siis väga suures ulatuses (üle 1000 klassiruumi Euroopas) katsetada. Eesti valis katsetamiseks välja Õuesõppe projekti 1 (Õpilased moodustavad väikesed grupid. Igal grupil on õppekavast lähtudes oma teema. Nad võivad minna koolist välja teemat uurima ja meediat koguma. Samuti võib kaasta eksperte väljaspoolt. Hiljem analüüsitakse andmeid ning tehakse esitlus kasutades erinevat meediat.). Et projekt edukalt käivituks, viiakse läbi koolitusi õpetajatele. Koolitused on tasuta, eesti keeles ja koolitustsükli (detsember) lõpus saab tunnistuse.

Selle poolaasta töö õpetajatega näeb välja selline:
1. Ettevalmistus Õuesõppe projekti rakendamiseks (4 tundi, oktoober)
2. Stsenaariumi katsetamine (oktoober-detsember)
3. Kokkuvõte (2 tundi, detsember)

Pakume välja järgnevad koolitused:
1. Tallinnas, 10.10 kell 15.00-19.00 (Le Chateau restoranis, Lai 19; jätkub Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Suur-Kloostri 16) arvuteid pole vaja kaasa võtta
2. Tartus, 25.10 kell 10.00-14.00 (hotelli Tartu konverentsikeskuses, Soola3) võtke kaasa sülearvutid

Registreerumine https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dFA1QmVLWjA3R1NlUVZ4cW1SS0ZuUGc6MQ
Registreerumine lõppeb 7.10

E-õpe Gustav Adolfi Gümnaasiumis

2011-09-28T11:11:00.000+03:00

Haridustehnoloog koolis

2011-09-21T19:37:00.001+03:00

Ajatelgede võrdlus

2011-09-17T22:42:00.003+03:00

Ajatelgede kasutamine on päris levinud võte nii mitmeski aines. Lisaks tavapärasele ajaloosündmustele või elulugudele võib ajatelgi kasutada ka hoopis teisel otstarbel. Miks mitte pidada ajatelje abil klassi või kooli kroonikat, jälgida ja analüüsida oma arengut jne. Ajatelgede tegemise teevad lihtsaks erinevad veebipõhised programmid. Millist aga valida. Siret Lahemaa abiga on valminud järgnev võrdlus.

Vaatluse alla tulid järgnevad punktid:

1. Registreerumise lihtsus. See tähendab, milliseid andmeid registreerudes küsitakse. 2 punkti saab keskkond, kus küsitakse ainult kasutajanime, parooli ja e-maili.
2. Kas keskkond on äkki seotud mõne muu keskkonnaga (Facebook, Google jne), mis teeb registreerumise veel lihtsamaks. Iga keskkond annab ühe punkti.
3. Mitu tasuta tasuta ajatelge saab luua?
4. Kas on võimalik muuta kujundust?
5. Kas on võimalik lisada sündmuseid enne Kristust?
6. Kas saab lisada sündmust ainult aastaarvuga?
7. Kas saab lisada vahemikku?
8. Kas ja kuidas saab lisada pilte? Kas veebist või arvutist?
9. Kuidas toimub videote lisamine?
10. Kas on võimalik ajatelge vaadelda erinevates vaadetes?
11. Kas on võimalik jagada ja teha koostööd?
12. Kas ajatelge saab vistutada?

	Dipity 18 p	Timetoast 11 p	Timerime 14 p	Timeglider 9 p	xTimeline 15 p
1. Registreerumine	1	2	2	1	2
2. Konto ühendamine	1	1	0	0	0
3. Tasuta (arv)	1(3)	2(?)	2(lõputu)	1(5)	2(?)
4. Kujundus	4	1	1	0	1
5. Enne Kristust	1	0	1	1	1
5. Ainult aastaarv	1	0	1	1	1
6. Vahemik	1	1	1	1	1
7. Pildid	2	1	2	2	2
8. Videod	1	0	1	0	1
9. Vaated	3	2	1	1	2
9. Koostöö, jagamine	1	0	1	0	1
10. Vistutamine	1	1	1	1	1

Timeglider (9 punkti) https://timeglider.com/
Kõige vähem punkte sai Timeglideri keskkond. Minu jaoks oli tegemist suhteliselt harjumatu ülesehituse ja kujundusega keskkonnaga. Registreerumisankeet on pikk. Lubab luua 5 tasuta ajatelge. Pilte saab lisada veebist ja arvutist üles laadida. Koostööd kahjuks teha ei saa.

Timetoast (11 punkti) http://www.timetoast.com
Minu üllatuseks sai Timetoast nii vähe punkte. Tegemist on keskkonnaga, mis on mulle alati meeldinud. Timetoasti keskkonda saab siduda Facebookiga. Ajatelgede arvule piiranguid ma ei leidnud. Kujundust eriti paraku muuta ei saa. Saab muuta taustavärvi ja logo. Enne Kristust sündmuseid ja ainult aastaarvu lisada ei saa. Pilte saab lisada arvutist ja videoid lisada ei saa. Koostöö ei ole paraku võimalik.

Timerime (14 punti) http://www.timerime.com/
Meeldivadi üllatusi pakkuv keskkond. Piiramatult saab luua ajatelgesid, kuid ühele saab lisada maksimaalselt 100 sündmust. Kujundust küll muuta ei saa, kuid saab jällegi muuta logot. Väga tore on see, et saab lisada helifaile, määrata sündmuste olulisust (suurm-väiksem), luua perioode ja teha koostööd.

Xtimeline (15 punkti) http://www.xtimeline.com/
Täiesti üllatuslikult tuli see keskkond teiseks. Väga kasutajasõbralik ja mugav see ei olnud, kuid kõik vajalik sai tehtud. Seetõttu tulid ka nii head punktid. Tasub edasi uurimist.

Dipity (18 punkti) http://www.dipity.com
Selle keskkonnaga ma kunagi alustasin ja ei ole üllatav, et Dipity võitis. Registreerumiseks on vaja lisada ka oma ees- ja perekonnanimi. Suureks plussiks on võimalus siduda kontot Facebookiga. Kahjuks saab tasuta luua 3 ajatelge 150 sündmusega. Kujundusi väga palju pole, ainult neli. See-eest saab aga lisada väga erineval kujul sündmuseid, pilte ja videoid. Dipity hiilgab üldse oma tohutute võimalustega. Näiteks võite te tõmmata ajateljele oma blogipostitused.

Dokumentaalfilmid

2011-09-08T22:45:00.003+03:00

Videod on need, mille abil tänapäeva lapsed üles kasvavad. Tundube, et youtube'ist otsimine on juba populaarsem kui googledamine. Leidisin ühe põneva keskkonna Dodumentary Heaven http://documentaryheaven.com/, kus on videod jagatud üle 40sse kategooriasse. Tegemist on dokumentaalfilmidega ja ma usun, et iga aine õpetaja leiab midagi põnevat. Videot vaatama hakates võib ära kustutada ka tule - siis läheb ülejäänud ekraan tumedaks.

gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur

2011-09-03T22:05:00.000+03:00

Seekord tahaks teid hoopis ärgitada näitusele minema. Nimelt on KUMUs kuni 25. septembrini üleval näitus "gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur" http://www.ekm.ee/kumu.php?r_id=958&id=864&p_id=40, kus on esindatud 27 Euroopa kunstnikku. Iga IKT huviline leiab näituselt nii mõndagi põnevat ning päris palju saab ka oma kätega läbi katsuda.

Näitus algab Julius Poppi “bit.falliga”, kus lae alt langevad tilkadena sõnad, mis on pärit uudisteportaalidest. Sõnad on nähtavad ainult hetke ning päris tore on istuda ja neid sõnu lugeda. Vesi oma rahustava mõjuga annab asjadele uue tähenduse.
Või siis näiteks boredomresearchi taies „Tõeline tigupost”, kus teokarpidele on kleebitud külge kiibid, mille abil kirju saatjalt vastuvõtjale viiakse.

Üks huvitav projekt oli veel Timo Tootsi "Memopol II". Näitusekülastaja sai sisestada oma ID-kaardi ning seejärel hakati tema kohta infot kuvama, mis internetis saadaval on. Näidati tema tähtkuju, sissetulekut, mis sõidukeid ta juhib, kas ta on karistatud, tervislikku seisundit jne.Põnevat oli näitusel veelgi, aga oma silm on kuningas. Minge ja nautige!

(aitäh Siret Lahemaale piltide eest)

Kaasaegsest õppijast ja õpetajast

2011-08-25T21:44:00.001+03:00

Bloom'i digitaalne taksonoomia

2011-08-22T12:01:00.001+03:00

Õpetajaks õppides või õpetajana töötades oleme kuulnud Bloom'i taksonoomiast ehk kognitiivsest taksonoomiast. Bloom järgis mõtlemisprotsessi ja oma taksonoomias järjestas kategooriad madalama taseme mõtlemisoskustest kõrgema taseme mõtlemisoskusteni. 2001. aastal avaldasid Lorin Anderson ja David Krathwohl parandatud taksonoomia. Nimisõnade asemel kasutati tegusõnu ning kaks viimast kategooriat vahetasid kohad. Taksonoomia kirjeldab seda, kuidas me õpime. Kõik algab meelde jätmisega. Siis on alles võimalik mõista, rakendada, analüüsida, hinnata tegevust ja lõpptulemusena luua. Selge on see, et iga tegevuse ja ülesande juures ei jõua kõiki tasemeid läbida, kuid oma tööd planeerides peaksid õpetajad siiski mõtlema, kas nad jõuavad õpilastega ka kõige kõrgemate mõtlemise tasemeteni.

Kuidas aga Bloomi taksonoomiat rakendada e-õppes ehk mis on Bloomi digitaalne taksonoomia. Selge on see, et erinevate programme ja veebilehti ei saa kategoriseerida lähtuvalt taksonoomiast. Küsimus on ikkagi meetodites. Näiteks mõnda mõistekaarditarkvara võib kasutada nii meeldejätmisel, mõistmisel, rakendamisel jne.

Jätame meelde (otsime, teeme loetelusid, tunneme ära, kirjeldame, kasutame järjehoidjad, tõstame teksti esile/marker, googeldame)

Konspekti kirjutamine arvutisse.
Enesekontrollitestide täitmine.
Lihtsad ideekaardid.
Linkide lisamine sotsiaalsesse järjehoidjasse.
Google otsingu kasutamine.

Mõistame (interpreteerime, teeme kokkuvõtteid, klassifitseerime, täiendatud otsing, blogime, kasutame twitterit, kategoriseerime, märksõnastame, kommenteerime)

Kokkuvõtete kirjutamine arvutis.
Materjalide kogumine ajaveebi või lihtsale kodulehele.
Mõttekaartide kasutamine.
Täiendatud Google otsing.
Päeviku pidamine.
Sotsiaalses järjehoidjas märksõnade lisamine.
RSS agregaatorite kasutamine.

Rakendame (kasutame, viime täide, laeme üles, jagame, toimetame, mängime)

Koomiksite loomine.
Simulatsioonide loomine.
Audio- ja videokonverentsid.
Esitluste loomine.
Intervjuude salvestamine.
Wikide kasutamine.
Dokumentide jagamine.
Mängimine.

Analüüsime (võrdleme, organiseerime, integreerime, leiame, struktureerime)

Küsitluste ja pollide loomine.
Andmebaaside kasutamine.
Mõttekaartide kasutamine.
Aruannete loomine.
Diagrammide, graafikute ja tabelite loomine.

Hindame (kritiseerime, eksperimenteerime, testime, jälgime, kommenteerime ajaveebe, modereerime, püstitame hüpoteese, uurime)

Debatid ja arutelud.
Audio- ja videokonverentsid.
Aruanded.
Vestlusringid.
Järelduste tegemine.

Loome (disainime, planeerime, programmeerime, filmime, animeerime, blogime, miksime, avaldame)

Filmi tegemine.
Esitluse loomine.
Jutu loomine.
Programmeerimine.
Projektid.
Laulude loomine.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas järjehoidjate ja ajaveebide kasutamist vaadelda Bloom'i digitaalsest taksonoomiast lähtuvalt.

	Järjehoidjad	Ajaveebid
loome		Isiklik ajaveeb
hindame		Modereerimine, kommenteerimine
analüüsime
rakendame
mõistame	Struktureeritud brauseri järjehoidja, Detailne sotsiaalne järjehoidja	Postituste kirjutamine
jätame meelde	Brauseri järjehoidja, sotsiaalne järjehoidja

Lisalugemist:
http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=74&name=andrus_rinde.pdf
http://edorigami.wikispaces.com/file/view/bloom%27s+Digital+taxonomy+v3.01.pdf

Helide saar

2011-08-20T21:01:00.000+03:00

Arvutit kasutatakse palju muusika kuulamiseks. Miks mitte seda ise luua. Avastasin keskkonna, mis võimaldab seda väga mänguliselt teha. Tegemist on helide saarega (Isle of Tune) http://isleoftune.com/, kus erinevaid vahendeid kasutades saab lugusid ehitada. Autod sõidavad mööda teed ja kui need mööduvad mõnest objektist (puud, majad, lambid, lilled) tekivad helid. Enne ise looma hakkamist on hea teiste töödega tutvuda. Siin on näide laulust "Kui sul tuju hea"
http://isleoftune.com/?id=114682

Kaosekunst

2011-08-11T22:40:00.001+03:00

Mõnikord on tore lihtsalt sirgeldada ja vaadata, mis sellest välja tuleb. Keskkonnas http://bomomo.com/ saab sisse logimata ja 20 erinevat vahendit kasutades luua pilte, mille tegelikuks loojaks on juhus. Samas on võimalik kaosest süsteemi avastada ning ohjad enda kätte võtta. Miks mitte kirjeldada matemaatikatunnis matemaatiliste terminitega, mida erinevad töövahendid teevad või siis kunstitunnis üritada erinevaid emotsioone väljendada.

Videopedia

2011-08-02T21:37:00.001+03:00

Viimasel ajal olen aina rohkem abi saanud probleemide lahendamisel videoid kasutades. Tavaline googeldamine ei ole nii edukas olnud. Muidugi on teada, et kõige populaarsem videote jagamise ja otsimise koht on youtube.com. Mulle hakkas aga silma hoopis kaks teist keskkonda, mis nimetavad ennast Wikipedia analoogiat kasutades videopediaks. Teeks nüüd väikese katse ja vaataks, milline keskkond siis oma nime õigustab ja võiks olla kõige parem videopedia. Otsisin igast keskkonnast vastust 5 küsimusele.

küsimused	5min Life Videopedia http://www.5min.com/	Videopedia http://www.videopediaworld.com/	Youtube http://www.youtube.com/
1. Kuidas puhastatakse lauahõbedat?	5	0	293
2. Kuidas kasutada valgust filmimisel?	9	0	78200
3. Kuidas voltida elevanti?	1	0	417
4. Kuidas teha MS Office 2007 sisukorda?	0	0	230
5. Kuidas hoida tunnis distsipliini?	8	2	260
Kokkuvõte	Täitsa asjalik keskkond ja head videod.	Ei osanud ma sealt otsida ükskõik kuidas otsingusõnu sisestasin.	Pole midagi teha, jällegi on youtube võitja:)

Linked

2011-04-26T16:04:00.003+03:00

Projekt LINKED (LeveragingInnovationfor a Network of Knowledge on Education)
EuropeanSchoolneti juhtimisel on loodud unikaalne portaal, kuhu on koondatud materjalid kahel teemal, õpetajate ja õpilaste digitaalsete kompetentside ning digitaalsete mängude kohta. Portaali unikaalsus seisneb selles, et seal on avaldatud antud teemade kohta materjale erinevate elualade esindajate ja spetsialistide poolt, kelle tegevusalaks on innovatsiooni toomine õppetöösse infotehnoloogia toel. Portaalis on kättesaadava põhjalikumad uuringud ja praktilised näited.
Lisaks on materjal esitatud mitmel erineval moel, uuringute täistekstidena, lühikokkuvõtetena, slaidiesitlustena, videotena, küsimuste ja vastuste vormis. Nii leiab iga huviline talle sobiva materjali lihtsalt ja kasutajasõbralikult.
Linked portaali loomist juhtis EuropeanSchoolent ja rahastas Euroopa Komisjon. Projektis osales lisaks EuropeanSchoolnetile partnerid Norrast, Soomest, Eestist, Itaaliast, Leedust ja Portugalist. Eestist osales projektis Tiigrihüppe Sihtasutus.
http://linked.eun.org/web/guest/Resources

Uus e-kursus Koolielu portaalis

2011-04-07T18:06:00.004+03:00

Kevad pole muidugi enam kõige õigem aeg õppimiseks, aga võibolla sobib just järgnev e-kursus "MP3 koolielus" http://koolielu.ee/pg/groups/114677/ekursus-mp3-koolielus/, et endal ja õpilastel elu huvitavaks teha. Tegemist on pilootkursusega ja seega võib kursuse käigus veel palju muutuda.

Helifaile ei kasutata õppetöös just päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini helifaile oma töösse integreerida. Kursusele registreerumine kuni 15. aprillini. Registreerumiseks logige Koolielu portaali sisse, otsige kogukondade alt üles "MP3 koolielus" ja klõpsake Saada liitumistaotlus.

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole helifailidega väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada, internetiühendusega arvutit, kõrvaklappe ja mikrofoni.

Kursuse maht: 24 tundi (6 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Eesmärgid:

Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega helitöötluses.
Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkondi helifailide avaldamiseks (Podomatic) ja loomiseks (Aviary).
Õppida kasutama programmi Audacity.
Tutvuda erinevate podcastide klientidega (Juice).
Tutvuda autoriõigustega.

Kursuse aeg ja sisu:
1. nädal (11.-17.04.2011): tutvumine riistvaraga, erinevad helifailide keskkonnad Eestis
2. nädal (18.-24.04.2011): helifailide põhitõed, Audacity
3. nädal (25.04-1.05.2011): autoriõigused, vabad helifailid, Aviary
4. nädal (2.-8.05.2011): Audacity, töö planeerimine õpilastega
5. nädal (9.-15.05.2011): podcastid, Podomatic
6. vahenädal (16.-22.05.2011)
7. nädal (23.-29.05.2011): kokkuvõtete tegemine

Kursuse loojad: Ingrid Maadvere ingrid@tiigrihype.ee, Siret Lahemaa siretlahemaa@gmail.com, Kristi Rahn kristi.rahn@gag.ee
Koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa, Kristi Rahn

Esimesed iTEC projekti stsenaariumid

2011-04-05T16:26:00.012+03:00

1. "Õuesõppe projekt 1"
Õpilased moodustavad väikesed grupid. Igal grupil on õppekavast lähtudes oma teema. Nad võivad minna koolist välja teemat uurima ja meediat koguma. Samuti võib kaasta eksperte väljaspoolt. Hiljem analüüsitakse andmeid ning tehakse esitlus kasutades erinevat meediat.
Näide:
Ajalooõpetaja otsustab koos kunstiõpetajatega anda õpilastele üks ülesanne lähtudes kohalikust keskkonnast. Nad peavad uurima oma linna ajalugu. Õpetaja esilteb teemat kasutades mõnda videot. Interaktiivset tahvlit ja TeamUp tööriista kasutades mõeldakse välja teemad. Hääletuspulte kasutades valivad õpilased välja kolm kõige huvitavamat teemat ning selle järgi moodustab TeamUp neljased grupid.
Algab rühmatöö. Iga rühm filmib 1minutilise filmi, kus nad tutvustavad oma projekti, eesmärke, läbiviimise etappe ja vahendeid. Carmeni rühm otsustab uurida mälestusmärke linnas. Nad lähevad korjama andmeid pildistades ja geo-märgistades mälestusmärke. Samuti pildistavad nad infotahvleid ning intervjueerivad möödujaid. Päeva lõpus filmitakse 1minutiline kokkvõttev video tehtust.
Ajalooõpetaja laseb õpilastel töötada gruppides ja võtab endale vaatleja ja juhendaja rolli. Ta paneb kirja, mis oskuseid õpilased peaksid arendama, et planeerida edasisi tegevusi. Selgub, et grupil on vaja õppida, kuidas suhelda võõrastega, kuidas leida infot ja kuidas seada kindlaid eesmärke.
Järgmisel päeval tuleb Carmeni grupp tagasi klassi ja jagab leitud infot ka teiste gruppidega. Edasi järgnevad otsingud Internetist, mille tulemusel hakatakse looma ajatelge inimestest ja olulistest sündmustest. Päeva lõpus tehakse jällegi minutiline video. Kui uurimus on valmis, alustatakse tööd esitlusega. Stsenaarium luuakse ühistöövahendeid kasutades. Valmib 10minutiline film. Film laetakse e-õppekeskkonda, et teised saaksid seda kommenteerida. Samuti avaldatakse film ka Internetis, et vanemad näeksid. Hiljem analüüsitakse kommentaare ning töö protsessist tehtud videoid. See aitab aru saada, mida peaks järgmine kord tegema teisiti.
Lõpuks loob grupp lühikese video "Tulevikusammud" näitamaks seda, mida nad õppisid, millist tagasisidet said ja millised võiksid olla tegevused edaspidi.

2. "Õuesõppe projekt 2"
Eelarve ei võimalda kõigil õpilastel minna õppekäigule. Osad jäävad kooli ja moodustavad staabi, kuhu teised saadavad fotosid, aruandeid, videosid ja teisi materjale õppekäigust. Sellest sünnib avalik esitlus.
Näide:
Kool saab raha, et viia üks bussitäis õpilasi külastama loodusparki. Kõik bioloogiaõpetajad on kaasatud. Igast klassist valitakse mõned õpilased, kes lähevad õppekäigule. Teised jäävad kooli ja hakkavad kohe suhtlema õppekäigul olevate õpilastega.
Õpilased otsustavad, mis tehnoloogiat kasutada. Kool varustab nad mõnede nutitelefonide, tahvelarvutitega ja laadijatega.
Igal klassil on ettevalmistav tund, kus nad uurivad seadmeid. 3.a klass saab 6 nutitelefoni ja ühe iPad'i. Õpetaja soovitab suhtlemiseks sms'i, Google Talk'i, Yammer'it või Skype'i. Meedia jagamiseks soovitab ta Flickr'it, Bambuser'it, Qik'i, Picasa't või Posterous'i. Õpilased katsetavad erinevaid keskkondi ja valivad välja need, mida kasutada. Nad otsustavad suhtlemiseks kasutada Skype'i ja Google Talk'i. Videot vahendatakse Bambuser'i abil ja fotosid Picasa abil.
Kui õppekäik algab, saadavad õppekäigul olevad õpilased videosid, pilte ja sõnumeid kooli. Koolis olevad õpilased loovad ajaveebi ja kirjutavad sinna artikleid, kasutades saadud meediat. Vajadusel kasutavad nad Internetti, et leida lisainfot. Neid abistab bioloogiaõpetaja, kes liigub gruppide vahel.
Pärast õppekäiku jagatakse materjale järgmises bioloogiatunnis ning tehakse kokkuvõte.

3. "Mitte-formaalse õppimise tunnustamine"
Õpilased dokumenteerivad ja reflekteerivad mitte-formaalset õppimist, mis toimub väljaspool kooli. Õpetajate ja vanematega jagamiseks kasutatakse portfoolioid.
Näide:
Õpetaja avastab, et Paulol on väga palju huvisid väljaspool kooli, kuid kooliasjadest on Paulo paraku vähe huvitatud. Kool pakub võimalust esitleda oma väljaspool kooli toimuvaid tegevusi koolis.
Paulo kogub materjali oma hobi, rulasõidu kohta. Kasutades erinevaid vahendeid (mobiiltelefon, videokaamera, arvuti, skänner) kogub ta pilte ja videosid riietusest, logodest, rulatamisest jne.
Koolist saab Paulo Activeinspire Studio faili, mis võimaldab luua esitlust. Järgmisena valib Paulo tunni, mis sobib tema teemaga kõige paremini. Paulo valib tehnoloogia ja disaini. Õpetaja on nõus ja leiab, et see teema sobib hästi materjalide koostise ja kasutamise teema alla. Soovi korral saab Paulo eksportida Studio faili PDF formaati ja avaldada selle oma ajaveebis või Facebookis.

4. "Kollaboratiivne meedia projekt"
Õpilased haaratakse avatud projektidesse, millega on seotud ka eksperdid, et arendada nende uurimistööoskust ja ainest arusaamist just nendes valdkondades, mis on neile huvitavad. Õpilastel palutakse luua multimeediaesitlus oma uuringutest. Et paremini asjast aru saada, on ka õpilased pühendatud koos õpetaja ja ekspertidega ülesande loomisesse.
Näide:
Õpetaja on klassis rääkinud "green-washingust" (ettevõtte kuvand rohelisemaks) suurte ettevõtete näitel. Ta otsustab koos klassiga asja edasi uurida esitledes ülesannet: valige ettevõte ja intervjueerige firma esindajaid, et välja selgitada, kuidas nad suhtuvad sotsiaalsesse vastutusse või energia säästmisse.
TeamUp vahendi abil kogutakse õpilastelt teemad ja toimub hääletamine. Heleni isa töötab keemilises puhastuses ning Helen pakub teemana välja puhastustööstuse. Kui kõik teemad on koos ja igaüks on oma lemmikute poolt hääletanud, saab Helen puhastustööstuse grupi liikmeks.
Heleni rühm otsustab teha video, et välja tuua, kuidas arvestatakse keskkonnaga puhastustööstuse igapäevaelus. Õpetaja teeb ettepaneku seada eesmärk ning valida sobiv sihtrühm. Rühm teeb ajurünnaku ja 1minutilise video, kus on mainitud eesmärgid, sihtrühm ja video ideed.
Järgmisel päeval tutvustab õpetaja erinevat tüüpi digitaalset meediat. Heleni grupp otsustab teah 5minutilise dokumentaalfilmi, mis sisaldab intervjuusid töötajatega ja nende igapäevaseid tegevusi. Jällegi luuakse 1minutiline video oma otsustest ja plaanidest.
Heleni isa kaudu saadakse kontakt keemilise puhastuse juhiga. Kaks 1minutilist videot võimaldavad juhil grupi eesmärkidest ja tööst aru saada. Juht on nõus kaasa lööma eksperdina, et püstitada õiged ülesanded. Grupp loob filmi stsenaariumi õpetaja ja eksperdi abil ning filmib filmi. Iga päeva lõpus tehakse 1minutiline video. Videod kogutakse e-õppekeskkonda, kus neid näevad grupi liikmed, õpetaja ja ekspert. Videoid saab kommenteerida.
Hiljem kutsub õpetaja ka teisi eksperte hindama. Videot näidatakse õpetajatele, ekspertidele ja kohalikele elanikele. Esitluse ajal esitatakse ka küsimusi ja kommenteeritakse teemat.

5. "Reaktsioon õpilaste tagasisidele"
Kui õpilased loovad 1minutilis videoid oma tööprotsessist, tulevikuplaanidest, probleemidest, saavad õpetajad rakendada seda informatisooni õpetamises.
Näide:
Õpetaja kasutab TeamUP videoid, mida õpilased on loonud, et anda õpilastele kvaliteetsemat tuge õppetöös. Videotest lähtudes esitab ta õpilastele avatud ja suletud küsimusi. Vaadates kahte õpilaste videot, kus pole probleeme, arutleb ta õpilastega, kuidas neil on läinud ning suunab neid siis abistama gruppe, kellel on olnud probleeme.
Õpilaste videod võivad olla nähtavad ka teistele õpetajatele, et anda neile rohkem teavet õpilaste kohta.

6. "Ekspertide võrgustiku tugi"
Õpilastel palutakse kavandada ja läbi viia projekt, mis puudutab mitut õppeainet ja nõuab välisekspertide kaasamist.
Näide:
Õpetaja soovib, et tema õpilased õpiksid rohkem keskkonna probleemide kohta erinevates riikides. Samuti soovib ta, et kaastakse väliseksperte praktiseerimaks võõrkeeleoskust. Motivatsioonivideo abil selgitab õpetaja teemat klassile. Õpilased ütlevad, mis teemadest nad huvitatud on ja moodustavad 3-4liikmelised grupid.
Juan on grupis Maria-Elena ja Pabloga ning nende ülesanne on uurida erinevaid taaskasutamise võimalusi üle Euroopa. Lepitakse kokku, et keskendutakse neile riikidele, milles räägitavaid keeli õpitakse koolis. Grupp lepib kokku, et eesmärgiks on anda soovitusi, kuidas kohalikul ja riiklikul tasemel saaks taaskasutust parandada. Õpetaja soovitab luua neil veebilehe või ajaveebi, et tulemusi ja soovitusi teistega jagada.
Järgnevalt viib õpetaja õpilased kokku ekspertidega. Selleks kasutab ta õpetajate võrgustikku. Samuti otsivad õpilased eksperte. Ekspertideks valitakse kohalik taaskasutuse koordinaator, riigiametnik ja ülikooli professor.
Skype'i ja veebikonverentsi vahendeid kasutades intervjueeritakse eksperte. Eksperdid jagavad grupiga ka erinevaid dokumente. Võõrkeeleõpetajad aitavad vajadusel aru saada võõrkeelsetest dokumentidest. Iga päev positatakse tegevuste raport, et õpetaja ja eksperdid näeks, kui kaugel grupp on.
Kui intervjuud ja uuringud on tehtud, analüüsib grupp informatisooni ja koostab raporti. Selleks võivad nad kasutada erinevaid multimeedia võimalusi. Projekti hindavad lisaks õpetajale ka eksperdid.

iTEC projekt ootab õpetajaid osalema

2011-03-13T19:49:00.002+02:00

iTEC on europrojekt http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/09/itec-projekt.html, mis kestab 4 aastat ja mille tulemusel töötakse välja stsenaariumid tuleviku klassiruumi jaoks. Kahtlemata on tegemist põneva väljakutsega kõigile õpetajatele, kes soovivad innovaatilised olla.

Oodatud on õpetajad, kes:
- õpetavad 6.-9. klassis,
- on huvitatud innovaatiliste meetodite rakendamisest oma töös.

Mida projekt õpetajatele annab?
- tasuta koolitusi (esimene toimub augustis)
- põnevaid stsenaariumeid, mida koolitöös katsetada (katsetamine algab 2011. aasta sügisel)
- võimaluse osaleda rahvusvahelises projektis

Mida teha, et osaleda projektis?
1. Andke mulle teada nimi, kool ja meiliaadress (ingrid@tiigrihype.ee)
2. Lehel http://itec.eun.org/web/guest/scenarios on kaks ettevalmistavat ülesannet õpetajale ja õpilastele
- Täitke ära õpetajate küsitlus http://www.surveymonkey.com/s/itec-et (tähtaeg 24.03)
3. Mängige õpilastega PowerLeague hääletust http://www.powerleague.org.uk/leagues/vote.php?league_id=1218 (tähtaeg 24.03)

3. märtsi infopäev

2011-03-03T15:52:00.002+02:00

World Maths Day ja World Spelling Day alusatavad taas

2011-02-04T19:16:00.005+02:00

Ka sel aastal on võimalik osaleda ülemaailmsel arvutamisvõistlusel "World Maths Day" http://worldmathsday.com/ 1. märtsil ja sel aastal uuendusena ka inglise keeles kirjutamise võistlusel "World Spelling Day" http://worldspellingday.com/ 3. märtsil. 1.-28. veebruarini on võimalik kõigil harjutada. Mõlemad võistlused on väga emotsionaalsed, sest vastasteks on reaalsed inimesed üle maailma. Üks mäng kestab ühe minuti ja kolme eksimuse korral langetakse mängust välja. Kontode loomine õpilastele on väga lihtne. Tuleb lihtsalt nimed näiteks Exceli tabelist keskkonda kopeerida. Tore on ka see, et ühe kontoga saab osaleda mõlemal võistlusel. Inglise keele kirjutamise võistlusel osalemiseks on vaja kõrvaklappe või kõlareid, sest võistlejatele loetakse sõnad ette.

Midagi muusikast: mida teha arvutiga muusikatunnis

2011-01-25T11:20:00.020+02:00

Sel nädalal tuli minu juurde muusikaõpetaja, et saada nõuandeid, mida võiks arvutiklassis muusikatunni raames teha. Järgnevalt siis mõned ideed ja keskkonnad, mida võiks kasutada.

Klassikalise muusika heliloojate kohta on olemas väga tore andmebaas http://www.classical-composers.org/.

Muusika kuulamine nõuab täpset kõrva ja järgnevas keskkonnas http://www.delosis.com/listening/home.html saab seda treenida. Mängitakse ette kaks helilõiku ja vastaja peab otsustama, kas need on sarnased või erinevad. Testi sooritamine võtab omajagu aega, sest esimeses osas on 30 ülesannet ja teises osas ka 30 ülesannet. Lõpus kuvatakse tulemus, mitu vastust läks õigesti.

Oma teadmisi popmuusikast saab kontrollida Musicmini keskkonnas http://www.musicmini.com/. Tasemeid on kolm ja saab valida ka erinevaid aastakümneid.

Music Tech Teacher leheküljelt http://www.musictechteacher.com/musicquizzes.htm leiab terve hulga erinevaid teste. Näiteks on vaja meelde jätta, mis järjekorras mängitakse klaveril klahvidel http://www.musictechteacher.com/quiz_flash_piano_memory_game1.htm, sobitada helilooja ja heliteos http://www.musictechteacher.com/quiz_composer_match001.htm või valida õige noodikirja pilt http://www.musictechteacher.com/quiz_time_signs001.htm.

Hulk keskkondi on loodud selleks, et muusikat luua. Näiteks:
Creating music http://www.creatingmusic.com/ on algklassidele mõeldud keskkond, kus saab palju erinevaid asju teha.

Tony-b Machine'i http://www.tony-b.org/ abil saab luua erinevaid rütme.Jam Studio http://www.jamstudio.com/Studio/index.htm on neist kõige rohkem võimalusi pakkuv.

Väga hea on õpilastega teha ka reaalset noodikirjutust ning kuulata, mis välja tuleb. Selleks on väga hea programm Noteflight http://www.noteflight.com/. Tuuli Koitjärv on koostanud keskkonnale ka juhendi.
Ja lõpetuseks üks lõbus keskkond http://www.midomi.com/, mis tunneb ümina või laulmise järgi ära laulu. Katsetage!

Midagi matemaatikast: harilikud murrud

2011-01-22T10:39:00.004+02:00

Matemaatika on õppeaine, mida ma ise õpetanud ei ole ja millega ma ka seetõttu vähe kursis olen. Ometi on mul haridustehnoloogina vaja õpetajaid ka selles valdkonnas nõustada. Tavaliselt käib siis töö nii, et õpetaja ütleb mulle teema, mina otsin materjale ja pärast istume koos õpetajaga arvuti taha ja katsetame kõik läbi. Just sellise stsenaariumi järgi otsisime materjale II kooliastmele, et selgitada õpilastele hariliku murru mõistet.

Kõige rohkem võimalusi pakkus http://www.conceptuamath.com/fractions.html keskkond. Tegemist on küll tasulise keskkonnaga, aga teatud asjad on ka tasuta. Kasutamiseks tuli luua konto, mis kohe ei õnnestunud, kuid lõpuks tuli kiri postkasti. Vahendit on eriti hea kasutada, kui on vaja õpilastele selgitada murru mõistet. Kõige mugavam on seda teha muidugi interaktiivse tahvli abil. Juures on ka näidistunnikavad ja mõned harjutused.

Lisaks leidsin veel mänge, mida õpilased saavad arvuti taga mängida, et oma oskusi lihvida:

Tihti juhtub aga nii, et midagi otsides leitakse hoopis midagi muud. Minagi leidsin lõpuks ühe vahva matemaatiamõistete sõnastiku, kus mõisteid selgitati jooniste ja animatsioonidega http://www.amathsdictionaryforkids.com/dictionary.html.

Kuidas leida vabasid helifaile ning neid oma arvutisse salvestada

2011-01-16T20:03:00.004+02:00

Aina rohkem ja rohkem puutuvad õpetajad ja õpilased kokku erinevate ülesannetega, kus oleks vaja kasutada ka helitaustu. Järgnev ettekanne näitab, kuidas seda legaalselt teha. Olen varem juba tutvustanud keskkondi, kust Creative Commons'i litsentsiga helisid saada, kuid kuidas neis keskkondades ringi liikuda ning helisid arvutisse salvestada, jäi tookord rääkimata. Järgnevast esitlusest on eriti abi õpilastel ja õpetajatel, kes hakkavad õppematerjale looma.

Tutvustatakse järgnevaid keskkondi:

ccmixter http://ccmixter.org/
Jamendo http://www.jamendo.com/en/
FMA http://freemusicarchive.org/
Opsound http://opsound.org/
Incompetech http://www.incompetech.com/m/c/royalty-free/
SoundClick http://www.soundclick.com/
The Freesound Project http://www.freesound.org/
SoundBible http://soundbible.com/
SoundTransit http://www.soundtransit.nl/

Eestindatud Creative Commons'i litsentsid

2011-01-09T15:51:00.003+02:00

Creative Commons'i litsentse on Eestis kasutatud juba aastaid, kuid siiani oleme pidanud leppima inglisekeelse versiooniga ja ikka on jäänud hirm, et kas need asjad Eestis ikka kehtivad. Eelmisel aastal jõudis lõpule pikk litsentside eestindamise protsess. Asja vaatasid üle ka juristid ja seega on CC litsentsid ka juriidiliselt eestindatud. Loodud on veebilehekülg, kus saab täpsemalt lugeda litsentside kohta. Uurige ja avastage http://www.creativecommons.ee/

Millist ajaveebikeskkonda valida

2010-12-16T09:11:00.012+02:00

Siiani olen ma olnud Blogger'i fänn ja natuke kokku puutunud ka Wordpressi võimalustega. Õpilastega olen kasutanud Blogger'it, sest see on lihtsam ja loogilisem. Kuid tundub, et on vaja leida midagi uut. Blogger nõuab aina rohkem isikliku info sisestamist registreerimisel. Kevadest küsitakse kasutajatelt telefoninumbrit ja seda ei saa kuidagi pidada turvaliseks. Wordpress on õpilaste jaoks natuke liiga keeruline. Järelikult tuleb leida mõni uus keskkond, mida saaks ajaveebina kasutada. Arvasin, et veeb on täis ajaveebikeskkondi, aga võta näpust. Blogger ja Wordpress on põhilised tegijad ja midagi muud on päris raske leida. Samuti on paljud keskkonnad tasulised või siis tegelikult ehitatud Wordpressi platvormile. Peale pikki katsetusi jäid sõelale 5 keskkonda. Tegin endale hindamismudeli ka, et saaks asjad järjekorda panna.

1. Konto sidumine mõne teise kontoga. Aina rohkem kasutust leidnud võimalus, mis teeb elu lihtsamaks. (max 1 punkt)
2. Kasutamise lihtsus. (max 3 punkt)
3. Postituste kategoriseerimine. (max 1 punkt)
4. Privaatsus, kas saab luua privaatset või grupiga jagatava ajaveebi. (max 1 punkt)
5. Piltide lisamine. (max 1 punkt)
6. Vistutamine. (max 1 punkt)
7. Kujunduse muutmine ja mallide mitmekesisus. (max 2 punkti)
8. Kas saab sama konto alla mitu ajaveebi luua. (max 1 punkt)
9. RSS võimalus, et õpetaja saaks vood kokku tõmmata. (max 1 punkt)

1. Bravejournal http://bravejournal.com/ (0+1+0+0+1+1+1+0+1=5 punkti)
Erinevate kontodega ei saa siduda. Bravejournal sisaldab tegelikult palju erinevaid teenuseid. Tasuta konto alt saab lisada ainutl 50 pilti. Videot vistutada sai. Keskkond oli suhteliselt keeruline. Kujundust saab küll muuta, kuid väga häirivad olid reklaamid lehel. Märksõnu ja kategooriaid luua ei saa. Segas ka see, et iga kord kui lisasin postitust, oli vaja sisestada ka kood.

2. Edicy http://www.edicy.com/ (0+1+0+0+1+1+2+0+1=6 punkti)
Tegelikult on tegemist kodulehe loomise vahend, aga kuna keskkond on eestikeelne, siis vääris uurimist. Kontot ei saa siduda teiste keskkondadega. Kuigi kõik menüüd on eestikeelsed, on ikkagi tegemist suhteliselt keerulise keskkonnaga, mille loogikaga peab harjuma. Postitusi ei saa kategoriseerida ega jagada grupiga.

3. Weebly http://www.weebly.com/ (0+1+1+0+1+1+2+1+1=8 punkti)
Weebly on Eestis väga hästi tuntud kodulehe loomise keskkond. Katsetasin seal blogi loomist ja täitsa head tulemused tulid. Ajaveebi saab luua kodulehe sisse. Olemas on ka kategoriseerimisvõimalus. Kahjuks ei saanud teha privaatset ajaveebi.

4. Kidblog http://kidblog.org/ (0+3+0+1+1+1+1+1+1=9 punkti)
Spetsiaalselt koolide jaoks loodud keskkond. On näha, et on kasutatud Wordpressi põhja, kuid seda on väga palju lihtsustatud. Klassi ja kontod õpilastele loob õpetaja. Vaikimisi on kõik nähtav ainult sisseloginud kasutajatele. Minu meelest sobib väga hästi algklassidele ja põhikooli algusesse.
5. Thoughts http://www.thoughts.com/ (1+2+0+1+1+1+2+0+1=9 punkti)
Tore, et kontot saab siduda Facebook ja Twitteri kontoga. Kahjuks ei olnud väga lihtsa keskkonnaga ja natuke võttis aega, et loogikast aru saada. Hea oli see, et iga postituse puhul saan ma määrata, kes seda näevad. Seega saab olla minu ajaveebis privaatseid ja avalikke postitusi. Pilte lisada ja vistutada sai. Luua saab ainult ühe ajaveebi. Kujundusi saab ka muuta.

Kokkuvõte
1. Ainult Thoughts lubas kontot siduda mõne teise.
2. Kasutamise lihtsus on alati subjektiivne, aga kõige lihtsama keskkonnana tundus mulle Kidblog.
3. Postituste kategoriseerimine on vajalik, kui postitusi on juba liiga palju. Seda võimaldas ainult Weebly keskkond.
4. Privaatsus on eriti oluline, kui tegemist on asjadega, mis kõigile nähtavad ei peaks olema. Kõige privaatsem oli Kidblog. Tore oli, et Thoughts võimaldas ka iga postituse puhul eraldi määrata, kes seda näeb
5. Piltide lisamisega said kõik keskkonnad hakkama. Bravejournalil oli 50 pildi piirang peal.
6. Vistutamata vist ei saa tänapäeval ükski keskkond hakkama. Kõik said punkti.
7. Kujunduse muutmine ja mallide mitmekesisus. Kõige vähem võimalusi pakkus siin Kidblog.
8. Weebly ja Kidblogi alla saab luua mitu ajaveebi.
9. RSS võimalus, et õpetaja saaks vood kokku tõmmata oli ka kõigil keskkondadel. Kidblogi puhul ei ole see muidugi oluline, sest kõik ajaveebid asuvadki üheskoos.

Toredat katsetamist!

Enne jõule õpilastega arvutiklassis

2010-12-11T20:35:00.004+02:00

Enne jõule tahaks õpilastega ikka midagi teisiti teha, et oleks lõbusam ja mõnusam. Mõned ideed õpetajatele:

1. Üheks suureks varaallikaks on youtube. Sealt on võimalik leida kõike ja õpilaste jaoks on see teine kodu. Miks mitte vaadata näiteks jõulufilme, laulda karaoket või uurida põnevaid katseid.

A Christmas Carol (1935) http://www.youtube.com/watch?v=_Sr2ow_ZH9w

Jingl bells http://www.youtube.com/watch?v=fVJAETved1s

Huvitavad katsed http://www.youtube.com/watch?v=i_f3SkxTWxc

2. Nuputamiseks on veebis ka palju.

Jõulusudoku http://www.akidsmath.com/mathgames/sudoku/sudokuchistmsl.htm

Väga erinevad matemaatikamängud http://www.mathplayground.com/games.html

3. Humanitaarianete õpetajad võiksid kirjutada õpilastega ühe artikli vanasse ajalehte http://www.fodey.com/generators/newspaper/snippet.asp

4. Võõrkeelte õppimisel on tihti üheks raskuseks kuulamine. Miks mitte treenida kuulamisoskust laulusõnade kirjutamisega http://www.lyricstraining.com/index.php

5. Ja tunni võib ju lõpetada kas muusika loomisega http://www.jamstudio.com/Studio/index.htm või lumehelveste virtuaalse meisterdamisega

http://www.explorelearning.com/index.cfm?method=cResource.dspView&ResourceID=47, http://snowflakes.barkleyus.com/

Jõuluootus web 2.0 moodi

2010-12-04T23:22:00.004+02:00

Juba homme on teine advent ja aina rohkem hakkab tuppa pugema piparkoogihõngu ja jõuluootust. Siret Lahemaa tutvustas mulle ühte toredat jõuluootuse kalendrit http://www.wix.com/ktenkely/advent. Kommi see kalender ei jaga, küll on aga iga päeva jaoks üks põnev web 2.0 vahend ära toodud. Linnukese peal klõpsates saab jälle esilehele tagasi. Näiteks tänase päeva alt leiab sellise toreda keskkonna nagu seda on Kerproof http://www.kerpoof.com/, mis võimaldab luua toredaid e-raamatuid. Põnevat uurimist!

ProProfs mängud

2010-11-27T11:18:00.003+02:00

Lund muudkui sajab ja sajab ja sajab ning tahaks olla lihtsalt ja mõnusalt kusagil. Avastasin ühe keskkonna, mis võimaldab lihtsalt luua toredadid ja lihtsaid mänge. Kahjuks ei ole igas mängus võimalik kasutada täpitähti. Tegin iga mängutüübiga ühe katse ka.

Otsiristsõna (Word Search)
Sisse saab trükkida palju sõnu (vältige täpitähti), kuid korraga näitab keskkond ainult kuute sõna. Võetakse ka aega ning siis on kohe näha, kes oli kiireim otsija.

Kuud word search game » word searches

Ristsõna (Crossword)
Kiirelt ja mõnusalt on võimalik luua ristsõna, aga kahjuks tuleb vältida täpitähti.

Värvused crossword puzzle game » make crossword puzzle

Lohistatav pusle (Sliding puzzle)
Pilte on võimalik lisada arvutist või internetist. Tükkide arvu saab määrata.

Klass Taanis sliding puzzle game » create sliding puzzle

Pusle (Jigsaw puzzle)

Õunad jigsaw puzzle game » free online jigsaw puzzles

Poomine (Hangman)
Väga tore mäng, aga vältige jällegi täpitähti.

Arvuti riistvara hangman game » create hangman

Tähed sassis (Word Scramble)
Võib panna ka sõnadele vihjeid. Tähtede koha vahetamiseks tuleb nende peal klõpsata.

Köögiviljad Word Scramble Game » word scramble

Mõistatused (Brain Teaser)
Siia saab lisada igasuguseid küsimusi. Küsimärgil klõpsates, saab teada vastuse. Õnneks saab lisada ka täpitähti.

Mõistatused brain teasers » word brain teaser

Power League

2010-11-20T22:45:00.005+02:00

Sel sügisel kirjutasin oma ajaveebis ühest europrojektist "iTEC" http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/09/itec-projekt.html, mille tulemusel peaksid sündima uued ja põnevad lahendused õpetamiseks. Sel nädalal viisime sama projekti raames läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele, et selgitada välja, kuidas nemad tulevikku näevad. Tulemustega saate tutvuda http://www.powerleague.org.uk/leagues/vote.php?league_id=1218, kui klõpsate View this league. Üllataval kombel hindasid õpilased kõige kõrgemalt "Rahvusvaheliselt jagatavat õppekava". Küllap on nende jaoks oluline see, et nad saaksid tulevikus oma õpinguid jätkata ükskõik kus. Samuti hinnati kõrgelt "Digitaalseid kirjatarbeid", "21. sajandi oskusi" ja "Õpiruumi väljaspool kooli". Kõige vähem hääli said "Digitaalse tehnoloogia puudumine" ja "Arvutiklassid kaovad". Tundub, et õpilaste jaoks on tõesti hirmutav tehnoloogia kadumine. Muidugi ei tulnud nad selle peale, et arvutiklasside kadumine võib tähendada ka seda, et arvutid jõuavad igasse klassiruumi või iga õpilaseni. Selle vastu ei oleks neil kindlasti midagi.

Küsitlust läbi viies hakkasin lähemalt uurima ka keskkonda, kus see oli koostatud. Power League http://www.powerleague.org.uk/ on Futurelab'i poolt loodud keskkond, mis võimaldab läbi viia hääletusi. Igaüks saab luua konto ning nii palju küsitlusi kui soovib. Täpsema juhenid leiate Koolielu portaalist http://koolielu.ee/pg/tools/read/64975. Võimalusi, kuidas Power League keskkonda koolis ära kasutada on palju. Seda võib kasutada näiteks diskussioonide läbiviimisel ning rühmatöö arendamisel. Õpetaja või õpilased ise on loonud ühe küsitluse e liiga ning hiljem otsustab arvuti ise, millised komponendid hääletusele tulevad. Näiteks võib arutleda selle üle, milline raamatutegelane on arukam või milline ajaloosündmus mõjutas Eestit rohkem. Küsitlusele saab lisada ka pilte ja linke lisamaterjalidele. Ainsaks puuduseks oli minu meelest see, et tavakasutaja ei saa luua sellist liigat, mida sisselogimata kasutada saaks. Õpilaste jaoks on alati tüütu, kui nad peavad kuhugi konto looma. Kellel on aga huvi, siis nende jaoks lõin ma proovimiseks 2 liigat (parool: tiiger):

Kevadlilled www.powerleague.org.uk/league/1242
Web 2.0 vahendid www.powerleague.org.uk/league/1225

Taani kooli külastamine

2010-11-12T11:19:00.009+02:00

3 aastat tagasi eTwinningu projekti "Climate Change Project" alustades ei osanud ma ette näha, et veebipõhisest koostööst võib saada ka reaalne koostöö. Selgus, et tehtud projektitöö oli nii palju väärt, et NordPlusi rahadega said Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased külastada Sondervangskolenit Taanis. Sondervangskolen asub väikeses Taani linnakeses Hammel.

Muude projektitegevuste kõrval vestlesin ka Signe Sloth'iga Taani koolist. Eelkõige huvitas mind muidugi IKT. Sondervangskolenis õpib 730 õpilast 0.-9. klassini. 0. klass on eelkool ja valmistab õpilasi ette kooliks. Peale 9. klassi võib jääda kooli ka 10. aastaks, kui õpilane ei suuda otsustada, mida ta edasi teha tahaks. Arvutitega on koolis päris head lood. Arvuteid on üks kahe õpilase kohta. See tähendab, et enamikes klassides on arvutid olemas. Enamasti on need arvutid pandud seina äärde. Seal samas on õpilase laud ja riiul asjade jaoks.

Osa arvutitest on toodud koridori, kuhu õpetaja võib õpilasi saata mingeid töid tegema. Uurisin ka erinevate õpiprogrammide kohta. Midagi erilist Signe ei osanud nimetada. Nende kool pidi tegema koostööd Microsoftiga ning seetõttu on neil laialt kasutuses MS Office.

Alates 7. klassist on õpilastel võimalik saada oma käsutusse väike sülearvuti, et toetada õpinguid. See juhtub aga sel juhul, kui klassijuhataja on sellega nõus. On õpetajaid, kes kasutavad palju IKT ja neid, kes pooldavad traditsioonilist lähenemist. Ometi kasutavad ka traditsioonilise lähenemisega õpetajad puutetahvleid, mis on olemas peaaegu igas klassis. IKTd eraldi õppeainena tunniplaanis ei ole, seda integreeritakse aineõpetusse. Koolis töötab üks tehniline spetsialist ja haridustehnoloog. Tundide arv ühel õpetajal aastas on 1692 tundi, kuid see sisaldab näiteks eraldi tundidena ka klassijuhatajatööd, vanematega suhtlemist, õppekäike, konsultatsioone jne. Kui noor õpetaja kooli tuleb, siis õpetab ta reeglina 4 erinevat õppeainet, hiljem võib ta jääda 3 aine juurde. Signe ise õpetab taani keelt, kehalist kasvatust, muusikat ja kokandust. Koolipäev algab kell kaheksa ja tunnid kestavad 45 min. Enne kooli ja vahetundide ajal kogunevad õpetajad õpetajate tuppa kohvi jooma ja elu-olu üle arutlema.

Väga põnev on näha koole teistes riikides ja tõdeda, et me võime end täiesti konkurentsivõimeliseks pidada.

Ettekanne Tartus ja Pärnus Tiigrihüppe SA infopäeval

2010-10-31T22:59:00.001+02:00

Ettekanne Harjumaa koolijuhtidele

2010-10-24T19:17:00.001+03:00

Creative Commons litsentsid

2010-10-17T11:40:00.002+03:00

Järgnev ettekanne annab ülevaate, kuidas kasutada erinevaid Creative Commonsi litsentse.

Mis asi on sotsiaalne meedia?

2010-10-05T14:03:00.005+03:00

Sotsiaalne meedia on meedia, mis on mõeldud sotsiaalseks mõjutamiseks kasutades kättesaadavaid ja mõõdetavaid avaldamise tehnikaid (Wikipedia).

Meedia interaktiivsed vormid, mis lubavad kasutajatele vastastikust mõjutamist ja avaldamist, üldiselt internetis (Wiktionary).

Ükskõik milline veebileht või veebiteenus, mis kasutab "sotsiaalset" või "web 2.0" filosoofiat. Siin on mõeldud ajaveebe, sotsiaalseid võrgustikke, sotsiaalseid uudiseid, wikisid jne (webtrends.about.com).

Sotsiaalne meedia on ükskõik milline veebipõhine publikatsioon või kohalolek, mis lubab lõppkasutajaid haarata mitmesuunalisse vestlusse veebilehel antud või sellega seotud teemadel (onlinematters.com).

Sotsiaalse meedia definitsioone on palju ja eks igaüks võib valida endale sobiva. Sotsiaalse meediaga käib kaasas ka terve hulk igasuguseid erinevaid keskkondi. Panin kirja need, mida mina kasutan:

suhtlemiseks (Blogger, WordPress, Facebook, Orkut, Netvibes, Skype, Msn)
koostööks (PBworks, Wikispaces, Delicious, GoogleDocs)
multimeediaga tegelemiseks (Flickr, PicasaWeb, Fotki, Vimeo, YouTube, Scribd, SlideShare, SlideBoom)

Ja tegelikult on muidugi neid keskkondi, mida ma kasutan, palju rohkem. Et leida sellel ajahetkel sobivaimat on vaja päris palju katsetada ja kontosid luua.

Lõpetuseks üks mõtlemapanev kalkulaator, mis näitab, kui palju selle aja jooksul, millal lehekülg avati, on juhtunud.

100 parimat õpetamisvahendit

2010-10-03T17:53:00.003+03:00

Kuidas valida parimaid programme ja tööriistu oma tööks. Selge on see, et valik on väga suur ja üksi otsustada on raske. Juba neljandat aastat koostab Centre for Learning & Performance Technologies Inglismaalt parimate vahendite top 100 http://c4lpt.co.uk/recommended/top100-2010.html. Iga õpetaja, õppejõud, koolitaja jne võib anda oma panuse loetellu logides sisse näiteks Facebook'i või Google kontoga. Oma arvamust võib jagada kuni 17. oktoobrini. Mina panin oma lemmikud juba kirja. Väga huvitav on jälgida, kuidas läbi aastate on lemmikud muutunud. Vahendid on muutunud aina sotsiaalsemaks ja veebipõhisemaks.

2007

Firefox
Delicious
Google Search
Skype
Power Point

2008

Delicious
Firefox
Google Reader
skype
Wordpress

2009

Twitter
Delicious
YouTube
Google Reader
Google Docs

2010 (3.10)

Twitter
YouTube
GoogleDocs
Delicious
Slideshare

Andke ka oma panus loetellu.

E-kursus "Digipildid koolielus"

2010-09-26T18:35:00.003+03:00

Tiigrihüppe Sihtasutus on ikka pakkunud õpetajatele välja erinevaid tasuta koolitusi. E-koolitusi on aga olnud väga vähe. Samas pakub uus Koolielu portaal võimalusi just sedalaadseks õppimiseks. Eelmisel õppeaastal said huvilised osaleda õppimisüritustel, mis olidki oma loomult väikesed e-kursused. Sel õppeaastal õppimisüritused jätkuvad, kuid neile lisanduvad ka e-kursused http://koolielu.ee/pg/info/readnews/50281.

Esimeseks e-kursuseks on "Digipildid koolielus". Digipilte kasutatkse õppetöös päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini digipilte oma töösse integreerida.

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole fotograafiaga väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada lihtsat digifotoaparaati ja internetiühendusega arvutit.

Kursuse maht: 24 tundi (6 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Eesmärgid:

Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega pilditöötluses.
Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkond fotode avaldamiseks (Flickr), töötlemiseks (Picnik) ning pildiseeriate loomiseks.
Tutvuda autoriõigustega.

Kursuse sisu:
1. nädal (4.-10.10.2010): virtuaalse näituse külastamine, tutvumine riistvaraga, enda fotoaparaadi kirjeldamine
2. nädal (11.-17.10.2010): pildistamise põhitõed, Flickr keskkond
3. nädal (18.-24.10.2010): olulised mõiste pilditöötluses, Picnik keskkond
4. nädal (25.-31.10.2010): autoriõigused, CC litsentsid, pildiseeriad
5. nädal (1.-7.11.2010): erinevad fotode jagamise ja töötlemise keskkonnad
6. nädal (8.-14.11.2010): kokkuvõtete tegemine

Kes on huvitatud kursusel osalemisest, leiab selle Koolielu portaalist Kogukondade alt. Kursus algab 4. oktoobril, registreerumine kuni 3. oktoobrini. Registreerumiseks tuleb logida Koolielu portaali sisse ja valida Kogukonnad. Kogukonnale "E-kursus "Digipildid koolielus"" tuleb esitada liitumistaotlus.

"iTEC" projekt

2010-09-17T13:34:00.025+03:00

Europrojekt on sõna, mis võib mõjuda nii innustavalt kui ka hirmutavalt. Erinevad nägemused ja kogemused tekitavad juba eelhäälestuse. Kui rääkida haridusest, siis ühe esimese organisatsioonina, mis tegeleb haridusele suunatud projektidega, meenub European Schoolnet http://www.eun.org/web/guest/home. European Schoolnet on organisatsioon, mis ühendab 31 haridusministeeriumit üle Euroopa. Läbi erinevate projektide on jõudnud paljud IKT-alased uuendused erinevatesse riikidesse ja koolidesse. Eestis on näiteks päris tuttav eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas projekt http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Sellel sügisel on European Schoolnet'il algatamas laiahaardeline 4-aastane projekti "iTEC" http://itec.eun.org/. Partneriteks on valitud 14 haridusministeeriumit üle Euroopa, juhtivad IKT müüjad, teadlased, tarkvara arendajad, koolitajad ja eksperdid. Projekti põhieesmärk on arendada erinevaid stsenaariume tuleviku klassiruumi jaoks ning neid siis väga suures ulatuses (üle 1000 klassiruumi Euroopas) katsetada. Projektiga tegelevad 11 erinevat töögruppi.

Esimene töögrupp tegeleb projekti haldamise ja juhtimisega. Juhiks on siin European Schoolnet. Päris keeruline võib olla juhtida nii suurt projekti nii paljude partneritega.

Teine töögrupp on tegelikult võtmegrupp, sest nemad peavad välja töötama erinevad pedagoogilised stsenaariumid, mida koolides katsetama hakata. Stsenaarium tähendab siin tegevuse kirjeldust, kuidas kasutada mõnda uut vahendit või meetodit. Töögruppi juhib Tulevikulabor Inglismaalt http://www.futurelab.org.uk/. 2010.aasta detsembriks peaksid välja 8-10 esimest stsenaariumit.

Pärast stsenaariumite väljatöötamist analüüsib kolmas töögrupp (Aalto Ülikool http://www.aalto.fi/en/) neid ning hakkab välja töötama prototüüpe, mida oleks võimalik katsetada väikese grupi õpetajate peal. Eelpilooti planeeritakse 12 riigis umbes 30 õpetajaga 2011.aasta jaanuaris ja veebruaris. Prototüübi katsetamise puhul võib olla tegemist ka lihtsalt vestlusega, kus õpetajatel palutakse tagasisidet, kas üks või teine stsenaarium on rakendatav kooliellu.

Laiahaardelise piloodi läbiviimise ülesanne on neljandal töögrupil (European Schoolnet). Mõte on haarata üle 1000 klassi 12 riigis. Katsetamine toimub viies faasis ja igas riigis on olemas nii pedagoogiline kui ka tehniline nõustaja, kes toetavad õpetajaid ning korraldavad vajadusel koolitusi. Eriliselt tahetakse tähelepanu pöörata matemaatikale ja loodusteadustele ning õpilastele alates 14 eluaastast. See tähendab Eestis umbes 7. või 8. klassi. 2011.aasta mais valitakse välja koolid ja õpetajad, kes hakkavad uusi stsenaariume katsetama. Terve suvi on neil aega asja uurida ja juba septembris-oktoobris saab kõike katsetama hakata.

Väga suur töö tuleb ära teha viiendal töögrupil, kelle ülesandeks on koolis läbiviidud pilootide hindamine. Alguses uurib töögrupp IKT olukorda erinevates riikides ning korjab kogu projekti käigus kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid. Õpetajad täidavad küsitlusi, annavad intervjuusid, osasid tunde filmitakse jne. Selle raske ülesande on enda peale võtnud Manchesteri Metropolitani Ülikool http://www.mmu.ac.uk/.

Kuues töögrupp tegeleb koolituse ja toetuskeskkonna loomisega. Selle töögrupi abil saavad stsenaariumid endale tehnilise pesa. Eriline tähelepanu on pööratud rahvuslike koordinaatorite koolitamisele, mis toimub 2011.aasta aprillis. Eestil on siin võimalus koordineerida help deski tööd alates 2011.aasta augustist. Töörühma juhib UNI*c Taanist http://www.uni-c.dk/generelt/english/index.html.

Seitsmes kuni kümnes töörühm tegeleb tehniliste lahenduste väljatöötamise ja arendamisega. Luuakse erinevaid vidinaid ja rakendusi, mis põhinevad loodud stsenaariumitel. Nende töörühmadega on seotud paljud ülikoolid ja uurimisasutused: Knowledge Markets Consulting, Boltoni Ülikool http://www.bolton.ac.uk/, Leuveni Katoliiklik Ülikool http://www.kuleuven.be/ ja Vigo Ülikool http://www.uvigo.es/.

Viimase, 11 töögrupi ülesanne on levitada edukaid stsenaariumeid ja näiteid. Oluline on, et kõik huvigrupid saaksid aimu, millega tegeldakse ja millised on tulemused.

Eesti õpetajad ja koolid on kutsutud aktiivselt osalema "iTEC" projektis. Eestis koordineerivad seda projekti Martin Sillaots ja mina (Ingrid Maadvere). Kui kellelgi tekkis huvi kaasa lüüa, andke endast märku. Kindlasti on tegemist tõelise väljakutsega ja võimalusega areneda koos erinevate Euroopa koolidega.

Abiks õppimisürituste korraldajatele

2010-09-07T17:24:00.009+03:00

Õppeaastal 2009/2010 toimusid Tiigrihüppe SA portaalis Koolielu http://www.koolielu.ee/ virtuaalsed õppimisüritused, kus igal veerandil sai õppida midagi uut ja huvitavat. Sel õppeaastal on samuti planeeritud õppimisüritusi, kuid korraldada võivad neid kõik soovijad, kes tahavad end koolitajana proovile panna. Kuidas seda aga teha nii, et kasu ja abi oleks kõigile.

Alustuseks tuleks välja mõelda teema, milles õppimisüritust korraldada. See võiks olla mingi valdkond, milles õpetaja tunneb enda kindlalt ja on valmis teisigi juhendama. Näiteks võib see olla mõne programmi õpetamine või mõne meetodi selgitamine. Kui teema selge, siis oleks hea mõelda välja ka kõlav pealkiri, mis osalisi meelitaks. Hea oleks täpselt läbi mõelda ka sihtrühm, kellele koolitus on mõeldud.

Nii nagu igal õppimisel on eesmärgid, on ka õppimisüritusel eesmärgid. Need tuleb enda jaoks sõnastada lähtudes sihtgrupist, kellele koolitus on mõeldud. Õpieesmärke lugedest saavad ka koolitatavad täpsemalt aru, mida õppimisüritusel õpitakse ja tehakse.

Näide õpieesmärkidest:
Õppimisürituse "Õppematerjalide helindamine" käigus õpitakse:

kasutama erinevaid helisalvestusprogramme (MyPodcast, Audacity)
lisama heli esitlustele Voicethread'i keskkonnas
kasutama erinevaid ekraanisalvestusprogramme (Screenjelly, Screentoaster, CamStudio)

Kui eesmärgid paigas, siis võib hakata juba täpsemat kava välja mõtlema.

Näide kavast:
Õppimisürituse "Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning" kava:
1. nädal
Tutvumine erinevate eTwinningu projektidega.
Osalemine virtuaalselt eTwinningu aastakonverentsil Sevillas.
Registreerumine portaali
2. nädal
Kontaktide otsmine ja lisamine.
Projektiidee väljamõtlemine.
Projektiidee sisestamine foorumisse.
3. nädal
Projekti loomine.

Kõige rohkem aega võib võtta erinevate õppematerjalide loomine. Samas võib olla tegemist õppimisüritusega, kus spetsiaalselt loodud õppematerjale polegi vaja teha. Juhendeid erinevate veebikeskkondade kasutamise kohta võib leida Koolielu portaalist Töövahendite alt http://koolielu.ee/pg/tools/index. Kui koolitaja loob ise õppematerjale, saab ta need vajadusel üles laadida Koolielu kogukonda.

Nüüd olekski aeg luua Koolielu portaali uus kogukond, mille pealkirjaks on õppimisürituse pealkiri. Kogukonna kirjeldusse on hea lisada juba ka kursuse eesmärgid, et need kohe kõigile nähtavad oleks. Edasi saab juba kogukonnas toimetama hakata ning vajalikke asju vajalikesse kohtadesse panna. Kindlasti peaks kuhugi panema üles ka õpijuhise. Mina lisasin selle Teadetetahvlile, et see kõigile kohe silma jääks.

Näide õpijuhisest
Õpijuhis "Õppematerjalide helindamine"
1. Vaadake esitlust "Õppmaterjalide helindamine" (kogukonna lehed).
2. Osalege arutelus "Ajurünnak - milliseid materjale helindada".
3. Tutvuge videoõpetustega: helifailide loomine, Voicethread, ekraanivideote loomine (kogukonna lehed).
4. Katsetage mõnda vahendit.
5. Lisage omapoolne kommentaar Arutellu vastava vahendi juurde.
Lisage soovi korral õppimisüritusele sisu (lehti, faile, arutelu teemasid).

Iga veebipõhise õppimise juures on oluline läbi mõelda ka see, kuidas saavad koolitatavad tagasisidet oma tegevusele. Kas teeb seda koolitaja või kaasõppurid. Selleks on hea kasutada kommenteerimist ja Arutelu.

Kui kõik siiamaani valmis, tuleks õppimisüritus veel ametlikult registeerida, et selle toimumisest teisi teavitada. Selleks kirjutage e-kiri Kristi Kasper-Semidorile kristi@tiigrihype.ee. Kiri peaks sisaldama järgnevat:

Õppimisürituse pealkiri
Koolitaja/koolitajate nimi/nimed
Õppimisürituse toimumise aeg
Sihtrühm
Eesmärgid
Kava

Õppimisüritus on just midagi sellist, millega võiksid alustada õpetajad, kes on huvitatud e-kursuste läbiviimisest. Kogemusi saab sealt palju ja häid ideid samuti. Jõudu ja pealehakkamist kõigile.

Uuel õppeaastal teadlikult toituma

2010-09-05T17:44:00.003+03:00

Õpetajate jaoks algab uus aasta ikka tavaliselt 1. septembriga ja sellega seoses antakse endale ka õppeaastaks lubadusi hakata sportima, itaalia keelt õppima, tervislikult toituma jne. Kõigi nende lubaduste täitmiseks on olemas ka hulk veebilehti, mis võimaldavad jälgida oma tulemusi ning leida motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Järgnevalt natuke aga tervislikust toitumisest ja selle jälgimisest.

Õpetajatele on vast tuttav veebileht Ampser http://www.ampser.ee/, mis on mõeldud koolinoortele ja propageerib tervislikku toitumist. Tarmo Kull tutvustas mulle aga ühte toredadat eestikeelset veebilehte, mis võimaldab veelgi teadlikumalt jälgida oma toitumist. Tegemist on Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud toitumisprogrammiga, mis asub aadressil http://tap.nutridata.ee/. Selleks et keskkonda aktiivselt kasutama hakata oleks kõigepealt vaja luua konto. Sisselogides avaneb kasutajale juba hulk võimalusi. Mina alustasin toitumispäevikust ja sisestasin huvi pärast oma eilse ja tänase menüü. Päris kõiki toiduaineid küll loetelus ei olnud, kuid olulisemad olid olemas. Pärast sisestamist klõpsasin nupule Arvuta päevamenüü ja sain täieliku ülevaate, mida ja kui palju ma olin tarbinud koos soovitustega, mida ma võiksin homme süüa, et saada kätte puudolevaid vitamiine, mineraalaineid jne.

Ja kõige sellega alles asi algab. Edasi saab koostada oma menüüsid, lisada oma retsepte, et hiljem oleks kergem arvutusi teha, arvutada kehamassiindeksit ja energiakulu. Ma usun, et antud keskkonnast on kasu nii õpetajatel kui ka õpilastel, sest kõik me tahame ju olla tervemad ja targemad.

Ettekanne Õpetajate Majas IKT seminaril

2010-08-25T22:57:00.001+03:00

Ettekanne klassiõpetajatele

2010-08-23T22:49:00.001+03:00

Pärast puhkust

2010-08-11T09:52:00.002+03:00

Sellel suvel on puhkus olnud eriti soe ja pikk ning küllalt raske on ennast jälle arvutilainele häälestada. Ikka tundub, et päike, mets ja marjad on olulisemad. Et innustust saada, olen alustuseks lugenud teiste blogisid. Järgnevalt mõned lingid, kust saada haridustehnoloogilist või ITalast infot:

http://www.digitark.ee/
http://iktkeeleope.blogspot.com/
http://cyrustech.blogspot.com/
http://www.freetech4teachers.com/
http://thecleversheep.blogspot.com/
http://sharpjacqui.blogspot.com/
http://doug-johnson.squarespace.com/
http://janeknight.typepad.com/pick/
http://larryferlazzo.edublogs.org/
http://ictucan.blogspot.com/
http://edorigami.edublogs.org/

IKT uues gümnaasiumi riiklikus õppekavas

2010-06-11T21:54:00.003+03:00

Üldosa - gümnaasium

· kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;

· õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat;

· kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas

nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

· õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas;

· tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja – vahendeid;

· tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis.

Läbiv teema „Teabekeskkond“

· tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale;

· leiab sobivat teavet;

· omab tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist;

· arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“

· omandab teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

· mõistab tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;

· mõistab ja hindab kriitiliselt tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;

· kasutab IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

· Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.

Keel ja kirjandus

· hindab kriitiliselt allikaid;

· hangib eri allikatest teavet ja kasutab seda kriitiliselt;

· eri liiki tekstide koostamine.

Eesti keel

· oskab valida suhtluskanalit;

· valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

· Keeleteadlikkuse ning praktilise keeleoskuse arendamine valmistab õpilast ette toimima nüüdisaegse infoühiskonna tegusa liikmena.

II kursus „Meedia ja mõjutamine“

· tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni;

· on-line-väljaanded;

· suhtlus internetiportaalides.

III kursus „Teksti keel ja stiil“

· valib sobiva suhtluskanali;

· võrgusuhtluse keelevalikud;

· tööde vormistamine.

IV kursus „Praktiline eesti keel I“

· tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides;

· oskab kasutada elektroonilisi sõnaraamatuid;

· e-kiri.

V kursus „Praktiline eesti keel II“

· annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;

· suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha;

· on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;

· veebitekstide koostamine: blogi, podcast.

VI kursus „Praktiline eesti keel III“

· suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati;

· kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;

· tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine;

· teadusteksti koostamine ja vormistamine;

· teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Kirjandus

· analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ja infoallikaid;

· kättesaadavad on kirjanduse õppimisel vajalikud interaktiivsed õpikeskkonnad ning võrguväljaanded.

V kursus „Uuem kirjandus“

· kirjanike veebipäevikud;

· küberkirjandus;

· kirjandus ja elektrooniline meedia;

· süvendab oskust kasutada erinevaid teabevahendeid ja kujundab kriitilist suhtumist internetiallikatesse;

· esseistikat või kirjanduskriitikat lugedes, seda kirjandusteose analüüsil kasutades kasvab oskus korrektselt tsiteerida ja refereerida, kujuneb arusaam autoriõigusest ning plagiaadist.

Võõrkeeled

· materjali otsimine internetist;

· aineülesed rahvusvahelised projektid;

· teabekeskkond: infootsing ja –vahetus;

· keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;

· loovtööd (blogi);

· referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

· projektitööd (filmid, veebilehed).

Matemaatika

· IKT võimaluste kasutamine;

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· õpilast suunatakse kasutama IKT-d elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades;

· seaduspärasusi avastades kasutatakse mitmesugust õpitarkvara;

· kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti arvestusega vähemalt üks arvuti viie õpilase kohta.

Kitsas matemaatika

· kasutab matemaatikat õppides arvutiprogramme;

· kasutab matemaatikat õppides ning andmeid otsides ja töödeldes IKT vahendeid.

IV kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestikku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga.

V kursus „Funktsioonid 1“

· skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (käsitsi ning arvutil).

Lai matemaatika

· kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kasutab arvutit ning vastavat tarkvara.

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“

· kasutab arvutialgebra programmi determinante arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades.

III kursus „Võrratused, Trigonomeetria I“

· kasutab arvutit, lahendades võrratusi ja võrratusesüsteeme.

VI kursus „Tõenäosus ja statistika“

· kogub andmestiku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega;

· andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).

VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“

· uurib ning kirjeldab arvutiga funktsioone.

XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“

· kasutab tasku- ja personaalarvutit ülesannete lahendamisel.

Valikkursus „Planimeetria II. Hulknurkade ja ringide geomeetria“

· oskab loovalt kasutada õpitud meetodeid sünteetilise geomeetria (tõestus) ülesandeid lahendades ning teha korrektseid lihtsamaid jooniseid sirkli ja joonlauaga ja/või arvutiga.

Loodusained

· Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme, teha põhjendatud otsuseid neid lahendades, järgides loodusteaduslikku meetodit ning kasutades teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest, väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning loodusressursside säästvat kasutamist.

· oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnalisel, numbrilisel või sümbolite tasandil, oskab hinnata neid kriitiliselt ning väärtustada nii isiku kui ka ühiskonna tasandil;

· õpipädevuse kujunemisel on suur roll IKT-põhistel keskkondadel, mis on tihti õpilastele relevantsemad kui koolitund.

Bioloogia

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

I kursus

· loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga;

· seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

II kursus

· hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

III kursus

· molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga;

· geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga;

· bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga;

· päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.

IV kursus

· olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga;

· ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega).

Geograafia

· leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;

· Geograafiaõppes on olulise tähtsusega geoinfosüsteemid (GIS), mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja töökohtadel nüüdisajal üha suureneb.

I kursus „Rahvastik ja majandus“

· toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks;

· ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.

II kursus „Maa kui süsteem“

· Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

Keemia

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme;

· õppimise kõigis etappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.

I kursus „Orgaanilised ühendid ja nende omadused“

· süsivesinike molekulide struktuuri uurimine ning võrdlemine molekulimudelite ja/või arvutiprogrammiga.

Füüsika

· arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast;

· kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning IKT vahendid.

I kursus „Füüsikalise looduskäsitluse alused“

· tutvumine Newtoni seaduste olemusega (jõu ja massi varieerimine kindla keha korral) demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine erinevate liikumise üldmudelitega demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

· tutvumine relativistliku füüsika olemusega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni.

II kursus „Mehaanika“

· tutvumine visatud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· keha kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· tutvumine planeetide liikumise seaduspärasustega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

· matemaatilise pendli ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivse õppevideo vahendusel;

· tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehaanikas demokatse või arvutisimulatsiooni abil.

III kursus „Elektromagnetism“

· elektrostaatika seaduspärasuste praktiline uurimine kahe elektripendli (niidi otsas rippuva elektriseeritud fooliumsilindri) abil või sama uuringu arvutisimulatsioon;

· kahe juhtme magnetilise vastastikmõju uurimine demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

· tutvumine kondensaatorite ja induktiivpoolide talitluse ning rakendustega demokatsete või arvutisimulatsioonide abil;

· ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine laseriga, pilu laiuse ja difraktsioonipildi laiuse pöördvõrdelisuse kindlakstegemine kas praktilise töö käigus või arvutimudeli abil.

IV kursus „Energia“

· vooluringide talitluse uurimine vastavate arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine trafode ja võnkeringide talitluse ning rakendustega demokatse või arvutimudeli abil;

· tutvumine elektromagnetismi rakendustega interaktiivse õppevideo abil;

· tutvumine soojusnähtustega arvutimudeli abil;

· tutvumine termodünaamika printsiipidega arvutimudeli abil;

· tutvumine energeetika alustega interaktiivse õppevideo abil.

V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“

· tutvumine aine faaside ja faasisiiretega arvutimudeli abil;

· tutvumine aatomimudelite ja kvantmehaanika alustega arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine radioaktiivsuse, ioniseerivate kiirguste ja kiirguskaitse temaatikaga arvutisimulatsioonide abil;

· tutvumine Päikesesüsteemi ja universumi ehitusega arvutisimulatsioonide vahendusel.

Valikkursus „Rakendusbioloogia“

· arendab loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust;

· kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

· kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi;

· geenitehnoloogilistest meetoditest ülevaate saamine praktilise töö või arvutimudelitega;

· geenitehnoloogiline uurimuslik töö arvutikeskkonnas;

· töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks.

Valikkursus „Geoinformaatika“

· tutvumine erinevate kaardiserveritega;

· tutvumine vektor- ja rasterandmetega erinevate tarkvarade abil, andmete allalaadimine;

· rist- ja geograafiliste koordinaatide määramine, et mõista nende kasutamist GISis;

· erinevate GISi analüüside tegemine koostatud kaartide põhjal.

Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused“

· teemakohase lühikokkuvõtte koostamine internetist jm teabeallikatest leitud materjali põhjal.

Valikkursus „Elementide keemia“

· ainete struktuuri uurimine ja võrdlemine molekulmudelite või arvutiprogrammide järgi.

Valikkursus „Füüsika ja tehnika“

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· virtuaalselt tehtavad uurimuslikud tööd;

· loovust arendavad tegevused: plakati koostamine, arvutipresentatsioonide koostamine;

· kursusega seonduva info otsimine.

Valikkursus „Teistsugune füüsika“

· vajaliku info leidmine veebist;

· teadmiste kinnistamine interaktiivsete õppevideote ja arvutisimulatsioonide abil;

· arvutipresentatsioonide koostamine,

· virtuaalsete uurimuslike tööde tegemiseks peab õpilastel olema võimalus kasutada veebi lülitatud ja vastava tarkvaraga arvuteid.

Valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“

· arendatakse loovust (plakatid ja slaidiprogrammid);

· otsitakse loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, sh elektroonilistest;

· internetis on kättesaadavad lisalugemiseks mõeldud õppematerjalid.

Valikkursus „Mehhatroonika ja robootika“

· oskab programmeerida mikrokontrollerit vähemalt ühes programmeerimiskeeles;

· info otsimine elektroonilistest allikatest (k.a temaatilised foorumid, näidisprojektid ja videomaterjal);

· praktiliseks õppetööks on vaja arvutit ja mehhatroonika/robootika õppekomplekti, mis sisaldab nüüdisaegset programmeeritavat mikrokontrollerit, sensoorikat ja täitursüsteeme;

· Soovitatav tarkvara: mikrokontrolleri programmeerimise IDE, elektroonikaskeemide koostamise tarkvara, CAD-süsteem, esitlemise tarkvara.

Valikkursus „3D-modelleerimine“

· 3D-modelleerimistarkvara kasutamine toote loomiseks;

· arvuti teel juhitava CNC ehk arvprogrammjuhtimisega freespingi seadistamise algtõdede ning selle juhttarkvara kasutusoskuse omandamine;

· on omandanud ülevaate põhilistest 3D-tarkvaraprogrammidest ning oskab ühte neist praktiliselt kasutada toote modelleerimiseks;

· disaini ja tooteprotsessi dokumenteerimine (tekst, fotod, video);

· esitluse koostamine disaini ja tooteprotsessist õppija valitud web 2.0 keskkonnas (nt blogi, wiki);

· arvutid (arvutiklassi), mis võimaldavad 3D-modelleerimistarkvara kasutamise.

Valikkursus „Joonestamine“

· omandatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus;

· on omandanud ülevaate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest esitusvõimalustest, sh infotehnoloogilistest vahenditest;

· oskab kriitiliselt hinnata tarkvaravahendite sobivust joonestamiseks;

· kasutab joonestamist õppides ja probleeme lahendades otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

· ruumigeomeetriliste probleemide graafiline lahendamine koolis (kodus) ja arvutipõhises õpikeskkonnas;

· praktilised, sh uurimuslikud tööd klassis (kodus) ja arvutikeskkonnas;

· dilemmaprobleemide lahendamise rühmatöö arvutikeskkonnas.

Valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“

Valikkursus „Rakenduste loomine ja programmeerimise alused“

Sotsiaalained

· oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel;

· kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

Ajalugu

· tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid;

· ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet;

· referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine,

· IKT vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

VI kursus „Lähiajalugu III – 20.sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“

· teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti ja internet;

· referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades;

Ühiskonnaõpetus

· hangib eesmärgipäraselt ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust;

· õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms.

I kursus

· oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada;

· vormistab nõuetekohaseid dokumente;

· e-valimised.

II kursus

· väärtustab autoriõigust;

· viitamisreeglitega tutvumine;

· infootsing teabeallikatest (sh riigiportaalist www.eesti.ee) ja andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades.

Valikkursus „Inimene ja õigus“

· väärtustab ja arvestab autoriõigusi;

· referaadid, PowerPoint esitlused;

· on arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt.

Valikkursus „Globaliseeruv maailm“

· õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste portaalide õppematerjale;

· mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks tundmaõppimiseks kasutada Google Earth’i, veebis olevaid pildipankade materjale jne.

Kunstiained

· tähtsustub teabekeskkonna kasutamise reegleid ja järgib intellektuaalse omandi kaitset.

Muusika

· teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid;

· oskab leida muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest;

· oskab koostada referaate, kirjutada esseesid, kontserdiarvustusi, uurimistöid muusikast, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi;

· on tutvunud autorikaitse seadustega ning teadvustab intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

· õppekäigud (sh virtuaalsed);

· muusikalises omaloomingus innustatakse õpilasi looma kasutades traditsioonilisi kui ka erinevaid multimeedia vahendeid;

· internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm;

· kool võimaldab fonoteegi (CD-d, DVD-d, VHS-d) kasutamise.

Kunst

· virtuaalse meediakeskkonna käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil;

· tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika);

· kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, virtuaalkeskkond;

· rakendatakse praktilises loomingulises tegevuses nii traditsioonilisi kunstitehnikaid ja -vahendeid kui ka nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õppematerjale ning -vahendeid (joonistamine, maal, kollaaž, ruumilised seaded, digitaalpildid, video, performance jne);

· projektsioonitehnika, vähemalt üks internetiühendusega arvutitöökoht iga 5 õpilase kohta, printimis- ja skannimisvõimalus, vähemalt üks foto- ja videokaamera;

· õpilane võib aktiivselt osaleda hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio).

I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

· oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne);

· projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad”

· fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele;

· kunstimeediumide paljus: maalikunst, installatsioon, fotokunst videokunst, performance, kunst linnaruumis, interaktiivne meediakunst, netikunst.

· inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastiku-arhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne;

· erinevad suhtluskeskkonnad;

· väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis;

· autoriõiguste probleemistik.

Kehaline kasvatus

· õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusündmustega;

· kehaliste võimete näitajaid puudutavate materjalide kogumise, analüüsimise, võrdlemise ja järelduste tegemisega, et selle kaudu leida õpilase arenguks sobivaid nüüdisaegseid lahendusi ja vahendeid.

Usundiõpetus

Riigikaitse

Majandus-ja ettevõtlusõpe

Karjääriõpetus

Uurimistöö alused

Ettekanne Tartu Raatuse ja Miina Härma Gümnaasiumi õpetajatele

2010-06-07T22:14:00.004+03:00

Pilt õpetajatest, kes olid kuulama tulnud. Milline IKT keskkond neil kõige rohkem hingel on?