pühapäev, 24. november 2013

Uut moodi õppima (4. nädal)

Sel nädalal oli 1. trimestri lõpp ja seetõttu võtsime asju natuke rahulikumalt. Õpilased said valida, kas nad töötavad rühmades või siis tavapäraselt. Ainult neli tüdrukut tahtsid tavapäraselt õppida. Nendele ütlesin mina igast tunnis, mida nad teevad. Väga mugav see õpetaja jaoks ei ole, sest raske on asju hallata.

Ülesandeid oli seekord vähem ning kõigega tuldi toime. Nädala lõpus tegin pika tagasiside küsimustiku, et teada, kuidas edasi minna. Ainult kaks õpilast ei taha grupis õppida. Samas kirjutas üks neist, et grupis õppides saavad asjad parmini selgeks. Ma arvan, et pigem ootavad nad natuke rangemaid reegleid. Arvati, et igal nädalal võiks olla arvutiga seotud loovülesandeid ja vähem võiks töövihikust asju teha. Mõnel õpilasel oli  ka mure, kuidas asjad selgeks saavad.

Järgmisel nädalal otsustasin, et tahan näha, kuidas nad oma tööd kavandavad ning rollide jagamist rühmas.

pühapäev, 17. november 2013

Uut moodi õppima (3. nädal)

Tegelikult olin ma valmis selleks, et on tulemas tagasilöögid ja need tuldki. Huvitav, et rühmad ei olnud ülesandeid kätte saanud enne esmaspäeva, kuigi jagasin neid juba neljapäeval. Kuna süsteem oli juba selge, siis seekord pidin ma juba esmaspäeval kontrollimisega pihta hakkama, sest kiirelt asuti tööle. Käisin ka iga rühmaga eraldi vestlemas mõne ülesande täpsustamiseks. Minu suureks veaks oli aga see, et ma ei osanud nende jõudlust arvestada ning ülesandeid oli liiga palju. Esmaspäeval ja kolmapäeval töötati rahulikult, kuid neljapäeval oli näha, et on probleeme. Rühmad said aru, et nad ei jõua oma asjadega valmis. Palju oli nurinat ning mõne rühmaga lihtsalt istusime maha ja rääkisime. Lubasin seda, et iga rühm võib jätta kaks ülesannet tegemata omal valikul. Aga mõnel rühmal jäi tegemata rohkemgi.

Kui tund läbi sai, siis õpilased ei läinud ära vaid rääkisid oma muredest. Välja hakkas kooruma ka see, et rühmaliikmete panused ei olnud võrdsed. Oli neid, kes tegid väga palju ja neid, kes kuulasid lihtsalt muusikat. Üks poiss tundis muret, et ta ei ole selle kolme nädala jooksul tegelikult midagi õppinud ja aru saanud, et see kui ma töövihikust vead ära märgin ja tagasi saadan, ei tee asja selgemaks. Pakuti välja seda, et võiks hakata tegema mõnel nädalal vanamoodi tunde ja mõnel nädalal rühmatööd.

Ma ise sain palju mõtteainet ja ka mina ei ole kõigega rahul. Ma kulutan liiga palju aega kontrollimisele, kas asjad on tehtud mitte sellele, kas asjad on selged. Mulle ei meeldi üldse see, et on õpilasi, kes mugavlevad rühmas. Mis siis, et tegelik elu ongi ju selline.

Nädala lõpus pidi jälle andma tagasisidet ning arvamused oli seinast-seina. Mõned näited:

  • See nädal on olnud kõige raskem ja piinarikkam või midagi sellist. Võib jätkata samas vaimus paar nädalat, aga võiks juba tavalistele tundidele üle minna tagasi. Ega eriti midagi see nädal ei õppinud. Eks midagi oli ka positiivset. Näiteks laulmine oli lahe ülesanne. Ma olin nii poolt kui ka vastu sellele nädalale.
  • Jee tore on nii õppida tahaks igavesti õppida nii.Oleme kõike õppinud. :) :) :)
  • See nädal oli teguderohke, kuid saime siiski hakkama. Järgmine nädal võiks olla natuke vähem ülesandeid. Mul oli tore, kuid võiks olla mõningaid muutusi. Sain aru, et tiimistöötamine on tore ja seda võiks veel teha.
  • See nädal on möödunud kiiresti, aga see nädal oli ka väga raske. Osad ei teinud tööd. Tõlkimine oli kõige kasulikum minu arvates. Võiks selliseid tunde veel teha, aga mitte järjest nii palju, näiteks vahetevahel. Järgmine nädal võiks tavalise tunni teha.
Lubasin, et järgmisel nädalal on neil kaks valikut: jätkata oma rühmas või siis tavapärases tunnis. On aeg maha istuda ja järele mõelda.

laupäev, 9. november 2013

Uut moodi õppima (nädal 2)

Ka sel nädalal jätkasin analoogselt eelmisele nädalale ja jagasin nädala alguses kõik ülesanded rühmadele kätte. Rühmad jäid samaks. Läksin juba enne tunni algust klassi ning panin lehed ülesannetega laudadele. Kui tunni alguses tagasi tulin, siis kõik juba töötasid. Seekord panin tähele, et kui eelmisel nädalal hakati lahendama ülesandeid järjest, siis nüüd tehti alguses plaani, mida teha koolis ja mida kodus. Pelgasin natuke seda, et hakatakse kiirustades kõike tegema ja kannatab kvaliteet. Näiteks oli õpilastel vaja koostada inglisekeelne menüü, mida saab teha kolme minuti või kolme tunniga. Minu hirm oli aga asjatu ning menüüd olid igati ilusad ning viimistletud. Panin tähele ka seda, et õpilased tegid inglise keele ülesandeid näiteks matemaatikatunnis, mis toimus arvutiklassis. Ühe rühma liige kutsus oma rühma koju ning seal tehti väga palju ära. Tulemuseks oli see, et nemad olid kõige kiirem rühm.

Nädala lõpus küsisin, mis ülesanne oli kõige kasulikum, põnevam ja raskem. Huvitav, et kõige kasulikumaks ja raskemaks peeti töövihiku harjutusi. Rühm saab teha harjutusi koos ning mina kontrollin ühte juhuslikku töövihikut rühmast. Kui on vigu, saadan töövihiku tagasi ning nad peavad vead üles otsima. Ma ise ei ole sugugi kindel, et töövihiku harjutused on kõige kasulikumad. Seda võiks tulevikus kontrollida, kuidas kõige paremini asjad selgeks saavad. Kõige põnevamaks peeti menüü või mängu tegemist. Mängud tulid väga erinevad ja huvitavad. Õpilased kasutasid ka keskkondi, mida nad näiteks matemaatikatunnis on uurinud. Üheks küsimuseks oli see, kuidas nende rühm töötas ning milline oli nende roll. Sellele küsimusele ma asjalikke vastuseid ei saanud. Järelikult ei oska nad seda veel analüüsida. Küsisin ka soovitusi iseendale. Enamus arvas, et kõik on väga lahe ja läheme nii edasi. Üks poiss soovis muuta rühmi ning üks tüdruk tahtis, et me õpiks nii nagu varem.

Üheks uueks huvitavaks nähtuseks sel nädalal oli see, et päris paljud käisid minu juures, et muuta veidi ülesandeid. Näiteks pidi igaüks koostama menüü, kuid üks rühm tahtis koos teha ühe suure menüü. Samuti olin ma ette andnud mängu koostamise keskkonna LearningApps, kuid ka selles osas küsisid mitu rühma luba valida midagi muud. See kõik on ainult positiivne.

Rühmade koosseis kerkiski üles ning need rühmad, kellel koostöö ei sujunud nii hästi, tahtsid vahetust. Üks poiss pakkus välja väga hea idee - rühmade liidriteks võiks saada parimate rühmade liikmed. Nii otsustasimegi teha. Pakkusin välja, et teeme uued rühmad esmaspäeval, kui algab uus nädal. Õpilased ei olnud nõus, sest nemad tahtsid alustada varem. Lubasin, et uue nädala ülesanded on üleval laupäeva õhtuks GoogleDocsis ja nad tahtsid juba alustada. Minu uueks hirmuks on see, et mis siis saab, kui nad tulevad esmaspäeval kooli ja kõik ülesanded on  juba tehtud:)

laupäev, 2. november 2013

Uut moodi õppima (1. nädal)

Juba pikemat aega olen ma mõelnud selle üle, kuidas ma õpetan ja tundnud seda, et päris õige see ei ole. Me ootame tulevikus oma õpilastelt, et nad oleksid ettevõtlikud, loovad, oskaksid ise õppida ja oma aega planeerida ning tuleksid hästi toime rühmatöös. Koolis me seda aga eriti ei õpeta. Kui tund algab, siis on õpetaja see, kes ütleb, mida tehakse, millal tehakse ja kuidas tehakse. Õpilane ei saa ise midagi otsustada.

Annan sel õppeaastal 6. klassis inglise keelt ning leppisin õpilastega eelmise veerandi lõpus kokku, et uuest veerandist alustame uutmoodi ja nemad saavad otsustada, millal ja mida nad teevad. Otsustasin alguses lihtsuse mõttes päris palju ette kirjutada, mida teha, kuid jätta vabaks see, milla teha. Panin GoogleDocsi kirja nädala ülesanded ja jagasin õpilastega. Lõin ka tabeli, kus oli kohe näha, kui mõni ülesanne on tehtud.

Esimeses tunnis valisin juhuslikult liidrid, kes moodustasid endale kolmesed rühmad. Iga rühm sai ülesanded kätte ning pidi kõigepealt mõtlema, millal ja mida teha. Üheks nädala tunniks olin broneerinud ka arvutiklassi, mida õpilased võisid kasutada. Samuti olid lubatud nende oma seadmed. Natuke oli segadust ning kahjuks hakkas enamus rühmadest lahendama ülesandeid nimekirja algusest. Mina vajadusel konsulteerisin ja selgitasin. Peale esimest tundi leidsid kaks poissi, et neile tegelikult ei meeldi seda teha, et nad tahaks, et mina ütleks, mida ja millal. Teised olid uuendustega rahul.

Järgmises tunnis said juba kõik paremini aru, mida teha ja töö sujus. Olin teinud ka Doodle'isse broneerimiskalendri, kus rühmad said endale aja valida, millal teha näiteks testi või vastata mulle jutustamist. Ülejäänud aja kontrollisin postitusi Edmodos, nõustasin või siis parandasin töövihikuharjutusi koos rühma liidriga.

Viimases nädala tunnis kulus enamus aega broneeringutega tegelemiseks, käidi tegemas testi ning jutustamas. Üks rühm sai kõik tegevused valmis juba 20 minutit peale tunni algust. Nendel lubasin tegeleda siis oma asjadega. Teistel rühmadel võttis asi rohkem aega. Ühel rühmal oli liider haigeks jäänud ja neil oli natuke probleeme, teises rühmas loobus liider oma positsioonist. Kaks rühma ei saanud kõigi asjadega valmis ning lubasid lõpetada oma tegemised uuel nädalal.

Küsisin ka kõikidelt rühmadelt tagasisidet ning see oli väga positiivne. Mõned mõtted õpilastelt:
  • Meil läks hästi. Koostöö sujus. Tegime ühel päeval nii palju kui võimalik. Probleeme polnud, ainult positiivne. Kui algusest tundus see mõte teha seda nädala asja igav ja jama, siis lõpuks läks täitsa hooks. Sai targemaks ka. Parim tiim sel nädalal! (Nii kirjutasid need, kes jõudsid kõige kiiremini valmis)
  • Mulle meeldis see, see oli päris põnev. Võiks olla rohkem arvutis. Järgmine kord võiks tulla ka.
  • See oli väga lahe kogemus. Meile väga meeldis. Võiks teha jälle. Meil läks väga hästi, meil oli väga hea koostöö. Kõik sai kiiresti valmis.
  • Kas võiks veel teha? Jaaaaa. Vähem võiks olla arvutit, rohkem lugemist. Teeme ideekaarte, mida me kunagi ammu tegime.
Minu jaoks läks esimene nädal üle ootuste hästi. Vaatasin, et olin õpilastele tööd andnud samas mahus nagu varemgi. Väga oluline oli rühmatöö. Kui rühmas kõik sujus, siis nauditi koostööd ja jõuti asjadega valmis. Muutus ka õpetaja ja õpilase roll. Minust oli saanud pigem nõustaja, kellega õpilased heal meelel juttu tahtsid ajada. Tunnikella ei pandud eriti tähele. Mina pidin meelde tuletama, et teine õpetaja juba ootab kusagil. Negatiivsena võib välja tuua seda, et eelkõige panustati ülesannete kiirele tegemisele ning kvaliteediga väga rahule ei saanud jääda. Samuti oli minu jaoks huvitav see, et kui tegin õpilastele selgitava videoloengu ühe ajavormi kohta, siis seda nad ei vaadanud. Nad tahtsid asjadest aru saada minuga vesteldes.

Sellele loole tuleb kindlasti jätk:)