reede, 25. oktoober 2013

Ettekanne Tallinna Reaalkoolis sügiskonverentsil "Kooli uus õppetava"



23. oktoobril toimus Tallinna Reaalkoolis traditsiooniline sügiskonverents "Kooli uus õppetava". Tegin seal töötoa koolijuhtidele, mille teemaks oli "Erinevate tehnoloogiatega seotud metoodikate rakendamine koolis". Kuulajatel oli võimalik nutiseadmete abil osaleda aktiivselt arutelus. Paraku kõigil siiski seadmeid ei olnud ning seetõttu ei saa üldistada järgnevat kõigile töötoas osalenutele.
Esimene küsimus puudutas töötoas osalejate rolli. Kõige rohkem osales õpetajaid ja haridustehnolooge. Koolijuhte oli ainult neli.

Küsisin ka, millist tehnoloogiat kasutatakse koolis. Kõige rohkem mainiti arvutiklassi ja projektorite olemasolu. Üks vastaja mainis ka õpilaste oma seadmeid.

Edasi läks jutt õpilaste ja õpetajate nutiseadmete peale (VOSK - võta oma seade kaasa) ning sellele, kuidas neid seadmeid kasutada õppetöös. Küsimus oli selles, kui palju koolid on kursis nutiseadmete omamisega oma koolis. Selgus, et ainult üks vastaja oli täpselt uurinud, kui palju seadmeid õpetajatel ja õpilastel on. Enamus on neid lihtsalt näinud, kuid täpset ülevaadet ei oma. Üks vastaja ei pea ka vajalikuks seda teada.



IKT maailm on pidevalt arenev ning kõigega kursis alati ei jõua olla. Väga olulised on erinevad võimalused, kuidas õpetajad saavad õppida. Küsisin, kuidas õpetajad võiks õppida kasutama IKTd õppetöös. Kõige rohkem mainiti koolitusi, õpetajalt õpetajale kogemuse jagamist ning eeskuju.

Ja lõpuks sai igaüks oma arvamuse töötoast postitada veebitahvlile.





laupäev, 12. oktoober 2013

Konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum" ("Every Classroom a Future Classroom")

10.-11. oktoobrini toimus Brüsselis iTEC konverents "Iga klassiruum, tulevikuklassiruum", mille põhieesmärgiks oli arutleda selle üle, kuidas iTEC on kaasa aidanud ja saab kaasa aidata tulevikulassiruumi arenemisele. Konverentsi avatervitused olid Marc Durando'lt (European Schoolnet), Dr Eduardo Marcal Grilo'lt (Portugali haridusminister) ja Patricia Manson'ilt (Euroopa Komisjon). Peamiseks mõtteks oli neil see, et maailm on muutunud, kuid kool ei ole sellele järele jõudnud.

Avaettekande tegi Kristen Weatherby, kes rääkis TALIS'e (Lead for OECD's Teaching and Learning International Survey) uuringust. Probleemiks on see, et meie koolid, klassid ja õpetajad ei tee koostööd. Plaanis on muuta õpetaja rolli, sest tänapäeval ei piisa enam rutiinsete kognitiivsete oskuste õpetamisest, mida on kõige kergem õpetada ja kontrollida. Tänapäeval peab õpetama eluaegseid õppijaid. Selleks tulebki arendada õpetaja kutset: õpetajakoolitusse peab valima parimad kandidaadid, õpetajaid peab toetama ning mõtlema nende karjäärile, õpetaja elukutse peab muutuma ühiskonna silmis tähtsaks. Praegu saab alustav õpetaja USAs 29801 dollarit aastas, Euroopas 15000 kuni 40000 aastas. USAs on algajal õpetajal 22 õpilast, Euroopas 24. 18% tunni ajast kulub alustavatel õpetajatel korrahoidmisele, 25% vajavad väga abi IKT kasutamisel. Tuleb lahendada küsimus, kuidas tunnustada häid õpetajad. TALIS'e uuring uuris ka seda, kuidas õpetajad õpetavad. Näiteks kas juhib protsessi õpetaja või õpilased. Tuleb välja, et enamus õpetajatest õpetab kogu aeg ühtemoodi. Kristen soovitas lugeda uut publikatsiooni "Innovative Learning Environments" http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/innovative-learning-environments_9789264203488-en#page4, mis tuli välja septembris ning kus 40 kooli kirjeldavad oma innovatsiooni. Peaks olema koolide grupid, kes teevad koostööd. Olulised on neli komponenti (pedagogical core): õppijad, sisu (teadmised, oskused, väärtused), õpetajad ja materjalid. Tehnoloogia on nii võimas, et suudab mõjutada neid kõiki.

Järgmise, väga meeleoluka, ettekande tegid ESSA akadeemiast Showkat Badat ja Abdulaziz Chohan. Tegemist on kooliga, kes kasutab õppetöös Apple tehnoloogiat. Nad alustasid oma ettekannet sellest, et nende meelest on "tuleviku klassiruum" vale sõna. Õppimine ei toimu klassiruumis. Nemad õpivad igal pool. ESSA akadeemia oli väga halb kool. Muudeti juhtkonda, õpilased ja õpetajad jäid samaks. Ühe sülearvutiklassi asemel osteti 180 iPodi ning jagati need õpilastele. Nad võisid seadmed ka koju võtta, igal õhtul jalutas kooli infrastruktuur koju ning hommikul tuli tagasi. Ka kõik uuendused ning installeerimised on õpilaste teha. Tulemused paranesid (44% 2008, 100% 2011). Tehnoloogia kasutusele võtmine, õppimise muutmine ja juhtkonna muutus tõid edu. Peab investeerime tehnoloogiasse ja metoodikasse. Tunnikavad laetakse üles iTunesU keskkonda ning kõik näevad neid. Koolis ei ole kontoreid ning kõik on väga läbipaistev. Oluline on inimeste arendamine. Mitte loengud pole olulised vaid ise katsetamine. Igal reedel lähevad õpilased varem koju ja õpetajad kohtuvad söögilaua ääres ja siis toimub areng. Koos arutatakse ja luuakse. Kõik huvilised on oodatud ning tihti ei taha ka õpilased koju minna. Õpetajatele tuleb anda aega mitte raha õppimiseks. Samuti ei vaja nad IKT koordinaatoreid, õpetajad teavad kõige paremini, kuidas õpetada. Asjad peavad lihtsalt töötama. Kooli missioon on see, et kõik õnnestub (All will succeed).  

Järgnevalt keskenduti juba iTEC projektile. Niel McLean  rääkis tulevikuklassiruumi stsenaariumitest ning tutvustas projekti. Stsenaariumi abil saab kujundada tulevikku mitte seda ennustada. Oluline on kaasa haarata kõik osapooled (õppekava loojad, tehnoloogia eksperdid, kogukond, õpetajad, poliitikud jne) ja seda on iTEC projekti käigus tehtud.
Leonardo Tosi rääkis sellest, kuidas iTEC on rakendunud Itaalias. Itaalias on koole, mis on väga hästi varustatud tehnoloogiaga, kuid ikkagi kasutatakse vähe IKTd. Tunde valmistatakse küll arvutis ette, kuid klassi minnes prinditakse kõik välja. iTEC aitas õpetajatele näidata, kuidas tehnoloogiat kasutada. Valiti välja koolide koordinaatorid ning nemad abistasid õpetajaid. Näiteks kasutasid nad Popleti ja Edmodo keskkonda kirjanduse õppimiseks.
Cathy Lewin Manchesteri ülikoolist rääkis iTECi tulemustest. Iga tsükli lõpus täidavad õpetajad küsitluse ning nende andmete põhjal tehakse kokkuvõte. Tänu iTECile saavad õpilased paremini teemast aru, on omandanud 21. sajandi oskused ning on rohkem motiveeritud. Õpetajatele on oluline see, et neil on tehnoloogia, mis toetab pedagoogikat, katsetamise käigus areneb nende digitaalne kompetents ning paraneb motivatsioon.
Oma kogemustest rääkis ka Reinhold Hawle Austriast, Peter Szoke Ungarist ja Michel Perez Prantsusmaalt. Kohvi- ja lõunapauside ajal sai tutvuda erinevate firmade (Smart, Samsung, Acer, Microsoft, ESRI jne) tehnoloogiatega. Päeva lõpetasid töötoad. Mina valisin töötoa, kus räägiti sellest, kuidas Eduvistat http://eduvista.eun.org/ võiks kasutada koolide digitaalse küpsuse hindamiseks. On loodud enesehindamismudel, mis võimaldab koolidel hinnata oma seisundit  ning teha tulevikuplaane.

Teise päeva avas iTECi projektijuht Will Ellis kokkuvõttega eelmisest päevast. Järgnevalt toimus vestlus lord Knight of Weymouth'iga, kes on UKs tegelenud haridusega väga kõrgel tasemel. Lord Knight rääkis sellest, et UKs on suureks probleemiks väga suur vahe rikaste ning vaeste vahel. Tuleb tegeleda sellega, et kõigil oleks võimalus heaks hariduseks. Hea on see, et kui varem oli kohustuslik kooliskäimise iga 16 aastat, siis nüüd on see 17 ja võiks olla 18. Hariduses on raha liiga vähe ning see on suur probleem, sest toimuma peab suur muutus. Praegu on haridussüsteem industriaalajastu oma, kus enamus lõpetajaid läksid tööle vabrikutesse. Tänapäeval peaks keskenduma innovatsioonile ning eemaldama kõik takistused, nagu näiteks eksamid või ranged õppeakavad. Rohkem on vaja rühmatööd ja projektipõhist õpet, tehnoloogiat, et jõuda informatsioonini. Neid otsuseid saab teha aga ainult valitsus ja väga huvitav on see, kui kaugele on ühiskond valmis minema, et keelustada näiteks testid ja hindamine. Väga oluliseks pidas lord õpetajate koolitust, et muudatused aset leiaks.

Ettekande tegi ka Marc Durando, kes rääkis innovatsioonist ja sellest, kuidas viia seda massidesse. Uuringust "IKT hariduses" selgus, et ainult Taanis ja Norras kasutatakse keskmiselt korra nädalas ainetundides IKTd. Teistes riikides oli keskmine korra kuus. Kõige sagedamini kasutatakse PowerPoint esitlusi ja multimeediat. Mänge, simulatsioone, audiot jne ei kasutata peaaegu üldse.Palju on innovaatilisi õpetajaid, kuid me peame liikuma innovaatiliste koolide poole ja sealt edasi innovaatiliste haridussüsteemideni. iTECi visioon on koondata huvigruppe, mõjutada kõiki koole ja saavutada süsteemi muutus. Koolidele pakutakse küpsusmudelit, et aidata kool saaks hinnata oma IKT kasutamist. Ka innovatsiooni puhul kehtib Gaussi kõver. Meie töötame projektis tegelikult "mullis", sest töötame selliste õpetajatega, kes on innovaatilised. Tuleb haarata ka teised. Asi õnnestub, kui on koostöö, juhkonna tugi, edukad piloodid ja uus koolikeskkond. Selleks, et edukalt integreerida tehnoloogiat õppeprotsessi peab see olema haarav õpetajatele ja õpilastele, efektiivne ja lihtsalt kasutatav, kasutatav 24/7 ning seotud reaalelu probleemidega. Edukatest pilootidest peab jõudma koolitusteni.

Vestlusring loodi ka riistvara tootjatega: Hania Baramki (Cisco), Guido Terni (Acer), Peter Claxton (Smart), Kristen Panton (Microsoft). Kõik need firmad on palju panustanud haridusse ning see on koht, kus ei konkureerita vaid tehakse koostööd. Võidavad kõik.

Xavier Prats Monne Euroopa Komisjonist rääkis Erasmus+ programmist, kus on 40% rohkem raha. Igas valdkonnas toimub rahvusvahelistumine ning monopolid kaovad. EU ei saa kõike teha. Riikidele ei saa öelda, kuidas nad peaks käituma. Paraku on praegu olukord selline, et Põhjamaade keskoolilõpetaja teab rohkem kui näiteks Itaalia või Hispaania ülikoolilõpetaja. Muudatuste tegemiseks peab tegema koostööd.

Konverentsi lõpetas Jim Ayre European Schoolnetist. Tema peamine sõnum oli see, et tuleb mõelda kastist väljas. iTEC ongi kastist väljas mõtlemine.

reede, 4. oktoober 2013

"Netis sündinud"

Mulle meeldib väga teatris käia, kuid tavaliselt IKT maailmaga lavastusi siduda ei saa. Eile õhtul käisin vaatamas VAT teatri lavastus "Netis sündinud", mis räägib sellest, kuidas teismelised internetiavarustes tegutsevad ja hakkama saavad. Kuigi tegemist on projekti käigus sündinud tükiga http://www.xn--netissndinud-ilb.ee/et/index.html, siis minu meelest on välja tulnud täiesti tõsiseltvõetav ning arvestatav lavastus.

Näitlejad teevad oma tööd väga hästi ning vahetavad etenduse käigus tihti rolle. Kord on meie ees tõrjutud tüdruk Liis ning siis jälle Miku krapsakas vanaema, kes netiavarustesse ära on eksinud. Väga nauditav oli ka kunstnikutöö (Iiir Hermeliin). Netiavarust sümboliseeris valge pind, mille sees oli erinevaid netiga seotud ikoone, mida näitlejad suhtlemisel kasutasid ning millest moodustus hiljem põrandale digitaalne prügi. Mõnes mõttes tundsid ka vaatajad end internetina, sest näitlejate silmad lugesid tihti just saalist sõnumeid. Mängu oli toodud ka kaamera, mis vist enam ühestki kaasaegsest etendusest ei puudu. See võimaldas aga näha näitlejate nägusid lähemalt  ning luua uusi ruume.

Natuke on mul kahju, et ma ei käinud seda etendust vaatamas koos õpilastega. Nende reaktsioonid võivad lisada veelgi oma värvi ning tähendust. Lavastuses kasutatakse palju netikeelt, millest täiskasvanud alati aru ei saa. Õpetajana tahaks ma, et kõik seda lavastust näeksid. Vast paneb see täiskasvanud asjadest paremini aru saama ning õpilased selle teema üle rohkem mõtlema ja rääkima. Õnneks on kõik lahendatud positiivses võtmes ja lõppeb hästi.