pühapäev, 20. mai 2012

Plagiaadist

Plagiaadiga ei tahaks vist ükski õpetaja kokku puutuda, aga paraku puutub. Üheks võimaluseks plagiaati vältida oleks loobuda referaatidest, millel oli mõte siis kui õpilane selle käsitsi kirjutas ja oli sunnitud kirjutades kõik üle lugema. Tänapäeval töötab copy paste ideaalselt ja pärast mõningast tööd dokumendiga näeb kõik ilus ja ühtlane välja. Referaadi asemel võiks kasutada mõnda muud viisi, et panna õpilasi materjale läbi töötama. Miks mitte teha film, mõistekaart, ajatelg jne. Kui õpetaja tahab siiski jääda klassikalise referaadi juurde, siis võiks täpsemalt ette kirjutada, millistest osadest peab referaat koosnema ja millele tuleb tähelepanu pöörata. Kindlasti peab nõudma ka viitamist. Esseede kirjutamist ei saa aga paraku millegagi asendada. Õpilased peavad õppima oma mõtteid avaldama kirjalikul kujul. Kuidas aga sellisel juhul aru saada, kas kirjutise autor on õpilane ise või on jällegi mängus copy paste. Appi tulevad erinevad plagiaadi kontrollijad. Kõige lihtsam viis on muidugi kasutada Google'it ja kahlane lause sisse trükkida, kuid sinna saab paraku panna ainult väikeses mahus teksti. Õnneks on olemas hulk keskkondi, mis töö lihtsamaks teevad. Järgnevalt ülevaade neist plaigaadi kontrollijatest, mis ka eestikeelse teksti puhul töötasid.

Võtsin uurimiseks 3 teksti:

  1. Lõigu Wikipedia pruunkaru artilist  http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru
  2. Lõigu oma ühest blogipostitusest  http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/02/haridustehnoloogi-t-tiigrihppe-sa-s.html
  3. Ühe lühikese Miksikese referaadi klaverist  http://miksike.ee/documents/main/referaadid/klaverist.htm

Igale keskkonnale andsin punkte:

  1. leidis üles karu artikli (1 punkt)
  2. leidis üles blogipostituse (1 punkt)
  3. leidis üles referaadi klaverist(1 punkt)
  4. lisapunktid erinevate võimaluste eest (3 punkti)


Dupli Checker http://www.duplichecker.com/
(1+0+0+1=2 punkti)
Google, Yahoo ja Msn otsingumootorite valimise võimalus. Pakub lausete kaupa, kust lause pärit on. Selle võimaluse eest annan ühe lisapunkti. On võimalus üles laadida ka faili, kuid see mul ei õnnestunud. Karu wikipedia artikkel tuli välja. Blogi ja referaadi puhul plagiaati ei leidnud.

Plagiarism Checker http://searchenginereports.net/articlecheck.aspx
(1+0+0+1=2 punkti)
Huvitav keskkond, sest saab liuguri abil määrata tundlikkust. Liuguri eest andsin ühe punkti. Paraku aitas ainult see, kui tundlikkus oli maksimumi peal. Karu wikipedia artikkel tuli välja. Blogiartiklit üles ei leitud, pakuti kahte valet allikat, kus oli lihtsalt kasutatud sõnu samas järjekorras ühes lauses. Referaadi sisestamisel tuli kommentaarita veateade.



Plagiarism Checker http://www.plagiarismchecker.com/

(1+1+1+0=3 punkti)
Google ja Yahoo otsing. Google lubab sisestada 32 sõna ja Yahoo 50. Seega jäävad lisapunktid ära. Kõik tulemused aga keskkond leidis.

Plagiarism Checker http://www.dustball.com/cs/plagiarism.checker/
(1+1+1+1=4 punkti)
Lihtne, loogiline ja reklaamivaba välimus. Selle eest kindlasti lisapunkt. Natuke häiris see, et ma kohe ei näinud, mis aadressil asub originaal. Väga hea oli see, et leidis kõik üles, pakkudes esimesena just õiget allikat.

Plagium http://www.plagium.com/
(1+1+0+3=5 punkti)
Kiire otsingu saab teha tasuta. Kontot omades on võimalik ka tulemused salvestada. Tulemused tulevad loeteluna, mida saab osade kaupa sulgeda. Näha on ka protsent, kui palju tekstid sarnanevad. Kõige selle eest kolm lisapunkti. Karu kohta leiti mitu tulemust, haridustehnoloogide artikli puhul üks õige tulemus. Miksikese referaati ei leitud, kuid leiti erinevaid kohti, kus seda on nähtavasti kasutatud (wikid, annaabi).



pühapäev, 6. mai 2012

Kuidas teha filmi?

Filmitegemine meeldib nii õpetajatele kui ka õpilastele. Otsustasin kokku koondada kõik materjalid, mida ma sel teemal loonud olen, et filmitegemine lihtsamaks teha.

1. Idee, stsenaarium ja storyboard
Kõige tähtsam on muidugi leida filmimiseks hea idee. Tihti on teema ette antud, aga siis tasuks ka kõik rahulikult läbi mõelda ja kirja panna. Alustuseks peaks kirjutama stsenaariumi, kus kirjutatakse lahti, mida ja kus filmis tehakse. Mida täpsemalt on film lahti kirjutatud, seda kergem on pärast filmimist planeerida. Loomuliult võib selguda, et filmimise käigus on vaja teha stsenaariumisse muudatusi. Storyboard e piltlugu võimaldab minna veel täpsemaks ja sellisel juhul joonistatakse film piltide abil lahti. Seda võib teha paberi ja pliiatsiga või võtta appi mõni programm. Näiteks Celtx:


2. Riistvara

Kindlasti peab mõtlema sellele, millist riistvara saate filmimiseks kasutada. Järgnevalt väike video sellest:


3. Kuidas filmida
Enne kaameraga välja tormamist tasuks üle vaadata järgnev video, eriti siis, kui tegemist on esimeste katsetustega. Natuke ette teades on võimalik päris palju vigu ära hoida. Kindlasti küsige inimestelt, kas nad on nõus, et neid filmitakse ja öelge, mida plaanite oma filmiga teha.


4. Monteerimine
Kui kõik vajalik filmitud, algab monteerimine, mille käigus pannakse klippidest kokku tervikvideo. Selle tarvis on olemas nii veebipõhiseid kui ka arvutisse installeeritavaid programme. Koolielus on leida hulgaliselt erinevaid juhendeid http://koolielu.ee/tools/?tag=video. Mina eelistaks arvutisse installeeritud programme, sest videtöötlus on väga ressursimahukas ning aeganõudev.
Juhendid:



5. Heli
Võib juhtuda, et videot monteerides tuleb heli asendada või on vaja juurde panna muusika.
Heli salvestamiseks on kõige sobivam programm Audacity http://koolielu.ee/tools/read/10185.
Videot tehes peab kindlasti arvestama sellega, et ei eksitaks autoriõiguste vastu. Põhiveaks ongi tavaliselt see, et taustaks pannakse mõne oma lemmikesineja laul. Seda aga luba küsimata teha ei tohi. Kuidas leida vabasid helifaile? http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2011/01/kuidas-leida-vabasid-helifaile-ning.html

6. Avaldamine
Filmi tehakse ikka selleks, et seda kellegagi jagada. Filmi võib salvestada arvutisse või siis avaldada veebis. Internetis on palju keskkondi, kus oma videot avaldada: