reede, 4. november 2011

Autoriõigused ja Creative Commons

Olen oma ajaveebis palju rääkinud autoriõigustest. Õpetajad on palunud, et ma lisaks videoloengutele kirjutaksin ka autoriõigustest artikli. Siis oleks kergem leida vajalikku.

Järgnevalt tuleb juttu autoriõigustest ja Creative Commons litsentsidest. Põhitähelepanu on pööratud sellele, mida peaks teadma õpetajale ja koolis töötades.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- või teadusteost. Kaitse alla lähevad nii valmis- kui ka poolikud teosed. Teos peab olema väljendatud objektiivses vormis. See tähendab, et kui ma oma peas mõtlen välja luuletuse, siis seda autoriõigused ei saa kuidagi kaitsta. Kui ma aga oma luuletuse paberi peale kirjutan, siis tekivad autoriõigused automaatselt ja autoril ei ole vaja kuhugi pöörduda või oma tööle mingeid märke lisada. Autoriõigus on territoriaalne. Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662, mis tähendab, et riigid, kes sinna kuuluvad moodustavad liidu autorite õiguste kaitseks.

On kaks eraldi mõistet autorsus ja autoriõigused. Autorsus kehtib läbi aja. See tähendab, et kui Oskar Luts kirjutas raamatu „Kevade“, siis jääb ta alatiseks selle autoriks. Autoriõigused kehtivad aga autori eluea pluss 70 aastat. Oskar Luts suri 1953.aastal. Seega on tema surmast praegu möödunud vähem kui 70 aastat ning kui me tahaksime oma uues õpikus lõike „Kevadest“ kasutada, siis peaksime me pöörduma Oskar Lutsu pärijate poole. Eduard Bornhöhe „Tasujat“ võiks aga vabalt kasutada, sest tema suri 1923.aastal. Seetõttu ongi veebist võimalik leida palju juba ammu surnud autorite teoseid ja vähe praegu elavate või vähem kui 70 aastat tagasi surnud autorite teoseid.

On asju, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigus ei kaitse ideid, mõisteid, avastusi, rahvaloominguteoseid, õigusakte, kohtulahendeid, riigi ja organisatsioonide sümboolikat, päevauudiseid, fakte, andmeid ja kui varalised õigused on lõppenud (autori elu+70 aastat).

Autoriõigus võib kuuluda ühele autorile või kui autoreid on mitu, siis ka mitmele autorile. Kui teos on loodud tööülesannete täitmise käigus, siis kuulub autoriõigus tööandjale. Tihti küsivad õpetajad, et kellele kuulub autoriõigus, kui nemad loovad õppematerjale. Kui õpetaja töölepingus pole kirjas, et tema ülesandeks on luua õppematerjale, siis kuulub autoriõigus õpetajale mitte koolile. Kui autor on surnud, kuuluvad autoriõigused tema pärijatele. Autor võib ka loobuda oma autoriõigustest. Sellisel juhul kuuluvad autoriõigused isikule, kellele need on loovutatud. Kui autor tegi oma teose avalikus teenistuses töötades, kuuluvad autoriõigused riigile.

Autoriõigused võib jagada kaheks: isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused toovad autorile au ja kuulsust ning varalised õigused toovad leiva lauale. Isiklikud õigused on:

n Õigus autorsusele

n Õigus autorinimele

n Õigus teose puutumatusele

n Õigus teose lisadele

n Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

n Õigus teose avalikustamisele

n Õigus teose täiendamisele

n Õigus teos tagasi võtta

Varalised õigused on:

n Õigus teose reprodutseerimisele

n Õigus teose levitamisele

n Õigus teose tõlkimisele

n Õigus teose töötlemisele

n Õigus teose kogumikele

Kuidas on seotud kool ja autoriõigused? Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). See tähendab, et õpetaja tohib oma isiklikuks tarbeks teha koopiat mõnest artiklist või tõlkida ära mõnda laulu. Seda tohivad teha kõik tingimusel, et nad seda müüma ei hakka. Koolis aga ei saa öelda, et õpetaja kasutab materjale isiklikuks tarbeks. Siin tuleb õpetajale appi autoriõiguse seadus (§ 19 p 2), mis räägib, kuidas teost kasutada illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Sellel seadusel on ka omad tingimused. Esiteks peab teos olema õiguspäraselt avaldatud. See tähendab, et autor on oma teose avalikustanud. Näiteks andnud välja raamatu või avaldanud Internetis. Kui keegi on kirjutanud luuletusi sahtlisse, siis need ei ole õiguspäraselt avaldatud. Teiseks tuleb teost kasutada vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Kolmandaks võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus. Eestis ei ole motiveeritud maht määratud. On riike, kus täpselt öeldud, mida tähendab motiveeritud maht. Näiteks mitu protsenti helilõigust või tekstist võib tunnis kasutada. Siiski on Eesti Ajalehtede Liit kehtestanud artiklite refereerimise hea tava, mis tähendab, et artikli alguses tuleb ära märkida, millises väljaandes on artikkel ilmunud ning motiveeritud mahuks on nad kehtestanud kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Neljandaks ei tohi teose selline kasutamine taotleda ärilisi eesmärke ning kindlasti tuleb ära märkida autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose pealkiri (nimetus) ja teose avaldamise allikas. See tähendab, et kui õpetaja paljundab õpilastele mõnest õpikust harjutuse, siis peab ta alati lisama ka autori, õpiku pealkirja ja avaldamise allika.

Kui mingit teost koolis kasutama hakata, tuleks läbi mõelda kolmeastmeline test. Esiteks, kas ma kasutan seda teost ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Teiseks ega see kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kolmandaks ega see ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Koolis tuleb tihti ette paljundamist. Ka selle kohta on oma reprograafilise reprodutseerimise reeglid (AÕS 19 p 3). Võib paljundada artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud mõnes perioodilises väljaandes. Samuti võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (õpik, romaan). Nooti ilma autori eelneva nõusolekuta sellisel viisil kopeerida ei tohi. Tasuta on lubatud kasutada paljundatud artiklit või teost ainult haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Erakoolid seda teha ei tohi. Kindlasti tuleb ära märkida rekvisiidid (autori nimi, teose pealkiri, teose avaldamise allikas).

Tuleb ette olukordi, kui teost on vaja avalikult esitada. Näiteks kontsert või etendus lapsevanematele. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine teatud tingimustel (AÕ 22). Üheks tingimuseks on see, et see esitamine toimub õppeasutuses selle vahetus õppeprotsessis (tund, õppetööväline tegevus). Teost esitavad õpetav personal või õpilased. Kui on kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse (lapsevanemad, eestkostjad). Tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi, kui see on teosel näidatud. Muul viisil tähendab siin, et näiteks on tehtud plakat või kava.

Õpetaja võib oma töös kokku puutuda autoriõigustega kolmel erineval viisil. Mida siis aga silmas pidada. Kordame veel üle.

1. Õpetaja kasutab teiste loodud õppematerjale. Ta tohib neid kasutada vaid illustreeriva materjalina õppetöö eesmärgil, motiveeritud mahus. Lisama peab autori nime, teose pealkirja ja avaldamise allika. See tegevus ei tohi olla vastuolus tavapärase kasutamisega, samuti ei tohi kahjustada autori seaduslikke huvisid.

2. Õpetaja loob originaalseid õppematerjale. Sellisel juhul tekivad autoriõigused automaatselt. Isiklikke õigusi (au ja kuulsus) ei saa sundkorras ära võtta ega müüa. Kui teos on loodud tööülesannete täitmisel, siis lähevad varalised õigused automaatselt tööandjale. Õpetajatel enamasti lepingus sellist punkti ei ole, et peaks looma õppematerjale. Kui õpetaja kasutab enda pildistatud fotosid, tuleks inimestelt küsida nõusolekut.

3. Õpetaja loob õppematerjale kasutades teiste loodud teoseid ning avaldab materjalid hiljem veebis. Sellises olukorras võib igasuguseid probleeme ette tulla. Kui õpetaja kasutab materjale tunnis või kinnises veebikeskkonnas, motiveeritud mahus ja viitab korrektselt, on kõik korras. Tänapäeval tahavad õpetajad aga oma teosed veebi üles panna. Sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik teiste materjalide kasutamisega, sest ilma autorilt luba küsimata seda teha ei tohi. Tohib lisada linke. Õnneks on aga lahendused avatud sisulitsentside näol olemas.

Avatud sisulitsentsid

Autoriõigused on karmid ning piiravad meid päris palju. Siiski on leitud sellises olukorras väljapääs avatud sisulitsentside näol. Avatud sisulitsentsid tähendavad seda, et autor võib ise otsustada, mida tema teosega teha võib. See tähendab, kuidas seda võib levitada, kopeerida või avalikult esitleda jne. Neid süsteeme on päris mitmeid. Eestis on kõige levinum ja tänaseks ka Eesti seadusega kooskõlla viidud Creative Commons http://www.creativecommons.ee/. Creative Commons on süsteem, mis on ehitatud olemasoleva autoriõiguse peale ning lubab jagada oma loomingut teistega. Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate "(C) all right reserved" ja Public Domain (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel. Enamasti kasutatakse cc litsentse nii heli, filmi, pildi, tekstide kui ka õppematerjalide puhul. Välja on töötatud 6 litsentsitüüpi. Iga tüübi puhul tuleb kindlasti autorile viidata.

1. Attribution (by) Teose autorile on vaja viidata autori poolt määratud viisil. Internetis tuleb ette, et autor ei kasuta oma pärisnime vaid tal on varjunimi. Sellisel juhul tuleb teosele lisadagi see varjunimi. Viitamisel on vaja lisada autori nimi, teose nimi ja link, kust teos pärineb.

2. Attribution Share Alike (by-sa) Viita autorile. Jaga samadel tingimustel tähendab, et kui ma muudan teost või kasutan seda oma teose loomiseks, siis peab ka saadud teost jagama samadel tingimustel nagu oli originaaltöö. Näiteks kasutan ma sellise litsentsiga helifaili oma video jaoks. Siis pean ma ka oma videot samadel tingimustel jagama. Seda litsentsi kasutatakse enamasti avatud lähtekoodiga tarkvara puhul.

3. Attribution Non Derivatives (by-nd) Viita autorile. Teost ei tohi muuta. Näiteks ei tohi ma sellise litsentsiga fotot muuta mõnes fototöötlusprogrammis.

4. Attribution Non-commercial (by-nc) Viita autorile. Non-commercial tähendab, et teost ei tohi kasutada kommertsrakendustest. Näiteks ei tohi ma selle litsentsiga avaldatud pilti kasutada raamatus, mida ma hiljem müün.

5. Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustes, jaga samadel tingimustel.

6. Attribution Non-commercial No Derivatives (by-nc-nd) Viita autorile, ära kasuta kommertsrakendustest, teost ei tohi muuta. Kutsutakse vaba reklaami litsentsiks.

Lisalugemist:

n http://www.autor.ee/est

n https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12791124

n http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf

n Berni konventsioon https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24662

n H. Pisuke “Autoriõiguse alused”

n Creative Commons http://www.creativecommons.ee/