laupäev, 27. november 2010

ProProfs mängud

Lund muudkui sajab ja sajab ja sajab ning tahaks olla lihtsalt ja mõnusalt kusagil. Avastasin ühe keskkonna, mis võimaldab lihtsalt luua toredadid ja lihtsaid mänge. Kahjuks ei ole igas mängus võimalik kasutada täpitähti. Tegin iga mängutüübiga ühe katse ka.

Otsiristsõna (Word Search)

Sisse saab trükkida palju sõnu (vältige täpitähti), kuid korraga näitab keskkond ainult kuute sõna. Võetakse ka aega ning siis on kohe näha, kes oli kiireim otsija.
Game Score Certificate

Ristsõna (Crossword)
Kiirelt ja mõnusalt on võimalik luua ristsõna, aga kahjuks tuleb vältida täpitähti.

Lohistatav pusle (Sliding puzzle)
Pilte on võimalik lisada arvutist või internetist. Tükkide arvu saab määrata.

Pusle (Jigsaw puzzle)

Poomine (Hangman)
Väga tore mäng, aga vältige jällegi täpitähti.

Tähed sassis (Word Scramble)
Võib panna ka sõnadele vihjeid. Tähtede koha vahetamiseks tuleb nende peal klõpsata.

Mõistatused (Brain Teaser)
Siia saab lisada igasuguseid küsimusi. Küsimärgil klõpsates, saab teada vastuse. Õnneks saab lisada ka täpitähti.

laupäev, 20. november 2010

Power League

Sel sügisel kirjutasin oma ajaveebis ühest europrojektist "iTEC" http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/09/itec-projekt.html, mille tulemusel peaksid sündima uued ja põnevad lahendused õpetamiseks. Sel nädalal viisime sama projekti raames läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele, et selgitada välja, kuidas nemad tulevikku näevad. Tulemustega saate tutvuda http://www.powerleague.org.uk/leagues/vote.php?league_id=1218, kui klõpsate View this league. Üllataval kombel hindasid õpilased kõige kõrgemalt "Rahvusvaheliselt jagatavat õppekava". Küllap on nende jaoks oluline see, et nad saaksid tulevikus oma õpinguid jätkata ükskõik kus. Samuti hinnati kõrgelt "Digitaalseid kirjatarbeid", "21. sajandi oskusi" ja "Õpiruumi väljaspool kooli". Kõige vähem hääli said "Digitaalse tehnoloogia puudumine" ja "Arvutiklassid kaovad". Tundub, et õpilaste jaoks on tõesti hirmutav tehnoloogia kadumine. Muidugi ei tulnud nad selle peale, et arvutiklasside kadumine võib tähendada ka seda, et arvutid jõuavad igasse klassiruumi või iga õpilaseni. Selle vastu ei oleks neil kindlasti midagi.
Küsitlust läbi viies hakkasin lähemalt uurima ka keskkonda, kus see oli koostatud. Power League http://www.powerleague.org.uk/ on Futurelab'i poolt loodud keskkond, mis võimaldab läbi viia hääletusi. Igaüks saab luua konto ning nii palju küsitlusi kui soovib. Täpsema juhenid leiate Koolielu portaalist http://koolielu.ee/pg/tools/read/64975. Võimalusi, kuidas Power League keskkonda koolis ära kasutada on palju. Seda võib kasutada näiteks diskussioonide läbiviimisel ning rühmatöö arendamisel. Õpetaja või õpilased ise on loonud ühe küsitluse e liiga ning hiljem otsustab arvuti ise, millised komponendid hääletusele tulevad. Näiteks võib arutleda selle üle, milline raamatutegelane on arukam või milline ajaloosündmus mõjutas Eestit rohkem. Küsitlusele saab lisada ka pilte ja linke lisamaterjalidele. Ainsaks puuduseks oli minu meelest see, et tavakasutaja ei saa luua sellist liigat, mida sisselogimata kasutada saaks. Õpilaste jaoks on alati tüütu, kui nad peavad kuhugi konto looma. Kellel on aga huvi, siis nende jaoks lõin ma proovimiseks 2 liigat (parool: tiiger):


reede, 12. november 2010

Taani kooli külastamine

3 aastat tagasi eTwinningu projekti "Climate Change Project" alustades ei osanud ma ette näha, et veebipõhisest koostööst võib saada ka reaalne koostöö. Selgus, et tehtud projektitöö oli nii palju väärt, et NordPlusi rahadega said Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased külastada Sondervangskolenit Taanis. Sondervangskolen asub väikeses Taani linnakeses Hammel.
Muude projektitegevuste kõrval vestlesin ka Signe Sloth'iga Taani koolist. Eelkõige huvitas mind muidugi IKT. Sondervangskolenis õpib 730 õpilast 0.-9. klassini. 0. klass on eelkool ja valmistab õpilasi ette kooliks. Peale 9. klassi võib jääda kooli ka 10. aastaks, kui õpilane ei suuda otsustada, mida ta edasi teha tahaks. Arvutitega on koolis päris head lood. Arvuteid on üks kahe õpilase kohta. See tähendab, et enamikes klassides on arvutid olemas. Enamasti on need arvutid pandud seina äärde. Seal samas on õpilase laud ja riiul asjade jaoks.
Osa arvutitest on toodud koridori, kuhu õpetaja võib õpilasi saata mingeid töid tegema. Uurisin ka erinevate õpiprogrammide kohta. Midagi erilist Signe ei osanud nimetada. Nende kool pidi tegema koostööd Microsoftiga ning seetõttu on neil laialt kasutuses MS Office.

Alates 7. klassist on õpilastel võimalik saada oma käsutusse väike sülearvuti, et toetada õpinguid. See juhtub aga sel juhul, kui klassijuhataja on sellega nõus. On õpetajaid, kes kasutavad palju IKT ja neid, kes pooldavad traditsioonilist lähenemist. Ometi kasutavad ka traditsioonilise lähenemisega õpetajad puutetahvleid, mis on olemas peaaegu igas klassis. IKTd eraldi õppeainena tunniplaanis ei ole, seda integreeritakse aineõpetusse. Koolis töötab üks tehniline spetsialist ja haridustehnoloog. Tundide arv ühel õpetajal aastas on 1692 tundi, kuid see sisaldab näiteks eraldi tundidena ka klassijuhatajatööd, vanematega suhtlemist, õppekäike, konsultatsioone jne. Kui noor õpetaja kooli tuleb, siis õpetab ta reeglina 4 erinevat õppeainet, hiljem võib ta jääda 3 aine juurde. Signe ise õpetab taani keelt, kehalist kasvatust, muusikat ja kokandust. Koolipäev algab kell kaheksa ja tunnid kestavad 45 min. Enne kooli ja vahetundide ajal kogunevad õpetajad õpetajate tuppa kohvi jooma ja elu-olu üle arutlema.

Väga põnev on näha koole teistes riikides ja tõdeda, et me võime end täiesti konkurentsivõimeliseks pidada.