laupäev, 31. jaanuar 2009

Kas me oleme valmis kaotama?

Sellel nädala varastati Lasnamäe Lasteaed-Algkoolist järjekordne arvuti ja aina rohkem on veebis silma jäänud keskkondi, mis ei ole oma beta-staatusest väljunudki vaid otsustanud uksed kinni panna. Kõik see on pannud mõtlema varukoopiate olulisuse üle. Aastate jooksul on ju valminud hulk elektroonilisi materjale, mille kaotus ei ole kõige meeldivam. Mida siis teha?

Koopiad CD-l või DVD-l tunduvad väga turvalised. Asjad plaadile ja kappi. Ometi ei ole meil tegelikult aimugi, kui kaua üks plaat võib säilida. Pessimistid pakuvad 5-10 aastat, optimistid üle 50 aasta. Ja kui 50 aastat läbi saab, siis kas on seadet, mis seda plaati loevad.

Paljud armastavad olulisi asju salvestada mälupulgale ja ma arvan, et enamikul aktiivsetel kasutajatel on ka kogemusi, kuidas see väike asjandus võib ühel hetkel keelduda töötamast või hoopis ära kaduda.

Internet pakub samuti aina enam häid salvestamise võimalusi. Mahupiirangud on aina vähem piiravad ja võimalused laiemad. Siin on ainult see oht, et kui keskkond kaob, siis ei ole mingeid garantiisid. Enamasti kui lugeda mõne keskkonna kasutustingimusi, siis igasugune vastutus jääb kasutajale ja keskkonna arendajad üritava ennetavalt käed puhtaks pesta igasugustest tulevikus võib-olla ette tulevatest hädadest.
Tundub, et tuleb leppida sellega, et paratamatult jääme me ühest või teisest elektroonilisest väärtusest mingil hetkel ilma. Et seda ohtu aga vähendada, tuleb ikka mõelda varukoopiate tegemisele.

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Koomiksid õppetöös

Koomiksite tegemist ei peeta koolis just eriti tõsiseltvõetavaks ajaviiteks, aga ometi on õpetajaid, kes on avastanud nende võlu ja aeg-ajalt koomiksite abil oma õpilaste elu huvitavamaks ja värvikirevamaks teevad. Veebipõhiseid keskkondi koomiksite tegemiseks on päris mitmeid. Järgnevalt väike ülevaade 5 keskkonnast:

GoAnimate http://goanimate.com/
GoAnimate võimaldab teha peaaegu filmi. Ette on antud mõned taustad ja tegelased, kuid soovi korral võib ise neid juurde lisada. Lisaks piltidele on võimalik lisada ka heli.

GoAnimate.com: She sells seashells


Like it? Create your own at GoAnimate.com. It's free and fun!






Stripcreator http://www.stripcreator.com/
Väga palju võimalusi keskkond ei paku. Tegelased on värvikad ja meeldivad kindlasti teismelistele poistele. Tekstide lisamine ja toimetamine on lihtne.


PikiStrips http://www.comeeko.com/ps/home
PikiStrips võimaldab teha koomikseid enda loodud piltidest. Need tuleb lihtsalt arvutist üles laadida. Kasutusjuhend: http://www.koolielu.ee/pages.php/03330113?txtid=8089

a comic strip!

Comiqs http://comiqs.com/
Väga tore ja lihtne keskkond, kus saab teha oma piltidest koomikseid. Paraku ei ole ma seda keskkonda õpilastega kasutada saanud, sest pidevalt on probleeme registreerumisel ja sisselogimisel.


Kadriorg from ingridmaadvere on Comiqs

Toondoo http://www.toondoo.com
Toondoo on vast kõige tuntum ja rohkem võimalusi pakkuv keskkond. Kindlasti minu lemmik. Kasutusjuhend: http://www.koolielu.ee/pages.php/03330113?txtid=8088




Pixton http://pixton.com/ee
Täiesti juhuslikult avastatud keskkond, mis esimesel proovimisel päris huvitav ja mõnus tundus.

reede, 16. jaanuar 2009

Virtuaalkoolist täna ja homme

16. jaanuaril toimus Tartus arutelu teemal “Virtuaalkool – selle toimimismehhanism ja seos koolivõrgu, koolide finantseerimise ning seadusandlusega”. Osalejad olid Kaspar Kreegimäe (HTM), Jaak Anton (HTM), Taniel Kirikal (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium), Kalev Härk (Valga Maavalitsus), Andres Laanemets (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium), Ants Sild (BCS, Tiigrihüppe Sihtasutuse asutajaliige), Robert Lippin (REKK), Aimi Püüa ( REKK), Kersti Sõstar (REKK), Ingrid Maadvere (Gustav Adolfi Gümnaasium), Sirje Pihlap (Tartu Ülikool), Mart Laanpere (Tallinna Ülikool), Ly Aunaste (kirjastus Avita), Marko Usler (kirjastus Avita), Enn Ööpik (Tartu Mart Reiniku Gümnaasium), Toomas Takkis (Kuressaare Gümnaasium), Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Ain Tõnisson (HTM), Enn Kirsman (Audentese Erakool), Mall Maasik (Audentese Erakool), Martin Sillaots (Tallinna Ülikool), Kristjan Adojaan (OÜ 5division), Katrin Saks (Pärnu Koidula Gümnaasium), Rein Prank (Tartu Ülikool), Enel Mägi (Tiigrihüppe SA), Aimur Liiva (Tiigrihüppe SA), Triin Kangur (Tiigrihüppe SA), Kadri Toompark Stenseth (Tiigrihüppe SA), Ülle Kikas (HTM), Margus Püüa (RIA), Karin Rits (RIA), Toomas Liivamägi (HTM). Mõttetalgute esimeses osas tehti ülevaateid praegusest olukorrast ja teises osas arutleti erinevate mudelite üle. Järgnevalt väike kokkuvõte esimeses osas kuuldust.

Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutusest rääkis teemal “Virtuaalkooli kolme kontseptsiooni tutvustus ja senine Tiigrihüppe Sihtasutuse tegevus samas kontekstis”. Aruteluks pakuti välja kolm mudelit:
VIRTUAALKOOL MUDEL 1
Ametlik koolitusloaga kool (põhikool, gümnaasium) kinnitatud õppekavaga, mida juhivad koolijuht ja õppealajuhataja ning kus töötavad kõigi ainete õpetajad.Kooli võivad registreeruda kõik soovijad.Õppetöö ning testide, kontrolltööde ja eksamite läbiviimine toimub veebikeskkonnas ja kõik õppematerjalid on veebis. Kool annab välja ametliku lõputunnistuse.
VIRTUAALKOOL MUDEL 2
Ametlik koolitusloa ja kinnitatud õppekavaga haridusasutus, kes lisaks tavapärasele õppetööle oma kooli õpilaste/üliõpilastega, pakub kõigile soovijatele mingis mahus veebipõhiseid kursuseid koos õppematerjalide, hindamise ja sertifitseeritud eksami- või tasemetööga kõigile soovijatele.
VIRTUAALKOOLI MUDEL 3
Õppekavapõhiselt süstematiseeritud õppematerjalide, keskkondade ja õppematerjalide loomise tööriistade pakett, mida võivad kasutada kõik soovijad ning mille ajakohastamisele ja täiendamisele saavad paindlikult kaasa aidata erinevad spetsialistid s.h. aineõpetajate kogukonnad. Selle mudeliga ei kaasne võimalust saada ametlikke tunnistusi kursuste läbimise või eksamite sooritamise kohta, küll aga on olemas võimalus enesekontrolliks.
Tiigrihüppe SA on olnud abiks e-õppematerjalide loomisel, keskkondade loomisel, kogukondade toetamisel ja õpetajate koolitamisel. Aimur tegi ka lühikese ülevaate sellest, kuidas projektis “Sülearvuti õpetajale” osalenud õpetajad e-õpet kasutavad. 45% vastanud õpetajatest ei kasuta ühtegi e-õppekeskkonda. 23% õpetajatest on valmis õpetama kaugteel mõnes teises koolis. Õppematerjalide otsimiseks kasutab 25% õpetajatest Google’it, 23% Koolielu ja 23% Miksikese keskkonda. Kõige rohkem kasutavad õpetajad arvutit tundide ettevalmistamiseks.

Järgnevalt tutvustas Martin Sillaots haridusportaali Koolielu http://www.koolielu.ee/pages.php/01. Koolielu portaalis on esindatud 28 ainet, mida modereerivad 24 aineeksperti. Kvaliteetsed Koolielu materjalid on kaardistatud ja võib öelda, et riiklik õppekava on kaetud 14% ulatuses. Kõige paremini on kaetud erivajaduslik, üle 90%. Eesti keel on kaetud 30% ja matemaatika 10% ulatuses.

Enn Ööpik on see õpetaja, kes on teinud videokoolitust füüsikas Kihnu õpilastele. Kuidas see täpsemalt käis, saab näha järgnevast videost mms://193.40.5.165/fyysika/2008/videoope.wmv. Tegemist on suhteliselt kalli lahendusega – tehnika pluss palk kahele õpetajale.

Audentese e-gümnaasiumist rääkis Enn Kirsman. Gümnaasium alustas 2002. aastal 10 õpilasega. Käesoleval õppeaastal on neil juba 117 õpilast. Õpilaste kontigent on suhteliselt liikuv. Kõige vanem on 36aastane ja kõige noorem 16aastane. Õpilaste keskmine vanus jääb üle 20 aasta. Õppida on võimalik 15 õppeainet 18 õpetaja käe all. Sisse astudes tehakse õpilasega põhjalik intervjuu, et selgitada taset ja motivatsioon. Gümnaasiumisse astumise eelduseks on läbitud põhikool, riist- ja tarkvaraline baas ning arvutialased põhiteadmised. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat, mille võib ka läbida kiiremini või aeglasemalt. Õpe on kursusepõhine (1 kursus=35 tundi). Õpilane ja õpetaja kohtuvad kaks korda reaalselt – konsultatsiooniks ja eksamiks. Ühe kursuse hind on 850 krooni. Õppekeskkonnana kasutatkse Moodle’t. Olemas on ka tugisüsteem: psühholoogiline nõustamine, tehnoloogiline abi, tuutor.

Katrin Saksal on e-õppe kogemus alates 2005. aastast, mil ta alustas kursusega, mis valmistab õpilasi ette inglise keele riigieksamiks. Kursus on 100% veebipõhine. Esimese kursuse viis Katrin läbi FIE-na, aga kuna FIE-na ei saanud ta välja anda tunnistust, siis alates 2006. aastast on kursus Gustava Adolfi Koolituskeskuse all. Kursus leiab aset WebCT keskkonnas ja kõige suuremas grupis on olnud 25 õppurit. Kursus kestab 4 kuud ja maksab 1350 krooni.

Ly Aunaste ja Marko Usler AVITA kirjastusest rääkisid sellest, mida ja keda on vaja õpiku /töövihiku loomiseks. AVITA kirjastus on tegelenud 20 aastat õppesisuga. Ühe õpiku tegemisse on kaasatud 20-35 inimest: autorid, toimetajad, õpetajad, kunstnikud, küljendajad, vähemalt 3 keeletoimetajat, retsensendid jne. Väga tihedalt puututakse kokku autoriõigused. Reeglina makstakse autoritasusid eksemplaride pealt, mis teeb ühe õpiku avaldamise veebi keeruliseks.

Virtuaalkooli kogemus on paljudel teistel riikidel. Kadri Toompark Stenseth tutvustas Soome kogemust – Kotiperuskoulut http://www.kotiperuskoulu.fi/. Soomes on levinud põhimõte, et kirjastus (WSOY http://opit.wsoy.fi/lms_ownchannel.asp) toodab e-õppematerjale ja õpetaja õpetab. Kotiperuskoulu on mõeldud eelkõige neile lastele, kes elavad välismaal. Ühe õpetaja õpetada on 30 õpilast. Õppimine toimub virtuaalselt OPIT https://opit.wsoy.fi/lms_newlogin.asp keskkonnas.

Ettekanded lõpetas Marju Lauristin teemal “Üle-eestiline vrtuaalne koolivõrk”. Mure on selles, et lapsed, kes 7aastasena kooli tulevad, oskavad juba arvutit kasutada. 96% linnalastest omab kodus Internetiühendust. 43% arvab, et õpetaja valdab Internetti sama hästi kui nemad. Põlvkondlik vahe Interneti kasutamise osas on väga suur. Üle 60 % lastest on pidevalt virtuaalkeskkondades ja seal kujuneb välja ka nende minapilt. Ka raamat on virtuaalne nagu ajutegevuski. Kas kontaktid on tegelikud või virtuaalsed? Suhted veebimaailmas on vägagi reaalsed. Eesti on esikohal virtuaalkiusamise ja vanemate ignorantsuse osas virutaalkiusamise suhtes. Kool peaks kujunema nendele lastele adekvaatseks. Selleks, et sinna jõuda 15 aasta pärast, peab alustama täna. Praegu on kujunenud välja olukord, et kui piltlikult väljenduda, siis kõik on kirjaoskajad, aga kool annab ikka kõike edasi regilaulu abil. Koolis aeglustatkse infotöötlust ja info vastuvõttu. Selleks, et olukord muutuks tuleb liikuda samm-sammult. Oleks vaja tegeleda uuringutega. Andmebaaside areng ei tohiks toimuda lahus kooli arengust. Õpetaja ei kao kunagi, õpetaja on reaalne, targem, tal on võim. Kuid me koormame õpetaja üle reaalses koolis asjadega, mida võiks ammu teha arvuti abil. Riigieksamid võiksid olla riigi asi, mitte seotud kooliga. Õpilane registreerub kusagil riigieksamitele ja sooritab need. Riigieksamid ei tohi olla represseerimisvahend. Õpetaja aeg tuleb vabastada, vabastades ta rutiinsetest protsessidest. Võtmesõna on süntees. Põhikoolis peaks toimuma süntees. Arvutimängude kaudu lapsed õpivad seda. Koolis õpitakse külla ära, aga tegelikult see, mis õpitakse, ei huvita. On vaja pioneere, sest virtuaalpedagoogika on uus teadusharu. Meil on vaja järgmist pedagoogide põlvkonda Kiiresti tuleb areneda regilaulult selle võimekuseni, mis meil on.

Edasi järgnesid arutelud erinevate virtuaalkoolide mudelite üle.

reede, 9. jaanuar 2009

Projekt "Sülearvuti õpetajale"

Sellel sügisel said umbes 4000 õpetajat oma käsutusse HP sülearvuti. Gustav Adolfi Gümnaasiumis viidi õpetajale läbi koolitus, kus tutvustati uut sülearvutit seest ja väljast. Suur tänu Urmo Laaneotsale, kes võttis enda peale sellel koolitusel tehnilised üksikasjad. Järgnevalt kokkuvõte koolitusest:

kolmapäev, 7. jaanuar 2009

Ajatelgedega uude aastasse

Uus aasta on alanud ja sellega seose annavad inimesed tavaliselt endale igasuguseid lubadusi, mis on suunatud tulevikku, aga seotud minevikuga. Et need lubadused ikka meeles seisaksid ja täidetud saaksid oleks päris tore kasutada mõnda ajatelge. Ajatelgede tegemise vahendeid on veebis päris mitmeid. Järgnevalt väike ülevaade:

Lihtsa ja armsa välimusega keskkond. Sündmuste lisamisel ei saa lisada ajavahemikku. Pilte on võimalik üles laadida arvutist või vistutada veebist. Vistutamine mul ei õnnestunud. Segas see, et iga sündmuse juures oli vaja lisada ka kirjeldus. Ajateljel on kaks erinevat vaadet.


Timetoast http://www.timetoast.com/
Väga lihtne ja kasutajasõbralik keskkond. Ei saa lisada ajavahemikke. Paraku ei saa sisestada ä, ö, õ ja ü tähte, mis teeb keskkonna eestlastele mõttetuks.

Mnemograph http://mnemograph.com/

Mitte eriti atraktiivne keskkond ajatelgede tegemiseks. Kahjuks ei saa sisestada ä, ö, õ ja ü tähte ja lisada pilte. Samas on võimalik sisestada ajavahemikke.


Thinkport http://timeline.thinkport.org/
Koolidele mõeldud keskkond, mis ei vaja registreerumist. Töölaud sarnaneb vihikule. Sündmuseid saab mööda ajatelgi lohistada. Kahjuks ei saa lisada ä, ö, õ ja ü tähte. Pilte saab lisada ainult keskkonna enda varudest, mis ei ole just suured. Salvestamisel antakse projektile nimi ja parool. Selle abil pääseb hiljem toimetama.

Dipity http://www.dipity.com/

Kõige sobivama keskkonnana tundub Dipity. Keskkond on küll veidi keerulisem, kui eelnevad, kuid see-eest on ka rohkem võimalusi toimetamiseks. Hiljem on võimalik ajatelge ka vistutada. Mõned näited: