neljapäev, 25. september 2008

Hindamismudelitest

Hindamise peale mõtlevad koolis nii õpetajad kui ka õpilased. Hinded peaksid andma tagasisidet õpitu kohta, aga enamasti ei ole see tagasiside piisav, et teha vajalikke järeldusi. Üks number ei näita suurt midagi. Hindamismudelid võimaldavad hinde lahti kirjutada ja näidata täpsemalt, mida õpetaja õpilastelt ootas. Veiko Hani on koostanud eestikeelse hindamismudelite keskkonna http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/, kus saab kergelt koostada või kasutada teiste loodud mudeleid. Mudeleid on võimalik salvestada ja välja printida.

Lähemalt saab hindamismudelitest lugeda Tiia Niggulise esitlusest:

Hindamismudelid
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: hindamismudelid kool)

reede, 19. september 2008

Koolielu koolitus "Pilditöötlus"

Tiigrihüppe Sihtasutus korraldas seose Koolielu ainekuude kampaaniaga arvutikoolituse "Pilditöötlus" Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Oodatud olid kõik lasteaia-, algõpetuse- ja eripedagoogikaõpetajad. Koolitusel räägiti piltide jagamise keskkonnast Flickr http://flickr.com/ ja piltide töötlemise keskkonnas Picnik http://www.picnik.com/. Alljärgnevalt võite vaadata koolitusest videot.

video

reede, 12. september 2008

neljapäev, 11. september 2008

Kuidas leida nõela heinakuhjast?

Mõnikord ajab kohe vihale, kui palju aega võib kuluda mõne vähem või rohkem olulise infoühiku leidmiseks veebist. Internetiavarus on suur ja lai ning kõiges selles orienteeruda ei ole sugugi lihtne. Kuidas aga ikkagi leida nõela heinakuhjast?

Kõige vanemaks viisiks leida endale vajalik on otsingumootorite kasutamine. Otsingumootor on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Otsingumootor võib olla ühe veebilehekülje põhine või selline, mis otsib infot kogu veebist. Otsingumootor indekseerib pidevalt Internetis leiduvaid veebilehti ja koostab neist andmebaasi, millest saab teha otsinguid. Kasutades otsingumootoreid ei otsi me läbi kogu veebi vaid ainult neid lehekülgi, mis on andmebaasis. Iga otsingumootor otsib veidi erinevalt. Kuidas aga otsingumootorid hindavad lehekülgi? Esimesena kuvatakse lehed, kus on rohkem otsitud märksõnu või märksõnad on pealkirjades või on sellele leheküljele rohkem viidatud. Kõige enam tarvitatud otsingumootoriteks Eestis on http://www.google.ee/ ja http://www.neti.ee/. Otsingumootori kasutamise plussiks on see, et leitakse suhteliselt palju lehekülgi. Samas on nende hulgas palju selliseid, millega pole otsijal midagi peale hakata. Et otsimist veidi täpsustada, võib kasutada näiteks otsitava fraasi kirjutamist jutumärkidesse (otsib kindlat fraasi), + märki (otsib kindlasti) või - märki (jätab välja).

Päris populaarne on ka erinevate teemakataloogide ja portaalide kasutamine. Erinevalt otsingumootoritest, kus tegutsevad masinad, koostavad teemakatalooge inimesed. Nemad valivad, millised leheküljed, millise kategooria alla lähevad. Seetõttu on ka andmebaas väiksem. Mõnikord sisaldavad teemakataloogid ka otsingumootorit. Mõnikord pakuvad teemakataloogid ka lisateenustena postkasti, uudiseid jne. Tänapäeval hakkab ähmastuma piir otsingumootori ja teemakataloogi vahel, sest paljud teemakataloogid sisaldavad ka otsingumootorit. Teemakataloogide näiteks võib tuua http://www.yahoo.com/ ja http://www.neti.ee/. Portaalid ehk võrguväravad on loodud peamiselt suuremate teenusepakkujate poolt. Ühele leheküljele on koondatud uudised, artiklid, meelelahutus ja mitmesugused teenused. Näiteks http://www.eesti.ee/, http://www.delfi.ee/ jne. Teemakataloogide ja portaalide plussiks on see, et teemad on esitatud kategooriates ja kõik vajalik on ühes kohas. Samas ei ole kõik vajalik või vajalik ei ole ühes kohas.

Tänapäeval on tekkinud juurde tag-otsing. Aina rohkem on olemas erinevaid keskkondi, kus kasutajad saavad lisada linkidele, artiklitele, piltidele jne juurde tag’e e märksõnu. Väga populaarseks on muutunud sotsiaalsed järjehoidjad, mis võimaldavad inimestel luua järjehoidjaid otse veebi. Lisaks linkide salvestamisele on võimalik lisada ka tag’e ning nende tag'ide kaudu on võimalik otsida. Otsing annab kvaliteetseid materjale ja näitab, kui palju inimesi neid linke salvestamisväärseks on pidanud. Näited: http://delicious.com/, http://www.keotag.com/.

Lõpetuseks mainiks veel mashup'e, mida üks inglise keele õpetaja tõlkis "soust". Tegemist ongi paraja "soustiga", kus kokku on liidetud erinevad otsingumootorid ja märksõna otsingud. Üheks selliseks keskkonnaks on http://www.fuzzfind.com/search.html.

Lisalugemist

esmaspäev, 1. september 2008

Enne tööplaanide tegemist

Käes on septembri esimene nädal ja igal õpetajal tuleb hakata tunde andma. Tööplaanid selleks on peaaegu valmis või kohe valmis saamas. Tore kui tööplaanidesse oleks sisse kirjutatud ka IKT kasutamine. Selleks järgnevalt ideid ning linke:

Algõpetus
Väljaprintimiseks:
Programmid - järgnevatele programmidele valmisid kevadel eestikeelsed kasutusjuhendid

Erinevad lingid õppematerjalidega

Portaalid, milleta algklassiõpetaja hakkama ei saa

Eesti keel ja kirjandus

Väga kasulik on õppetöös kasutada ajaveebe ja wikisid. Mõned näited:

Erinevad lingid õppematerjalidega

Ajalugu ja ühiskonnaõpetus

Veebis on palju erinevaid võimalusi ajatelgede tegemiseks. Üks paremaid on Dipty http://www.dipity.com/. Näiteid ajatelgedest:

Erinevad lingid õppematerjalidega

Võõrkeeled

Üheks ammendamatuks leiukohaks on youtube http://www.youtube.com/. Näited:

Erinevad veebikeskkonnad:

Erinevad lingid õppematerjalidega:

Inglise keel

Vene keel

Prantsuse keel

Loodusained

Erinevad lingid õppematerjalidega:

Matemaatika

Oskusained

Videod youtube'i http://www.youtube.com/ keskkonnast:

Kunstiõpetus


Käsitöö


Muusika

Kehaline kasvatus