laupäev, 23. veebruar 2008

IKT infotund - wikide kasutamine õppetöös

Mulle meeldivad wikid, tõesti meeldivad. Kui mõni õpetaja tuleb minu juurde mõne idee või küsimusega, siis päris tihti saan ma lahenduseks pakkuda wiki. Seetõttu tahtsin ka infotunde alustada selle teemaga.
Kuna Tiigrihüppe SA arvutiklassi kõik soovijad ära ei mahu, siis tekkis idee infotundi ka virtuaalselt pidada. Selleks on kogu materjal veebi üles pandud ja huvilised saavad seda endale sobival ajal uurida. Kommentaaridesse ootan teie ettepanekuid ja arvamusi, kuidas selline õppimisviis sobib.

Alustuseks on tutvumiseks kaks esitlust. Esimeses videos kirjeldab Lee LeFever humoorikalt inglise keeles, miks on wikid head. Tema videos tegeleb üks sõpruskond oma reisi planeerimisega ja valib tülikate e-mailide asemel wiki. Teine esitlus näitab seda, kuidas võiks kasutada wikisid õppetöös (http://voicethread.com/share/66167/). Kui esitlused on vaadatud, leiate Koolielust töölehe, mille abil wikisid luua. http://www.koolielu.ee/pages.php/03330103?txtid=7617







reede, 22. veebruar 2008

Kes on valmis tunniks arvutiklassis?

Ikka on räägitud seda, et õpilased on alati valmis arvutiklassis töötama ja õpetajad vajavad tuge ning motiveerimist. Tegelikus koolielus võib aga olukord olla ka hoopis teistsugune. Erinevas vanuses õpilasi jälgides on silma jäänud, et kõige paremini saavad arvutiga hakkama 7-13(14)aastased. Nemad on peaaegu alati valmis katsetama uusi keskkondi ja huvitaval kombel seisavad ka igasugused kasutajanimed ning salasõnad neil paremini meeles. Keskkooli õpilased on arvuti taga ettevaatlikumad ja umbusklikumad. Üpris tihti võib nende suust kuulda ohkeid - jälle mingi uus programm või mina oma parooli küll ei mäleta. Ja kui 13aastased arvavad, et enamus tunde võiks toimuda arvutiklassis, siis keskkooliõpilased valivad pigem musta klassitahvli ja õpiku.

Eelmisel nädalal oli mul kõrvalseisjana võimalik jälgida ühte keskkooli matemaatikatundi arvutiklassis. Õpetajaks oli väga heas vormis, kuid siiski juba pensioniealine daam, kes oli avastanud sellise põneva programmi nagu GeoGebra (http://www.geogebra.org/cms/). Suure vaimustusega oli ta mõnda aega seda uurinud ja nüüd valmis seda ka õppetöösse rakendama. Õpilased tunni alguses tema vaimustust ei jaganud - uus ja põnev tundus nende jaoks ohtlik ja keeruline. Kuna tegemist oli matemaatika - inglise keele klassiga, siis pidid õpilased kõigepealt tutvuma video vahendusel programmi võimalustega ja siis neid ise rakendama. Päris palju vajasid nad tehnilist tuge salvestamisel ja programmi avamisel. Tasapisi said põhioskused selgeks ja pinge hajus. Tunni lõpupoole õnnestus mõnel õpilasel juba väga uhkeid jooniseid teha. Paar minutit enne tunni lõppu palus õpetaja õpilastel minna youtube'i keskkonda. Hämmingut õpilaste silmis on päris raske kirjeldada - matemaatikatunnis videosid vaatama. Kes seda enne kuulnud on? Peale õpetajate antud märksõnade sisestamist oli võimalik vaadata trigonomeetria räppi. Keset videot kõlas tunnikell, aga tundi see ei lõpetanud. Tunni lõpetas õpetaja räpiga.

laupäev, 16. veebruar 2008

Hot Potatoes ja enesekontrollitestid

Hot Potatoes on programm, mis on juba aastaid Eestis õpetajatele tuttav olnud. Palju on koostatud teste ja kasutatud seda õppetöös. Ometi olen kohanud päris palju õpetajaid, kes Hot Potatoes'ist midagi kuulnud pole. Millega on siis tegu? Tegemist on arvutisse allalaetava programmiga, mida õpetajad saavad kasutada tasuta tingimusel, et nad kasutavad neid teste õppetöös ja levitavad tasuta veebis. Koostada on võimalik 5 erinevat tüüpi testi - lünkade täitmise harjutus, segatud sõnadega lause harjutus, ristsõna, vastavusharjutus, mitmikvalikuga või lühivastusega viktoriin. Testi koostamine ise on lihtne ja veebis on hulgaliselt ka eestikeelseid õpetusi (esitluse 23. slaid). Kõige tõhusam on Hot Potatoes teste kasutada eneskontrollitestidena. Eestis ei anta just tihti õpilastele võimalust õppida eneskontrollitestide abil. Ikka tahab õpetaja panna hinnet või anda hinnangut. Ka õpilaste jaoks on selline testimisvorm üpris harjumatu. Ühes inglise keele tunnis, kui õpilased eneskontrolliteste lahendasid, avastasin, et nad üritavad teha sohki vaadates pinginaabri kuvarit või kasutades liigselt vihjeid. Pärast selgitust, et need testid on õppimiseks ja iseennast petta pole mõtet, hakkas töö palju paremini sujuma. Igaüks sai oma tempos ja oma võimetest lähtuvalt tööd teha ja õpetaja poole pöörduti ainult juhul, kui midagi tõesti arusaamatuks jäi. Õpilastele meeldib see, kui nad saavad oma tööle kohe tagasisidet ja arvuti puhul on see tagasiside objektiivne ning emotsioonitu. Emotsioonid peab tundi tooma õpetaja.

kolmapäev, 13. veebruar 2008

Haridustehnoloogi töö üldhariduskoolis

Kutsekoolide ja ülikoolide juures on haridustehnoloogid leidnud juba oma koha ja päris palju tööd on ära tehtud. E-kursused on muutunud tavaliseks ja väga hästi töötab ka haridustehnoloogide võrgustik. Üldhariduskoolid alles tunnetavad vajadust sellise isiku järele ja siiani on selle töö ära teinud infojuhid ja aktiivsemad õpetajad. Arvestades maailmas toimuvaid arenguid ja õpetajate vajadust, on aeg tuua haridustehnoloogid ka üldhariduskooli. Millised võiksid olla siis ühe haridustehnoloogi ülesanded koolis? Tegemist on inimesega, kes on ühelt poolt pedagoog ja teiselt poolt sinasõber arvutimaailmaga. Üheks peamiseks ülesandeks on kindlasti IKT-alase info kogumine ja vahendamine õpetajatele ning õpilastele. Infot koguda saab mitmel moel: veebiavarustes surfates või kolleegidega kohtudes. Haridustehnoloog peaks sellest infotulva virr-varrist suutma välja selekteerida just selle, mida tema koolis vajatakse. Lisaks uutele vahenditele on vaja teada ka päris palju õpetamise metoodikast ja sellest, kuidas ühte ainetundi arvutiklassis läbi viia. Päris hea on aeg-ajalt korraldada lahtiseid tunde, kus kolleegid saavad aimu sellest, kuidas arvutiga õppetööd põnevamaks teha. Selge on see, et puhtakujulise e-kursusega ei tee põhikoolis midagi ära. Selleks on õpilased liiga noored ja õpetajad ei ole selleks valmis. Õpetajate arvutioskuste tase on väga erinev ja ka sellest sõltuvalt ka vajadused. On õpetajaid, kes vajavad koolitusi ja on neid, kes vajavad lihtsalt inimest, kellelt mõnikord nõu küsida. On õpetajaid, kes tahava kasutada valmismaterjale ja on neid, kes on valmis ise õpiobjekte looma. Haridustehnoloog peaks pakkuma tuge kõigile. Et töö hästi sujuks, oleks hea õppeaasta alguses panna kirja konkreetsed eesmärgid, mida kevadeks on vaja ära teha. Siis võib olla kindel, et lisaks igapäevastele pisitegevustele saab ära tehtud ka midagi suuremat.